Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere, Eestis elav tatarlane Iskander Ahmet. Tere. Sa oled mu kunagise hea koostööpartneri, ta ei anna, Meti poeg ja rõõm on sind näha selles mõttes, et paljude aastate eest võisid kõik Õnne 13 fännid näha sind pisikese poisina seal mõnes osas, aga nüüd oled siis suureks kasvanud enne kui sinust edasi räägime, siis praegu kõlas su lemmiklugu ja miks sa just sellise vala välja valisid, meie saate alguseks? Sa palusid, et härma, siis ma valiksin mõne tatari. No ja niimoodi juhtus, et ma hakkasin mõtlema, mõtlesin hoopis ühe tuttava, loed Chamile on Soomes elav tatarlane, kes kunagi läks oma mehele ja siis ta koliski sinna elama ja esma. Ma hakkasin mõtlema, mida võtta siis tema niuksed, energilised, lõbusad laulud, et tatari keeles, et sellepärast ka valitud sai. Sa oled teda kuulamas käinud ka, jah, olen küll, olen küll. Ja ammuda esines Tallinnas, meil olid, tegi kontserti, siis ikka kuulasin küll, jah, et kunagi käisid Soome tatarlased väga tihti Tallinnas ja siis Eesti ise siis eesti omad käisid väga tihti Soomes. Et siis ikka nagu sai 11 kuulata. Esinetud ei ole vist palju vaja mõistatada, kus sa sündisid ja sündisin Tallinnas aastal 1989 ja siis olen eluaeg siin elanud ja kasvanud, et mõned aastasega Tartus elatud, aga muidu Tallinnas. No milline su lapsepõlvekodu oli ja üldse see lapsepõlveaeg? No paar korda kolisime ühest kohast teise, elasin siis nii Kristiines kui Lasnal. Ma ei ole kui ka nõmmel, et nii korteris kui ka majas, et kunagi tundnud, et lapsepõlvekodu ei elu oleks olnud ka niivõrd siis teistsugune kui enamus teistel tallinlastele või eestlastele, onju, et suhtelised. Ema-isa, väike õde, elasime rõõmsasti koos, mõlemad vanemad käisid tööl, mina käisin koolis ja. Nii ta on nagu peab. No mis tööd ta ei anna, need tegi, teavad ilmselt enam-vähem kõik, kes meid praegu kuulevad, aga sinu ema ema töötab sama koha peal, kus ta enamuse ajast töötan, ta on õppejuhtuse TTÜs majandusteaduskonnas, õpetad pangandus seal. Et tal on siis doktorikraad siis majanduses, et tema siis on juba ma arvan, et kuskil 15 aastat õppejõuna töötanud siis, et on ju mäletan neid kordi, kui ma siis jah, tõesti aastakümneid tagasi tegin ühte viite Mikseri nimelist lastesaadet ja siis oli vaja enne iga kord kõik esinejad läbi helistada igaks juhuks, ja sinu näitlejast isa siis ütles, et sidepidaja on minu abikaasa eksinu. Ma, ja siiamaani on mul meeles, kui ruttu ilmselt hakkas sinu ema rääkima eesti keelt, et alguses väga püüdlikult, aga no ma ilmselt telefonitsi olin sinu emaga rääkinud lugematu arv kordi ja iga kord nagu eesti keel läks üha paremaks ja paremaks ja no praegu on ilmselt absoluutselt, et võib võrrelda emakeelega, et eesti keel on tal une pealt ja kohe kõige keerulisemad laused või, või kuidas, ongi nii. Ma tänan siis meie pere Woodsest kiidusõnade eest, nii et tegelikult on seda ära teeninud selle, et ta kolis siia aastal vist 88 või niimoodi ja ja siis ta nagu järk-järgult õppinudki seda keelt. Ja kunagi ta alustas. Ta õpetas Audenteses vene keeles, et ta õppis Moskva Emmdeeuusis ülikoolis ja siis nüüd ta nüüd anname juba loenguid eesti keeles, et mis on küll nagu raskem muidugi. Aga, aga ikkagi noh, et päris päris muljetavaldav, võib-olla mingist seisukohast vaadata niimoodi. Kui palju see õdedest noorem on, kuus aastat ja mis keeles te rääkisite kodus, kui väikesed lapsed olite? No sina oled ikka muidugi oluliselt oma õest vanem. Kodune suhtluskeel on alati niisugune huvitav teema ja nagu isegi mõnes mõttes naljakas, et me, Raimo korrus kolme keelt segamini. Et meil on nagu mul vanematega vedas, selles mõttes, et et lapsest saati räägiti meiega tatari keeles niimoodi, et kui me läksime lasteaeda, siis segame eesti keelt nii hästi ei osanudki lastele õppisime seda eesti keel ära, aga siis just selle eesmärgiga, et Tatari keel ikkagi lisaks ei ununeks ja et siin Eestis elades nagu sakslased omavahel ka rääkida, siis me oleme lapsest saatis tatari. Aga pärast seda, kui läksime kooli ja hakkasime siis nagu koolis astes käima, siis muudkui see eesti keel ja eesti sõbrad, raadio ja kõik see, et praeguse seisuga. Ma pean siis noh, et kahjuks või õnneks tõdema, et eesti keeles räima paremini kui tatari keeles, et siis seetõttu, aga oleneb täitsa nagu vestlusteemast, et kui on vaja küsida on ju, et ulata mulle soola, et siis on nagu tatari keeles. Kui on nagu, et mingisugune pikem või keerulisem, siis räägime õega näiteks eesti keeles, põhiliselt on ju emaga isegi samaga paneme kolmes keeles segamini, isegi vene keeles vahel oleneb täitsa nagu vanaisagi oleme ka koos, tema tähendab elamu emaga koos, et temaga räägin ainult tatari keeles vanaisa, siis isapoolne vana kusjuures jah, et ta isapoolne vanaisa siis nii-öelda minu ema siis hoolitseb tema eest, et elab temaga koos ja emapoolselt vanemad ja sugulased, kes on olemas, need on Tatarimaal. Jah, mu vanaema kolis vanaisaga 15 või isegi 20 aastat tagasi Tatarstanis Tuglas, see on üks nii-öelda siis Otumi uuringute linn Moskva oblastis, et kus mu onu töötab, siis ma ei oska öelda, kas ta on tuumafüüsikaga ta mingite selliste radioaktiivse mõõtmise asjadega tegeleb, et on väga haritud ja ta siis on seal siis nii insener ja siis kolisid tema juurde, et olla siis lastelastele lähemale, et mul on kaks onupoega seal, et mõlemad on minust oluliselt nooremad, et siis ta nagu vanaema siis tahtis nagu nende lähedal olla ja onu lähedal olla. Aga muud kõik sugulased ikkagi elavad jahme seal Tatarimaal, et siin Eestis on ka suhteliselt vähe sugulasi ja siis ka ütleme ka seal Moskva kandis on ka vähe ajada ja tolmu ja tema perekond ja vanaema, et siis enamus Tatarstanis pask, ratas, Tanis, kus on ka palju tatarlasi sihukesele. Kordas Taanis ja, või siis bash kiires on ju, et, et see on naljakas, on see, et mu ma olen küll tatarlane, aga ma olen ka 25 protsenti Paškiir. Ka väga lähedased rahvused iseenesest keel on ka väga-väga sarnane, et siis mu isapoolne isasi, mu vanaisa, kes mu vanemaga koos elab, on siis faškiir. Ta oli maal, on hulk sugulasi ja Eestis on ka hulk sugulasi ja need on siis kõik isapoolsed sugulased, sest isada Jann ja sündis Eestis ja ütleks, et Mont 400 505. põlvkond tatarlane siis isa poolt siin Eestis, et selle üle me oleme uhked eesti juurtega tatarlased juba viiendat põlvkonda, aga kui te rääkisite kodus tatari keeles, rääkisite eesti keeles, mis puhul see vene keel siis kui tuli noh, lihtsalt et ema on vene koolis käinud vene ülikoolis käinud, et noh, loomulikult on tema siis vene keel järelikult kõige parem nagu et noh, et isa midagi sinna parata, kõik siuksed, keerulisema terminid, onju, mis ükskõik mis valdkonnas ta nüüd selles mõttes on siis eesti keeles ja vene keeles on nagu vähe siis lihtsam ja parem rääkida neid, et et noh, peab kahjuks tõdema tatari keeles vestlus küllaltki. Et, et vara ei ole nii suur, aga need sõnad, mis me teame, on hästi kiirelt üles, jääb ikka niisuguse kodu tasemele, pigem ema või sugulased sulle etteheiteid ei tee, et Tatari keel on õige natukene nagu soiku jäänud, jäävad, et eesti keeles räägidki paremini või ei, seda ei tee. Ma ikka suudan tatari veel rääkida, et siis nagu ei tee. Aga jah, mis teha. No aga kui nüüd teie kodust rääkida, siis oli see ikkagi pigem tatari kui nii kodu- ja ikka tatari kodu selles mõttes, et et ma ise ise seda vahet ei taju, aga vast teised tajuvad paremini ikkagi minu kasvatatud siis võib-olla mitte nüüd kõige nendes traditsioonilises mõttes. Ma ikkagi tatarlasena üles kasvanud pealinnas Tatalaseksis. Et siis tatari rahvusest eestimaalane siis on siis nagu minu see etniline identiteet siis sa nii riivamisi ütlesid ja tõmbasid kohe tagasi, aga mina haaran ikka sellest niidiotsast kinni, et kasvatati sind siis ikkagi Tatari vaimus. Oskad sa natukene seletada, et mida see võiks tähendada? Ahjaa, ikka, et noh, ma arvan, et keel on see põhiline on ju, et ikkagi ja meil on seal kunagi väiksena ma lõnga palju rohkem kaasa siis see Tatari kultuuri selts on ja siis me seal käisime aastas ikka mitu-mitu korda üritustel, onju, ja siis laulsime seda Tatari laule ja et siis lastele tehti ka tatari üritusi on ju siin igasuguseid ja et meie pere siis käis põhised läbi teiste tattallastega, just nagu noh, ütleme minu kui võtan praegu minema kõik parimad sõbrannad on tatarlased on ju, et siis ma naguniimoodi läbi käinud peredega päris palju ja selles plaanis võiks niimoodi öelda küll ja vast nagu usul on ka, ma arvan ka, et on käinud nagu suurematel usu sündmustel kaks korda aastas on, usub ja nendel käime ka, et islamiusulised ja siis vast jah, et niuksed asjad pigem, et kus te käite nendel usupühadel selleks tavaliselt renditakse mingi kohta, kas ta jõudnudki mõni välismaist, aga et ma ei tea, juukseid see aasta vanasti kunagi Sakalas enamasti nagu ja no 99 diaatris renditi nagu saali ja Salmes on tehtud ja, ja nüüd on seal lennujaama juures on üks islami kultuurikeskus ka seal, et seal käib hästi palju välismaalasi ka, et see nagu erinevates kohtades on tehtud, et on ju meil on tegelikult ju kogukonnad on päris suured sinelid, kes oma läbi käivad. Et enda Maardus on suurem tatarlaste kogukond ja Tallinnas ja mujal Eestis on ka, et siis Lätis, Leedus ja Soomes on kusjuures jah, et tehakse ka koost. Need on need sellised usulised traditsioonid, aga sellised rahvapidustused meenub praegu Sabantuid kevadel kevade lõpus siis Savontöölist suve alguses isegi suvepidustus pigem suve alguse pidu, jah, et ja siis on nagu võistlused, et käib siis sõitmine välja, kes on see tatarlaste pater, spaderr, meil kangelane, et siis need, kes on siis kõige kõvemini öelda tatarlane, siis siis see võidab endale lamba, nii-öelda maadlemine on seal ja kotiga hüppamine ja igasugused huvitavad sellised spordialad, mis siuksed, väga rahvuslikud, et ütleme, seal see meile meie rahvuse, võib-olla sihuke uhkuse, selline kõige põnevam sündmus, kus me siis osalema. Aga kodus tee kuidagipidi, seda tähistasite, et vot täna on see päev ja sel päeval ma ei tea, teeme mingi erilise roa või midagi sellist, ei, seda päeva mitte, et see on just, et ta kodust välja siis käib kuskil palju see üritus, nagu meil on siin nii Maardus, kuulge Tallinnas venitas nagu staadionilt seda üritust tehtud, et onju aga meil on üks teine üritus ka, see on nagu Russell, seda tähistavad paljud tataritürgi rahvad, et kasahhid, usbekid ja kõik seal meil kultuurida katsurenson lüüra majas toimub see üritus, et see on ju, et seal. Et see on siis nagu kevade alguse pidu, et seal on ka oma kindel kuupäev ka, et me täpselt ei tea, mis on, aga et seal siis käib siis, kui sihuke suurem söömine ja pidustused ka. Tatarimaal oled sa oma elus palju käinud? Võiks öelda, et jah, et vanasti, kui mu vanaema seal elas, käisime iga suvi, et mäletan mind isegi terve perega ja jah, terve perega, et mind isegi Läti sinna ükskord isegi mitmeks kuuks lausa nagu ema vist käis samal ajal doktorikraadiõpinguid Moskvas tegema, sest mina olin seal vanaema juures nii-öelda hoiul või või noh, tema siis temal külas siis seal uisaid mitme kuu kaupa vahel, et ikkagi oleme ikka käinud ja tavaliselt niimoodi ise elu välja. Suvel läksime siis sinna kuu aega seal perega, onju, ja siis. Ja siis tagasi Eestisse. Vanaema käib siin ka, praegu on ka mu vanaema Eestis külas või mitmeks kuuks energiline vanaema, ma pakun. Jajah. No kus see vanaema seal Tatarimaal elab, siis linnas külas, see on see vanema, kes kolis ära sealt nüüd sinna Moskva oblastisse, aga ta elasin linnas jahtlase väikses Almeedeevsk on niisugune nii-öelda naftalindist niukene natuke väiksem linn ja siis ta kassas ühes laugu külas isegi pidada. Aga see, kus sina siis olid, nagu sa ütlesid, ilusti vanaema juures hoiul. Et kuidas see elu seal siis välja nägid, kas oligi tavaline linnamaja vööl ikka midagi aiataolist ka või kuidas ütleme siis linnavanaema, kellel oli maja. Et siis kasvatas aiasaadusi alus isegi olid mingid loomad ka, mingi lehmist oli ja olid kanad ka kõike vanemaks siis enam ei olnud, et siis lihtsalt oma maja emaga, jah, praegu ka tegelikult on Tarmo suvila seal, et siis nagu suvilast ikka kasvatab ja toimetab, et niisugune niisugune tegevus meeldib, et meie perele tähendab omane päris väike, kui sa hakkasid koos vanematega või emaga või kuidas iganes Tatarimaal käima. Jah. Ja võib-olla sihuke suurem rammus, mis tatarimaaga, mis mul praegu meelde tuli, oli see, kui ma olin seal foorumil, et see on rahvusvaheline noortekonverents, kus kutsuti igalt maalt üritati tatari noori kutsuda ja siis ma olin seal vist kõige noorem osaleja, mõni 15 siis seal ikka seal ikkagi sadu ikka inimesi, võib-olla isegi peaaegu 1000 noort üle maailma igalt poolt Est kõik tatarlased tulid sinna ja siis oli see rahvuse koosolemine ja kõik noored olid koos ja et siis me siis seal suhtlesime omavahel ja käisime diaatrise, käisime kontserditel, käisime Tatari vanas pealinnas polgarisatsioni iidne pealinn tatarlastele, et kui neid polgaritaks, kutsuti, et seal käimine oli küll selline väga eriline kogemus, aga seal nii kaugesse, et ma vist on niimoodi, et ei ole nii hästi meeles, et see oli nii ammu, et 10 aastat tagasi 2004 2005 Janski olla, eks ole. No see nii ammu ei olnudki, aga sa oled sellist energilist ja mitmekülgset elu elanud, et lihtsalt vahel on nii, et mingid sündmused lähevad meelest ära, aga, aga no seda sa mäletad, et kui sa siis kõigi oma rahvuskaaslastega koos olid, kus iganes nad ka ei elaks, et siis eriline tunne sõna kooli oli see et ikka tore, et meil vajalike korraldatakse selliseid sündmusi, et kus siis saavad kõik kokku ja siis on selline hea tunne jah. Et aga samas on Eestis elada ka hea tunne, et ütleme, et mul on maailmas ringi hinnates tagasi tulles siiani ikka see tunne, et Eestis on ikka hea, et osad küllalt on rääkinud, et võiks Tatarimaal kunagi elada ja niimoodi, et on kuulnud, ennast küll ei tõmbad, mina tahaks ikka Eestis elada, ikka terve eluajal tundub või noh, nii reisida võiks ikka rohkem, aga kauem kuskil elada, aga aga pigem seoks oma kodu ja elu siin Eestiga, et siis mulle meeldib. Miks sa ei taha Tatarimaal elada, noh, et kõigepealt ei ole iseseisva nõelteta, et hetkeseisuga on siis Tatastan föderatiivse Venemaa üks nii-öelda autonoomne subjekt siis öelda, et ta, et ta on nagu naised, nagu mingi autonoomsus on, tegelikult ei ole ju, et me tatarlased on ikkagi nii-öelda siis kas nüüd vene okupatsioon, et seda sõna ei kasuta, aga võiks niimoodi öelda või vene võimu all, siis on ju, et juba 15.-st sajandist umbes või kui 16.-st sajandist ja Eestis on parem Eestis, et ma olen, niipalju kui Venemaal on käinud ikka Eestis. Eestis on mugav, odavam, lihtsam ja vähem igasuguseid. Bürokraatia ei tea, et ma olen vist nii väga integreerunud siia ühiskonda, et võib öelda, et et selle pärast müüsin meediumi. Olen väga tänulik oma elule, mis mul siin on. Aga kui peaks seal elama, et saaks ikka hakkama, et on ju, kui, kui olukord nõuaks, on ju, miks mitte, aga aga siin, kus on valida, siis pigem siin ja integreerunud oled sa loomulikult, aga teie perele terve hulk sugulasi nii siinpool kui sealpool igasuguseid piire. Saarimaal, eks ole, siis on Moskvaga andis ja on Eestimaal, ütle, kas, kas on mingit sellist sündmust ka, kus terve see suur hulk sugulasi või peaaegu kõik nendest kogunevad ühe suure pika laua taha tulevad igalt poolt kohale, kus nad ka ei elaks mis paraku vist mitte kahjuks on meil niimoodi, et ikkagi enamus kui distants nii kauged ja noh, ma arvan, et tänase Päeval arvestades majanduslikku olukorda poliitilist olevale kõiki neid asju kokku on suhteliselt raske tulla Tatarstani struklastel Eestisse igast asjad, noh meil on vist sinna lihtsam minna. Muidugi ma võiksin korraldada selle andsid tantsida, hea idee, mul need aga, aga suguvõsa kokkutulekuid, et niimoodi ma nagu ei teagi, et kunagi ammu lapsepõlves olid küll meil jah, sellised sündmused on ju siukseid üritused. Mäletan väga hästi, olid juubelid ja pulmad kindlasti onju, aga aga nüüd nagu ei, ei ole, ei ole olnud niimoodi, aga, aga eesti tatar satuvad küll kokku ja kusjuures, aga Eestis mulle väga palju sugulasi polegi, et mul on siin ütleme et võib loetleda kokku kahe käe sõrmedel või vähe või noh, umbes niimoodi mõtleks kuskil. No sa siin saatsid mulle kirja, kus on, olgem ausad, natukene naersid, Eestis on, loen ette, Eestis on ainult ema, õde, vanaisa, vanatädi vanaonupoeg ja tema poeg ja kaugemad sugulased, et see sõna ainult oleksin nagu liigne ja ei no võib-olla jah, et võib-olla mastaabid on siuksed erinevad, et see ongi, see, võib olla üks suur erinevus ka tatarlastel. Võib-olla eestlastel või üldse põhjamaa rahvastel on, kui ei ole viitkümmet sugulast, siis juba on vähe alla selle tundub niimoodi jah, et nagu sugulaste vaheline isegi kaugemate sugulastega käiakse võib-olla tihedamat läbi mulje, et juba on, on ju, et see kuskil ütleme, elavad lähedal, siis käiakse ikka tihedalt läbi ja teisi maa tähele pannud, et pigem enamus pered käivad pereringis või sõprade ringis, kaugete sugulastega nii tihedalt ei suhelda, on ju, et siis ongi, sellepärast ongi, et noh, võib-olla täpselt ongi minule tundub nagu vähe nagu palju, et minule tundus palju jah, et aga ei, ma olen ikka ikka need, kes on need nii lähemalt kui kaugemalt suutika käime ikka läbi ja hoiame ühendust ja see on, see on hea. Kui Claude siin mainitud sai, siis kas teie kodus praegu ütleme, leitakse ikka ja alati põhjust, et selle pika laua taha üheskoos maha istuda, ükskõik kui palju teid siis selle laua ümber ka ei istuks? Ikka noh, näiteks ta tulen emale külla. Vanaema on meil ka külas, nüüd tuli vähemalt paariks kuuks meile külla talle külla ja siis istume maha niimoodi, et mis me seal palju maid ei tuvasta, aga paar tükki neid on, et siis ikka jah, leiame õde õde on praegu reisib. No siis oled sina vanaisa, vanaema ja ema, neli inimest sugulastest ja see, mis lauale tuleb, see on. Ta oli söök. Ja ütleme enamustel kordadel küll ja ütleks niimoodi, et enamikel kordadel on see Tatari toitu, et ma ise kahjuks ei oska uhkatav emale väga meeldivat Tatari toitu teha, nii et tema oma õppejõu töö kõrvalt ikka väga hea meelega sööb köögis põlled hakkab askeldama. No mis söögid need siis on ja ma siis kirjeldan, mehed ükshaaval hakkame ette võtma. Et võib-olla Tatari kõige sihukese kuulsamaid toite on, jääme äss, et see on selline, et on taigna sees, on nagu lihapirukas, aga ta on nii-öelda õliseks kaetud ja see liha on siis niisugune küllaltki lihtsalt omas mahlas taigna sees nagu valmib seal ahjus uis vanni peale ta siis omas mahlas küpseb ära, et on niisugune hästi mahlane lihapirukas siis öelda, et tatral palju siukseid piruka moodi toiteta niukse niukene šmakem, selline kolmnurga moodi asi täpselt samuti taigen keskel on selline kolmnurkne või sihukene aukesis seisund, kartul ja liha on ju natukene ka ahjus küpsetatud, et jällegi oma mahlale, selles valmib seal sees ja sisend. Neid toite jagub, on ju, et siis on niisugused suuremad jälle piruka moodi asi, mis on juba niuksed, tordi mõõtmes on kui võrrelda, et kus sees on viis ja liha ja kõik seda ja ja siis enne magustoidud ka tatarlastele Tšaktšak, mis ongi taigna taignatükid mee sees kuidagi tehtud ja võib-olla eestlased oleks kõige sellisem eksootilisem põnevam tatariroog on siis ka see, et see on siis Türgi tate rahvast kasahhi Usbekidel tatarlastele, see hobuseliha vorst meil tehakse erilist moodi, et et hobuseliha siis pannakse sinna soola sisse lastakse tal siis nii-öelda talvel siis külmuda siis niimoodi, et nad kõik bakterid seal vist ära surevad, et ta on siis ja siis ta nagu kuivab ja külmub kokku niisuguseks väikeseks, selliseks tugevaks vorstiks ja ongi kõik, et teda ei töödelda vist vist soola vist pannakse, aga ta niimoodi keedetai praetega midagi lihtsalt ongi hobuse soola sees olnud hobusevorst, hobuseliha ja hobuse vec, seal on vist meie delikatesse kõige sellisem imelikum või huvitavam toit on ja mis me seal hobuseliha ju naljalt Eestis poes ei müüda, et mitte ei üldse ei müüda, nii tuuakse seda Tatarimaalt või saadetakse või meil on omad viisid sisse üks, üks inimene teab ühte inimest, kes teab ühte inimest, kellel on hobune, kes kes parasjagu siis noh, vabandan siis loomasõprade ees, aga kes siis läheb heaks, onju? Aga niimoodi jah, et meil on oma traditsioon ka sellega, et mäletan ma lapsepõlves, et meil oli oma maja nõmmel, siis meil on niisugune suur kelder ja siis meiega gaasist siis need hobuseliha siis kunagi ammu niimoodi siis midagi valmistasime ta kuidagi, et siis ta oli päris põnev, põnev tegevus, käisite, kui hobune maha löödi, siis hakkas liha jagamine, et igaüks tegi ellu kodus, et siis pandi liha nagu erinevatesse niimoodi hunnikutesse käsi üks kõige vanem tädi seltskonna Sonysics tatari vanaema, et tema siis oli seljaga see liha poole ja siis teine inimene läks ja näitas näpuga nagu nagu selle lihahunniku poole. Ja siis vanem tädi, kes ei näinud, mille poole näidati, ütles, kellele see lihahunnik läks öelda loositi siis liha kogused siis omal ära, et pärast ei oleks mingit õiendamist. Mina sain sellele rasvase, minu lihatükki üldse seda ja mina sain sellegagi kondisem osa või mis iganes, on ju, et et on niisugune huvitav traditsioonist, ma arvan, et see on ka päris põnev ja selline vanatädi pidi alati olema siis seljaga selle liha poole seisis või eksvahendeid ise ostis hobuseliha või nagu Kadai hobusevorst tavaliselt nemad tegidki? Ei nojah, ma mõtlen selle rituaali mõttes, et kui ma tea, kas pidi olema niimoodi ta kujunes, et jah, aga kui me selle hobuseliha nüüd kõrvale jätame, siis tatari kööki on ju vaja teisigi selliseid küllaltki eksootilisi spetsiifilisi toiduaineid, et no näiteks, kas sinu ema saab hakkama sellega, mida meil siin Selverites ja Rimides pakutakse, või on ka nii, et tuuakse kuskilt ja teate tuleks väga spetsiifilise ajasesse tatari ja nagu ta on küll niisugune noh, asjast step niimoodi piirkond, onju, aga see kliima on seal ikkagi niisugune nelja aastaaega nagu siingi, et seal kassa siukseid võib-olla erilisi taimi, mida siin just väga pole, ta ei ole nagu see loodus ja maastik üle nüüd või noh, see taime ökosüsteem ei ole niivõrd siis erinev, ütleme siis, eesti omastutakse seetõttu ütleme samal umbes samal laiuskraadil olema enam-vähem natuke lõunapulmast. Seetõttu ei olegi, vast saab ikka hakkama küll jah, et siis kui kõike turule minna vast saab jah, et liha, onju, aga muud liha ikka müüakse meil. Midagi on eesti toitudest ka lemmikuks kujunenud või? Ma mõtlen, no kohupiim on ju, ma ei tea, kas on nüüd Eesti, aga et vastan küll ja kama, meeldib, mulle väga, meeldib mingisse kamamagustoit meeldib mulle, et mis tangi keefir ja kama või kuidagi segatakse kokku, seal on ju, ma ei teagi, et vahel saab seda ja see mul on maitsev ja. Ei, niisuguse esimese hooga ei tulegi midagi. Aga tundub, et et ühesõnaga üle tatari köögiga ei ole. Ei taha, ei taha kedagi kehvasti tundma panna, aga jah, nii ta on, et ma mõelnud, et võiks Eestis asuda Patarei restorane olla tegelikult suhteliselt lai valik vaatajateni. Usbekidel on oma nagu restoran ja on ka Armeenia ja Gruusia restoranid, et miks tatar jama pole, et võiks tegelikult olla, et ta on suhteliselt erinev ja põnev, meil on ilmselt päris mitu Türgi söögikohta ja natuke lähedased omavahel või kuidas materjal on ikka väga erinev, et ja Dario ma ikka ei ole, et ei ole jah, et äriidee on ju, et aga mis sa ise ootad? Tuleb õppida, süüa tegema ja. Kaasa jäävad sinna taha, see jääb just nimelt, aga Iskander, millised olid võib-olla sellised tõed, et või, või põhimõtted, mis sa kodust kaasa said ja mis on sind terve elu saatnud? Kõige põhilisem ütleks niimoodi, et see on et ütleme, islamiusulistel üldiselt, aga ka tatarlastele kõigi kindlasti, aga universaal Ta on võib-olla, mis mulle endale esimesena pähe tuli, selle küsimusega on see, et ära tee teisele seda, mida sa endale ei taha või kohtlaniideis, nagu sa oled iseeneses, koheldakse. Et pahatihti juhtub ka niimoodi, et võib-olla, et mis mulle sobib see teise teise hobuse ikka sattuda olukordadesse, kus võib-olla ikkagi tekib, võib-olla võib tekkida konflikt, onju, aga muidu jah, see on selline võib-olla üldine põhimõte, mida mina üritan ja tahan järgides. No me ei ole veel täpsemalt rääkinud, et võib-olla õieti üldse rääkinud, et millega sa ise igapäevaselt tegeled? No sellest mulle meeldib väga rääkida, et tegelikult Mowgli õpilane aga ma käin Ameerikas suviti raamatuid rõivas, et töötada South Westerni Saustestandandvantitši suveprogrammis, siis et ma olen sedamoodi kooli kõrvalt kuus suve teinud. Ja et alguses läksin kogemuse pärast, aga aga tuleb välja, et on lihtsalt et seal on nagu minu siis kääriks või selliseks väljakutseks või ütleme niimoodi koht, kus ma ennast nii-öelda teostan, et et ma kavatsen seda ka veel pikemalt edasi teha, et nüüdseks on nagu roll on lihtsalt nagu ainult müügimehe amet ei ole, et nüüd on roll pigem ka müügijuht, et ma siis pakun nii-öelda oma siis nii-öelda ettevõtega Bocuse teenust, et ma siis on müügijuht ja siis koolitaja ja ka siis nagu aitan ta nagu teistele eesti tudengitele, kes tahavad suvel tööd teha või raha teenida või kogemust saada, et aitan ta neil nagu võimalusel siis minuga koos Ameerikasse minna, et keegi, keegi tahab, võib ühendust võtta. Aga selles mõttes, et ma ise jah, tendeemia, siis juhendan teisi tudengeid, et sellega tegelen siis Eestis põhiliselt, aga, aga kuskil kolm-neli kuud aastast olen siis ära ameeriklased ainult sellega tegeleda seal ja käin ülikoolis ka. Ja mida sa õpid rahvusvahelisi suhteid õppinud siis praegu euroakadeemias, nii et tegus ja energiline oled sa tõepoolest aitäh. Aga natsa vahel mõelnud või oled sa vahel tundnud, et isa on sulle kuidagimoodi eeskujuks olnud või, või vahel noh, nagu inimesed on rääkinud, et vahel mõttes küsin isa käest nõu ja nõnda edasi selliseid olukord. Ja Ma ütleks seda, et isegi väga palju on eeskujuks, et on ju, et et ikka meeles on, et tema mulle öelda, et ole, ole tubli ja töökas siis, et tal nagu et vestlustest on ikka seda läbi tunneb, et tema soovitusi, et mis viimati temaga räägitud sai, kui ma rääkisin, on ju ette siis aga ikka jah, et kuidagi, et näitlejad minust ei saanud, ei ole soovinud, et aga, aga nii-öelda siis, aga muus plaanis ikka see nagu, et oli hästi energiline, hästi-hästi tegu, ise ambitsioonikas ja et seda, et seda ma siis üritan, nagu ka ta mu eeskujuks kindlasti. Vedanud, et mul oli see nisas. Sa ütlesid, et sõbrad ja tuttavad ütlevad, et saaled kuidagi avad kui keskmine eestlane sellega ilmselt nõus. Ja et Ma just mõtlesin enda peale enne siia tulekut, et kuidas siis mina erinev siis tavalisest eestlasest ja või ütleme siis, et ja miks ma siis erine, et kas sellepärast, et mul tatarlane või siis kas sellepärast, et mul lihtsalt sellised geenid olengi natuuritseinisest. Nii eestlaste kui ka rahvuse hulgas on niigi tagasihoidlikumad kinnisemad inimesi kui ka nagu, kui ka nagu ekstra virtsamaid inimesi, jutuka, vaid inimesi. Ma olen eluaeg on mind peetud jah, selliseks inimeseks, kes pigem armastab rääkida, vestelda ja nagu olla tähelepanu siis kui mitte keskpunktis, siis aeg-ajalt ikesed keskpunktist läbi käia. Et siis, et alati on nagu see niisugune iseloom on mul olnud, jah, tundub niimoodi, et aga see on mu enda sõbrad mulle lihtsalt kui ma neid küsinud, veenduma siis olen öelnud, et noh, see oleneb suht otsekohene ja avatud ja et energiana jutukesed. Täpselt nagu sinu isa. Sina oled selline, aga siin ümberringi vaatad, no ilmselt ka sinu sõbrad, kes siin on, eks ole, sõprade hulgas on loomulikult ka eestlasi enamus niimoodi alased. Aga kui sa niisuguse laiema pildi ette võtad, siis eestlased on tõepoolest ikkagi tükk maad, vaoshoitumad ja kinnisemad ja, ja mis kõik veel, et, et see sulle vahel mõnes olukorras niisugust trotsi pole tekitanud, et mida siis mina nüüd siin niimoodi Iraan ja ava meelitasin, kui näiteks satud seltskonda, kus ümberringi on kõik sellised mornid ja kinnised, noh lihtsalt näiteks asi on, ma arvan, suhtumises et ma ise üritan oma elu niimoodi elada, et et 10 protsenti on see, mis on minu tingimused ja mis juhtub. Ja 90 protsenti on siis kuidas ma sellele reageerinud või kuidas sellesse suhtuda. Et pigem on siis minu võimalus särada, on ju, et siis et igal nagu et igal medalil on kaks külge, siis, et on ju, et kui see võib mõnes mõttes olla nagu mõnes mõttes ma paistan silma, et sellega saan nagunii negatiivset kui ka positiivset tähelepanu. Et ega ta nii ole, et midagi pole parata, et kui. Et selles ei ole midagi halba, et seal on palju plusse ka, et on ju, et keegi keegi väga ei topi oma nina sinu asjadesse, ei peagi läigib, kui tuju ei ole rääkida, ei peagi kellegagi rääkima, on ju, et, et Eestis ei ole seda nõuet näiteks. Et Ameerikas lausa kohustatud hammastega naeratama ja kõigiga rääkima suga rääkima toode, et see on nagu norm, et sa, et sa küsid igaühe kohta, kuidas sul läheb ja tunned huvi tema vastu, et see on nagu kui sa seda ei tee, siis sa oled ebaviisakas on ja Eestis on see, et seda teed, tee seda, mida on vaja, et ütleme, et eestlased on sellised, võib-olla praktilisemaid või sellised, võib-olla jah, kokkuhoidlikumad hoiavad emotsioonide pealt kokku jahedad ja siis on siis on ja kui vaja ei ole, siis ei ole. Et mis on, mis on täiesti okei, hea minu arust, et mina olen siin keskkonnas siis adapteerus õnnetanjat häiri, ütles, et ma arvan, et see on väga hea. No sinult pudeneb siin alailma mõni päris huvitav elutõde, kas kogu Lähen ergilisuse ja avatuse ja tegutsemise kõrval leiad ka tõepoolest ütleme selliseid hetki, kus lihtsalt istud ja mõtled või jalutad ja mõtled, kas sa vajad sellist üksiolemise aega, et sa sõnaga mõtestad taas kord ja ikka ja jälle enda jaoks seda ilmaelu, kuhu sina oled sündinud? Vajan ja tahan, aga viimasel ajal ma ei mäleta, et oleks olnud, et ma olen hästi kärsitu loomuga ka, samas nagu, et on ju, et on. Ma ei püsi paigal, väga, et isegi siin ütleme siin intervjuud tehes, aga raske seni istuda ühe koha peal, et ma olen hästi, selline energiat on natuke liiga paljud pakuvad nagu rahmeldama ja tegema, et siis, aga aga ikka meedia mul on, muidugi sul on iseenda seltskonnas ka nagu enda ja oma mõtetega väga hästi hakkama saav ja kindlasti ma arvan, igal inimesel on seda vaja, et sa pole minu seada sisse midagi erilist, ütleme jah, ainult et sinu puhul see väga pikaks see iseolemisega aeg ei veni, et sääst. Et sa ühel hetkel tahad jälle kellegagi rääkida, tegutseda, olla ja nõnda edasi, kui sa oled käinud Tatarimaal külas, millal sa nüüd viimati käisid või üldse mujal elavatel sugulastel? Minu viimane põnev kogemus oli, kui ma läksin 2013 aastat ümbris. Tuli niimoodi hopsti mõte, et nüüd ma lähen hopi Sand Poskasvatestani oma sugulastele külla juures võib-olla külas käinud 16 aastat. Vanaislandi seal vennad-õed ja nendel on lapsed ja lapselapsed, kes otsisid mind Facebookis üles, kujutad ette, selline huvitav vald nagu nendega suhet kunagi tähendab, olin siis kui mõni kaheksa-aastane ja siis ma tegin viisa, ostsin lennupiletid ära ja läksingi, lendasin sinna lihtsalt oligi selline ekspromt, selline spontaanne kiire otsus ja see oli väga äge, nagu et käisid, nad elavad kõik külalisvõi enamus neist siukses väike küla Ufaast kuskil pooleteisttunni kaugusel, umbes niimoodi, et see on täitsa selline ikka Venemaa, ütleme igat igatepidi, Venemaa mõistes on ju, et et aga huvitav elu näha ka, et siis sai palju pilte tehtud videosid. Et mina olin nagu, kui turist seal tundub, et nii kaua olnud, et ma olen nii, et Eesti elu või Tallinnal on nii teistsugune. See oli üsna hiljaaegu nüüd kaks aastat tagasi, eks ole, ja ka detsembris ja vana-aasta õhtuks ei jäänud, jäin küll, et ma ei viitsinud uut aastat kaastuse uut aastat otsingu asju tegelikult oma just selleks päevaks enne siin Moskva oblastisse vanaemale külla, sest temal on sünnipäev, esimene jaanuar võtsime temaga aastavatsvastest, sünnipäev, tuli uus aasta, aga räägi sellest külast, kus sa, sugulased elavad seal Baskeeriepaškiires ja mismoodi seal siis elatakse. Et selle küla nimi on Kaspar rõll siis hale nina. Ja siis või seal tatarikeelne nimetus see, kes on siis tegelikult on see selline vist tatarikeelne küla Boscartestanis. Võimud ikkagi pas giididega räägivad nagu mõlemad keetsee, igastahes nagu väga vahet ei ole, et kellad nii sarnased ja siis seal siis huvitav on see, et enamus sugulased käivadki naftaväljadel tööl Siberis, päris paljud mehed on niimoodi, et kuu aega on kuskil Siberis Nad kaevandavad naftat ja siis kuu aega kodus ja siis kodus käibki, igasugune tegemine, käib, mingid hobused on seal ja mul vanaisa näiteks õde oma mehega liiklejaid hobusega. Talvel, kui suvel Uuellitlejad hobusega, on ju, et siis ja siis, aga teised liked autoga ka, et ja siis käib seal oma uisa kasvatada odavaid asju ja et kanalisatsiooni ei olnud, too hetk, mina käisin seal veel. Võib-olla elekter ja gaas ja oli nagu niisugune kaks asja, mis nagu oli aga, aga keskkütet ja kanalisatsiooni ja internetti seda külastada. Inimesed, internet kodusest, esinen juures, käisin internetis, et aga muidu. Aga muu elu-olu seal pood, polikliinik, külad, väike, seal on jah, koolis käisin ka huvi pärast käisin koolis on viis õpilast terve kooli peale, et siis tatari keeles nad Parskile käsnad räägivad ja pood on lusikateatega Ülo elu, ega ta, ega ta ongi niimoodi, et kui linnasti kaugele, et siis ta mõnes mõttes mingid asjad hääbuvad seal ära, aga see on ikkagi see niimoodi tulnud selle vasta sadusele. Aga kõhud olid inimestel täis, et lausvaesust sa ei näinud, kõik kasvab ise ja Mu süda vajadust küll pole. Söögi mõttes on see väga hästi lood, et ma võtsin kõvasti juurde, et igal pool pakuti mulle seda. Pääsesid ja asju, et ma isegi mitu kilo võtsin juurde. Tatarlased on homme hästi palju süüa ja Baskeeridel ka igalt poolt anti mulle hanesid kaasa ka, nii et see oli naljakas, hanesid jah, ongi nagu traditsioon, hanesid ja parte külmutatud animanni kihe koti sisse, nagu anti mulle kaasa võtta Eestisse kaasa lauad, noh mis, mis tegelikult seda teha tollidele tollieeskirjad ei luba tegelikult, et ma siis viisid need vanaemale hoopis nagu ebaviisakas keelduda, vett anti kaasa ja kõik. Et see on ikka huvitav, et söögistel puudust ei ole. Jah. Aga kõige parem on ikka elada Eestis? Jah, see on olnud siin su kodu ja selleks ka jääb. Ei oskagi midagi paremat vist tahta. Vastas olev, ma vaatasin ikka mingi oma viis kuud, neli kuud olema, ära tegelikult viimased paar aastat, ütleme et siis seetõttu ongi Eestit rohkem hindama hakanud, vedajad on ikkagi, Eestis meeldib sellele rohkem, mida rohkem reisil, seda rohkem meeldib olla. No Iskander, sa oled ka meie saate lõpetuseks ühe loo valinud, mis sa selle kohta ütled? Et selle loo valis minu ema. Et ma küsisin emalt, mis sugu peaks astmest, on noor tatari laulja, kes laulab väga sellist traditsioonilist lugu. See on selline tatari muusika, umbes seen on, et on siuksed, pikad noodid ja selline nagu näiteks päris nüüd ooper, aga et on selline traditsiooniline, võib-olla vanaaegne lugu siis noore Tatarlase esituses, et räägib siis lume maha loetust. Tänu sulle, Iskander, Ahmet, sa kogu oma hästi tegusa ja kiire elu kõrval ikkagi leidsid selle aja, et meile siia saatesse tulla. Suur aitäh, võib teda ka oma poolt, et kutsusid ja mulle meeldis siin rääkida ja tervitan siis kõiki tatarlasi ja vere. Igal juhul. Ja veel olid stuudios Andi Normet-Saarna ning Maris Tombak kuulmiseni.