Ründame koos Hendrik Relve. Seekord on siis kuula, rändaja saade selline, et meil on siin kaks maailmarändurit ja teine on keeleteadlane ja antropoloog Indrek Park. Ja meie teemaks on jällegi suur ja lai maamuna kokku, sellepärast et me mõlemad oleme tõesti hirmus palju maailmas ringi rännanud ja need paigad, need tunded erinevates maailmapunktides, et kuidas neid tunnetatud on. See on tänane põhiline teema, mille ümber siis siis meie jutud hakkavad rändama. Alustame siis ühe olulise maaga, kus me Indrekuga mõlemad ka oleme olnud, see on siis Tiibeti kloostri muusikaga. Nõnda siis kõlab selle rahvamuusika, mis on tegelikult minu meelest taevale kõige lähem muusikas, tõdeb rahvaskis, elab taevale kõige lähemalt Tiibeti platool. Nelja ja poole kilomeetri kõrgusel. Ja mees, kes on seal lausa elanud, ongi Indrek Park. Tere, indrek. Tere. Hendrix. Me oleme sinuga, aga viimati vist kohtunudki Tiibetis. Kahtlustan jah, viimati kohtusime Tiibetis. Siis aga tegelikult viimati me rääkisime üksteisega telefonis hoopis manavuses Brasiilias. Ja ja sinuga ongi raske Eestis rääkida, sest sa ei ela praegu üldse Eestis. Jah, ma mulle meeldib tegelikult ütelda, et ma elan Tartus, aga ma olen lihtsalt pikaajalises töölähetuses Ameerika Ühendriikides hetkel Põhja-Dakotas ja Indianas. Ja see töölähetus on juba alates 2003.-st aastast. Jah, 2002.-st aastast on see kestnud, et alguses ma läksin sinna ülikooli õppima. Ülikooliaeg hakkasin tööle indiaanlaste uurimise instituudis ja peale lõpetamist olengi jäänud sinna tööle. Aga nüüd olete juhtumisi Eestis, aga väga kiiresti liigud siit edasi juba Birmasse esmasAasiasse selline ikka tõeline maailmarändur, aga tegelikult sinu erialad on siis ikkagi keeleteadus või täpsemini lingvist ja veel isegi välilingvist. Ja teiseks siis Andrus. Dialoog ja see on kõige viimane kraad, mis mul on käes, et tegelikult esimes ülikooli, ma lõpetasin Eestis Tartu Ülikooli ajaloo osakonna etnograafia eriala ja hiljem olen edasi õppinud siis Hiinas hiina keelt ja teises ülikoolis magistrantuuris Tibetoloogiat tiibeti keelte kultuuri. Kusjuures tiibeti huvi algas sul tegelikult ikkagi juba eestiseks. Ja loomulikult teises keskkoolis kuma, Tartus õppisin siis juba keskkooliaeg. Ma käisin kuulamas orientalistikakabineti juures klassikalise hiina keele loenguid, mida pidas Märt Läänemets ja siis klassikalist tiibeti keelt, mida õpetas Linnart Mäll. Ja nüüd pärast seda Tartut siis sa õppisid Pekingis ülikoolis. Pekingis õppisin keelte kultuuriülikoolis, jätkasin hiina keele õppimist Tartus ülikoolis. Ma olin õppinud kaks pool aastat Märt Läänemetsa juures moodsat hiina keelt mandariini ja seda oleksin sellel avanemas täiendama Pekingis. Aastaks, kuhu ma jäin kuueks aastaks paigale endalegi ootamatult ja selles kuuest aastast, viimased kaks ja pool õppisima Pekingi vähemusrahvuste ülikoolis. Esimesel laenlasena Tibetoloogia osakonnas tiibeti keelte kultuuri magistrantuuris. Ja pärast seda perioodi oma elust siis on juba olnud seal Ameerika Ühendriigid. Täpselt ja läksin sinna doktorantuuri pärast ma valisin välja Indiana Ülikooli. Indiana ülikoolil on Eestiga Kawased sidemed. Seal on õpetanud mitu eestlasest professorid, näiteks Alo Raun, tema poeg Toivo Raun on Felix Oinas. Kuna ülikoolis õpetatakse rohkem keeli kui üheski teises Ameerika Ühendriikide ülikoolis. Ameerika ühendriigid on maailma jaganud kuueks keeleliseks kultuuriliseks piirkonnaks. Valitsus on määranud igale piirkonnale ühe keskse ülikooli ja ülikool siis katab seda igasugustel eesmärkidel, alates diplomaatiast, lõpetades luurega. Näiteks away ülikool on spetsialiseerunud ida aasia keeltele. Ma ei mäleta täpselt, kus Euroopas indoeuroopa keeli õpetatakse. Ja siis India täna ülikoolil on jäänud see ala Euraasia mandrilt, mis jääb indoeuroopa keelt ja Ida-Aasia keelte vahele ja see ulatub siis läänest, Soomest, Eestist, Lapimaalt, Ungarist üle terve Kesk Euraasia läbi Kesk-Aasia vabariikide ja Afganistan nonii, jõudes välja kuni uiguurida ja tiibeti nii. Nii et Ameerika Ühendriikide valitsuse jaoks Eesti ja Tiibet kuuluvad ühte keelelist kultuurilist areaali, mis sobib ka sinule, minule päraselt sobib. Kuna ma olin just lõpetanud magistrantuuri tiibeti keele alal ja ma olen alati olnud väga suur soome-ugri keelte ja kultuuridehuviline, palju nende juures ringi rännanud siis mulle sobis nagu rusikas silmaauku, et minna sinna õppima sinna ülikooli, ma sain sinna ka stipendiumi ja kõige lõpuks minuks. Kolmas suur armastus lisaks soome-ugri rahvastele Ida-Aasia rahvastele on olnud indiaanlased lapsepõlvest saadik Indiana ülikoolist. Ruumitonis asub suur indiaanlaste uurimise instituut. Nende indiaanlaste ja Ameerika juurde me jõuame veel sinuga teises saates. Täna võtame siis kogu laia maailma oma kujuteldava rännu sihtmärgiks. No üks asi veel, mida ikkagi sinu puhul peab rõhutama, et see sinu keelte oskus? Mina tunnen ainult nii-öelda kohalikke keeli igas suunas, välja arvatud läti keelt. Aga sina tead neid laiemalt, et kui palju on neid keeli, mida sa siis nagu rääkida saad? Aga see on väga, jätame küsimusi on raske vastata, sellepärast et kui näiteks keegi on õppinud koolis ainult ühte võõrkeelt ja ta seda keelt kasutades välismaa suudab näiteks minna poodi ja tänavale väga ei eksi, siis ta kindlasti ütleb, et ma räägin kahte keelt. Kui keegi on õppinud kolme keelt, ühes suudab näiteks prantsuskeeles, saad televiisorist aru ja ajalehti osata lugeda, aga näiteks saksa keeles ainult poes käia, siis võib-olla tuleks ütelda ausalt, et ma oskan kahte keelt ja natukese saan hakkama ära ei eksi, saksa keeles ka. Keelteoskusega on alati niimoodi, et, et see on nagu ühes servas teis on Need tasemed erinevad ja ma ei usu ühtegi inimest, kes ütleb, et ta räägib täiesti soravalt või emakeele tasemel rohkem kui kahte või kolme keelt. Väga üksikud inimesed suudavad emakeelega võrdselt, äkki ta veel kahte keelt, võib-olla mõni üksik planeedi peal? Kolme ma arvan, et enamus, ehk saab ühe keelega v2ga hakkama, nii et minusse ulatuv, ma ütleks, et lisaks eesti keelele võib olla üks või kaks keelt, üks nendest tiibeti keel tegelikult kahjuks. Ei ole, aga ma nii hästi mäletan. Tiibetis olime ja, ja seal kloostrisse minek oli selles mõttes inimestele ligipääsemine, oli raske, et inglise keelest ei räägigi isegi hiina keeles tõmbusid nad aga kivi nägusteks, aga nii kui saaksid tiibeti keeles rääkima nii nende näole tekkis lai naeratus ja tekkis hoopis teine soe ütlemine. Vestlustasemele ma räägindada funktsioon, arusaamad aga hakkama, aga ma ei ütleks kunagi, et ma räägin sama hästi nagu eesti keelt, aga hiina keelt sa oskad, hiina ja inglise keel tulevad siin eesti küla lähedal, aga kumbki pole sama hea ja siis tiibeti keel on juba selles järgmises tasandil. Ja kui nii edasi minna, siis lõpuks on ka keerimides, ma võin vestluskaaslase. Ära peta umbes viieks minutiks, sest tavaliselt eriti esimest korda kokku saada, sest suusad kipuvad ikka ühte või kahte rada pidi arenema. Äärmisel juhul kolme, nelja ja kui kõik need sellised harunemised on selgeks õpitud ikk hakkab pihta. Tere, mis nimi, kus pärit olevat, oi te räägite keelt nii hästi ja siis viisakusväljend, oi ma veel ei oska, hästi, natuke edasi. Ja siis tavaliselt umbes viie minutiga, siis tuleb järsku sein, et siis edasi ei lähe, see on aga üks ots, keelteoskuse näitame ikka päris palju neid rohkem kui kui paar tükki. Ei hakka loendama, aga ikkagi ütleme see keelte pere ma nimetaks niimoodi, on teatud indiaani keeled, mida sa ka ikka päris hästi valdad. Jah, et viimased 10 13 aastat olema põhiliselt indiaani keeltega töötanud ja neist lähemalt siis viiega rikka ära keel, mille viimase nelja-viiekõnelejaga mul oli õnn töötada, enam ühtegi vabalt rääkijat ei ole. On küll passiivsekile, rääkige saba keelest aru, kid Atsa mandonilakuta Jecczymajja keel ja siis mõned üksikud veel. Passiivselt tuhandeteni mäletan ka seda riistapuud, seal oli kaasas seal Tiibetis, mida sa näitasid mulle, mida sa välitöödel kasutad, rääkisid sinna juurde ka midagi, et sellega saab nagu töödelda hääldusi ja see oli väga keeruline ja tekitas minus suurt aukartust. No tavaliselt on ikka natukese tehnikaks kaasas, sest kunagi ei tea, kus võib sattuda mõne haruldase keele rääkija otsa ja kui arvata, et praegu maailmas 6700 keelt alles umbes iga 10 päeva tagant sureb mõni keel väljat kuus, kolm keelt. Sajandi lõpuks on kuuest 1000-st 700-st alles ehk ainult 2000 1500. Tegelikult Peaks olema inimeste missioonitunne, et peaks olema alati mõni lindistamise asja puu taskus. Et kui juhuslikult sattuda kokku näiteks viimase enesekeele rääkija, ka teda siis lindistada, sest igalt viimaselt, kui rääkijalt saab ikka mõne kõnekäänu või mõne uue paradigma kätte, mida keegi teine. Pole varem lindistanud see mõtteviis on üsna sarnane bioloogi mõtteviisile, et nagu võrrelda liikidega maakeral bioloogiliste liikidega ja et iga liik on väärtuslik ja iga liigi väljasuremine on kaotus mitte ainult maailma loodusele, vaid ka inimkultuurile. Täpselt, ja mulle on alati tundunud, et välilingvistikas välitöödel käiva keeli välitingimustes kirjeldavad ning bioloogid on väga sarnase mõtteviisiga, sest nad kõik teavad, et nad päästavad veel viimast või katsuvad taastada seda populatsiooni. Ja samas ka keeled ja liigi bioloogiline liikide mitmekesisus on väga lähedalt üksteisega seotud ja kui inimene tunneb ühe paiga taimestikku ja ütleme fauna floorat, siis ta tavaliselt tunneb ka selle koha vastu suuremat lähedust. Ja ta tunnetab ära, et kui mõned riigid on kadunud, et mida me kaduma läinud, sest ainult keele oskajad on kohalike riikide kõige paremad kaitsjad mitte migrant, populatsioonid. Aga kui me nüüd ikkagi mõtleme nendele maailmarännakutele, mis me mõlemad oleme teinud, siis mina pean tunnistama, mina olen maailmas reisinud siiski huvi reisijana tohutu uudishimu maailma eri nurkade vastu, hirm, eriti tahaks käia, näha on ka tõesti õnne olnud käia, olen käinud ikkagi kõigil maailma mandritel ära. Aga see on huvireisija pilk alati, sinul on see natuke teistmoodi, sa oled ikkagi ka elanud teistel maadel mõnda aega. Nojah, mida elamiseks nimetada nimelt Põhja-Dakotas, on mulle öeldud niimoodi, kellelgi pole õigust ütelda, et on Põhja-Dakotas elanud välja arvatud siis, kui ta saab kõik neli aastaaega on täielikult ära veetnud. No see on natuke parem kui hiidlastele hiidlased, ütlevad nad ikka terve elu ära. Elamus, isolvate hiidlane. Eks selliseid ole ka mujal, et ma igal pool päris niimoodi järjest ei ole nelja aasta aega veetnud, aga ma ei tea, kas läheb arvesse. Kui ütelda, et olen võib-olla kevade veetnud paar kuud, siis tuleb aasta vahele, siis suve siis jälle paar aastat vahel sisuga sügis. No ja kui me näiteks sellesama tiibeti juurde tuleme ka seal, oled sa ju ikka pikemaid aegu olnud. Tiibetis ma olen olnud päris mitmed korrad, aga tavaliselt mitte rohkem kui kolm kuud korraga. No nii, kolm kuud korraga, siis oled ära, sest olen seal tagasarbselt oled sa kokku liitnud need kuud, et kui palju neid kokku saab? Tiibetis elan küll, huvitav, ei ole kunagi. Küllap ikka noh, jah, ikka ühesõnaga, aga see on midagi teistsugust kui huvireisi ja sest eesmärk on ka teine, see on ikkagi antropoloogi ja keelehuvid. Peamiselt Tiibetis olen palju lindistanud. On olnud erinevaid murdeid Tiibetis, mida meie teame, kui tyypetid tegelikult koosneb umbes 40-st vastastikku suuresti arusaamatust murdest isegi keelest ja Hiina valitsus on poliitiliselt nimetanud kõik tiibetlast, eks. Tiibet on ju tohutu suur, ta praktiliselt sama suur. Kas ta on Euroopa liidu suurune? Nisulist ei ole. Ja hoteast. Ütleme, vähemalt Lääne-Euroopa suurune küll, kus elab kokku võib-olla kolm või neli miljonit inimest, kes räägivad niivõrd paljusid keeli ja mis on kõige huvitavam, et tiibetlaste endal puudub enese jaoks ühisnimetus. Kõikidel keeltel ja nendel rahvusgruppidel on oma nimetus, aga näiteks oma jaoks sellist sõna nagu Tiibet tiibeti keeles pole olemas. Aga kas sa oled ka tiibeti muusikat salvestanud? Vaat muusikat ma seal salvestanud ei ole, põhiliselt ainult keelt, see on ikka ikka teaduslik, see on hoopis midagi muud. Kõike lihtsalt ei jõua. No kui sina näiteks puid, mõõdad nende ümbermõõtvõtted ja lendab sealt mõni linnukene üle, kas sa keerad alati kohe objektiivi taevas? Ei, kõigepealt on vaja ikka sentimeetri täpsusega saada, ümber matkata. Mina lihtsalt ja minul on vaja ennem kõik foneemid ära mõõta enne kui nad viisipidamise juurde minna. Aga Tiibeti muusika on vähemalt meil kõrvus küll kindlasti. See oli siis siis tiibeti muusika, mis tegelikult tehakse mitte selleks, et muusikast lõbu tunda vaid sellel on palju sügavam eesmärk muidugi. Ja, ja ta on pigem vahend pigem üks maailmavaate osa kui mingisugune omaette tegevus tiibeti muusikat. Kloostrimuusikal on kaks peamist eesmärki esiteks on see ülistamise eesmärk, loomulikult aga teiseks on ka teadvuse muutmise vahend. See muusika, mida kloostrites tehakse. Ja küllap ta sellepärast meie jaoks nii mõju ongi, et on nii pühendunud ja nii keskendunud see muusika ei ole, meelelahutusta on pigem keskendumine ja meele kogumine see muusika. Aga ikkagi, kui nüüd nendest maailma maadest mõelda, siis noh, jah, ütleme räägime kontinentidest, siis võtame nüüd siis näiteks Europe jätame vahel, Euroopa on nagu koduõu mõnu, niisugune. Jah, aga ütleme, Aasia poolel on sulist siis nagu kahte laadi väike noh, nii nagu minulgi tegelikult, et kui oli alles veel see hiigelsuur impeerium ehk NSV Liit siis olid nagu ühte laadi käigud ja siis, kui Eesti vabaks sai, siis olid teist laadi käik. Et ma arvan, et meil on väga sarnane selles suhtes kordame üksteise mustreid ja paljud teised eesti rändurid ka kindlasti et seda kurja impeeriumi aegadel. Siber, Aasia, Kaukaasia nagu kõik kuni kurilidena välja ja kui see lahti läks, siis siis muu maailm, et on, kindlasti on üksikud jäänuka käima. Nagu näiteks filmitegija Liivo Niglas, kes siiamaani Siberis käib, alustas sügaval nõukogude ajal siiamaani neenetsi, filmib. Aga võta üks kild ainult sellest suurest impeeriumist kindlasti Uuralites ida pool ja veel võtaks selle Põhja-Siberi, see on niisugune, kus üldse maailmarändurid siia Omaani väga harva käivad. Kas oskaksid näiteks nimetada mõnda niisugust olemusliku käiku või kas see kildu just sellest karmist Siberi poolest sellest põhjalast palvest, et minu jaoks on ikkagi kõige suurem, ütleme, pakase kogemus põhja hantide juurest Obi jõe ülemjooksul talvisel ajal seal, kus siis loeti, et soe ilm oli miinus 36, keskmine oli miinus 43 ja kui minu arust 48, lihtsalt, et noh, nüüd on külm. Liivoga, kui me käisime teist korda Siberis aastal 91, talvel, kui ma ei eksi, siis me vist saime kätega oma külmarekord ja see oli miinus 55 või 56 ja see oli päris külm ja see oli nüüd järjekordne siis niisugune antropoloogiline. Käisime nimetasite juures ja sellel talvel me elasime nende juures Jamali poolsaarel, püstkojas. Siis antidega võrreldes on need vahe selles Antid elavad ikkagi metsa varjus, kuigi see mets on juba õige madalaks hõredaks jäänud aga seal ei ole enam mingit metsa varju ja tuul on kindlasti tugev tuul ja tundra. Ja minul on see piirdunud ainult ülikooliaegsete käimistega, oli ju nii klaas, kellega koos ma käisin, visuaalne antropoloog ongi jäänud sinna käima. Sa ütlesid Euroopa nagu ees Ove tagahoov siis tegelikult enam niimoodi ei tunne. Sest ma olen liiga kaua ära olnud. Koma 96. aastal läksin aastaks Hiinasse ja sellest järsku sai kuus aastat ja siis sealt edasi indiaanlaste juurde. Euroopa on ka selle aja jooksul väga palju minu jaoks muutunud raha on vahetunud, kõik muud tagasi tulla, et mõnes mõttes ma tunnen ennast palju kodusemalt Pekingisse jõudes või souli Gazasse ja tulles Euroopasse, on alati kõik nii huvitav ja uudne ja eksootiline. Noh, õieti nendest paikadest, mida sa ikka põhjalikumalt tead ja oled kogenud, on ikkagi nimetamata jäänud Korea veel ka. Korea Hiina, Korea, Tiibet ühelt poolt ja teiselt poolt siis Ameerika Ühendriigid, Guatemala, mõned teised kohad Euroopas, ma pole kunagi kusagil nii kaua elanud. Korea seik, et sa valdad korea keelt No jälle ütleks niimoodi, et mitte sellel esimese tasemel, aga et saan hakkama suhtlemisega igapäevases ja ja võib-olla saan hakkama ka sellise budistliku keelega. Ida-Aasias on selline võlukeel, mis tuleks pealt ära õppida, on hiina keel. Ja ma mäletan, sinu lööklause oli see, et ma võin teile õpetada hiina keele ära kahe nädalaga. Jah, 10 päeva. Ma vist ütlesin, et kui teha intensiivkursus Enam kusagil mujal tööd ei tee, siis hakkan hiina keelt õpetama intensiivkursused, et 10 päevaga hiina keel suhtlustasemel selgeks või rahadega. Kas Eesti Rahva sõna need keeruline nagu hiina keel, aga siis sinul on nagu? Üldse tõsi, kõikides keeltes, mis ma olen õppinud, ma ütleks, et kõikides keeltes, mis ma olen õppinud absoluutselt ilma kahtluseta kõige lihtsam hiina keelt. Aga ma räägin mandariini keeles jah, muud murded, mis on mujal lõunarannikul ja kagurannikul, on palju, palju keerulisemalt, sest Hiina mandariini keel, mida praegu riigikeelena räägitakse, see on nagu inglise keel, mis on tohutult lihtsustunud germaani keel ja mille tõttu sest vallutajad, paljud vallutajad Inglismaal on õppinud seda keele imperfekt sealt ära halvasti vigadega, et kogu selline grammatiline keerukus on kadunud. Nii, ja seda on juhtunud ka mujal maailmas, araabia keelega, hiina keelega, Indoneesia keelega ja hiina keeles samasugune imperiaalsed keeles läks keiserliku jah, reaalselt keeled ja need on maailmas võib-olla kuus, seitse. Nii et selles mõttes on hiina keel lihtne, et grammatikanäär. Ja et mõnele muule keeleteadlasele, kellel on keeleteaduse tüpoloogia alus, et selgelt see ulatus, kuidas maailma keeled varieeruda. Ma arvan, et kogu vaja minema hiina keele grammatika võib ära õpetada umbes 15 minuti. No tore, mitte siis 10 päevaga 15. See on teoreetilised alused mikspärast, aega läheb rohkem, hiina keel on siiski toon keel, seal on 400 silpi võimalikud eesti keeles on silpe tuhandeid. Võimalik, et see 400 silpi toonid hääldus selgeks saada ja meelde jääks. Selleks kulub aega. Ja see on siis kõnekeel ja kirjakeel on hoopis midagi muud. Kirjakeel on hoopis midagi head. Kirjakeelt ei maksa kunagi nii väga tõsiselt võtta, sest keel on ikkagi rääkimiseks ja kuulamiseks mitte lugemiseks ja kirjutamiseks ja võin ka seda öelda, et hiinlased tänapäeval enam oma kirja sugugi nii hästi ei valda kui veel 20 aastat tagasi mikspärast, sest kõik asi käib ekraani peal ja nad tunnevad oma märke ära. Aga kui anda kellelegi pastakas kätte lasta kirjutada, siis enam see välja ei tule. Ja nagu inglise keele rääkijad enam ei oska korralikult veerida oma keerulisi sõnu, sest kõikides programmides on sees keele abiprogrammid, mis kohe parandavad vead ära. See on see, see maailma suund praegusel ajal, üks nendest on see, et see huvitavalt, et Euroopa on sulle võõraks jäänud, et kas oskad paari, aga öelda, et mis on siin Euroopas, siis sinu jaoks nagu see niisugune, mis tekitab sulle nagu mingit uudsuse tunnet või üllatus. Ja hakkas just see uudsus, üllatus, aga just nimelt võõraks jäänud nagu mõni sõber või sugulane, keda ei ole mitukümmend aastat näinud ja üle pika aja uuesti kokku saada ja ta on vanemaks jäänud ja natukese muutunud, aga ikka alguses on väike võõristus sees ja maadega on samamoodi. Võib olla. Ta ei ole Euroopa, Lääne-Euroopa riigid, eriti ei ole ehk nii palju arenenud muutunud, kui näiteks Hiina praegu muutub, aga ta on ikkagi väiksed sellised samm-samm haaval. Eks ma ise olen ka muutunud nendes maades, kus ma olen saanud, olen võib-olla midagi sealt külge jäänud. Tagasi tulles nüüd ma olen olnud tagasi kodumaal päeva juba mitu märkust tehtud mõne kombe suhtes. Vähemalt keel Okeelse ei kao ja hea, aga just selline välise käitumise suhtes, nii et omast arust kodus vana saanud hea lastetoa juurde, aga tuleb välja, et mõned kombed olen veel enesele teadmata on külge jäänud. Ja see on tore tunne, mässasama tähendab ma ise oma maailma rändodeegaa olen avardanud oma oma vaimsust sellele astmele, et ma tõesti tunnen, et ma olen küll eestlane, aga et ma olen nagu maailmakodanik, maailma asjad lähevad mulle päriselt korda. Aeg-ajalt on mul isegi selline noh, natukene, võib-olla ülepakutud kujutlusega, et ma hoian nagu seda maakera niimoodi omal siin teod seal nagu suurt õrna sinist kera ja see ongi minu kodumaa ei rohkem ega vähem. Ja mulle tundub, et sul võib olla midagi sarnast. Ja mulla, eriti praegusel ajal on see väga aktuaalne selline mõtlemine maailmas mõteldes näiteks Aafrika peale, kus sa oled käinud demokraatlikus vabariigis terav elamus, kus üheksakümnendatel aastate lõpus kolm kuni viis miljonit inimest kodu sadades sai surma, mis nagu Eestis üllatanud uudiste künniski, terve põlvkond on kasvanud üles kodusõjaks täpselt, aga kuidas see puudutab näiteks tavalist eestlast niimoodi, et meie rahuvalvajad käisid Kesk-Aafrika vabariigis ja ma arvan, et see puudutab meid väga otseselt. Ta on muide väga huvitavalt sellel kombel, et mul migratsiooniametis paluti mul kõnelda Kongost. Põhjus selles, et millisest Aafrika maast on kõige rohkem kinni püütud aafriklastest piiriületajaid, see oli siis kaks aastat tagasi mõisi rääkimas. Need olid Kongo kodanik. Assoo no aga rahvaarvu järgi on ta ka suuruselt teine Nigeeria järel. 70 miljonit jah, nad olid loomulikult teel oma kogukonna juurde Prantsusmaale ja, ja lihtsalt katsusid siit läbi lipsata veed vahele. Aga mida just mina mõttena, kuidas ta igat eestlast puudutab, on see, mis toimub Aafrikas, et näiteks meiega lennud hakkame kasvõi sellest peale. Kui Etioopias on ikkagi näljas häda, siis meie isegi kotkad, kes sinna lähevad talvituma siis näljaga ja toetab, peaasi, et liigub ja saab valku. Ja see on selline asi, et meie linnukest seal käivad talvitumas, need lihtsalt süüakse ära või nad püütakse Itaalia rannikul võrkudesse Egiptuse rannikul. Et selles suhtes meie jaoks on ka tähtis, mis toimub ka eemal praegu kollase mere rannikut, mida ehitatakse täis Hiina ja Korea vahel kogu Hiina kirderannik seal kui palju merelinde, mis lõunapoolkerale lendavad talvituma, nende jaoks on see eluliselt vajalik Siberist tulles ja kui see on täis ehitatud, siis need liigid hävivad. Ja ühesõnaga maailm satub aina tihetamatesse seoste võrkudesse ja meie ei saa sellest kõrvale jääda. Kes mõtleb, et mina ei lähe kuskile, mina ei taha millestki midagi teada. Elan siin Eestis, siis tuleb tema õue välja. Viimane on pagulaste teema, eks ole? Kas tuleb meile koju või siis teine asi, et meil kodu jääb lihtsalt vaesemaks, näiteks tuleb vähem ja pääsukesi tagasi või meie konnakotkad või must-toonekured ja kui nüüd niimoodi ennast maailma suhtes silmad kinni pigistada ja mõtelda, et meid ei huvita, mis mujal toimub, kaitseme oma piire, siis tegelikult meie koduste probleemide lahendamine algabki sellest just et me läheme neid nendesse arenevates maadesse, mis oma probleemide sasipuntras seal vintsklevad sinna, neid tuleb minna lahendama ja seal aidata. Ja kui mõtelda näiteks seda jala jälgimismeie eestlased jätame kasvõi oma taastuvenergeetikaga maha inimese kohta siis Maldiividel, seischellidel, kus saared on meremerepinnast ainult meeter kõrgemal ja kui see pind tõesti hakkab tõusmas, siis nendel on ka õigust meil midagi nõuda või vähemalt meie poole näpuga näidata. Samamoodi nagu meie näitame näpuga Itaalia ja Egiptuse rannikule oma rändeid. Selles suhtes ja see kõik paneb vägagi mõtlema. See oli nüüd siis jällegi see Tiibeti kloostri muusika. Imelik küll, aga see Tiibetis käik oligi kõige pikem periood, kus me sinuga tõesti koos olimegi kogu aeg päev-päevalt. Ja minu jaoks ta oli juba enne minekut väga tähendusrikas ja seal kohapeal ma sain sellele ainult kinnitust, see on isegi seletada, mõned maad siin maamuna peal muutuvad tähtsamaks, tõusevad teistest nagu esile mingitel põhjustel ilmselt ikkagi, see on kuidagi siin kahe kõrva vahel kinni. Ja Tiibet on üks nendest minu jaoks. Aga seal, kui me seal Tiibetis need need ringi liikusime, siis sina muidugi olid seal juba käinud ja sa teadsid paljusid asju kõnelda, mis mulle olid nagu uudiseks ja ja üks asi oli küll, mis mulle kohe oli nagu sissejuhatus kogusele Tiibeti jaoks ja on siiamaani, kui me tulime, kas sa mäletad, Me lendasime Togot Laasasse? Jah, ja kui sa tuled lennuki pealt maha, siis kõrguste vahe see, et siis hapniku hulk on väiksem, õhurõhk on üks on siis see hakkab su organismile mõjuma ja me läksime suhteliselt kohe enne Lausasse jõudmist läksime ühte kloostrisse ja juba ma tundsin, et see on mul tihti kõrgmägedes. Mul tekib selline eufooriline seisund, võib-olla hakkab pika meditatsiooni tulemusele midagi taolist. Läksime kloostrisse, ma ei teadnud sellest mitte midagi, aga seal kusagil ja sellesama kloostri ruumi teises otsas oli üks vanamees ja ta oli umbes minuvanune, ma ka vanamees ja nii kui ta mind nägi, ta pani niimoodi käed kokkumaks, tema tuli mulle lähemale ja pani niimoodi lauba minu lauba vastu. Ja ma tõlgendasin nende jaoks seda, et no mina olen palverännakul, kindlasti oled ka sina palverännakul, miks sa muidu siia tulid ja küll on tore sind siin tervitada, seda võtsingi nagu kohe esimest signaali Tiibeti kohta ja selle tõttu ilmselt käsitlen seda tiibetit väga teistmoodi, et see esimene tervitust oli sedamoodi. Jah. See asi päris mitut asja mainisid, mida võiks kohe laiendada, et eks see osaliselt tuleb. Väga materialistlik kult lähtudes tuleb tõesti hapnikupuudusest tasa 3600 meetri kõrgusel, kus on hapnikku ainult umbes 60 56 protsenti merepinnaga võrreldes. Ning teiseks ja see vaimsus ja kuidas tervitatakse kõiki, sest miks muidu sinna minna ikka minnakse palverena, isegi need, kes lähevad lihtsalt midagi vaatama natava, kindlasti rohkem tagasi, kui nad oleksid oodanud. Ja Tiibet on üks suurepärane näide selle kohta, kuidas inimkond saab oma vaimsust muuta ja ennast parendada ideoloogiliselt, kui mõtelda, et Tiibet kunagi oli terve, Aasia kõige suurem ja kõige metsikum keisririik, ta oli tohutu suur ulatus Põhja-Indias kuni Mongoolia Ani välja linti aegu impeeriumi mõõtmetega ja Dali suurenguli Tangi dünastia, mis oli tollal kõige võimsam aasia riik, oli tangi dünastia. Hiina ja tiibetlased vallutasid paraTangi dünastia pealinna. Chang ani viisid kaasa endale esimesele budistliku kuningale sushenkampole keisrile Hiina kuningatütre naiseks mitu järgnevat tiibeti keisrit. Samamoodi tõid Hiina keisrite tütred endale naiseks araablaste laienemine, mis oli alanud 200 aastat varem. Araablased olid Euroopasse välja jõudnud terve Kesk-Aasia, Usbekistan, Kasahstan. Need olid tiibetlased, kes panid islami levimisele ida poole seisma, nii et islamilevinud Hiinasse ja mujale. Et selline suur metsik Tiibeti riik, mille baarsusest Hiina kroonikad on kirjutanud ja firma ja India kroonikad. Et mis sellest siis saanud on, peale seda, kui Tiibet võttis budismi vastu nüüd minna Tiibetisse, siis eriti Kesk-Tiibet kampa tõesti, osast andost ma ei räägi, kus on veel üsna metsikud hõime alles. Aga suur osa Tiibetist on praegu, ma arvan, maailma kõige rahumeelsem rahvas isegi röövlid, teeröövlid, kuna mõne rändaja teevad puhtaks, siis nad ikka jätavad talle vähemalt noa ja saiakannika jätavad kätte, et noh, teda maha ei löö ja siis, kui see vaene paljaks röövitud rändur ei saa aga hakkama, siis ta lihtsalt sureb oma saamatuse kätte. Röövlid ei saa süüdistada ja kõige viimane näide just selle tiibeti vaimsuse kohta, kui kiiresti saab rahvas muutuda, on see, et tiibetlased on jahil käinud viimase ajani. Paljude lõunapoolsete tiibeti hõimude juures rahvariiete juurde kuuluvad leopardinahad näiteks Lõuna-Tiibetist. Kuni dalai-laama umbes 15 aastat tagasi ütles. Need on nüüd ohustatud liik ja rohkem leoparde ja karusnahku ei kasuta. Ja see, mille vastu, kuna riik Hiina koloniaalvalitsus on pool sajandit katsunud neid loomi kaitsta, ei seletanud midagi välja, kui dalai-laama, kes elab pagenduses, tram Saalas, Indias seal ei diktiga välja, tulid päevapealt, lõppes nende ohustatud loomariiki. Heas see, kuidas nagu sotsid sellest metsikust ja hiiglaslikust riigist on saanud, praeguseks ajaks nagu mingisugune rahumeelsuse ja vägivallatu vastupanu sümbol kogu maakera jaoks muidugi ka suurelt jaolt samale et see on tõesti tõsi ja, ja röövlit mina Tiibetis nagu ei osanud kartagi ja see, mida mina kogesin, oli ikkagi nendesse kloostrites, need lõputud pimedad käigud trepid kaetud selle küünlavahaga natukene niuksed võid nagu kergesti kivi või kooli jakki või ka täpselt selline hämar valgus. Ja siis veel see muusika ja see, et kõik on nii väga madalad, need käigud. Et sa oled sunnitud aupaklikult pidevalt kummardama, kui sa seal ringi liigud ja Et see on loomulikud meelega niimoodi tehtud. Aga ma arvan, et tiibetlaste ei ole seda vajagi, sest nemad kogu aeg käivad niimoodi, meile on seda vaja. Ja see, et näiteks raha tiibetlane on kohutavalt vaene ja sealsamas kõikides kloostrites on hulga paiku, kuhu sa siis jätad oma rahaannid ja meiegi tegime seda sinu eestvedamisel ikkagi olla sama selle rahvaga ja käitumiselt ja siis, kui kellelgi oli liiga suur rahatäht, siis käis niimoodi, et ta pani selle sinna ja võttis siis täpselt parajal hulgal setele tagasi, nii et kõik oli jälle tasand. Kaalus ja vaat kui palju pälvimusime sellest saime ja armas eestikeelne sõna Linnart Mälli välja mõeldud, pälvimused jäänud ja kes usub ümbersündi, siis nendele nende pälvimustes kindlasti parandab ümbersünniprognoosi ja kes ei usu sisse kindlasti teistmoodi puhastab inimest. Üks asi, mida Tiibet minu käitumises kindla peale muutis ja kohe lõplikult. On olnud tõesti see, et lapsena poisikesena ma ikka püüdsin mõne kärbse kinni ja panin mõnele parmule kõrre, et ahaa, et vaadata, kuidas ta lendab, aga siis mida vanemaks ma sain, seda rohkem mulle tundus, et, et midagi on siin valesti ja siis seal Tiibetis nagu see klõpsatas nagu kokku. Ja seal oli häid lugusid selle kohta, aga, aga noh, see veendumus, et see sääskele maha löön, võib-olla minu vanaema ümbersünd parajasti, et ma parem pühindale niimoodi rahuliku teemal puhun eemale. Et, et see on niivõrd loomulik, et nüüd tagasi tulnuna, aga kui ma Eestis näiteks toas kärbes, tüütab mind. Ma püüan ta kinni niimoodi pihku, nii et ta jääb täiesti puutumatuks ja teen ukse lahti, lasen ta välja. Väga huvitav, ma olen seda teinud ise ka lapsest saadik, mulle ei meeldi kärbseid tapavad, kinni püüda või aknast välja ajada. Muidugi tiibetas tänu sellele ainult üks seletus, et järelikult on eelmised elud olnud nii head, et on selline teadmine kaasa toonud siia elusse. Kõlab hästi ja võib-olla siia saate lõppu, Sa kordaksin üle selle loo, mida sa seal kõrgel Tiibeti platool kõnelesid. Ma ei tea, kas seal ise seda mäletada üldse. Aga see oli üks juhtum, kui oli kloostri õue peal autot seismas. Ja siis neid tuli nagu pesta ja. Ja sureme see juhtu sekundo linnas kampade juures Tiibetis ehk siis Jižuus hiina keeles, kus kohaliku kuninga ja, ja kloostri eesseisja mõisas üks vanad antristlik munk külma vee, aga voolikust vesi betoonist, seda parkimisalad mõisa ees, kuni keegi tuli välja ja näitas, et seal maas tuhanded väiksed kihulased ennast päikse, kes soojendasid, kes olid ära uppunud, sinu külma vee näinud näinud Stahli veetnud 15 aastat erahvuses koopazetari, selline poolpime. Ja siis järgmine asi, mis ma nägin, et meil oli, oli paar koriaalas Gazas, kirjast, üksist tuli suure naeruga jooksis. No kahjuks niimoodi ütlen, et tema tuli sellise nalja naeruga, et ta ei suutnud vaadata seda pilt on niivõrd koomiline, et kus oli kloostri ees seisase vanad antristlik, munk mittu täielik, kõik olid neljad käpakil Maasele betoonist vaikimis patsi peal, korjasin kihulisi üles ja siis puhusid neile peale, et neile ikka eluvaimu sisse tagasi tuua. Ja see vaene vanad antrista täitsa nuttis kõva häälega Stahli sooritanud praktiliselt massimõrva ja sellepärast tiibetlased erinevalt muudest budistides, kes liha ei söö. Tiibetlased söövad jakiliha. Nad ütlevad, elu on, elu on elu, ei ole tähtis, kas elukandja suur või väike ja üks jaks on kas elu, mis on võetud ja mis hoiab terve perekonna väga pikalt elus. Samas põlluharijad, kes oma adraga käivad maast läbi, tapavad kui palju väikseid hiiri ja putukaid ussikesi. Et see sinna jääb nikku tapatalgu maha. Et on palju budistikum süüa ühte suurt tooma, selle asemel mõned sellised palju väikseid olevusi ära hävitada ja sellepärast kaasa niivõrd traagiline nende pealtnägijate jaoks just nende paljude pisikeste mutukate surumisel. Ja vot see see mõte, see sisu sellel lool on selline, mille üle tasub üsna põhjalikult järele mõelda ja millal sina Tiibetis viimati käisid ja millal sa loodad minna? Viimati ma käisin aastal 2013 ja see oli tegelikult väga kurb käikses Tiibet on viimase, mõne aastaga kohutavalt palju muutunud viimase viie aasta jooksul väga paljud tiibetlased ennast protesti märgiks põlema pannud mitusada inimest. Ja siis Hiina valitsus on sellele vastanud, sellega kõikides suuremates kohtades on, on politsei ja sõjaväe kohalolekud meeletult kordades võib-olla kümnetes kordades suurendatud. Et selline tõeline okupatsioonitunne on paljudes kohtades väga kurb ja ma ei oskagi ütelda, kuna ma uuesti lähen, siis mul oli küll selline tunne, et ma rohkem ei taha näha. Ja siia ma tahaks ühe asja veel juurde lisada ka, et Tiibet mõnes mõttes, kuna on Eestiga okupeeritud voli okupeeritud, Eesti oli ja väga paljud väliseestlased kunagi ütles, et nemad Eestisse ei tule, sellega nad tunnustavad okupatsiooni. Aga samas on sul meeles, kui näiteks nõukogude ajal käis üks jaapanlane, siin üks prantslane, kes rääkisid eesti keelt ja reklaamiklubis raadios rääkisid ja kui uhke eksameid tegi, kui tore oli näha ühte välismaalast, kes tuli, kui palju me sellest saime, moraalset tuge. Samamoodi on ka Tiibetis, et paljud ütlevad, et ei maksa minna, sellega tunnustame Tiibeti Hiina võimu. Vastupidi välismaalane, kes läheb ja kes üritab natukenegi tiibeti keelt rääkida sellest tiibetlaste niivõrd suur moraalne abi ja tugi. Et seda tuleb vastupidi teha samamoodi firmaga, kus just valimised toimusid, kus ka öeldi, et ei maksa minna, vastupidi, tuleb minna ja nendega suhelda. Temalastele teeb see ainult head meelt, et need maailma pole neid unustanud. Ja et Tiibet tee olukord on, on läinud kehvemaks ja samas on see nii eriline maa, et ma arvan, et me mõlemad võib-olla küll eri aegadel. Kindlasti. D peame sinna tagasi minema. See oli nüüd siis viimast korda tänases saates Tiibeti kloostri budistlik muusika. Ja see oli see meie mõtterännak, antropoloogi ja keeleuurija Indrek Park'iga. Kui mõelda selle üle, millised on maakera nurgad, kus me oleme olnud ja milline see maamuna on, mis aina väiksemaks jääb ja mis ei saa meid kunagi enam ükskõikseks jätta, sest kui meid ta ei huvita, siis, siis ta iseenesest satub ka meie juurde ja kogu maakera on üks meie ühtne ainuvõimalik kodu. Rändame koos Hendrik Relvega.