Eesti maja ongi peamine, meie koondumised, koht, raske on öelda, sest väga suur teadmatus valitses, eks igaüks ise kavandasin oma edasist saada. Mina olen Siberis sündinud, sünnimaa on seal, aga Isamaa, võta mulle Eesti ning eesti lugu. Tere, Toronto eestlased. Kui palju ja kus Torontos on eestlased elanud? Toronto Eesti Maja minevik, olevik ja tulevik. Eestlaste organisatsioonid, seltsid, koolid, ettevõtted. Missuguste eluvaldkondades on eestlased Kanadas läbi löönud mäluuurijast teadlasest, Sushi kuningani. Mida tähendab eestlastele, Kanadas, võimalus lugeda oma lehte sellest kõigest tuleb juttu uuest Eesti loos. Saates on väliseesti muuseumi VEMU peaarhivaar Piret Noorhani ja saate toimetaja Piret Kriivan. Millal eestlased Torontosse jõudsid? No eestlasi on tulnud Kanadasse mitmes mitu lainet ja esimene laine jõudis sinna juba 19 sajandi lõpp, 20. alguses. Pioneerid, kes peaasjalikult Alberta provintsi läksid ja kellest nüüd ja ikkagi mingid märgid on täiesti olemas, nii et selle kogukonna tegevus tõime ka jälgida, aga nüüd suurem järgmine laine muidugi läks siis sinna peale teise maailmasõja veel 40.-te lõpus hakkasid siis Saksamaa põgenikelaagritest ja Rootsist eestlased edasi liikuma parema elujärje, turvalisema elupaiga otsinguil. Ja Kanadasse läks neid siis sinna, jah, ja mitu teist 1000 17000 olema kuskil näinud numbrit, nii et et suur hulk Ada eesti kogukond oli üks suuremaid diasporaa kogukondi. Aga see jäänud mitte viimaseks laineks, kui Eesti hakkas vabaks saama 80.-te lõpus, 90.-te alguses läks kodu Eestist ka üsna korralik seltskond inimesi sinna, nii kui uksed veidigi mahutud paotama hakkasid. Nüüd viimastel aastatel oleme näinud siis noorte tulekut pärast seda, kui Kanada ja Eesti sõlmisid noorte viisalepingu nimetatud uue kinga olid ei viisad, millega noored 18 kuni 35 aastat vanad saavad tulla siis tööle Kanadasse aastaks ja pikendada siis veel teiseks aastaks yang Professional viisat. See toob nüüd meile päris värsket väge. Nii et seal on, on nagu mitmeid laineid, aga ikka veel võime öelda tõesti, et Toronto on Põhja-Ameerika välis ja öeldaksegi, et on väliseesti pealinn, nii on palju aega öeldud, aga no Põhja-Ameerikas on ta seda kindlasti. Aga kui suur protsent, siis kas seda on arvutatud välja, kui suur protsent Kanada eestlastest elab Torontos või on elanud läbi aetud? Ta on väga keeruline öelda, sest Kanada oma neid statistilisi, noh, nad ei ole päris viimastel aegadel küsinud üldse rahvuse kohta, viimane küsitluses küsiti kodukeele kohta. Mäletan täpselt seda numbrit, aga see oli alla 10000 igal juhul noh võib-olla mingi kolme 4000 kanti olla on räägitud 10-st 1000-st eestlasest Toronto piirkonnas. Aga no ega keegi ei ole neid üles rivistanud ja kokku lugenud. Ja see ongi keeruline küsimus, et kes on eestlane, et kui su vana vana vanaema oli eestlane, aga ta, Sa oled ise juba läbi, mitmenda sega perekonnana vägas segatud verega, et noh, kuidas keegi oma rahvust määratleb, et see on, see ei olegi nagunii väga tehtav statistika või seda on päris keeruline teha, aga jah, suurusjärk 10000 on nagu ütlematunud puhul räägitud. Või Eesti majas käivad koos siis nii need, kes on kuidas ma siis nüüd ütlen viisakalt, et kes on täiesti eestlased ja need, kes on pool eestlased ja kellel võib-olla on vana vana vana? Eestlane Janno Torontos üldse Eesti kohtades käib koos igasugukraadiga eestlasi, et on 100 protsenti, 80 40 ja nii edasi protsenti eestlased, aga ka mitte-eestlased, kes näiteks eestlastega abielus või lihtsalt Eesti sõbrad, eesti kultuurisõbrad või eestlaste sõbrad. Nii et noh, käivika muukeelseid ka, aga noh, muidugi see on ka tuntud tõsiasi, et need pagulaste järglased ikkagi noh, paljud on ka juba keelt kaotanud, nii et see ongi palju segaperekondade inimesi, kes räägi enam ees omavahel eesti keeles, aga nad ikkagi on, eestlased peavad ennast eestlaseks. Nii et Eesti majas käib koos väga kirju seltskond emakeele eesti keele kursusi, Toronto Eesti täienduskooli juures korraldatakse täiskasvanutele, kus on noh, ongi just selliseid eestlastega abiellu neid, kes tahavad meie keelt ära õppida või väliseestlasi, kes ei ole keelt, et osanud, või veel noh, tont teab keda. Aga igasuguseid. Enne kui me räägime Eesti Maja sisust ja olevikust ja tulevikust tuletame pisut minevikku meelde, et kui vana on Eesti maja. Torontos Eesti maja on eestlaste käsutuses, 1960 sai asutatud aga selle suurem osa või noh, maja oli olemas, vanem osa oli olemas, oli vana koolimaja, mille siis eestlased enda valdusse said ja hiljem on siis sinna juurde ehitatud. Nii et Eestimaal on pikk ajalugu, mistõttu tema seisukord ei ole praeguseks füüsiline seisukord väga hea. Ja nüüd on siis arendusplaanid väga aktiivselt käimas tegevus seal ja pikkade aastate nõupidamiste tulemused hakkavad need siis paid tablette jõudma. Tegudeni, mis on väga tore. Palju on selle üle vaieldud, missugune peaks olema Eesti Maja tulevik Torontos on siis nüüd selge, missugune ta on. No hetkel jah, paistab küll nii, et see koht jääb samaks, aadress jääb samaks, et vahepeal kaaluti ka variante, et minna kusagile mujale üldse selle Eesti maja, uue Eesti maja, aga nüüd on jah, selge, et selle kohta on sama, mis on selles mõttes hea, et on südalinnale küllalt lähedal ja kiirtee pealt on hea inimestel sealt maha sõita. Ja siis aga vana maja ja võetakse maha, kuigi sellele on olnud vastuhääli ja noh, arusaadav ka, eks kõigil ole nostalgilised tunded ikkagi oma armas oma armas koht. Kes siis tahab vanast kohast loobuda. Praeguse plaani järgi peaks tulema ja samas samas asupaika siis uus hoone, Kanada kinnisvarafirma tegeleb selle arendusega koos siis Eesti aktsionäride ka hästi, ma olen aktsiaselts nii Eesti Maja juhatusega ja sinna peaks tulema siis kõrghoone, kus ülemistel korrustel on korterid ja on siis eestlaste seltsi ruumid korteritega majandatakse ennast, korterid läheb jah nagu ma aru olen saanud, kortereid peaks müüki minema ja siis need aitavad ka seda maja ehitada. Nagu maja ehitusraha, sealt peaks siis tulema, nii et laias laastus sellised plaanid Eesti maja on südalinna lähedal, ütlesite, te, missuguseid on eestlastega seotud kohad Torontos ja kus eestlased põhiliselt elavad, kas nad elavadki seal Eesti maja ümbruses või mõnes teises piirkonnas või üle Toronto laiali? No mind kui arhivaarid selliste ajaloo huviliste tõesti huvitanud üks mõte, mis mul teostamata, aga ma olen mõelnud, mida võiks teha Kanada eestlaste ajalugu kaardistades on see, et kanda mardile nagu läbi aastakümnete need piirkonnad, kus siis eestlased on paiknenud, sest nad on liikunud ruumis, noh linn on arenenud, et ega siis linn ei ole, mis ta oli 40.-te lõpus ei olnudki õieti linna nagu Rootsist tulnud, ütlesid, et see oli ju külase Toronto ei olnudki mingi õige linn. Et eestlased on aja jooksul palju tegelikult nagu kolinat, noh, see tulenes ka sellest, et mis majanduslikud võimalused olid, alguses alustati nullist nii-öelda. Aga jah, praeguseks võin, ütleme, ajalooliselt tõesti nad on, on küll piirkonnad moodustada selliseid külasid, mõistagi nagu hiinlased, kellel on oma hiina linn või või, või Indiast tulnud inimesed elavad seal kõik tihedalt ühes piirkonnas koos, et eestlased ei ole seda nagu harrastanud, aga Eesti maja ümbruse näiteks ongi üks, üks piirkond, kus on palju eestlast, paljud eestlased endale ostnud, noh see võib-olla ei ole selline Eesti mõttes piirkond, et paar kilomeetrit siia paar sinna ta on nagu suurem, sest tarand ta ise on pindalalt suurem, aga see on üks piirkond siis, kes talle antud tunneb siis kloor quest on üks, üks Lääne-Toronto piirkond, mis on metrooliini peal nii-öelda, kus on kus on palju eestlasi elamas kortermajades ja ja no neid neid jah, seal on aga eestlased sellist küla külaeluviisi nagu hamburger väli oli. Algaegadel oli üks, üks koht, mida eestlased lämbri oruks kutsesitsest hamber oli, nende kõlas nagu võõralt, nii et nemad elasid siis ämbri juures. Et see oli üks piirkond, kus eestlasi oli siis tõesti päris tihedalt koos olnud. Aga jah, paistab jah, nii et mida paremaks nagu elujärg läks, seda noh, avaramad olid ka valikud, et mindi nagu mööda linna rohkem laiali. Kuna neid eestlast eesti maastik seal Toronto peal, noh ei ole ju ainult nende kodud, iga eesti majavaid ongi teine suur Eesti keskus on Tartu kolledž, mis asub, noh, Toronto, ütleme kesklinnas, peatänaval, pruuril, siis on eestlastel veel olnud ajalooliselt kolm kirikut, kaks luteri kirikute üks baptistikogudus, baptistikogudus asub samal tänaval, kus Eesti, see on praktiliselt Eesti maja juures üle tee, nii et need on seal naabruses. Siis Vana-Andrese kirik, mis müüdi nüüd just hiljaaegu maha. Seda peeti koos Läti kogudusega, kuna kogudused kohanesid ja vana, see oli tõesti ja vana kirik, mis tahtis lihtsalt investeeringuid, nii et see müüdi need maha. Nemad kolisid sisse, Vana-Andrese kogudus kolis kokku kirikuga Agricola kirikusse. Aga teine Eesti Luteri kogudus, Peetri kirik tegutseb siiani. See on ka Eesti arhitekti esitatud majas, Bach ehitas selle viiekümnendatel, nii et nemad on seal ikka. Ja nojah, seda nüüd ilma kaardita nagu keeruline seletada, kus nad seal asuvad, aga aga noh, aga no kui kaugel näiteks on Eesti Maja ja Tartu kolledž teineteisest nomina autosõitja, mina käin jala ja linna Alardigage maas, jala veel ka käia, aga siis läheb 45 minutit, aga ütleme, kui minna jooga siis noh, 20 minuti jala siis 20 minutiga on täiesti tehtav ja Toronto mõistesse lähedal. Nii et see ei ole väga kauge. Ja siis on ju eestlastele vanadekodu ehatare, Scarbolo, see on nüüd küll ütleme kaugel nagu Toronto kirdeosas ja ehatare naabruses on eesti või kõrval, on Eesti kodu. Mis on siis nüüd kord, tere majadega, eestlaste kodu, ehatare nagu hooldekodu, seal on nad tõesti nagu toetatud igatise elamine eesti kodus oma korterite omanikud, aga see on ka nagu mõnevõrra toetatud elamine, et tuuakse neid, viiakse, viiakse poodi ostma ja niimoodi on ja, ja noh, see on nüüd tõesti ütleme, kui Tartu kolledžist hakata sõitma ühistranspordiga võib minna poolteist tundi. Kauge, aga siis on veel suvekodud ka ja siis on veel suvekodud. Praegu jah, tegutsevaid suvekodusid on kolm seedrioru ja jõekääru on need Rantale lähemal ja Kotkajärve on kas on Põhja-Ontarios, on siis mõnevõrra kaugemal ja nii seedriorul kui jõekäärus tegutseb igal suvel lastelaager. Vähemalt kuu aega ja mõlemasse viimastel aegadel on aastatel on palju tulnud ka küllalt palju ka Eesti lapsi ja kasvatajaid Eestist või selliseid huvi huvijuhte. Nii et selline väike Eesti kümblus toimub, seal on antaaria metsades. Ja kotkajärve on siis skautide ja gaidide asuala, nii et seal neis kõigis on ka eestlaste suvilad, muidugi nii, et seal on eestlastele ja tagasi, siis on ka laagrilaagri hooned jana kotkajärve on ju tuntud kui metsaülikooli pidamise koht, nii et iga aasta augustikuus siis elavad eestlased seal oma akadeemilist elu. Tuleme Eesti maja juurde tagasi. Eesti maja koondab endas siis kõik või peaaegu kõik eestlaste organisatsioonid, klubid, seltsid, kursused. No Eesti majas on jah, väga palju erinevaid tegevusi ja organisatsioone ja rühmitusi tõesti. No kõigepealt, mis kodueestlastele on alati väga selline fenomen, reaalne nägemine on see, et seal on Eesti pank, Toronto, Eesti ühispank, kuhu astute sisse, kaunid blondid eesti naised naeratavad vastu ja teenindavad teid sulaselges eesti keeles ja seda tavaliselt kodunt tulnud. Ma ei oska nagunii kaugel küll oodata. Ja Toronto, Eesti ühispank on siis, sellel on siis liikmed, ütleme, eestlastest liikmed nüüd on küll ka juba mitte eestlasega alguses olid need siis ainult eestlased ja seal alguses oli väga ammu jah, 60 aastat sai neil täis just hiljaaegu. Nii et on eestlaste seas väga populaarne pank ja ta muga pank, sest ta on väike pank ja sõbralik pank. Eriti kui sa oled eestlane, lihtne asju ajada. Ja mis, mis on veel Eesti panga puhul muidugi väga tore on see, et ta on ka väga hea sponserviseline eesti kultuuri ja Eesti Eesti elu toet Kanadas. Nii et kui ikkagi toimuvad suuremad üritused, olgu see siis Estokse, mis filmifestival või mis iganes. No Eesti panga logo näete te seal ikka ka sageli, niiet Ta ikkagi hästi. Kui oma firmal läheb hästi, siis on sellest kasu kogu kogukonnal, nii et Eesti pank on väga tubli tugev asutus, seal sisend seal konsulaat, aupeakonsul Laas leivata, tema kontoriruumid asuvad seal. Kui meie suursaadik käib Ottawast konsulaarasju ajamas Torontos, siis temaga on eesti majas siis on seal heinsoo kindlustusselts veel. Siis muidugi käivad Toronto Eesti majas Eesti koolilapsed, Toronto, Eesti Seltsi täienduskool, kõik vanuseastmed, pluss lasteaed. Praegu on teisipäev on jäänud kooli õhtuks ja siis laupäeviti on seal käib koos Lasteaed Toronto, Eesti selts, mis on kõige vanem olemine testiseltsidest seal ja ja siis palju palju muid muid, et see, kes kõik kasutavad ka neid ruume, noh ja muidugi arhiiv Torontos on ju tegelikult kaks arhiivi, et need VEMU puhul tuleb hiljem juttu nendest arhiividest, seal aga aga Toronto Eesti majas asub Eesti keskarhiiv Kanadas, mis 60.-te keskel loodi. Nii et seal on oma raamatukogu ja arhiivkogu. Mis seal siis veel on, no restorani kohvik muidugi, tundub, et elu käib kogu aeg hommikust õhtuni Eesti majas elu käib üsna küll, jah, eriti. Eriti õhtuti, eriti nädalas vahetustel muidugi. Siis mis oli huvitav fenomen seal? Kanada, eestlastel oli see, et kui Eesti sai vabaks, siis hakati Toomasel maakondliku seltse, et see kuidagi tõi nagu need vanad paikkondlikud juured, nagu muutis inimeste jaoks eriti tähtsaks, nii seal tartlased ja saarlased ja kõigil viru lastel omad seltsid ja maakondlik esinduskogu oli, siis koondas neid seltse ja nad on tõesti kõik see aeg ka vilkalt tegutsenud ja pidanud oma seltsiõhtuid küll seal kohvikus ja suurtes saalides ikka suuremaid ja vähemaid kogunemisi ja pidusid ja kõnekoosolekuid. Aga nüüd on see põlvkond kadumas, kellel see isiklik side nagu on tõesti nende Eesti Eesti kohtadega ja nende järglastele, vot sellist sidet nende nüüd selle Virumaa või Tartumaaga enam ei ole, nii et need seltsid on nüüd riburida, lõpetanud tegevust ja noh, nagu ikka, asjade asjadel saab nagu aeg aeg ümber. Seal on mitu saali. Toronto Eesti majas toimuvad ja kõik kõige suuremad üritused, sest et seal on kolm saali suur, suurem, kõige suurem ja selles kõige suuremas tõesti, siis peetakse vabariigi aastapäeva aktuse president tuleb ja kõik teda näha tahavad ja kätt suruda, siis on see pilgeni täis ja sadu inimesi ja ja nii, et seal on palju palju ruumi. Näitused näiteks Kanada eestlased on ka mitmeid kunstniku organisatsioone olnud, nii et seal korraldatakse siis ka suuri kunsti näitusi. Eesti pank on siis kõige tuntum eestlaste ettevõtte Tarantas. Noh, seda on jah keeruline, tahate öelda, et mis on kõige tuntum, aga on võib-olla jah, et ta on, ta on üks kõige enam ka kasutatud ettevõtteid, sest no tõesti, ta teenindab neid igapäevaselt ja ajab meie meie rahaasju, et ikkagi noh, enamusel eestlastel on mingi mingi side oma pangavesi, neil võib olla arveid ka mujal. Aga on ka selliseid eestlaste ettevõtteid, mida Toronto lased, teised Toronto saarlased teavad ja on ikka veel üks prillipood ratas, optika, mis siis ajalooliselt on perekond Ratase prillipoodi olnud, jäävad seda ratas optikali võite ikkagi veel Torontos näha. Siis no kui palju neid teatakse sellest, et seal mingi Eesti sisu on, see nüüd iseasi, aga aga siis on üks peategelane on Ken valvur, endine finantsist kes ühel hetkel sukeldus toidu- ja restoraniärisse. Tema oli see mees, kes hakkas tootma sussid suurtele toidupoekettidele. Et enne seda olid küll mingid sussi restoranid siin ja seal, aga see nagu praegu, et igas poes müüdi karbiga sussid seda ja see ei olnud. Seda ei ole väga. Ma väga kaua Kanadas olnud, kelme valvur, kes oli mõnda aega elanud Jaapanis, kuda ma seda finantsistid öödel tegi, siis tuli tuli ideele, et selline asi käima panna. Ja neid hiljem on ta siis see Bento Bento Boxussi, kes kõigile Toronto lastele on teada-tuntud toit, mida poest saadakse selle taga nüüd eestlane, praegu käin vallur, drill on väikene sake, firmad on, toodab ise saket, Tarantas aga no ütleme, toidu vallas on palju eesti tegijaid olnud. Kui see olemuslik üldse nendele immigrandigruppidele, seal, et kust iganes inimesed tulevad võõramonaal, sa tahad ikkagi kodust toitu saada ja kui seda poest ei saa, siis tuleb seda ise teha. Ja nii kui eestlased sinna jõudsid, siis hakkaski, läks kohe lahti ka selline toiduäride asutamine leiba, musta leiba vaja küpsetada. Vorstitööstused tekkisid kohvikud, kondiitrid ja mõned neist olid ikka päris kõvad tegijad. Kondiitriäri on olnud nagu selliseid tõesti, mis ka Toronto lastele on tuntud. Üks neist oli amm järve kondiitriäri, mis asub seal samal tänaval, kus praegu Tartu kolledž, mitte kaugel sellest koloneedi hoones ja tal oli teine äri oli veel ja ongi ja nemad tegid siis selliseid peenemaid Euroopa stiilis kondiitritooteid, mida ei olevat tol ajal Kanadas nagu väga palju leida olnudki. Nii et nii nagu uudistest me tegime siin paari aasta eest Eesti Rahva muuseumiga koostöös näituse, tal on tõesti toidupoodidest äridest ja ja siis sai seda infot kogutud ja tõesti vastaselt tõele see rahvajutt, et inglise kuningliku printsi visiidi puhul käidi am järve juures diskoogikesi ostmas pidulauale, nii et tõesti tõesti sellest oligi ajalehes juttu. Ja teine võib-olla kuulsam kondiitriäri ja söögikoht oli emmede kohvik kuinstreidil. Roonemede see äri on jõudnud koguni Kanada nobelist, Alice Munro ühte novelli, kus ta mainib nimed siia, keegi tegelane istus seal Roneme juures ei kohvi, ja mis ta seal siis parasjagu sõi. Nii et klassik ise teda härra maininud, aga neid ärisid oli tõesti palju. Aga oli, oli meil oli veel kuni selle aasta suveni kaks kohta, kust sai osta eesti moodi inglit ja pirukaid ja rosoljet. Üks koht on siiani alles on Eesti maja kohvik, mida peab Ülle Veldman, tubli hiiu naine kes nüüd uuemal ajal on Kanadasse läinud ja seal väsimatult tööd teeb ja meile Keite ringi pakub üritustel ja nii, ja Really Hilsaid, kas see, mida pidasid perekond Männa maa ka Eestist sinna läinud nüüd uuesti ajal. Aga see äri kahjuks pandi nüüd suve lõpus kinni millest meil kõigil on väga kahju, aga noh, me saame aru, kaasendan raske töö, mida need kringlivalmistajad seal enamasti pereärid on ja ja seda ikka eluaeg on mõnevõrra väsitav, kuidas teha. Nii, et praegu on meil jah, üks naersime, et need on turuturul on ruumi, et äkki tekib keegi kõrvale. Kavion. Kui palju tänapäeval eesti keelt võib Toronto kesklinnas kuulda seal Eesti maja ja kolledzi vahel? Noh, mõnikord jah, islas muutuvad seal väga mureks, lõpuks kõval häälel hakkavad klatšima omas keeles kedagi omadest ja siis metroos võib küll juhtuda, et kuskil on mingid kõrvad, kes kuulevad ja, ja saavad aru, nii et olen mina ise kuulnud pealt eestikeelset juttu ja on on mulle ligi astutud. Võib ikka juhtuda seda nüüd iga igal sammul muidugi ei juhtu, et ikkagi Toronto on väga, väga suur ja ja maininud eestlased sõidavad autoga, noh, need ei saa sulle nii väga jalgu jääda, et et noh, muidugi see on väike number nüüd nagu Toronto mastaabis, arvestades aga Toronto mastaape arvestades ja eestlaste rühma ikkagi nagu väiksust, siis see, mida eestlased Kanadas on suutnud, on tegelikult ikka iga seda on ikkagi palju valdkond, kus ka eestlased on väga tublid on, nad on arhitektuur. Noh, eestlased naeravad alati, eestlased ehitasid Toronto ülesse. Et ega see nii päris päris vale olegi, tõesti, seal seal on täiesti arhitektid on palju head tööd teinud. Me oleme need kahel korral on kevadeti on kombeks sügiseti korraldada Torontos õietasin rahvusvaheline ettevõtmine, Tseensuok on sellised kultuuri jalutuskäigud, kus siis grupijuht on mingi teema ette valmistanud ja huvilised tulevad kokku, siis käiakse seal linnas ringi selline kui linna linnakeskkonnateemaline ja noh, mis iganes ajalooteemad kaasaegseks teemad võib diskuteerida, mille üle me oleme teinudki paar käiku siis eesti arhitektide maju Toronto kesklinnas ja selline pooleteise tunnine loenguga, tiir Tartu kolledžist alustades ja lõpetades, sest see on ka eesti arhitekti Elmar tamp oli ehitatud. On täiesti tehtav ja nüüd just käivitasime ühisprojekti Eesti arhitektuurimuuseumiga, Jarmo Rõuge. Tallinnast oli meil külas seal kuu aega, septembris tegi välitöid, et siis nüüd koguda infot nende välisest arhitektide tegevuse ja tegevuse ja nende loomingu kohta, nii et 2017 peaksid näitus tulema sel teemal ka välja. Nii et seal on olnud. No ütleme, Tõnu Altosaare nimi kindlasti on praegu ka eestlastele tuttav, sest Tõnu ikka siin siingi figureerib konkursi komisjonides oli just kuuldad Tallinnas skandaalne arendusprojekt, et Tõnu oli seal ka vist üks hindajaid olnud? Jaa. Jaa. Kongats on ka praegu veel üks tegutsevad arhitekte oma büroo ja ja una, Prii oli üks varasemaid, kelle hooneid kanadalased teavad väga hästi ütled, priinime au, Estonian nad isegi diale, et oli eestlane, aga no tõesti tuntud tuntud nimed võite mõne hoone veel nimetada, mis on kanadalaste jaoks oluline. Mille on teinud eesti arhitekt? Võib-olla sekolon, neid näiteks ongi, kus Elmar tamp, põld oli nüüd mängus, mis on Tartu kolledžisse lähistel bluuram peatänav, seal asub niisugune ärihoone. Et põld oli selle üks üks arhitekt, aga bee nüüd korterimaju on seal alllinnas, mida ka ka teatakse, tema sellise omanäolise stiili stiili tõttu heina Sillaste aga nagu nüüd keda küll ei ole enam meie seas, aga kes oli nooremaid tegijaid tema tema hooneid on seal ka linnas. Tundub, et arhitekti võikski jääda üles lugema, aga lähme teiste elualade peale. Et missugustel elualadel veel eestlased on silma paistnud. Mälu-uurija. Jah, Endel tõlving kahtlemata hea ja üldse akadeemilisi eestlasi on seal ju palju, mis on, no ikka, see on see eestlaste Ari hariduse ihaluse nadi, kus iganes nad on, nad tahavad oma lastele hea hariduse anda ja seda pagulased ka ka tegid arste ja, ja, ja teadlasi ja ja kunstnikke ja. Ja muusikuid. No kõiki tegelikult, nii et eestlased. Me just siin arutasime, et mida siis mida meie võiksime Eesti vabariigile 100.-ks sünnipäevaks kinkida, sest need on kingituste tegemise aeg on sealmaal ja kõik mõtlevad, mida kodule kinkida ja siis mõtlesime, et kingiks ühe raamatu, kuhu paneks siis need eestlased või need teenekad, eestlased siis sisse, aga kohe tekkis mure, et aga kelle me siis välja jätame, et neid on lihtsalt nii palju, et noh, tõesti väga keeruline oleks valida. Korraldasime Tartu kolled, siis seal vahepeal oleme teinud loengusarja niinimetatud Professional seeriskussis, professionaalsed eestlased räägivad, mida nad nagu oma töises elus on teinud ja tõesti seal meedikuid olnud. Ja no näiteks Tiit Helmetkeseks disainer, Eesti disainer Kanadas, kes on kujundanud sadu Kanada postmark ka näiteks. Aga kas eestlased on jõudnud ka Kanada poliitikasse? On jõudnud eestlasi on tulnud tagasi siia poliitikasse, aga kas on jõudnud ka Kanada poliitik on jõudnud ja viimaseid võivelajastilised tuntumaid nimesid ongi olnud Pieter van lõun, kes nüüd oli viimased Parlamendi saadik ja kes on ikka ka, kui on jälle mingi pidulik puhkvõi, kutsutakse teda eesti üritustele, ta on ikka tulnud, tan ema poolt. Eestlane. Ta on, on ka päris poliitikasse jõudnud, eestlasi. Kes on praegu Kanada eestlaskonna liidrid? Noh, meil on ju, ütleme keskorganisatsioonid Eesti kesknõukogu Kanadas ehk EKN Markus-s on praegu selle eesotsas. No aupeakonsul Laas leivati nime sai juba mainitud kanadson neilt konsuleid mitmeid, aga laas on siis keskne figuur. Siis on kõik, ütleme nende tegutsevate tublide seltside ees akadeemilised Eesti naised, aken, naised, kes on tohutult energilised, ettevõtlikud, nad on korraldanud tulu, üritasid pas Aare kõikvõimalikke muid üritusi. No ülitublid, ülitublid, naised tõesti, Est toksi tiim, meil oli 11. Estoksiast lõpes, nüüd hiljaaegu. Walter oli selle eelmine festivali direktor Kristi Sau tootja, on selle üle võtnud see vabatahtlike tiimide fantastilist tööd. Nii et seal on nagu Elpa. See on Põhja-Ameerika nagu lauljate liit selle eestseisus, kooride dirigendid, meloni, seal mitmeid koore viimasel Tallinna laulupeol ma ei mäletagi enam, mitusada meditsiin oli Kanadast vähemalt kaks. Nii et no väga Eesti kool, tal on tõesti seltsi tõesti kooli eestseisus, kes, kes seda töötavad õpetajad. Ja siis ta seda teevad ju oma mingi töö, mingi muu töö kõrvalt. No mis on see Toronto fenomen, et miks just Torontosse, eestlus nii elu Milline ikkagi on? No ma arvan, et siin on natuke sest need tõesti sellise nagu linnageograafiaga, et Toronto on sedasorti, noh, tõesti, me, me elame seal ikkagi nagu koos. New York on ju ka olnud eestlaste keskus ja nüüd siis elab siiani palju eestlasi. Aga nad on siiski laiali pillatud, möödas, nüüd öösiti üldse Ameerika eestlased nagu rohkem laiali pillatud, aga torantas. Me elame nagu ikkagi linnas koos. Vaat see on mingi see fenomen, et tõmbekeskus tõmbab, et kui seal juba mingi kriitiline kriitiline hulk mingit energiat liigub, siis see tõmbab juurde ja juurde ja juurde see hoiab käigus, noh muidugi nüüd vanad eestlased ehk need, kes on nüüd seal palju kauem olnud kui mina, kes ma olen seal ainult kuus aastat teinud, ütlevad, et ostsin, on, kõik on otsa lõppenud ja väheks jäänud ja enam nagu midagi ei ole järel, sest no tõesti, kui vanasti oli koolis üle 300 lapse ja noh, nüüd noh, üle üle poolesaja lapse. Tõesti, need numbrid on muutunud. Aga kui vaadata ikka maailmakaart Jeltsin teiste eesti kogukondade peale, siis siis Toronto eestlaste läheb ikka veel pärisest ja räägime nüüd ühest asjast, mis ühendab meid järgmise saatega ja see on ajakirjandus, kas ajakirjandus ka õitsev ajakirjandus õitseb selles mõttes, et meile oled ikka veel täiesti olemas ja see on Eesti elu? Varem oli neid ju kaks, meie elu ja aga eestlane. Aga siis, kui oli näha, et lugejaid jääb vähemaks ja et kahte vist välja ei vea siis õnnestus nendest kahest üks teha ja Elmar tamp, põld, Tartu kolled, siin rajajaid ja arhitekt ja paljude heade ideede autor ja läbiviija oli üks üks neid, kes nagu selle nimel töötlased lehed kokku panna. Nii et praegu siis ongi see kahest üks saanud Eesti elu, mõned tegutseb Tartu kolled, siis nende ruumid ja leht ilmub nii paberlehena kui ka internetis ja noh, on jah probleeme selles mõttes, et lehtede reklaami ja ja noh, oleme ausad, kust reklaamiraha tuleb, surmakuulutused on see peamine allikas praegu, kuna noh, ütleme sellised Eesti ettevõtted ikkagi nii väga palju ei ole, kes need tahaks tomatit, toodet müüa. Aga leht on siiski siiski hakkama saanud ja, ja ja minu meelest on päris päris päris huvitav leht ja see ei ole ainult mitte minu arvamus, vaid tõesti need, kes nagu peavad silma peal need väliseesti lehtedele, ütlevad, et Toronto Eesti lehed on tõesti lugeda. Ta on esiteks üsna mahukas leht, tal on ka ingliskeelne osa, mis on väga hea, sest et noh, on neid eestlasi, kes eesti keeles ei taha enam hästi lugeda ja on neid, kes kuigi eestlased, aga tahaks ka midagi teada. Nii et see pakub ka ingliskeelsele lugejale midagi. Ja noh, see mitte nimelt ei hoia meid kursis sellega, mis torantos toimub ja ei kajasta neid sündmusi, mis seal aset leiavad. Annab ikka päris hea valikuga sellest, mis Eestis juhtub. Nii et on nagu originaalmaterjali ja on siis neid muid uudiseid. Et mina olen väga usin Eesti elu, lugeja, võiks pakkuda huvi ka meile siin õigs kodu Eestis. Jah, jaa, on näiteks internetilehte, võib-olla üks teine vaatabki, noh, tänapäeva häda on see, et inimesed on ju info üle uputatud, et ei jaksa seda ninaalust kile vaadata, mis siis veel kaugemast rääkida, aga aga kõik, kellel võib-olla on Toronto eestlaskonna ka kokkupuudet, on, kes seal on ära käinud ja kelle jaoks see maailm juba nagu reaalsemaks muutunud, et siis. Ma arvan, et neid ikka aeg-ajalt viskavad sinna ka pilgu peale, mul ei ole nüüd statistikat või, ma ei tea, ei oska numbreid öelda, et kes need lugejad seal täpselt on, aga aga selline mulje on mul nagu jäänud lihtsalt inimestega suheldes, et Facebooki juba on see ja mis me kõik levitame seal oma asja ja eks meie sõbrad võtavad siin siis näevad kah tahavad või ei taha. Nende nina ette ilmuvad meie uudised. Nii et see on väga hea, ma arvan, et kogukonna selle ümber on nii palju diskussioone peetud, et kuidas seda väliseesti ajakirjandust hinges hoida, aga ma arvan, et see on midagi, mida tegelikult peab toetama, isegi kui nad nagu äriliselt ennast ise ära ei majanda. Väga-väga oluline, mingi, see on, et meedia ikkagi seob inimesi ja, ja liigutab infot ja ja noh, on ju kasuga ideid siin ka, et tekitada tõesti mingeid spetsiaalseid veebikeskkondi, mis nüüd seda globaalset eestlust seoks ja see kõik oleks ja enne kui see teostuks. Aga, aga noh, ikkagi see kohapeal peab seda meediatööd keegi tegema, muidu ei ole sinna suurde portaali ja midagi panna, kui, kui kohapeal ikkagi uudist ei vaadata. Nii et ma arvan, et Eesti elu meeldib seal väga päästevõimalustega ja said just jälle kanada jagab seal etnilise meedia aukirju ikka igal aastal ja Eesti elu sai taas oma äramärkimise ele organisatsiooni poolt, nii et ta ei ole ainult mitte meie arvates. Eavaid paistab teistelegi. Kuidas ajakirjandus on seotud järgmise saate teemaga VEMU ja Tartu Kolledžiga, seda räägib väliseesti muuseumi peaarhivaar Piret Noorhani nädala pärast. Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan. Nüüd mälestuskilluke sellest, kuidas põgenikud Kanadas kohanesid, kas võttis palju aega sellest on rääkinud Eesti raadiole kajaja Tiit Thelmet. Meid ootas Eesti ühiskond siin, meil olid sugulased siin tiit, päriselt läks Tartu kolledžisse oma paariks kuuks ja seal oli palju eestlasi sellel ajal, kes temale tekkis üks teatud tutvusringkond seal ilmselt, kes on ikka meil head sõbrad. Kui sa oled eestlane kuskil teised eestlased võtavad sind kohe, tulevad sulle vastu ja pluss suvi, kui ma siia kolisin peale, kui ma ülikooli lõpetasin, meie abiellusime metsaülikoolis. See oli juba minu kolmas aasta metsaülikoolis, meil oli palju tuttavaid juba siis ja lihtsalt sulasime absoluutselt selle metsaülikooli ühiskonda meie akadeemiliste ühiskonda tiitton Rotaalias, mina olen naisüliõpilasseltsis. Ma ma pean ütlema, et meie peamine sõprusringkond siin on ikka eestlased. Meie tulime siia nagu võõrad, aga minu töö peremees, kes on umbes sama vana kui mina, tema kanadalane ja tema oli elanud peaaegu terve oma elu Torontos, vahepeal Montrealis ka. Ja mina olin siin olnud ainult nüüd, ma ei tea, kolm, neli, kuus kuud ja mul oli rohkem sõpru. Nii südamlikku sõpru selle lühikese aja jooksul, kui tema oli omale kogunud terve eluaeg. Ja tema imestas, et mis on see, see, see tõmbav nöör, et minul on nii palju sõpru, tema maapealne isik oli kade minu peale, kes oli ainult kuus kuud siin elanud, kel nii palju välissõpru, ma olin kogu see aeg tegev. Me käisime pidudel, Me käisime koos õhtuti väljas, lõbutsesime, olime nagu kadunud eluaegsed sõbrad. Ja tema ei saanud sellest aru. Et mis eestlus või see rahvuse tõmme on, mis hoiab inimesi koos. Ja see oli temale väga üllatav. Ja tema ei saanud isegi mais taevani, saab sellest aru. Siin Põhja-Ameerikas on väga palju sõprust, mis on, mis on vaetud üle äri suhtes, aga need sõprused ei ole mitte südamlikud sõpruse, sa ei lähe isikul nii lähedale, kui sa lähened näiteks läbi noh, kas eestlase või teise, kui sa oled kuskilt teiselt teiselt maalt, mis huvitav moment, et sa võid olla kas üks haritud akadeemia lemmik või üks taksojuht, kui sa oled eestlane, siis on see eestlus, mis tõmbab sind kokku, sai, sai tee klassivahet sait E seal elukutselisi vahesid. Aga kui sa oled kanadalane, siis sa nagu vaatad, kas alla nende sai su sõprusringkonnas ei ole mitte taksojuhte või kõrgeid akadeemikuid, kui sa oled näiteks graafik või oled sa kooliõpetaja, kui sa oled kooliõpetaja, siis sõprusringkond on peamiselt ütleme, võib-olla ainult kooliõpetajad või või mingid ärimehed, kui sa oled ärimees, saad aru, et sinu sõprusringkond kas kasvab välja, näiteks kui sa oled algkoolis või ülikoolis sealt läheb edasi äri-ga seotud sõprusringkonna peale ja see on väga ka pikka aega ennem kui sa saad omale. Sõpru, kes tõesti muutuvad sulle südamlikuks pikaajalised sõpradeks? Kuuldud vestlus on salvestatud 1993. aastal Kanadas. Tiit Helmet on tuntud Kanada disainer. Kanada postmarke on ta kujundanud aastast 1986. Muuhulgas valis Tiit Helmeti ennast kujutava postmargi kujundajaks Kanada džässilegend Oscar Peterson. Pilte näitab Eesti lugu kodulehel ja Facebookis kõike head.