Vikerraadio. Tere hea vikerraadio kuulaja Rahva teenreid võtmas jälle siis lõppevat nädalat kokku. Ja täna oleme teie koosseisus. Krister Paris, Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juht, Sulev Vedler, Eesti Ekspressi peatoimetaja asetäitja Lauri Hussar. Vikerraadio saatejuht ja, ja tänases saates tuleb juttu kindlasti pagulaskriisi teemadel, aga räägime pisut ka sellest, millest sellel aastal siis niipalju juttu ei ole olnud, aga millest varasematel aastatel on räägitud ja Pariisi kliimaleppe valguses tuleb juttu ka Eesti põlevkivisektori tulevikust, aga aga alustame kõige värskemast ehk siis sellest, et, et Kristerna, sa jõudsid just äsja tagasi Brüsselist, kus toimus Euroopa Liidu ülemkogu, et kas Euroopa liit veel püsib. Tehke nägu, et püsida selles mõttes, et kõikvõimalikud signaalide tulid välja, sellised pigem positiivsed. See konkreetne ülemkogu muidugi lõppes ima oluliste tulemusteta, ehk siis lepiti kokku, et läbirääkimisi kõikvõimalikel teemadel jätkatakse. Aga noh, kui arvestada, kuidas üldse panid toimib, siis see pole võib-olla üldse kõige halvem. Et seal domineerisid üsna põhimõttelised küsimused, mis puudutavad Euroopa Liidu tulevikku. Kõigepealt nii-öelda varastas kogu show ära David Cameron, kes esitas nõudmisi, millest mõned on täiesti arusaadavad, nagu kogu selle bürokraatia vähendamine Euroopa liidus ja mõned näiteks, mis puudutavad siis toetusi Suurbritannias töötavatele inimestele nii-öelda töötoetus, ehk siis need, mis antaks nagu palgalisaks, kui ka siis muid sotsiaaltoetusi, et tema tahaks kärpida või jätta esimese nelja aasta jooksul sinna saabunud ka Euroopa Liidu kodanike puhul need toetuse välja maksmata. See läheb otseselt vastuollu kõige fundamentaalsem printsiibiga, mis on Euroopa liidus ehk siis vaba liikumine ja et kõiki koheldakse võrdselt. Aga nii palju kui ma kuulsin, siis ka see oli rohkem niimoodi sisepoliitiliseks tarbimiseks, ehk siis kõik need noh, põhimõtteliselt kohe, kui uks oli sulgunud, teile Cameron kaamerates ära läinud, oli ta umbes öelnud, et saate ometi aru, missugune minu positsioon praegu missakonna, mida nõuab Suurbritannia elektoraat, andke mulle võimalus presenteerida midagi sellist, siis võiduna eksi, küllap saga mingisuguse kompromissini leitakse, teine teema, see on ka väga fundamentaalne olemuselt eks see puudutab siis umbes 1500 mehelise kiirreageerimisüksuse loomist Euroopa Liidu piiridele, mis praeguse ettepaneku kohaselt võiks tegutseda ka ka sel juhul, kui konkreetne liikmes. Ma ise sellega nõus ei ole, et iseasi, kuidas see nüüd kokku võtta, siis jõustub ehk siis noh, antud juhul loe kreeka, aga tegelikult tahetakse ka Poola on tõstnud päris kõvasti noh, ütleme närimis pärast, see on olemuselt väga fundamentaalne, et kas, kas siis on piirikaitse ikkagi Euroopa Liidu liikmesmaa enda pädevuses või saab seda kuskil otsustada kaugemalt, et see on väga tõsine suveräänsuse riive ehk siis olemuslikult üks, üks, üks väike samm, pagulaskriisi tulemusena võib otsustada tulevikus palju rohkem nii-öelda aina tihedama Euroopa Liidu suunas. Muide, ka David Cameron üks tema nõukogus oli see, et võetakse välja Euroopa Liidu sellistest põhimõtetest liikumine aina tihedama liidu suunas, ehk siis nagu nenditakse, et liit võib-olla ei pea alati järjest tihedamalt süvend järjest süvenenud, süvenevad tihenema ja, ja kolmas teema muidugi oli ka lihtsalt põgenike põgenike ümberjaotamine, näiteks praegusel hetkel kogu see suur teema, mis on olnud põgenike või pagulaste laialijaotamise ümber 160-st 1000-st, kes ootavad Itaalias ja Kreekas jaotatud umbes 200 eirama Kuuse, Portugali tuli üks lennuk veel 20 viienemisega juurde, nii et ühesõnaga see kogu see rahvas, aga jätkuvalt seal ja, ja noh, mist ikkagi liigutakse edasi sellega. No kui me nüüd vaatame seda kiirreageerimispiirivalveüksuse loomist, siis siis jah, 1000 1500 meest ja see formeerimise aeg on, on üsna pikk, et siin on antud ikkagi päris pikk ettevalmistusperiood sellele sellele. Muidugi Euroopas öeldakse, et, et see ei ole pikk, et nad ütlevad, et nad pannud nii-öelda fast track eksist nagu kiire kiire menetlemise rajale ja esimene nagu eesmärk on poole aasta jooksul see asi ära teha. Et kui vaadata, kuidas Euroopa liidus mõned protsessid käivad, üldiselt ikkagi sõbrad praegu praegu tegemist kriisiga, aga üldiselt kõikene poliitikat kujundatakse teinekord 10 15 aastat siis on tegemist ülimalt kiire reaktsiooniga. Eks siis näis, nüüd poliitika kokku lepivad ja ma sain aru, et vähemalt ei ole praegusel praeguste valitsusjuhtide seas isegi kui mõtleme, kaasa arvatud Viktor Orbani ei ole ühtegi, kes tahaks seada ohtu Schengeni süsteemi püsimist ehk siis seda välispiiri valveta võetakse seetõttu igati tõsiselt ja, ja tehakse kõik, mis võimalik. Et Schengeni nii-öelda ta passi vaba liikumise liikumisruum ei laguneks. Iseasi, et kuidas siis kokkuvõttes reageerivad erinevate maade valijaskonna taga vähemalt siiamaani Nonii hetkel tundub, et jah, kui sa küsisid, et kas Euroopa Liit püsib sissekriis. Antud hetkel tundub, et ta hakkab ikkagi minema sellesse sängi, nagu on öelnud ainult palju varasemad kriisid, ehk siis Euroopa liit ainult arenebki läbi läbi kriiside. Teine asi muidugi praegu on talv. Ka sama immigratsioonisurve on märgatavalt vähenenud natukene hingamisaega ja võib-olla tekitab ka selliseid petlikke tundeid. Nojah, sa ütlesid just minut sõnad suust ära, et ta on ikkagi sessioone tegevuse eritus, tere. Tere sõitmine, et sealt tullakse pigem suviti ja siis on sul aega ettevalmistusi teha. Teine asi, nüüd on see suveräänsuse küsimus, et teise sõjaväelaste ilma loata sissetulek on täiesti selgelt suveräänsuse rikkumine, aga piirivalve tavaliselt ei ole. Sõjaväeosa. Piirivalve kuulub politseijõudude alla, samas on tegemist relvastatud üksustega. Me töötame kuskil Kreeka puhul, oleks ta ilmselt ei ole isegi mitte maa peal, vaid näiteks tegutseks kuskil merel, võib-olla isegi väljaspool territoriaalvett. Mina mina siiski rõhutaks seda, et sise- ja justiitsküsimused on olnud kogu aeg Euroopa liidus liikmesriikide pärusmaa ja nüüd ühel hetkel tõstetavat, tõstetakse üks oluline pakette sellest välja ja öeldakse, et see on nüüd üleeuroopaline poliitika. Tõsi, kui me nüüd vaatame 1000 piirivalvuritel number võib suur tunduda, aga kui me võtame nüüd piiri, mille pikkus on 1000 kilomeetrit Itaalias näiteks ja jaotame siis need mehed nagu 1000 kilomeetri peale ära, siis see pilt on midagi muuda, tõenäoliselt ei olegi nende 1000 piirivalvuri all peetud silmas otseselt siis neid mehi, kes hakkavad seal koeraga mööda piiri piiri jooksma, vaid tõenäoliselt on ikkagi silmas peetud ka selliseid ametnikke, kes tõenäoliselt kas siis koordineerib, häirivad või, või aitavad ühel hetkel kriitilistes kohtades reageerida ja nii edasi, et tegu on pigem ikkagi sellise taustajõuga mitte otseselt igapäevaselt piiri valvavate inimestega. Nõiad protseduurid kogu taustal käivad veel tõsised läbirääkimised Euroopa Liidu ja Türgi vahel, et no põhimõtteliselt türgi võtakse Euroopa Liidu piiri valvamise juures enda peale, et need Kasela türkinetaja parasse laagritesse kokkuvõttes valitakse välja tuuakse Euroopasse, noh kunagi selline pikas perspektiivis ilusat sina türkiga jäävad ja Türgi saab selle eest raha. Ühesõnaga see kogu see pagulaskriisiga tegelemine on väga mitmetasandiline ja näete, see on kriis, mida Euroopa liit ei ole endale parunud, ise tekitanud. Ja kui vaadata, kui noh, mis missugused on tegelikult võimalused ja kõik kõik luhta läheks siis esimesel hooga ma ütleksin, et et noh, praegu tegeldakse ikkagi ja on võimalik, et asjaga nakataks suudetakse kuidagi manageerida. No praegusel hetkel näiteks sel aastal on saabunud Euroopa liitu umbes miljon pagulast, jätame kõrvale need, keda hakatakse kvootide alusel jaotama ümber umbes miljon pagulast, mis tundub ju Eestis vaadatuna kohutava karv Saksamaalt vaadatuna. No nii-öelda enam-vähem talutava piiri peale. No ei ole talutavasse piiri peal, nad tahavad hakata ikkagi välja saatma, Soome, tahab ka neid hakata välja saatma, aga Türgile andma ütleme põgenikekriis selline omaette ka võimalus. Eriti just suhetes Euroopa Liiduga. Türgi saab mängida ja avaldada survet Euroopa liidule, kas me laseme põgenikke läbi, hoiame enda juures kinni? Sealt raha nõuda, soodustusi nõuda. Et selles mõttes on siin nagu ka peene diplomaatia Pojad Recep Tayyip Erdogan on muutunud järsku Ella väga vägagi salongikõlbulikuks. Ja kindlasti tuleb märkida siin üht väga olulist mõjutajat kogu selle pagulaskriisilahenduse osa sees on Saksamaa kantsler Angela Merkel kes pärast seda, kui ta sai oma parteikaaslaste toetuse eelmisel nädalal parteikongressil, on oluliselt jõulisemalt hakanud ka tegutsema ja ta suutis selle parteisisese opositsiooni vaigistada ja siin ajakirjanduses on pisut arutletud, et, et, et millega ta siis seda jälle saavutas, et ta lubas ühes või teises või kolmandas punktis tulla pisut opositsioonile vastu ja ta sõlmis ka ka ka liidu või leppis kokku oma oma sõsarpartei, Baieri Kristlik demokraatidega suutis ka sealt toetuse taha saada ja ühel hetkel neide, Merkeli kriitikuid praktiliselt seal Carlsruues toimunud kristlike demokraatide parteikongressil enam eriti kuulda ei olnudki ja, ja mida siis Merkel lubas, et et Merkel lubas, et väga jõuliselt astunud Saksamaa samme selleks, et Euroopa välispiirid kinni pannakse. Et sealt enam üle ei ole võimalik tulla, siis väga selgelt rõhutas, et koostöö Türgiga peab oluliselt tõhustama, ehk siis tõenäoliselt me näeme lähimas tulevikus väga tihedat koostööd Türgi ja Saksamaa ja ka tõenäoliselt siis Euroopa Liidu vahel ja kindlasti meie poliitikutele. Kõlab huvitavam on see, et, et Angela Merkel rääkis, et me peame ikkagi jagamismehhanismi, hakkame rakendama, ehk siis see, mis täna on olnud vabatahtlik ja mille osas on liikmesriigid võtnud endale kohustusi, aga nagu me Kristerilt kuulsime enne, siis praktiliselt seda ei ole rakendatud ja seda tuleb ühel hetkel hakata hakata selgelt jõustama, et selle jagamismehhanismi osas nüüd tuleb mingisuguseid samme astuda. Tõsi, Merkel ei avanud seal oma kaarte, aga võib arvata, et ühel hetkel on Saksamaa kvoodi küsimusega uuesti laua taga tagasi. Nojaa, aga näiteks lekas mina kirjutan, Eesti Ekspress kirjutas sellel nädalal, et et Eesti on küll, aga võta Itaalias 329 sõjapõgenikke vastu. Me oleme ka välja valinud kriteeriumid, mille alusel siis neid peresid me tahaksime võtta, orbusid aga siis, kui Eesti saadik sinna kohale läks politseitöötaja, siis selgus, et neid peresid, keda me tahaksime vastu võtta, et neid enam nendes laagrites ei ole. Aga meil vastavad kokkulepped tehtud ei ole, Itaaliaga itaallastega on lihtsam asju ajada. Ja nüüd siis on valitsusel plaan, mõned võtaks, võib-olla Rootsist. Pagulasi Rootsiga on eestlastel teatas täiesti head suhted. Prantslastega oleks tunduvalt lihtsam koostööd teha kui lõunamaalastega. Aga seal on üks väike häda. Need põgenikud, kes Rootsis on, neid ei lähe jällegi nii-öelda nende kvootide alla ja need, kes ei ole kootidel, neid ei taha hästi vastu võtta. Aga põhimõtteliselt sealt võib tulla mingisugune lahendus, et ma sain aru, et on võimalik, et Euroopa Komisjon juba teeb näiteks kas, kas selle aasta lõpus või pigem uue aasta algusesse vastava ettepaneku ja, ja see võiks minna küll seisakukoodi jagamisele, et jah, praeguste reeglite järgi mitte muidugi see on päris huvitav, et, et Eesti otsib neid vastuvõetavaid sõjapõgenikke just nimelt Itaaliast. No ma saan aru, et ta nagu osalejate tehnilised nüansid, et kõigepealt Itaalias avati need võimalused üldse kedagi valida varem, aga kui me mõtleme saabuvad Itaaliasse, kes saabuvad Kreekasse, siis Itaalias on igasugust rahvas, ütleme niimoodi, et umbes pooled nendest ei kvalifitseeru mitte mingil juhul pagulastaks üldse seal on, tuleb neid palju Aafrikast, aga ütleme, need, kes jõuavad Kreekasse, on valdavalt pärit Süüriast ehk siis noh, täiesti ilmselgelt valdav osa nendest on sõjapõgenikud, umbes kui võtame näiteks Rootsi või muud kriteeriumid, saaksite 99, viis protsenti nendest asüüli, aga sealt. Ja neid praegu vähemalt ei vali. Nii et, et ma arvan, et kui Eesti tahaks endale leida sobivaid pagulasi, siis võib-olla teiste Kreekaga raskem asju ajada, aga tuleks vaadata ennekõike sinnapoole ja me leiaksime kiiresti. Ja mis puudutab veel Angela Merkel, et siis sellel aastal on ajakirjade Times aasta inimeseks saanud Est just Merkel, et et sakslastest varem on olnud vist selle tiitli väärilised Konrad Adenauer ja. Ka saadaf Adolf Hitler. Meil on olnud lausa kaks korda. Nii et, et jah, et Merkeli osas on, on väga selge seisukoht, et ta suudab jätkuvalt kriise hallata ja ja, ja, ja Saksamaal arvamus, et, et Merkel suudab igast kriisist tugevamana välja tulla, et, et ka selle võlakriisi osas heideti pikka aega Merkelile ette, et Merkel ei suuda kriisi hallata ja et Saksamaa Saksamaa kaotab palju ja nii edasi ja ühel hetkel ta suutis ikkagi sellest sellest kriisist välja tulla selliselt, et, et ühel hetkel Öeldi, et Saksamaa mängis kriisi lahendamisel võtmerolli, et saab siis näha, et kuidas kuidas Merkel nüüd selle rändekriisi lahendamisega hakkama saab, aga, aga tulles nüüd kodule lähemale, siis meil on seoses rändekriisiga sellel nädalal avalikkuse ette jõudnud ka üks, üks huvitav uuring. Selle on tellinud riigikantselei ja läbi viinud uuringufirma EMOR. Ja, ja uuring ütleb siis laias laastus nõnda, et Eesti elanike valmisolek pagulaste vastuvõtmiseks on võrreldes paarikuise või paari kuu taguse suvise ajaga võrreldes oluliselt suurenenud. Ja, ja kui juunikuu uus vastas 43 protsenti Eestimaa inimestest küsitletud inimestest vastusevariandile, et kui inimesed on hädas, siis tuleb Nad ikkagi vastu võtta, vastas jaatavalt 43 protsenti, siis novembrikuises uuringus oli see protsent juba 54 protsenti. Kuigi, tõsi, seal on veel päris palju numbreid ja mitmed numbrid näitavad ka pisut teistsugust suhtumist, aga, aga siiski mingisugune mingisugune muutus on vähemalt inimeste valmisolekus pagulasi, kes on tõsiselt hädas või kes on sõjapõgenikud. Et seevastu vastuvõtu altis aldis inimene, et neid on natukene või alti inimesi, neid on natuke rohkem. Niimoodi tõlgendad, võib-olla näitab see küsimus hoopis eestlaste inimlikkust, et küsimusele julgelt häda korral tuleb inimesi aidata, et. Need 53 protsenti elanikkonnast arvab jällegi, et pagulaste vastuvõtmise korral kannataks turvalisus ja kusjuures see küsimustik oli tehtud. Oli korralduse küsitlus enne Pariisi sündmusi. Praegu võiks tulemus olla hoopis hullem. Aga siiski võiks natukene muidugi näitab seda, millest ka kohe alguses räägiti, et kommunikatsioon, valitsuse poolne kommunikatsioon üldse oli suhteliselt nõrk, et et jäid pigem domineerima selliste rahvuslaste muude loosungite pagulase massidest ja kõigest muust taolisest, et, et võib-olla inimestele väga paljuski jõudnud alguses kohale. Tegelikult tähendab ikkagi pagulane, et ka kardeti, et selle varjus umbes tullakse meid üle ujutama heida, kellega esialgu, nagu me näeme, on üleujutamise tase ligilähedane nullile, aga, aga noh, teine asi muidugi ma juhiksin tähelepanu, et kui mõtleme nüüd hädakorras või hädas olevate inimeste peale, siis noh, praeguse hetkel kangastub täpselt süürlased võib-olla mõnest Aafrika riigist. Aga mina isiklikult ennustan küll, et lähema 10 aasta jooksul on meil väga realistlik shanss saada endale kohe piiri tagant kümneid tuhandeid pagulasi, kui, kui peaks Venemaa midagi halvasti minema. Ehk siis tasuks mõelda pigem selles kategoorias, et äkki oleme siis meie veel meie, need, kes, kes vajavad abi teiste riikide poolt, et et noh nendesamade massidega toime tulla. Ja ka siin on siiski oluline rõhutada, et, et on ka pisut teistsuguseid numbreid selles samas küsitluses, et et vastusele pagulasi ei ole vaja vastu võtta, sest inimestel on probleeme küllalt. Et sellega nõustus 52 protsenti novembris, juunis oli see protsent veelgi suurem 55 ja muuseas turvalisuse aspekt on oluline, et nende inimeste hulk, kes leiavad, et pagulasi ei ole vaja riiki lubada, sest Eesti turvalisus kannataks, novembris oli, see, oli see toetusprotsent sellele seisukohal 153 protsenti, juunis oli 52 protsenti, tõsi, noh, nii-öelda see on enam-vähem sama, et, et laias laastus me võime ikkagi öelda, et, et, et Eesti inimesed on, on pagulasküsimuses pooleks, ehk siis et pooled on, on, on seisukohal, et, et häda korral võiks vastu võtta ja teised pooled leiavad, et ega ikka ei saa küll. See just hädas käib jutt 90 protsenti vastanutest pidas oluliseks seda, et vastu võetakse ainult sõja või tagakiusamise ohvrid, mitte neid, kes tulevad paremat ellu seadsime. Tegelikult ju tuleb Eestisse kogu aeg igal aastal päris palju inimesi siia elama. Võõramaalasi, kui palju me ise kutsume neid alates korvpalluritest lauljatest kui niite, töötajateni, kokad õnneks leidub palju, palju, palju võrreldes selle pagulasmassiga, keda me siis justkui kardame ja ootame, kes, kuidas keegi on see arv tunduvalt suurem. Ja, ja noh, me ei märkagi seda, see tundub nii loomulik. Jah, et ametlik ootamist 1700 umbes aastase ja tegelikult aga tule natukene kuskilt võib-olla veel juurde, aga, aga. Me pidime tänases saates rääkima ka sellest, millest sellel aastal väga palju juttu ei ole olnud ja millest ta on samas varasematel aastatel väga palju räägitud. Ja, ja kui järgmisel nädalal on eetris rahvateenrite saade, siis seal räägitakse loomulikult lõppeva aasta kõige olulisematest sündmustest, aga sina, Sulev, tahtsid rääkida sellest Millest sellel aastal ei räägitud ja see ei ole sõna sõna pagulane, sellepärast eelmisel aastal ei olnud pagulane pagulane veel üldse teemaks ja ei ole ka sõna EKRE, mis kui eelmisel aastal justkui teemaks on, tahtsin rääkida hinnatõusust. Et kui me oleme tähele pannud sõna hinnatõus on vaikselt nagu Eesti ühiskonnast ära kadunud, et hinnad ei ole juba tükk aega tõusnud. Pigem langenud. Kui ma vaatasin statistikaametist, kas sa tarbijahinnaindeksi tõus avaldab, siis ütleme, selle aasta aastases võrdluses on iga kuur olnud selline miinusmärgiga ja pooltel kuulda randa, siis võrreldes eelmise kuuga naq natuke tõusnud, et et see nädal on nädalavahetus, on ses mõttes eriline, et inimesed käivad poes ja teevad jõuluosta. Tõenäoliselt on seksaasta kaupmeestel aasta tipphetki. Praegu poodidesse minek suhteliselt hull, üritas. Nüüd kui me seda Seda puuduvad hinnatõusu, vaatame siis, selle järgi on eestlaste elu selle lastele tunduvalt paremaks läinud. Meie palgad on siiski tõusnud. 1000 keskmise kolme kolmanda kvartali keskmine brutopalk oli 1045 eurot, aasta tagasi oli ta 977, et kas oli keskmiselt peaaegu seitse protsenti ja kõvasti kiirega majandus tunduvalt kiirem majandus- ja, ja tegelikult ega Eesti pank on selle peale täitsa mures, et aga kas on liialt kiired küsimusele mõttes selles, et palgad oleks liiga suured, eestlaste palgad ei ole suured, seda vist tunnetavad elamus inimesi. Aga küsimus, et ta kasvab nii kiiresti, et see on umbes sama asigi, lähed jooksma hakata alguses hirmsa kiirusega liduma, et ühel hetkel tunnet, et hing on kinni, eks, et enam ei jõua, et mõistlikum oleks normaalsemas tempos Minnetele lutsutama hakata. Ja, ja see kõik on viimasest kummaliste asjadeni, et mida ma aasta jooksul veel olen tähele pannud omal nahal näiteks poodidesse on ilmunud iseteeninduskassad. Et aastad sellise robotilaadse asja ära ja sa tead, et tema palka juurde ei küsi. Noh, olukorras, kus püüaksime kassapidajaid sellise väikese palgaga tikutulega juurde oli, on tehniline progress taas tõestanud ennast minu meelest äärmiselt positiivne, meeldiv. Noh, see on täpselt nii kaua positiivne ja meeldiv, kuni ta võtab selle töökoha ära. Eestis on muidugi jällegi olukord teistsugune tööhõive ja täiesti laes. See palgakasv tõenäoliselt ei, ei lakka ka kohe selle pärast see tööjõu nappus on käes. Ainus võimalus ongi, et kes hakkab palgakasvu pidurdama, automatiseerimine, see võimaldas konkurentsivõime kadu, sellepärast et töötajad ütlevad, et andke palka juurde. Aga nagu väga palju kallimalt oma kaupu maha müüa ei saa. Sellepärast et mitte ainult Eestis, vaid ka ülejäänud Euroopas on hinnatõus peatunud, Rovi hinda juurde keevitatud? Ei, vastupidi, sa pead kogu aeg hinda alandama. Vaat siin on teatud majandust rohkem. Ma mäletan, kui lugesin omalajal jaapani kogemuste põhjal, kus paarkümmend aastat tagasi tuli deflatsioon, et et deflatsiooni ohjata on väga palju raskem kui, kui inflatsiooni ehk siis hinnad langevad, mingit hakkavad palgad langevad seal selline nõiaring, kus tohutult raske välja tulla. See ongi, see ongi meeletult raske, seda seda majanduskogu aeg kardavad ja sellepärast on ka Euroopa Liidu või Euroopa keskpanga selline soov on, et hinnad vaikselt tõuseksid, nad elasid kuskil seal umbes kaks protsenti oleksid ütleme üle kahe protsendi vs sellisel määral. Alati muidugi saaks öelda, et paneme siis uue eesmärgi aga see tundub tobe, et see peaks olema selline mõõdukas kasv. Inimesed eeldavad, et mõõdukas hakkas, see on kõige parem. Mingil määral töötab selle nimel Euroopa Liidu rahatrükk, aga esialgu ma ei tea Eestis, kus ta võib olla kinnisvara sektoris paistab. Kui kinnisvara sektoris paistab see väga ilusasti välja ja laenamine on ju läinud ka sellel aastal odavamaks, mis eriti olevaks on läinud. Ma arvan, et need, kes on vähegi tankla poole vaadanud, siis sellel nädalal Ta sai Lõuna-Eesti, sest sa bensiiniga hinnaga alla 90 sendi liitri eest. Sellist hinda ei ole väga-väga ammu enam enam olla. Ja kui see, kes tarbivad elektrit, siis juba väga pikalt on näiteks võrgutasude võib asi kaks korda kõrgemad kui, kui see, mida see maksab elektri eest ja tänu sellele on Eestis endas toodetava elektri hulk vähenenud istumas kolmandiku võrra. Ehk siis me elame mõnusasti praegu Soome tuumahüdro ja, ja võib-olla ka siis Rootsi tule. Rebial kaas on meil kuskil viiendiku võrra odavam, kes on poes piima ostnud, enamus eestlasi armastab piimast isegi piima muuseas 17 protsenti odavam aitäh Putinile sellest, et ta pani piiri kinni. Ladote ägisevad jah, aga tarbijale peaksid, aga võiks mõnus olla. Et kui me nüüd vaatame seda euro euroaega, mis meil on olnud aastast 2011, siis iga aastaga on hinnakasv nagu on kahanenud, esimesel aastal oli viis protsenti, teisel oli peaaegu neli Kolmandale neid kolm. Eelmisel aastal oli, vabandust, nüüd on neljas aste, siis, siis tuleb, eelmine aasta ikkagi 400-st see siis oli miinus 0,1 seisis juba sellel aastal tuleb siis miinusmärgiga juba rohkem. Täitsa selgelt on siis meil tegemist Tarbijaparadiisi kat hindadele lisandub stabiilsus ja teisest küljest sissetulekud on kasvanud. Ja tööhõive on laes ja kõik peaks olema inimese seisukohast täiesti tõesti paradiis, nagu sa ütled. Nende näitajate järgi oskan, ütleme tegelikult on reaalreaalsissetulekud kasvanud ka sellepärast, et tulumaks on alanenud. Töötuskindlustusmaks on alanenud hästi imevähe tõusnud maksuvaba miinimumolukord justkui oleks ainus asi on see, et nad ühel hetkel, kui sa nõuad hästi palju palka juurde ja eksperdi võime seal kahaneb, siis kas jääb kinni? Narr, ütleme lähema 10 aasta perspektiivis ikkagi majanduskasv kaks-kolm protsenti aastas olla oleks juba väga hea, et ega keegi neid ei näe paremat ka meie välis väliskeskkond arvestades. Jah, siin väga selliseid suurejoonelisi plaane No kui me vaatame, näete, siin viimased paar nädalat on arutletud Eesti majanduskasvule ja seda just võrdluses Läti ja Leeduga ja siis on võetud ette numbreid kolmanda kvartali majanduskasv Lätis 2,6 protsenti, Eestis 0,7 protsenti ja siis esitatakse väga põhjapanev küsimus, et mis siis, mis siis on juhtunud, et ühelt poolt, et siin on kindlasti väga Selged eurole hilisema üleminekutegurid, ehk siis see inflatsioon, millest sa siin rääkisid, Sulev, see on, see on täna täna see, millega, millega Läti on, on silmitsi ja, ja, ja seetõttu tõenäoliselt ka see hindad ühtlustumine Balti regioonis on üks põhjus, miks siis miks siis inflatsioon veab ka Lätis majanduskasvu, et kui inflatsiooninumbrid ära võtame, siis majanduskasvu number on väiksem. Kui nüüd vaadata pikka perspektiivi, siis mitmed analüütikud ütlevad, et aastal 2017 peaks Eesti majandus hakkama kiiremini kasvama kui näiteks Läti majandus. Aga, aga valdavalt võib-olla on analüütikud seisukohal, et ei Eestile teiega leedu majandused erineb üksteisest väga palju, sellepärast et valdavalt on see majanduse struktuur sama. Ja, ja, ja seal on, seal on küll erinevusi, aga, aga need põhiprobleemid on kõigil kolmel majandusel ühesugused ja seetõttu ka ka ka see koridor. Kuidas siis kolme balti riigi majandused kasvavad, ka need on olnud väga pikka aega sarnased, et ma vaatasin ühte graafikut võttes ka 1995.-st aastast siis no väga sarnaselt on balti riikide majanduskasvud selle aja jooksul liikunud, et siin ei ole palju erinevusi ja ja mis Eesti puhul on, muidugi, on oluline rõhutada, on see, et me, me küll siin räägime pidevalt IT-sektorist, kuidas IT-sektor peaks ühel hetkel majandust vedama ja nii edasi siis IT-sektori inimesed ise ütlevad, et IT-sektor ei saa olla suurem kui 15 protsenti ja sellisel juhul on see juba juba väga-väga suur sektor tänada. Täna ta on seal vist 10 protsendi juures ja, ja samas rõhutatakse just seda, et ülejäänud majandussektorid peaksid oluliselt oluliselt kiirenemi nii arenema, just eksportiv tööstus peaks olema olema oluliselt konkurentsivõimelisem selleks et majandus pööraks kasvule, aga, aga selles osas me küll mitte mingisuguseid nagu suuri muutusi või, või tähelepanekuid ei ole, ei ole näinud, et või, või, või ka, või ka algatusi, mis, mis tuleksid siis ka ka valitsuse poolt, et siin siin midagi nagu märkimisväärset muuta, et, et tõenäoliselt, et noh, mingisuguseid suuri muutusi siin majanduses ka lähema paari aasta jooksul kindlasti aset leidma hakka. Noh, kui me vaatame pikemalt, siis me oleme silmitsi veel väga tõsise küsimusega, milleks on üsna selgelt kahanev rahvastik, ehk siis no mis siin mille, millele üldse tugineda mingites arvutustes, nagu võib-olla võiksime loota, et sääraseid automaatkasvatajale tuleb haka muud asemel hakkame eksporti arendama. See, see võib juhtuda, aga pigem mitte, et mina küll pakuksime välja, kui me haagiksime eelmise teemaga veidikene provotseerivalt väga tõsiselt hakata mõtlema teema peale tööjõu sissevedu olnud täpselt olukorras, kus meil tegelikult on pigem töökäte puudus ja, ja võib-olla üritada läbi selle anda siis majandusele sisse uus hoog ja see toob kaasa sotsiaalseid probleeme. Aga, aga kogu praegune praegune teiega tohib selleni, et mina küll ei tea, kes mulle pensioni maksab. Jah, aga senimaani on Eestis kehtinud põhimõte, et toome sisse selliseid kõrgelt haritud inimesi tippspetsialist seal kõigi põhimõtteliselt võiks tuua ka vastupidist siis musta töö tegijaid, keda. Praegu uut riikidest on muuseas nõue, et see palk peab olema vähemalt 1700 eurot, et sa saaksid üldse spetsialisti kolmandast riigist Eestisse tulla. Mis enamikel mingites Eesti Eesti endavaime väiksemates piirkondades täielik absurd. Mis tekitab muuseas nendele inimestele ka päris suure probleemi, kes siin on olnud jäänud töötuks? Need välismaalased, kes sind Töötuks jäävad, teavad, et nad peavad hankima koha, kus nad saavad kõrget palka, samas nad tunnevad tõelist kadedust näiteks pagulaste üle. Siis nad ütlevad, et kuulge, aga pagulastele pakutakse igasugu soodustusi, neil ei ole neid nõudeid, aga mina näiteks. Ma olen tulnud Indiast, Sri Lankas, miks mina pean siis sellise nõudega olema? Nad ütlevad, et meil ei ole võrdseid inimesi, võrdseid tingimusi. Omaette küsimus jällegi on see. Lähme tagasi Saksamaale, Saksamaale. Saksamaale läksid põgenikud ka sellepärast, et Merkel võttis nüüd rõõmsalt vastu, ta ütles, et kuulge, tulevad siia, süürlased hakkavad meil tööd tegema. Kuni ühel hetkel selgus, et süürlastel ei olegi, kavatses tööd teha. Vastupidi, süürlastel on kavatsus mõned aastad olla Saksamaal sõja eest paos ja siis tagasi Süüriasse minna. Päris paljudel on sellised kavad. Põhimõtteliselt see peakski olema ju kogu asüülisüsteemi idealistlik tõlgendus, nad tulevad korraks ja siis lähevad tagasi. Aga noh, mis tegelikult saab, seda me ei tea, kas nad jäävad sinna sotsiaaltoetuste peale kauaks istuma või nad hakkavad siiski seal tööle või nad lähevad tagasi, seal variante on, kui palju. No meil oli Päevalehes üks artikkel Tiit Tammaralt, kes kirjeldas muuhulgas getod lekete just tõi nagu välja ja neid erinevaid lähenemisi puha ja arusaadavalt pagulased on need, kes on kõige vähem kohandunud, kuna nad ei ole kunagi nagu plaaninud tulla midagi tegema, et ei, ei, ei, kvootide alusel ei muu pärast, vaid lihtsalt satuvad siia tänu sõjale. Ja seda teha nad igatpidi kõik kõige halvemas olukorras ja, ja võib-olla ka vastu võtta riigi jaoks kõige raskem kott üldse. Kullake, nüüd lähme hinnatõusu juurde tagasi puudu ja hinnatõusu juurde, siis üsna pea näeme jällegi seal tanklates teisi numbreid. Sellepärast et meil hakkavad kehtima uued aktsiisimäärad, et jõnks ülespoole, kuigi nafta hind ei pea teha jõnksu teisele poolele. Nagu ma tänases Päevalehes kirjutasin, on tegemist Eesti riigi poolt kõige nähtavamalt sammuga kliimaleppe täitmise suunas, ehkki seda lepet sel hetkel ei olnud, eks see mõjutab, ma arvan, et üksikisikute poolt kui palju-palju rohkem kui mis iganes muud sammud, noh järgmine samm oleks siis juba tõsiselt. See põlevkivienergeetikasektori teema on muidugi väga lai, aga, aga me lubasime sellest ka tänases saates rääkida aga ja selle hinnatõusu või, või olematu hinnatõusu teema lõpetuseks ma toon lihtsalt võrdluse. Läti ja Leedu elektrihindadega, kus hinnavahe on kahe kuni kolmekordne. Mina näiteks just ka praegusel kellaajal on, on hinnavahe lausa kolmekordne ja seda põhjusel, et 2009. aastal otsustas Eesti koos Soomega Estlink kahe valmis ehitada, mis nagu sa, Krister juba eelnevalt mainisid, siis annab meile võimaluse kasutada ka seda soome odavat tuumatuule ja Skandinaaviast tulevat hüdro hüdroelektrit. Mis omakorda tekitab meil jälle probleeme sellega, et meie põlevkivielekter ei ole piisavalt konkurentsivõimeline ja, ja nüüd me jõuame selle Pariisi kliimaleppe teema juurde tagasi. See lepe on, on Eestis vastu võetud justkui surmaotsusena Eesti põlevkivisektorile, samal ajal, kes on seda võtnud. Ma ikkagi on kirjutatud ajakirjanduses, põlevkivileppe ennustab põlevkivisektorile kadu ja nii edasi. Ja samas, kui ma vaatan seda, et millisest perspektiivist räägitakse ja millised on põlevkiviga seotud plaanid tulevikuks lõpuks, siis siis ma, ma, ma pakuks teistmoodi, et, et. Ma arvan, et see lepe, vähemalt siin, lähema 15 20 aasta perspektiivis ei mõjuta väga palju Eesti põlevkivisektoris toimuvat, et esiteks on juba põlevkivisektor ennast kohandanud Euroopa liidus karmimatel nõuetele ja joondub nende järgi ja seetõttu see, see Pariisis võetud kohustus põlevkivisektorit kuidagi vähemalt lähemas perspektiivis ei mõjuta. Tõsi, kõikvõimalikud taastuvenergia tootjad loomulikult tahaksid rääkida sellest, et kuidas põlevkivisektor tuleb kohe kinni panna, minna üle taastuvatele energiaallikatele ja siis hakata Eestis ainult sellest elektrit tootma. Sellel nädalal võttis valitsus vastu, kiitis heaks põlevkivi arengukava aastateks 2016 kuni 2030 just sellelsamal nädalal, mõned päevad pärast seda, kui oli Pariisis tulnud teade kliimakokkuleppe koht. Kusjuures ega see kokkulepe ei ole ju veel heaks kiidetud. Kirjutamine algab alles aprillis, New Yorgis, kestab aasta otsa jaaguar ratifitseerida parlamentides ja, ja siis ta hakkaks kehtima alles aastal 2020 ja millised kohustused Eestis võtab, seda ei ole ka veel paika pandud. Et selles mõttes seal on nagu kõik lahtine. Ja see arengukava, mõtlesin põlevkivi meie oma see põhimõtteliselt nagu peaks selle selle Pariisis kokkulepitu juba arvestama. Ja see arengukava näeb ette, et põlevkivi kaevandamise mahtu tõstetakse 20 miljoni tonnini. Ehk pigem nagu põlevkivi kasutamine suureneb, hoopis küsimus on, kuidas teda siis kasutatakse, kas, kui palju sellest tahetakse niisama ahju või kui palju siis kasutatakse ära mõttekamalt. Sellest tehakse õli ja elektrit sealt siis koostöös. Selles on asi. Eks ilmselt jääb mingi hetk, kui hakatakse võib-olla ka CO2 kvootide hindeid muid muid üle vaatama, siis jällegi mitte niivõrd Eesti valitsuse otsused, kui, kui ütleme, reaalne turusituatsioon paneb asja paika, aga tõesti ma just vaatasin, et kuulajatel oleks ettekujutus, mida tähendab elektrihinnavahe Eestis kahjuks hetkel on 16 umbes eurot megavatt-tund Lätis juba 51, nii et väga tõsiselt on lätlased elavad kallimat ja nende olukordades ka varsti leevenevad tegelikult ikkagi Eestist uus ühendus rajamise Lätisse neutraga akad varsti läbi meie transiit rohkem saama. Noh, ja siis on nii-öelda see Eesti põlevkivitööstuse surm ehk ehk kasutama rohkem taastuvenergeetikat, seal on hästi ilus hüüdlause, aga, aga kui me vaatame taastuvenergeetikas toimub, siis seal on ka päris naljakaid asju. Samal ajal ju me kuuleme ka üleskutsed, et Narva elektrijaamades ei tohi põletada puitu kuna sajab puidu hinna ülesse. Samas on puitu täiesti selgelt taastuv. Taastuvenergiaallikas. Mets kasvab uuesti, Eesti probleem on mitte see, et meil oleks liialt vähe metsa, veid, metsa nii palju ära ära maha lõida, midagi. Narva elektrijaamades kasutama puitu, kui me, kui me teame, et sellele lisandub veel taastuvenergia tasu ja, ja noh, ühelt poolt saab ka puidu hinna üles ja teiselt poolt, et miks me peaks siis ühe sellise üsna ebaefektiivse nii-öelda jutumärkides säästliku lahenduse kasuks otsustama, et millega see on põhjendatud Aga kas on taastuv issand aastaga see roheline mõtteviis? Suurem osa taastuvaid energia on, peamine häda on, on selles, et nad on väga noh, sesoonsed päevade lõikes, et nagu Saksamaa on tõsises hädas oma elektriturukate on raske juba leida sinna investoreid, kes paneks oma jamasi püsti sellepärast et ühel hetkel on sul vabalt olla, kui on päikeseline päev ja võib-olla ka tuult on seal umbes 70 protsenti Saksamaa elektrist tuleb mingisugusest need õhust järgmine hetk seda enam ei ole jah, keegi sellist selle selle reservi nii-öelda kinni maksma, aga noh, mina isiklikult üldse muidugi seaksin küsimuse alla, et kui nii elektri tootmine on niivõrd saastav, et kas tegemist on üldse haruga, mida Eesti peaks arendama ja kokkuvõttes on see ikkagi meie maavara meie kivimise laadis pidama, nagu ära põletame, et kas noh, aga see vajaks, seal on mingisugune poliitilist nagu aru saama, et kas, kas see läkiwi ahju ajamine elektri tootmiseks, mida me võiksime sisse osta näiteks naabritelt on meie rahvuslikes huvides või mitte? Siin, kui ma Sulev eelnevalt sinult küsisin, et miks me peaksime seda, seda puitu seal Narva jaamades ahju ajama, siis siis see küsimus on, on üleval ka valitsuskoalitsioonis, sellepärast et valitsuskoalitsioonis Sotsiaaldemokraatlik Erakond väga selgelt toetab seda Ahed, tuleb toetada reaalseid taastuvenergia tootjaid, aga mitte sellist viisi, kus siis ikkagi seo CO2 heidet tekib. Ja seetõttu nad leiavad, et, et sellist meedet sellises rahus kasutada ei ole võimalik. Samal ajal on seal teised koalitsioonipartnerid, kes leiavad, et et selleks, et auvere elektrijaama puhul ei peaks niivõrd suurt osa investeeringust maha kirjutama, siis võiks elektrijaamas hakkepuidu või biomassiga kütta, et läbi see investeering ennast rohkem no õigustaks ja ja ei peaks siis nii palju selle selle investeeringu puhul raha korstnasse kirjutama ja see on üks huvitav vaidlus ja sellel nädalal vist oli ka Eesti Päevalehes Eesti Energia juht Hando Sutter rääkis Eesti Energia plaanidest, siis ta tõi ka ja just sellesama nüansi välja, et, et võiks ju Narva elektrijaamades lubada Ta biomassiga kütmist selleks et, et auvere, elektrijaama investeering tõestaks ennast rohkem või, või oleks oleks natukenegi rohkem väärtuslik. See on päris päris hirmusituatsioon, kus me oleme mere Me lähtume eeldusest, et kuna me oleme teinud üheta minetakse vale, ebaõnnestunud rahapaigutuse, siis nüüd me peame otsima võimalusi, kuidas seda kahju võimalikult minimeerida, selle asemel, et rahapaigutus oleks võinud olemata olla. Ei noh, see on jällegi eelmine valitsus, võttis selle õigemini isegi üle-eelmine valitsus võttis selle otsuse vastu sellepärast, et suurendada Eesti energeetilist julgeolekut. Ta on põhimõtteliselt ka julgeolekuobjekt lõigatakse sulle ära välisühendused, siis sa saad selle elektrijaama panna, ükskõik mida sa sinna lähed, kas on see siis puit, põlevkivi elektrit ei ole, siis pole vahet, peaasi, et elekter oleks, see ei ole vahet, millega teda köetakse. Et muidugi Lauri, sa küsimus on täiesti õige, toetuste süsteem on lihtsalt väärakas, selles on probleem, kui rataste süsteem ringi teha, kui võlad maksab, jäävad ainult need, kes saastavad, siis paneb turg asja paika. Ja samamoodi puidupuiduga, ütleme põletamisel ei teki probleemi sellest, et kas ühel päeval puit on või ei ole tuulega on see probleem päikese igavese probleem. Ja noh, need vaidlused on hästi-hästi kirglikud tõsiselt kirglikud, isegi need on läinud välja isegi selleni, et üks Eesti Energia nõukogu liige ajalehe veergudele kui kui andis, siis ühe sellise vaidluse käigus. Vähemalt niimoodi kirjutas ajaleht Postimees andis sisele vastasele maksahaagi. Ühel avalikul esinemisel mina seal juures ei olnud, mina seda ei näinud, aga ta oli suhteliselt kummaline. Kummaline olukord. Jah, et igatahes süvenemata kogu sellesse väga põhjalikult nendesse erinevatesse skeemidesse noh, arusaadav, aga et saksa krediit diskussioon taandub pigem sellele, et kes, kuidas missuguseid ja toetus ja muide sa saab mitte sellele, et kuidas tegelikult siis meie selliste ökoloogilist jalajälge vähendada. Aga samas, mulle tundub üha rohkem, et, et võib-olla oleks Eesti energiapoliitikal või, või, või sellisel laiemal paanil vaja üht üht väga selget auditit selle kohta, et millises seisus me oleme, millised on need tootmisvõimsused mis on loomisel, mis on meil olemasolevad, millised on toetused, kuidas see kõik kokku jookseb ja, ja millised investeeringud siis tasuvad ennast ära ja milliste investeeringute puhul me näeme, et nende investeeringute võimalik võimalik tasuvus on keeruline või praktiliselt võimatu. See on just tehtud energiamajanduse arengukava jõuab ka just valitsusse, siis läheb edasi riigikogus, et tuleb lähiajal. Aga mis puudutab Eestit, Patti, me ei ole sellel teemal kuulnud, mis on, mis on omamoodi huvitav, et siin siiamaani energia ja firmad või, või, või elektrienergia tootjad kõik kisuvad tekki enda poole ja ega loomulikult tuuleenergeetikud ütlevad, et et, et tõstame uuesti tuuleenergiatoetuse sellele tasemele, kus ta oli ja küll siis tuulikute pargid mühinal kasvavad, aga samal ajal me teame ka seda, et meie tänasest elektri arvestan, on taastuvenergia osakaal või, või see taastuvenergia toetuse osakaal juba ligi 0,9 senti varsti-varsti, me oleme seal ühe sendi juures ja, ja siis kui neid tuulikuid tuleb veelgi rohkem juurde, siis hakkab mühinal kasvama, nii et, et see on, see on väga keeruline olukord, et, et siin ei saa rapsida ja selliseid väga väga ülepeakaela otsuseid teha. Eriti justkui arvustajad, lobigrupid teevad ka väga tugevad. Nojah, see teks Kaiudes peame, peame ja tootmisvõimsuseid ikkagi põlevkivi hind on ju puhtalt poliitilise arbitraaži otsuse taga, ehk siis investeeringute tasuvus sõltub sellest, kuidas valitsus hindab seda, kui kallilt peaks maksustama maast välja kaevata põlevkivi. Noh, see on üks asi, teine asi on ikkagi CO2 kvoodid, mis aga tekkima tekivadki turupõhiselt ja mis peaksid siis aastaks 2050 isegi laseb kümnekordistama nad see paneb ka selle arengule. Piirid ette, saate lõpuks teeme väikese kokkuvõtte, siis ka olukorrast poliitmaastikul, sellepärast et me oleme saanud siis ka kätte erakondade toetusnumbrite selleaastase kõige viimase küsitluse ja TNS Emor on BNS-i poolt tellituna läbi viinud küsitluse, mis annab meile siis täna sellise tulemused. Keskerakond on kõige populaarsem erakond, võrreldes novembriga on nende toetus tõusnud kaheksandaks, kolmelt protsendilt 25-le protsendile. Reformierakonna toetus on tõusnud 20-lt 21-le protsendile, sotsiaaldemokraadid on 16 protsendi peal. See on siis jäänud samaks, vabaerakond on 16-lt langenud ühe protsendi võrra ja, ja EKRE on 12-lt langenud samuti siis protsendi võrra 11 peale ja IRL on tõusnud seitsmelt kaheksale protsendile ja, ja kui me nüüd võrdleme uuringute küsitlusega, mille numbreid avaldati nädal varem, siis esimest korda on need numbrid nii sarnased, et lõpuks on siis kaks küsitlusfirmad enam-vähem sarnased numbrid ka kätte saanud, aga aga samas samas kindlasti kindlasti see näitab, et, et mingisugune mingisugune stabiliseerumine poliitmaastikul on aset leidnud ja kui siia veel tuua juurde ka Keskerakonna kongressiga seoses aset leidnud anomaalia Turu-uuringute küsitluses, kus korraks hüppas Keskerakonna toetus 33-le protsendile, siis siis ka see, see viimane küsitluste voor näitab, et nüüd on uuesti uuesti Keskerakonna, kuidas seal seal tagasi, kus ta on olnud juba väga pika aja jooksul? Aga Keskerakonna poole see anomaalia oligi tingitud sellest, et niikuinii mõnedki et lootsid, et äkki tuleb midagi muud vanad toetajad olid, need olid niikuinii alles ja nüüd siis on nagu näha, et minnakse edasi vanamoodi, võib-olla veelgi. Veidi vanemahäälsemalt, veelgi jõulisemalt. Kui vaadata neid ka viimaseid juhatuse valimisi siis ega jah, ega põhielektoraat ju Keskerakonna ilmselt ära ei pühi ja väga juurde ka ei anna, nii et selles mõttes on kõik täpselt nii nagu vanasti. Keskerakonnaga on üks naljakas asi. Keskerakond kinnitas eile oma peasekretäriks jälle endise mehe. Aga sellega on üks probleem. Nimelt Keskerakonna põhikiri ütleb, et erakonna liikme kriminaalasjas see on jõustunud süüdimõistev kohtutes istute lihtsalt välja visata tähendab, muutsid seda, kas nad on jõustunud, muudatuse mitte. Selles muudatus ei ole jõustunud või põhikirja muudatus jõustub siis, kui see on kantud äriregistrisse. Seda ütleb mittetulundusühingute seaduse, ma vaatasin just järgi, hetkel ütleb menetlusteave, see on kõigile avalikult äri, võis näha, et sellist sellist asja ühtegi paberit ei olla esitatud. Siiamaani ehk kehtib rahulikult endine põhikiri, mis on muuseas ka üleval Keskerakonna koduküljel sellepärast et on kehtiv. Selle järgi ei oleks tohtinud südamest siis uuesti kinnitada, vaid ta oleks pidanud visatama parteist hoopis välja. Aga ole hea, täpsusta, kas peasekretär peab kuuluma erakonna ridadesse? Ei, ma räägin, et peasekretär ei pea vist jah, tõepoolest, aga ta oleks pidanud igastahes erakonnast välja visata. Päris huvitav küsimus isenesest, kui mingisugune ennast siis täpselt mittetulundusühingute seaduse alusel registreerinud organisatsioon rikub omaenda põhikirjate. Kuivõrd võiks võiks olla kohta, kus, kus ta kõik ütleme, et te ei tegutse vastavalt etteantud reeglitele. Olge head, palun visake välja. Ja kui see on nüüd natukene statistikat teha seoses Keskerakonnaga, et siis Eestiga populaarsema erakonna puhul me oleme täna siis sellises olukorras, kus meil on erakonna peasekretär, on kriminaalkaristusega ja ta on karistatud. Jälitustegevusele õhutamise eest ka kassa sissetuleku orderi võltsimises tähendab sisuliselt seda, et parteil oli must kassa ja, ja seda musta kassat siis üritas peasekretäri ühel hetkel läbi erakonna kasvab puhtaks pesta. Siis on Keskerakond ka sellesama teo eest erakonnana ehk siis juriidilise isikuna kriminaalkorras süüdi mõistetud, siis on olemas erakonna esimehel mitmed kuriteo kahtlustused ehk siis tervelt neljas episoodis ja, ja kui siin on korduvalt mainitud seda, et see riigiprokurör Laura vaigukiri justkui näitab, et, et ei ole mitte mingisuguseid tõendeid, siis siis kui me nüüd ikkagi väga tähelepanelikult vaatama, mis Laura vaigukirjas on kirjas, siis seal on viidatud sellele, et et kaks kuriteo episoodi on seotud tahtlusega ja kaks episoodi. Ma juba toime pandud teod, mille osas on siis uurimine käivitatud, selles kirjas ei ole mitte midagi muud, seal pole mitte mingisuguseid viiteid tõenditele või, või sellele, mis aset leidis, et et edaspidises diskussioonis me tõenäoliselt veel kuuleme päris tihti seda, kuidas sa, see kiri kinnitab, et prokuratuuril ja kaitsepolitseiametil ei ole mitte mingisuguseid tõendeid. Ja aga me ei ole ju tegelikult kogu selles loos Koos näinud mitte ühtegi tõendit ja nüüd sinu Remargile lisaks, et põhikirjas Keskerakonna põhjal põhikirjas on sõna peasekretär esineb viis korda, seal tõesti ei ole kirjas seda, et ta peaks olema partei liige, kuigi see oleks äärmiselt imelik, kui ta ei oleks partei liige, sellepärast et noh, et tegemist ei ole suvalise äriettevõttega vaid tegemist on ikkagi vaadete põhjal koos käiva seltskonnaga mingi asja eest võitleb ja siis peaks ikkagi see inimene loogiliselt võttes ka partei ridadesse kuuluma. Natuke meenutab, kui kunagi Putin valiti Venemaarahva rahvarindelõigu liikumise, mis küll ebaõnnestus, millest midagi ei saanud esimeheks. Nii et ta selle liige tegelikult ei olnud, aga kas oli nagu tol hetkel sealt teadlik. Aga mis puudutab keskerakondlased, lugesid ette terve hulga terve hulga erinevaid episoode, siis minu jaoks kõige märgilisem on see, et organisatsioon on süüdi mõistetud organisatsioon, kui selline on kurjategija, eks siis. On natuke paha lugu, ütleme nii. Suurim opositsioonierakond kannab otseselt kriminaalkurjategija tiitlit. Jah, kuigi mina ütleks, et Keskerakonnaga seoses võib-olla kõige huvitavam areng järgmisel aastal saab olema ikkagi see, et mis siis juhtub Keskerakonna siseopositsiooniga, et kui eilsel erakonna juhatusel koosolekul protesti märgiks Priit Toobali nimetamise vastu ei tulnud siseopositsioon kohale, ehk siis need inimesed, kes koondasid Kadri Simsoni taha eelmisel või selle äsja toimunud Keskerakonna kongressil, siis siis noh, huvitav saab olema see, mis saab nüüd nendest inimestest, kas, kas nad ühel hetkel saavad keskerakonnas jätkata võimu sõltub nende elu nii keeruliseks, et nad ühel hetkel peavad ikkagi riigikogus akna alla. No kui me vaatame praegust kommunikatsiooni Savisaare poolt ega siis viimase kesknädalat, siis on näha, et eeldatakse ilmselt tingimusteta alistumist ja põleb ainutamist või muidu ühe sõna kätte, et valimiste järgselt retoorika vähimalgi määral ei lahtunud. Ja aga kui ei saa sellised inimesed ajada oma parteist ära ja nad on tegemist riigikogu liikmetega, siis sa nõrgestada opositsiooni parlamendis ja võimalusi ka teha mingeid teistsuguseid valitsusi. Keskerakonna elektoraadina, aga sul on tegelikult hea meel, et vähemalt mõnedel nendest, kes on siiamaani andnud valimiskasti juures pigem kirjalikult oma hääle keskerakonnale võib lõhe korral olla võimalus hakata ka oma oma tahete valijana teostama, ehk siis mingi osa äkki jõuab valitsusse. Aga valitsuskoalitsioonis on jätkuvalt väga-väga põnev ja ma ei tea mitmendat nädalat järjest, siis räägitakse peaasjalikult kontrollikojast ana kinkis ka siis sotsiaaldemokraatidele ja IRL-ile ühe köie, kus siis oli ühes otsas oli ka tähtede teises otsas oli kakatäht ja ühte eks tähendas siis kontrollikoda ja teine teine tähendas kooseluseadust, aga aga minagi kuulsin huvitavat informatsiooni, et, et sellel nädalal justkui olevat siis nende erakondade juhid kokku leppinud jõulurahus, et ärme jõulude ajal enam 11 tümitada ja kui ma tegin täna siis Krister, teie LP ehk siis nädalalõpulisa lahti, siis Urve Palo, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige on jälle Juhan Partsi teema tõsiselt ette võtnud ja ütleme nii, et ega sellest Partsist ei ole siin kivi kivi peale jäänud. Aga need usutlused ei tehta ka, ütleme eile ei ole tehtud, vaid see natuke varem tehtud usutlus, et võib-olla ta langeb ajaliselt kokkuvõttest välja lihtsalt. Ma arvan ka, et puhttehniliselt on, see on seevastu täpselt täpselt see aga jah, ongi jõulurahu ka sama see kogu aeg, kooseluseaduse rakendusaktid, lihtsalt mingi hetk otsustati, et ja võimalik hakata vastu uut aastat seda enam menetlema, siis las jõustub ilma ja, ja tehakse seda uuel aastal ja kus on juba esemetes pinge maas, et üks tähtaeg on juba niikuinii kukkunud. See kõik räägib muidugi tänase valitsuskoalitsiooni suurest koostöövalmidusest, aga, aga noh, see oli, saavad ükskord läbi ja siis tuleb neil uuesti hakata omavahel asju ajama, saab siis näha, kes meil Eestit läheb Euroopa kontrollikotta esindama. Siinkohal rahvateenrite saade. Pane päev tänaseks pillid kotti ja stuudios olid Sulev Vedler, Krister Paris ja Lauri Hussar ja soovime kõigele raadiokuulajatele ilusat ja rahulikku jõuluaja algust.