Päris muidugi, Pariis, Pariis miljonite lugude linn, kas teadsite, et jumalaema kiriku imepärastes kultuuridega Püha Anna portaali väravate raudser lukud on nii suurepäraselt valmistatud, nagu olnuks siin üleloomulikud jõud mängus käsidemest Peeter Luksepp mussi, ämblik armee tunnistanud, et nägi ühel ööl unes deemonit, kes õpetas tega sellist meistritööd tegema. Ja et siinsamas notherdami lähedal Shananessi tänaval majas number algas aastal 1118 üks selle maailmaga kaunimaid armulugusid seitsmeteistkümne aastase Elaiici ja poeedi, muusiku ning kõnemehe Abela ellugu. Armastajad lahutati julmalt, kuid nende tunded kestsid surmani. Mingela ees püüdis enne oma surma hoolitseda selle eest, et nad maetakse ühte kirstu. Nii ka tehti. Jääd kuningas Henri neljanda ministri järgi nime saanud radooni kaldapealset kutsuti algselt rõdude kaldapealseks, sest selle rajanud nimekas arhitekt Louis On nõudised all kaldapealsele avaneval hoonel oleks kindlasti kar rõdu. Nii juhtuski, et just batooni kaldapealsel on rohkem redusid või kusagil mujal Pariisis. Pariis, miljonite lugude linn just kuuldud väikesed lood juhtusid iidse Pariisi südames pärisi saartel. Need on Pariisi läbivalt Shani jõel kaks site saar, San Luisaar võluvad pühapäevased paigad. Ilusat pühapäeva siis taaskord vikerraadio Helgi Erilaid ja muidugi. Väikesi Typhoon tihti ka kohtumiste see rände vu, eks ole. Virzani vasakkaldalt ladina kvartalis Cité saarele. Abeliti tehakse sellel sillal vaatajate rõõmuks toredaid trikke ja mängitakse muusikat. Ka mööda väikest siluda jõuad siit tee tänavale otse keset Pariisi ajalugu. Siin on linnageograafiline keskpunkt. Siin elasid iidsetel aegadel keltide eellased ja seejärel keldi rahvad, nende seas üks Pariiside nime kandnud hõim. Taibuga kaubitsejad, kes ehitasid kalapüügiks ja kaupade vedamiseks paate, pikiga nõusid ja laevu ning kauplesid teisteseni jõe oru rahvastega on teada aastaarv 250 enne Kristust siis olnud praegusel Sid tee saarel seisnud tasule juba omamoodi Pariiside kaubanduse lugeskus. Järgmine aastaarv on 54 enne Kristust, siis vallutasid Julius tseesar ja tema leegionid saare nimetasid keltide asuleluteetsejaks ja ehitasid siia oma tüüpilise Rooma linna, nagu ka kõigile teistele vallutatud aladele ikka amfiteater, templid, foorum, termid ja linnamüür. Enamus nimetatutest kerkis aga juba praegusele stseeni jõe vasakkaldale ja üks leegionäride esimesi toiminguid olnudki puust sildade ehitamine jõesaarelt kaldani ja üks esimesi sildu tekkinudki just sinna, kus praegu seisab meile tuttav väikeselt tiit. Bound. Ajaloolased on varase Pariiside asula nime ümber mitmeid teooriaid arendanud keltidel olnud komme nimetada oma asulaid nende väliste tunnuste järgi, nii et praeguse site saare nimi võis selle asustamise ajal olla näiteks oktei mudane soine koht, aga ka rottide saar või vareste saar. Kreeka ajaloolane ja filosoof straabon nimetas siinset asulat Lukotookiaks Ptolemaios aga Lukateegiaks ikka versioonid keldi log tehist. Siit on leitud veel üks tõlgendus. Valge saar kreeka sõnal eukas vihjavad nimelt kipsi lademetele asula lähedal. Roomlased panid siis saarele ja sellest lõunapoole säni vasakule kaldale kasvanud oma linnale nimeks luteetseja ning on arvatud, et see tuleb sõnast luks valgus. Loteets jah, prantsuse keeles. Lottess võib linnas praegugi leida. Seda kannavad mitmed baarid ja ka üks luksushotell. Pariis sai selles linnas neljandal sajandil Rooma keisri Flavius Claudius Julianus ajal kes nimetas selle siilitas päris toorumiks Pariiside linnaks ja oli ainus kirjutas. See on väike Pariiside asustatud linn, mis tegelikult on vaid igast küljest veega ümbritsetud saarpuusillad kummalgi kaldal. Rooma impeerium oli viiendal sajandil lagunemas. Barbarid vallutasid järjest ka Gallia-Rooma alasid. Frankide, Vajalik metsik ja ülbe Klodovi tuli oma vägedega linn aastal 486. Tema lühendatud nimesid glovis saanud mõnede ajaloolaste arvates hiljem tulevaste Prantsusmaa kuningate nimi. Loui gloviis valitses linnajõuga ning tema esimene tähtis tegu. Suveräänina oli frankide kuulutamine vabadeks meesteks ja kõigi vabade meeste kuulutamine Frankideks. Mõiste Frank seostus siit ei ole mitte ainult frankide nime kandva maaga, mis aja jooksul Prantsusmaaks muutus, vaid ka vabadusega ja Pariinis polnud veel suur linn, kui ta oli ühemaa pealinn. Franki kuningaid tunti Piero vingedena, nimi oli pärit Klowishi vanaisalt Merovekilt. Klavisse ehitas Saarele Merovingide palee ja läbi keskaja valitseti kogu frankide riiki just sellelt praeguselt site saarelt Pariisist. Nendel sajandil ehitati Saarele katedraal täpselt sinna, kus praegu seisab Notredam. Oleks lõpmata põnev käia pisutki põhjalikumalt läbi Pariisi, varasem ajalugu, aga näiteks Änrhazzy raamat Pariis salajane ajalugu, millele ma seni olen toetunud, on üle 500 lehekülje paks, nii et ei maksa unistadagi. Saame aga külastada mõningaid ajaloolisi ehitisi Pariisis, saartel ja Esmalceedee saarel. Pärisi ses südames muidugi on siin Notredam. Muidugi üle ilma tuntud Pariisi jumalaema kirik. Nurgakivi pandi seedee saare iidses pühas paigas, kus juba kelti hõimud oma jumalatele ohvreid olid toonud. Kus oli seisnud roomlaste Jupiteri tempel, esimene kristlik basiilika ja romaani stiilis kirik, siis sealsamas pandi 1163. aastal paikaga. Jumalaema kiriku nurgakivikiriku valmimisaastaks on antud 1345. See on suurejooneline, julge kõrgusse pürgiv, tohutu ülev ja väärikas gooti kirik, mille võlvide alla võiks mahtuda 9000 inimest. Naaterdamist Pariisis on lõpmata palju kirjutatud filme tehtud ja muidugi on sellest juttu olnud ka meie praeguse saaja tunnis kuid site saarel on mitmeid ajaloolisi ehitisi, mis samuti tähelepanu väärivad. Siin on Sandžhappel püha kabel. Püha kabel on paigas, kus antiik seal oli rooma prefekti residents. Filipp, teine august ehitas siia kindluse ja lossi, kus kuni 14 10. sajandini elasid Prantsusmaa kuningad. Philip teise lapselaps lõi üheksas püha laskis kuningliku palee õuele püstitada püha kabeli kõrggooti stiilis kaksikkiriku ning pani selle rajamisel tööle tolle aja kõige paremad ehitusmeistrit. Kiviraidurit kullassepad klaasimaalijad 1248. aastal sisse õnnistatud kabel oli mõeldud esmajoones kuninga pühade reliikviad hoiupaigaks. Kuningas oli ostnud need kalli raha eest sooviga muuta Pariis palverännakute sihtkohaks ning saada Hagulsemaks ja võimsamaks valitsejaks. Kroonik jutustab, et kaks dominikaani munka tõid reliikviad Veneetsiast Pariisi et paljajalu ning patukahetsuse ja rüüs kuningas lõi. Ise kandis need pühas segabelisse stseen kannatuse reliikviad kujutletud kabeli lõunaküljeaknaklaas maalingul. Igal suurel reedel kogunesid pariislased kuningliku residentsi õuele püha kabeli ette ja laskusid põlvili ning kuningas ise näitas neile reliikviad Kristuse okaskrooni Kristuse veretilka tükikest ristipuust ja teisi Kristuse kannatuste teiega seotud esemeid. Rajal hoiti reliikviad suures uhkelt kaunistatud hõbedast hoiukarbis, mille kohta oli ülemises kabelis. Kuninglik sämpshapell ise on vapustav taevasse pürgiv ilmates puhas gootika oma kõrgete saledate terav kaareliste akendega uhkete tugikaartega, mis tipnevad teravate tornikestega. Jagad Dust ümbritsevate lehis ornamentidega kaetud viiludega. Vöönsims eraldab ülemist ja alumist kabelit. Alumise kabeli müürid on tugevamad ja aknad väiksemad. Teha kabeli õhulise saleda. Lehis ornamentidega ehitud tornikiiver on 75 meetrit kõrge. Kahel pool fassaadi, suure roosakna kohal paiknevat viilu seisvaid saledornikesi ehivad okaskroonid Luija üheksanda Esimese reliikvia sümbolid. Mõnega veel meenutab pisut krüpti selle uhke ülemise kabeli põrandat kandev võlvlagi toetub üllatavalt peentele erinevate kapiteelidega sammastele. Seen palvetasid lihtsad linnakodanikud ja teenrid. Ülemine kabel oli kuninga kuningliku perekonna valitud aadlike ja kõrgest soost külaliste jaoks. Kogu ülemise kabeli ruumi ümbritseb 15 kõrget teravatipulised klaasmaalingutega akend loovad lummava, otsekui valgusest ja värvidest tekkinud lausa ebamaise ruumi. Tegelevatest klaasmaalingutega akendest tulvab värviline valgus, võistleb kümnetega. On ühtrite säraga aknaid eraldavat kraatsilised mitmest peenest erineva maalinguga kaunistatud osast sambad, mis kasvavad kõrge lae all vägevateks kauniteks, rist võlvideks ning kogu tumevõlvlagi on kuldsete tähtedega kaetud maagiline šanshappel mida keskajal taevaväravatega võrreldi. Kuid aja jooksul tõusid sele taevaste jõudude sümboli, ümbermaise, kohtumõistmise ning karistuse kandsid. Kunagised Saarele kerkinud Meravingide paleest oli sajandite jooksul üha uhkem ja kindlustatu kuningaloss arenenud kuid ühtedel andmetel 14. sajandi lõpus teistel viieni Neist kümnendi alguses siirdusid Prantsusmaa kuningad siit saarelt 100-ni paremale kaldale Lowry paleesse ning saare lossis hakkas tööle seaduslik esinduskogu parlament. Lossi suur saal, krants saal oli noil aegadel üks suurimaid euroop, pass ja selle alumine korrus. Sõdurite hall kujutab enesest 64 meetri pikkust ligi 28 meetri laiust ja ligi üheksa meetri kõrgust tohutute sammastega võlvitud koridori. See on suurim osa keskaegsest kuningalossist, mis siiani alles aegade jooksul tõenäoliselt muutunud ja renoveeritud kullaga kaunistatud sepis väravate taga seisvas tohutult kõrge trepi ning klassikalise sammas fassaadiga iidses lossis CD saarel asub tänapäeval Pariisi kohtupalee ilmatu kivise kohtuma ja siseõues seisabki siis püha kabel Sanšhapell ja siseõu ise on hoopis väiksem kui varasematel aegadel, mil Pariisi rahvas kogunes suurel reedel siia pühamadest pühamaid reliikviaid kummardama. Kogu palee pleks ulatub praktiliselt ühelgi teesaare kaldapealselt teiseni välja. Ja Parempoolse kalda rest seisab pikk kivine hall salapäraste kooniliste tornikiivritega. Hoone süüdimõistetutele polnud pikk tee oma karistust kandma minna, sest just siin, sellest väliselt iidse lossi taolises hoones oli linna vangla, millest sai suure prantsuse revolutsiooni ajal giljotiini ooteruum. Algaegadel kui tsiteerida tere loss, veel kuninga residents oli, määras valitseja lossist lahkudes ametniku kestendama äraolekul lossi elu korras pidi hoidma. See oli väga kõrge ametikohtkindla nimetusega konsers otsetõlkes siis uksehoidja või siis valvur 1391. aastal muudetigi osa tollase Parlamendi hoone praeguse justiitspalee alumisest korrusest vanglaks, mille nimeks sai kõrge ametikohaga lossivalvuri nimest tulenenud konstšeri. Kaunid gooti saalid ehitati ümber väikesteks ringideks, kus hoiti tavalisi kurjategijaid ja ka poliitilisi vange. Vangide kohtlemine sõltus suuresti nende seisusest majanduslikust olukorrast ja muidugi tutvustest. Rikkad ja mõjukad vangid said tavaliselt omaette ruumi, kus olid voodi, laud ning raamatuid ja kirjatarbed vähem. Barakad. Vangid said lihtsamad kongid, kus oli armetu voodi ja teinekord ka laud. Sedagi vaid siis, kui nad suutsid selle eest maksta. Vaese rahva pimedate niiskete söödikutest ja rottidest tulvil kongide põrand. Andmetel olid vaid õled sellistesse rongidesse sattunud inimesed sageli unustatigi sinna keskaegsest konserve. Riist on alles kolm torni rooma keisrite auks nime saanud sees. Orioni hõbedane torn, kus arvatavasti kunagi hoiti kuningate aardeid ja Moonbeeki torn võiks vahest öelda hea kohtuniku torn, kus asus piinakamber. Pariisi niinimetatud terrorikuudel oli viimane üpris hõivatud, nagu ka kõik vanglahoone kongid. Suur prantsuse revolutsioon 1789 sellele järgnev terrori ajastu kestis tegelikult vaid 10 kuud, 1793. aasta septembrist 1794. aasta juulini kuid selle aja jooksul kaotas oma elu vanglas ja piinamisel rohkem kui 40000 inimest oli kehtestatud niinimetatud kahtlustatavate seadus, mille kohaselt iga revolutsiooni või vabariigi-vastane oli otsekohe ja kahtlemata reetur ning mõisteti surma. Justiitspalee suures hallis asus tööle revolutsiooniline tribunal ja nende saatuseks, kes selle tribunali ette jõudsid, sai kas õigeksmõistmine või surm. Edasi kaebamise õigust polnud kellelgi. Žürii vanglat hakati kutsuma giljotiini eestoaks oma 2700 inimest. 2700 surmamõistetut toimetati siit puu vangrites läbi linna praegusele Kongoordi väljakule, kus seisis verine tapalava oma koletu Kiliatiiniga. Hukka mine pärast süüdimõistmist käis tavaliselt väga kiiresti, sest hukata, vaid oli nii lõpmata palju. Teinekord viidi vang hukkamisele juba järgmisel hommikul pärast kohut. Kuid vähegi jõukamad pidid ka oma viimase eluöö ja kongis seisva armetu voodi eest. Kas ma järgmisel hommikul paigutati kongi uus vang, kes maksis jälle ja nii edasi? Need terrorikuudel teenisid vanglaametnikud lausa varandusi. Ühes tolle aja mälestusteraamatus on Kons žüriid kutsutud kõige tulude vabamaks üürimajaks Pariisis. Ühescons žürii kiviseskongi Sootes oma hukkamist versai säravate saalidega harjunud endine kuninganna kaunis ja rahva seas vihatud Marianduanet võõramaalane, keda prantslased süüdistasid vähemalt kolmveerandis kui mitte kõigis oma hädades otse Austria kuningakojast. Seitsmeteistkümne aastasena Prantsusmaa õukonda toodud Mariantuaneeti tilluke vangikong kuulus ilmselt kui maale ja filme uskuda vanglas suhteliselt inimlike kambrite hulka. Ka siin olid voodi ja laud pool kuid endine kuninganna suutis ju selle eest ka maksta. Ühel päeval pidi aga temagi Tapa lavale ronima, kus oli juba varem kiljatineeritud kuningas Louis 16. ja poeet anreženjeer Charlotkordei, kes pussitas vannis kümmelnud revolutsiooni juht, maraad Inglise kuninga favoriit madam Tübarii ja tuhandete teiste hulgas ka näiteks revolutsiooni Kohtunik Anton kes oli pärast monarhia kukutamist revolutsionääride hulgas valitsenud segaduses vastuollu ühe revolutsiooni juhi Maximilian Robespierre äriga. Saatuse iroonia, vandenõulased vangistasid hiljem Carobessbeeerry enese ja saatsid Ta ilma kohtuotsuseta viljatiinile. Ajad olid rasked, ajad olid väga keerulised. Vaadates tänapäeval žürii pika neljakorruselist hoonet, mille toredaid ümaraid, torne kroonivad koonilised kiivrid, on raske kujutleda tragöödiaid, mis selles iidses kaunis hoones aset leidsid. Ehitus tundub väljastpoolt keskaegse kindlusena on aga vahepealsetel aegadel tugeva iluduskuuri läbi teinud ja näib kummaliselt uue keskaegse kindlusena. CT saare idatipust viib San Luis selg Pariisi läbiva 100-ni teisele saarele. Sant lõhisaarele. Praegu nagu ei usukski, et siis, kui naabersaarel Sid teel juba uhked paleed seisid ja Pariis oli laienenud mõlemale 100-ni kaldale laiusid Saint Louis saarel vaid soised karjamaad. Oma nime sai saar. Kuningas lõi üheksanda järge, kes valitses Prantsusmaad 1226 kuni 1270 ja olnud Vaga ning helde kuningas ET kuulutati pühakuks juba vähem kui kolm aastakümmet pärast surma. Pühalvi sälloy, püsilisem lõvikuningas või Kolmeteistkümnes astus troonile juba kaheksa aasta vanusena 1610 kõrval asevalitsejana tema ema, kuningas Henri, neljanda lesk Marie Timeditsi. Juba Neljas oli teinud uusi linna arendamise plaani, laane ja Lui 13. jätkas tema tööd. Niisiis asuti seal lõi saart alles seitsmeteistkümnendal sajandil välja kujundama ja ehitustööde juhile Christoph Mariile anti luba täita saarelegantsete residentidega, kuhu tuleksid kesklinnakära eest peitu rikkad aadlikud, ärimehed ja poliitikud. Christoph Marii valis saare arhitektiks kuulsa ja väärika meistri Luile. Voo loomingut saab imetleda mitmetes lossides nii Pariisis kui kaugemal, muuhulgas versais Louvre'is ning kapsensulbisse kirikus. Lõi Saarele ehitas voo hoopis teistsuguse, kummaliselt õhulise torniga kiriku, mille võrratuid, puust uksi kaunistavad inglid ja mille barokne sisemus on kaine võitu välispildi kõrval. Üllatav ja ootamatu. Savisaar on väiksem kui seedee. Siin ristub kaks peamist tänavat Saint Louis saare tänav ja kahe silla tänav, mis ühendab keegaht sülda, vasakkalda ladina kvartalisse viivat ladur, Mälli silda ja paremale kaldale Mare linna osse suunduvat Marii silda. Lisaks veel mõned kitsad tänavad ja kuhu sa saarel ka ei suunduks. Tore on see, et jõuad alati jõe äärde kaldapealsele välja siinsetel nelja kuni koos ärkleigaga seitsmekorruselistes kivihoonetel on kitsad fassaadid, kuid sügavuti päris ruumikad, fassaadid oma akende ja rõdudega vaatavad ikka jõe poole. Siseõued on väikesed ja aiad peaaegu olematud. Saint Louise Mare hooneid kaunistasid tolle aja kõige andekamate kunstnike tööd kuid kahjuks on neid tänaseks vähe alles. Hoonete sisekujundus oligi siil tähtsam kui välispilt, sest rikkaid aadlikest pankuritest majaomanike huvitas esimene rohkem ikka muga rahus ja luksus. Kuid ameti alla looming siingi mõjuv ja kaunis elegantsed fassaadid, osaliselt nikerdustega kaunistatud portaalid, sepisvõrest rõdud, tõelised vanad paleed ja nad on alles, sest seal ei saar, jäi Pariisis 19. Islandil toimunud suurtest ümberehitustest puutumata. Juba seitsmeteistkümnenda sajandi lõpuks oli kogu saar välja ehitatud. See on natuke teine maailm kui mujal Pariisis rahulik, väärikas, romantiline maailm, väikeste rohelus saartega tillukesed pargid. Kaldapealsetel kasvavad vanad puud. Seal oli saarele on tore jalutada just kõrvaltänavatel vaadelda hooneid, mille ehitamise aega loetakse aastast 1600 lugeda nendes kunagi elanud inimeste nimesilte majade seintel. Arhitekt Louis Owen Francois on siin elanud, temagi oli arhitekt ja aitas oma vennal saart projekteerida. Loui kiriku ehitamisel on Francois eriti suur osa veel nimesid. Kunstnik onu redam jäär elas siin juba 19. sajandil, mõnisada aastat varem aga Maria Timeditš õukonnamaalija, Filip de šampaani nõbu Shandatist, samuti kunstnik, kes kaunistas Saint Louis saare kirikut. Juba hilisemal ajal leidsid siin rahuliku elukoha üks sümbolismi rajajaid Emilbertraan ning luuletajagi Joom. Apolinar. Veel ja veel seal Luisaare väärikate Soonetes on olnud ridamisi kuulsaid ja mõjuvõimsaid elanikke läbi terve saare ajaloo. Võiks öelda, et alates näiteks Lui Neljateistkümnenda sekretär-ist kuni president Pompei tuuni, kes suri siin aastal 1974. Luisaare heledate hallist või liivavärvilisest kivist ehitatud härberite seas on mitmed ajalooliselt eriti silmapaistvad hooned. Seekord jääb meil aega vaid ühe jaoks. Kaldapealsel seisev hoone, mis on püüdnud alates Louis 14 aegadest alal hoida oma rikkalike maalide ja peeglitega ehitud ning kuldsete graveeringutega kaunistatud siseruume on hotell del osun. Hotell ei tähenda Prantsusmaal kaugeltki alati hotelli hotelli mõttes. Sageli tähendab see lihtsalt ühte uhket maja. Hotellide lausun. Nemaja Losu nihe, häärber. Pariisi raekoda on näiteks Otelda vill. Nii et väike segadus, uhked hoonete ja päris hotellidega võib siin tekkida küll. Loyle vool loodud hotell osooni ostis 1682. aastal prantsuse väejuht hertsog losoon Jean Laanla piraamatus lõi 14. ebameeldivana ja julmana kirjeldatud mees, kes ometi oskasin kuninga soosikute hulka sokutada ning üritas salaja abielluda. Grandman ja sellega niimoodi kutsuti orjaani kuningakojast pärinevat mampenzie hertsoginnat. Kuid hertsog ei püsinud kuigi kaua kuninga soosingus tema rikkalikult kaunistatud häärberis seal lõi. Saarel jõudsid elada ka kardinal Masarajan. Jah, markide richelieu, kuni prantsuse revolutsioonini asustasid seda hoonet tika aristokraadid ning taaskord on raske sellise väliselt tagasihoidliku ärkliga koos neljakorruselise hoone, mille keskmiste korruste kõrged nelinurksed, aknad koosnevad väikestest ruutudest, mille teise korruse akendest vaid kahel on uhked sepis rõdud ja graveeringutega ehitud puust ust ümbritseb hoone seina sisse ehitatud lihtne kivine ümarkaar. Ja taaskord on raske kujutleda ülimalt luksuslikke ruume selle häärberi sisemusse, kuid enne versailossi kujundamist töötas siin peldelosoonist kunstnik saarlev ruun, kes kaunistas ruumid rikkalike seinapaneelide ja laemaalingutega. Uste kohale paigutas ta õrnad friisid armsate lokkis väis tegu biidodega. Kogu toredus jõudis haripunkti väikeses buduaaris, kus nutikas peeglite süsteemis ümbritsev kuldne ja värviline küllus mitmekordistub ja lõputuks muutub. Pärast suurt revolutsiooni tabas, kaotas meelde losooni teistesse Luisaare hoonete saatus, selle ülemine ja ärklikorrus jaotati korteriteks. Ühes sellises elas 19. sajandi keskelt luuletaja šarbor laev, kes kirjutas siin suur osa oma meistritööst, kurja lilled. Ka romantik, luuletaja ja reisimeeste afelgotzeer elas 1848. aastal selles majas. Nende Lõzunny sattusid ikka loominguga tegelevad inimesed nimekamatest veel näiteks austria poeet Rainer Maria rilt Inglise kunstnik Volter kõrt ja k Richard Wagner on siin elanud. Tänapäeval avatakse oma algse luksuse taastanud häärber vaid Pariisi linnapea vastuvõttudeks. Nii need olid mõned Pariisi saartel tuhandetest, mida lõputult voolav aeg alles on suutnud hoida. No ju ju?