Raadio kahes stuudios saates kõik puhuvad külaliseks Hendrik Sal-Saller, tere tulemast. Tänan. Tere. Tere. Hendrik. Meil on lõpuks ometi võimalus näost näkku või silmast silma või hammas hamba vastu soovida ka palju õnne, sest perekonnaseis on vahepeal oluliselt muutunud ja oluliselt ka sõna otseses mõttes. Ma arvan, ajat on ühest küljest toredad, teisest küljest oluliselt keerulisemad. Ja suur tänu on keerulisemad, aga ega nad siis nii keeruliselt ka ei ole selles suhtes, et ta midagi eriskummalist, et niimoodi suuremas mastaabis maailmas juhtunud ei ole, et lihtsalt ma olen astunud. Ja meie oleme astunud sellisesse olukorda, kus väga paljud inimesed juba on ja, ja kuhu väga paljud inimesed mingil hetkel kohe-kohe koha astuvad, et et mis seal salata, väga vinge on. Kõige selle tormilise elumuutuse taustal on, on olukord muidugi sünge. Siin on vajalik igaks juhuks ära märkida, kes meelelahutusuudistel silma peal ei hoia, et vahepeal on Hendriku ja Beriti perre sündinud poiss, kellele tänaseks on ka nimi pandud, on pandud nimi ja kas ma pean seda avalikult või poisse, kelle nimi on Sébastien, see nimi tuleb ju nagunii varem või hiljem välja, et neil on muidugi hea, ega ma nüüd seda niimoodi ei peagi enda teada hoidma, lihtsalt väikese mehe nagu vastu, selline suur huvi ja tähelepanu on, et tegelikult ju väga tore, aga ei ära nüüd ära nüüd väida, et sa ei tea, kuidas avaliku elu tegelastega need asjad käivad seal huvitavat, palju pisemadki asjad, ajakirjanike laps on ka väga suur, ma ei tahagi teda mingil mingil juhul nagu seda teemat üldsegi mitte vähendada, aga. Mulle tundub, tundub see selles suhtes nagu situatsioon, nagu eriskummaline, et. Mulle lisaks paljud teised inimesed saavad lapsi. Kas on juhtunud see, mida ma kahtlustan, et väljaanded, aaa, naistelehte on saanud uue dimensiooni ja leiavad hoopis sagedamini põhjuse sulle helistamiseks? Mul olnud telefon üldiselt suhteliselt väljas, kuivõrd me peame praegu sellist rahulikku aega oma ansambliga, siis mu telefon ka väga sees ei ole ja, ja selle tõttu ma ausalt öeldes ei oskagi öelda, et kui palju nad mulle helistada ja kui palju mitte. Tegelikult on see sündmus vinge ja tahaks seda ju kõigile kuulutada kogu aeg, aga kogu aeg läheb kodus olemise ja toimetamise peale selle pasundamise peale ja täitsa vähemalt moega, kui mul sündis kolm aastat tagasi poeg, siis ma mäletan, oli selline skeem mul peas valmis mõeldud, et nimi peab olema kindlasti liitnimi sidekriipsuga, eks. Ja kummaline on see, et me esimese nime osas jõudsime kohe kokkuleppele, mida me teadsime, mõlemad Peab olema Eerik. Aga mispärast sidekriips tuleb, selles me kokkuleppele ei jõudnud, asi lõppeski sellega, et jäigi ainult Eerik. Kui palju sa selle peale jõudsid mõelda ja mille või kelle järgi see vastane üldse oma nime sai? Ta ei saanudki kellelegi järgi, aga millegi järgi. Et see nimi kuidagimoodi oli meil niisugune töönimi, arvasime alguses üldse, et kuna Smilers siis kõikidel peaaegu on siin riburadapidi tütreid sündinud siis et see bänd kuidagi selles bändis liikmena olemine kuidagi tekitab sellise olukorra, et sinu perre sünnib tüdruk ja selle tõttu me pigem nagu panustasime tüdruku nimedele võib olla, see nimi oli, meil kunagi oli ja siis ma ikka ütlesin Beritlemitu kordad tolajaat, vaata sealt netist mõni niisugune lehekülg välja, kust ma saaksin kiire pilgu peale visata ja vaadata ilusaid poisslapse nimesid jälle hunnikute viisi. Aga ta ütles mulle kogu aeg vastuseks, et see on jube lihtne, lööd sinna sisse ja siis kohe tuleb ja selle tõttu see jube lihtne minu jaoks jäi tegemata. Ja ega me neid nimesi ausalt öeldes väga ei kaalunud. Ühel hetkel, kui me olime Pelgulinna sünnitusmajas ja see väikemees oli mu käte peal, siis siis noh, ma lihtsalt ütlesin talle ja et ta, et ta nüüd on selle nimega ja vaatasime teineteisele otsa, eriti kaudsemalt. Okei, nii kuidagi läks. Kuidagi kuidagi sujus niimoodi, et et, et ega me seal selle nimega väga ei punnitanud liignimega vot alla panna ja ei tahtnud ka, sellepärast et et ma ei kujuta ette, et kui palju ühel poisil oleks sidekriipse, siis sellel juhul juba nimesid, see läheb ühe väikese mehe jaoks väga keeruliseks, et mina kui kunagi koolis käisin, siis õpetajatele lihtsustasin, no oma perekonnanimest pikka aega ei tulnud selle nagu eesliitega toime, ei saanud keegi aru, et miks see seal on ja tegingi niimoodi, et jätsin selle sealt eest ära ja siis, kui lõputunnistuse kätteandmine ühes koolis toimus, siis teatasin, et tegelikult on mu nimi niukene üldse. Palun kirjutage õige perekonnanimi tunnistuse peal. Et üllatus oli köögi jaoks väga suur, et mis jama on, aga elu mitte väga keeruliseks ajada, siis, siis on olukord selline, ma ei tea. Sa ütlesid, et väga elu nagu muutunud ei ole, sest teistel on ka lapsi, eks ole, et seal ju väga loomulik asi. Naised tavatsevad öelda, et nende abikaasad muutuvad tohutult, kui perre sünnib laps. Kas, kas sinu on ka öeldud, et sa oled hoopis hoopis teistsugune sinus muutunud? Nojah, ma tahaks loota. Ei, no on öelnud terit mulle, kas seda? Jaa Me oleme siin natuke üle kahe nädala, värsked lapsevanemad, et ega see võib olla niimoodi paugust väga ei käi, aga loomulikult kogu su tähelepanu läheb ikkagi selle väikese kodaniku peale. Üks asi, mille üle ma olen küll kohutavalt õnnelik, on see situatsioon, et ma võin praegu olla kodus ja, ja toimetada ja teha ja olla nii palju toeks, kui üks mees saab selle asja juures toeks olla, et ma saan aru, et naine ja ema on ikkagi väga-väga palju olulisem asi kui üks, üks selline mees, aga noh, midagi ikka saab seal toimetada, et saada aidata ja saata moraalne tugi olla. Võib-olla mähkmete vahetamine ja söötmine on, eks ole, kõik käe sellise selga juba? Noh, jah. Eks ta, ütleme nii, et sinus räägib mees, kes ei ole lapse kokku puutunud toitmise teema selles eas mehe puhul on veidi komplitseeritud, ütleme nii jah, et et jah, on küll komplitseeritud, seal muidugi võiks mingit pudelilutimajandust areneda, toda, aga aga praeguseni me ei ole seda veel teinud, et kõik on läinud nagu väga šeff. Minu roll ongi tegelikult see, et, et ma rohkem seal käin ja ütlen, et et too juba lahe ja. Annan aega teisele inimesel magada ja tegeleda võib-olla asjadega, millega. Meil on stuudios Hendrik Sal-Saller ja Me jätkame jutuajamist, Hendrik sa mainisid, et bändil on puhkus aeg, praegu tähendab see isikliku elu muutus seda, et, et muusikaasjad sinu jaoks sõna otseses mõttes on mingiks ajaks nüüd stopp, et ei mõtle lugudele, ei mõtle sõnadele, tõesti, elus on praegu teised asjad tähtsad nii ja naa selle asjaga. Iseenesest kogu see selline suur emotsioon, mis siukse väikse mehikese ilmumisega koos tekib hoopiski noh minu puhul mõjub niimoodi, et, et ma tahangi midagi teha, osaliselt ka olude sunnil, ma, ma ikkagi praegu teen musa, ka bändi puhkus lihtsalt sattus sobivasti sellesse aeg-ajalt meil tavaliselt ongi sügiseti sihuke paus. Hakkame kohe-kohe valmistama, et ETV Live, mis meil peaks novembri alguses tulema nipet-näpet, kogu aeg on midagi teha, et ega, ega see nüüd nii ei ole, et et üldse musa. D, ja just nagu ma ütlesin, et tegelikult on seda jube lahe teha seepärast et kuhugile peab oma emotsioonid nagu suundama ja suunduma, et siis ongi väga lahe seda kõike mussi nagu taguda. Igatepidi sa tahad seda mussi Smilersi jaoks või läheb see ka kõrvalradadele osad asjad Smilersi jaoks, osad asjad kõrvalradadele. Ja teist on vaja teha nendest teistest, sa ei taha väga rääkida, Heino teistest. Praegu on niisugune kõige-kõige nagu aktuaalsem asi on, on tegelikult Kerli plaat, mille me peaksime saama siin aasta lõpuks ühele poole supernoova, noh, seal mul ei ole nii, ütleme niimoodi kandvat rolli nagu musategijana, pigem pigem selle asja koordinaatori ja produtsendina, et, et aga see on teistsugune ja lahe tööd. Selliseid asju, need on, ütleme, niuksed kõige kõige kiiremad ja teravust nõudvamad asjad hetkel Smilersiga on niikuinii kogu aeg, et noh, niisugune ETV Live, mida ma enne mainisin, et me tahame, meil tuleb selle raames kaks kontserti, üks Tallinnas, üks Tartus teine nendest võetakse ülesse. Ja me tahaks teha selle niukse nagu mitte harjumuspärases Mailas kontserdi, et, et sinna ikkagi oodatakse publikut. Kaks maja oleks vaja välja müüa. Ma ei tea, kui hästi või halvasti see meil õnnestub, aga jõle pabin on sees, et kas läheb kõik nii, nagu me tahaksime ja, ja teine asi on see, et, et noh, nagu see kontsert peaks olema oluliselt või need kaks kontserti peaks olema oluliselt teistsugused, kui, kui, mida me oleme ütleme, siin teinud iga päev ja millises kontekstis meid on harjutud kuulama vaatama, et see nõuab oma osa sellest tähelepanust ja, ja palju palju nagu sellist noh, sügavamalt minemist nagu meie asjade sisse, et see ei, tegelikult ongi lahe, kui publik ei tunneta seda nagu seda tööd ja asja selle asja taga, et ongi vahvatult kontsert, vot kõik toimib, kõik on väga lahe ja nii see peabki olema, et kellelegi ei olegi vaja teada, mida, kui palju meie näeme vaeva võinud tegelikult teeme mingi asja puhul või millegi asja jaoks tööd, ennem seda tähtis ongi publikule sööta. Tulede naudi iseenesest see puhkus, selline tinglik sõna jah, paar paar-kolm-neli nädalat ei suhtle bändikaaslast, aga, aga siis jälle läheb see edasi. Ma kohe hea meelega läheks praegu sellele, mis ta nimi on isaduspuhkusele, sest tõesti on vinge kaitses olla ja mulle kohutavalt meeldib kõik need asjad, mis, mis mul praegu kodus toimuvad on, on ikka tõesti super. Et sina iga kell kirjutatakse alla sellele asjale, et kõik isad isaduspuhkusele ja see, mis Vahur Kersna näiteks tegi tohutu skandaali tekkides, kuidas inimene saab niimoodi telenägu, eks ole, super tegija saab lahkuda, isaduspuhkusele minna siis see sinu jaoks on täiesti mõistetav. Ja ma ei ole selle Kersna saagaga ausalt öeldes tuttav, ma aeg-ajalt olen lugenud mingeid pealkirju kuskilt, aga aga kui ta läks isaduspuhkuse, loomulikult ta tegi õieti igal vennal on õigus teha seda täpselt, mida ta tahab teha. Et see väike ilmakodanik Nii palju kasu, et kuidagi ma olen enda jaoks välja mõelnud ja vaadanud oma sõprade pealt ka, et ega see ikka päris nii ei ole lambist laset ühel inimesel lihtsalt kuidagimoodi kasvada. Juures olemine ja tähelepanu ja tegelemine on ikka väga oluline ja ja, ja see on ju nagu põhiline, kuidas kasvatad siia ilma uue inimese ja mis, mis tüütas, tuleb, et noh, niisuguseid, et see on nagu vastutuse küsimus, vastutuse küsimus, jah, ja kui see sulle endale kohale jõuab, siis, siis sa toimetudki nagu nende oma äranägemist. Märgi mul on lihtne, kuna ma ise olen selle tulemuseni läbi oma mitmete seikluste jõudnud, siis et ma, ma peangi silmas elu kui seiklust kui sellist, et siis mul on väga lihtne seista täna siin öelda, et ma ja enda meelest teen vähemasti kõik asjad nii, nagu nagu peab tegema, et ma olen selle enda jaoks välja mõelnud, et nii peab olema ja ja ma tahan nii käituda ja nii ma teen. Ma järeldan su jutust, et sul on väga selge visioon olemas, kes peab sellest lapsest kassa ma ei mõtle noh, muusik või tuletõrjuja, jumala eest. Aga, aga mulle tundub, et sul on olemas kõrvalt vaadates tekkinud noh, ma ei tea, sõprade või tuttavate pealt visioon, kuidas või mida lapsega ei tohi teha, et jaheks muidugi on igasugused mõtted olemas, täpsemalt, et head nii peaks käituma ja nii ei tohiks käituda ja proovida, aga eks eks vigu tuleb niikuinii sisse ja olukorrad muutuvad ka, sest et tegelikult see on ikka pea ees tundmatusse kohta sisse ilge pauguga. Ja et noh, et sa võid ju olla nii teoreetiliselt nii tark vend kui kui üldse annab olla, aga lõppkokkuvõttes mis paneb ise seal asjad paikat ütleb, et nüüd magatakse, nüüd ei magataja nüüd süüakse, nüüd ei sööda ja, ja ja noh, see on alles selle asja algus, et tegelikult ega mina ei tea ja ei tea ka keegi, teine, see, kuidas see asi kõik lõpeb, aga suur tahe ja soov on, on nagu anda endast maksimum, sellepärast et et muidu ei oleks ju nagu kogu asjal üldse mingisugust mõtet. Hendrik muusika juurde tagasi tulles lõpetuseks kahe eelmise, nüüd selle ja eelmise Smilersi plaadi vahele jäi mitu mitu pikka head aastat. Kas te praegu oskate öelda, mitte et sa käed rüpes istuksite just väitsid vastupidist, et tööd on teha küll. Julgen praegu öelda või ennustada, kas praeguse õhus on plaadi järgmise Smilersi vahele jääb ka pikk vahe. No ei tahaks tegelikult nii pika jätta ja plaan ei olnudki alguses seda kuidagi, aeg lihtsalt lendas ilge hooga mööda ja kuidagi, ma ei, ma räägivad, et hakkab järjest kiiremini minema. Vaadates oma märkmikusse, siis ma kindlasti ei ütle, et plaat ilmub järgmisel kevadel, et mine sa tea, et kõik sõltub sellest, et kui, kui palju energiat mina ja, ja mitte ainult mina, vaid kogu meie bänd nagu leiab, et vahva ollakse taguda, näinud, et iga poole aasta tagant ja mis seal salata, mängime suhteliselt palju ja uut uus rips on alati meie jaoks teretulnud nähtused. Et, et iseenesest on ju hea, kui on uut muusikat, mida mängida, aga jõle lahe on, kui ei pea niimoodi planeerima ette õudsalt konkreetselt, et kuni kevadeni on mul minul vähemasti suhteliselt võimatu Smilasse plaati teha. Et kui mul tuleb selliseid lugusid, mida ma tahaksin pakkuda välja meie järgmisele plaadile, et siis loomulikult neid ma teen. Aga et nüüd ma võtaksin omale pähe ja et see peab olema järgmisel kevadel väljas, et see oleks nagu liiget, teisalt kas meil ongi põhjust selle jaoks, et on õhus plaat ju tegelikult ka suhteliselt värske, et leidub ka inimesi, kes ei tea, et üldse selline plaat on, on olemas ja, ja muudkui imestades kuulavad raadiost lugusid, et ohoo, et näed, et uus lugu, et kas teil tuleb uus plaat või ma peaksin vist keskenduma hetkel sellele, et kuidagimoodi inimeste teadvusesse viima sõnumi, et Smilersi on uus plaat juba väljas. Et minge ja kuulake seda. Ja just praegu muide on minu meelest ideaalne loo Annika ilme, see on aktuaalne singel Smilersi plaadi pealt, mäletad sa, Hendrik, kuidas see lugu sündis, kas peabki olema meeleolu tekitamiseks või milleks minu meelest ainult sõnadest ei piisa, vaid selles loos on midagi veel, mis ma tean, et sügisõhtu ja kamina peale, kas see lugu on, sünnivad samasugustes oludes, nagu praegu on? Ma arvan, et ta ei ole sündinud samasugustes oludes, aga ma olen küllaltki head kujutlusvõimet. Oma vennike, et et ma manan endale silme või kahe kõrva vahele selle pildi, kus ma tahan olla ja selle nagu konteksti, et kus ma asja nagu vormistada, et mul ei ole mingit probleemi kirjutada näiteks keset ma ei tea, minu pärast Kreeta saart suure palavuse käes üks korralik talveluu ja vastupidi, kõik on ikkagi kõrvade vahel. See värk minule tekkis silme ette kamin, vahtralehed ja millele sa mõtlesin. Ilmselt ma mõtlesingi ühele sellisele ilmale, sest olgem ausad, et noh, elu jooksul on see selliste ilmadega kokkupuudet olnud ja sa ei, ei, tegelikult ei vaja väga suurt kujutlusvõimet see, et kuidas üks niisugune ilus sügispäev ilus või, või vähem ilus sügispäev, kuidas keegi tahab siis nagu endale välja mõelda, et tuleb lihtsalt, et leida hetk ja aeg, et lasta ennast läbi, et mu käest on tegelikult seda palju küsitud, et noh, et kui sa nüüd mingi loo kirjutada, et kas see on täpselt samal hetkel, kas on sellest emotsioonist, et ma imen endasse nagu mingisugune käsin, erinevad staffi, staff kuskil salvestub ja siis mingil hetkel ma ajan seda siia ja sinna. Ja seda, kes on Annika sedasi elu lõpuni, seda ma ei ütle elu lõpuni ja tegelikult nende asjadega ongi niimoodi, et üks või teine või kolmas või neljas tegelane ei pruugi pruugi olla mingisugune konkreetne isik. Samas ma ei välista, et on, eks ole ju. Et, et asja põnevamaks teha, aga jõle mage oleks öelda, et näed, et see on see inimene, kes elab seal umbes ma ei tea, seal kalamajas sellel tänaval korterisse ja see selles majas, et kas see nüüd muudaks oluliselt midagi, tekivad mingisugused konkreetsed seosed oma mingi lähiringkonnaga ja, ja, ja see nimi on ainult mingi koodnimi, et ega see ei tähenda seda, et selle inimese nimi nüüd on see või teine, et üldse lugudesse on lahe kirjutadagi asju sisse, millega inimesed, et võib-olla on oma elus ka kokku puutunud ja tahavad samastuda või ei taha samastuda või, või on elanud neid analoogseid hetki läbi, et selle jaoks oleks meil vaja raadio kahest sellist Niukest omaette saadet. Hakkaks minema väga sügavale ja mõtleks, et kuidas see kõik täpsemalt välja näeb ja kuidas ta on, aga, aga jah, et, et ma ei ole kunagi nagu tahtnud päriselt lahterdada omi asju niimoodi, et et see nüüd on tehtud tänu sellele ja sellepärast see on tehtud sellepärast et see oli niimoodi. Ja see juhtus üleeile ja nüüd ma täna kohe lühikese mäluga, nagu ma olen, kirjutasin sellest loo ja siis on kõik. Hüva, Hendrik, meil on hea meel, et tulid, aitäh, aitäh. Ma loodan, et sa saad võimalikult palju aega oma perele pühendamiseks, ma loodan ka ja ega see, mis ma võtan seda aega. Olen lihtsalt nii kõva mees, et ise võtan selle aja ja muudkui pühendunud, et see on väga vinge asi. Aitäh veelkord, aitäh.