Narva-Jõesuu sanatoorium on üks väheseid, kui mitte ainus nüüdisaegne sanatoorium omaaegses kuulsas kuurordis. Selleks, et kliente suurepärasesse unustatud puhkepiirkonda meelitada, teeb firma suuri investeeringuid, arendab teenindust ja koolitab personali. Aktsiaseltsi Narva-Jõesuu sanatoorium juhatuse esimees Tarmo Lindmaa. Kui hästi on võimalik Narva-Jõesuus praegu ajada sanatooriumi? No ma ütlen, et on veel arenguruumi, Me areneme ja asi läheb edasi. Sest pidime ümber orienteeruma sotsiaalministeeriumi ja haigekassa tellimustele inimestele, kes tulevad oma raha, vahest tahavad puhata ta teenus, et Eesti on sanatooriumi täis, on Värskas ja on Saaremaal ja on Pärnus ja Haapsalus on Tallinna ümbruses ja on siin Ida-Virumaalgi, Toilas näiteks kas neid soovijaid on, kes tahavad oma tervist parandada ja võrdlemisi suure raha eest on noh, kui nüüd otse välja öelda, tegelikult aastaid on ju sanatooriumi äri või teenus olnud ikkagi lõviosas ju meie naabrid. Meie inimesed alles avastavad seda, see on näha näiteks nädalavahetustel võetakse nädalavahetuse pakette, puhatakse nädalavahetus on inimesi, kes tulevad nädala sees ja nemad tahavad nagu enda ja oma tervisega pikemalt tegeleda, kuid neid on veel vähe. Neid tuleb juurde. Kes siis on Narva-Jõesuu sanatooriumi põhilised kliendid, eestlased, soomlased, venelased, kolmveerand on ikka Eestimaalt ligi, pooled on ikka suurlinnas. Tallinn, teine pool on siis ütleme seal tartu kandist Rakvere kandist. Sisaldab inimene ka juba kasvatab oma maakonna sanatoorium. No ma arvan, et ikkagi, kui inimene puhkab lähedastele natuke kaugemale kasutab vahetusel, käib ka Narvast inimesi, eriti kui suuri investeeringuid siia viimase kolme-nelja aasta jooksul on tehtud. Sanatooriumi nägu on tõsiselt muutunud, eks ole, võrreldes sellega, mis oli omaaegne kolhoosidevaheline sanatoorium, kui suuri investeeringuid siia tehtud on? 17 miljonit investeeritud? No me oleme alles poole peal, praegu on investeeritud 17 miljonit ja teine samasugune tuleb veel. Peab tulema, iga klient esitab järjest suuremaid nõudmisi nii puhkeduaal söögisaalis või täiendavate protseduuride aja veetmise osas. Narva-Jõesuu sanatoorium on tõenäoliselt ka võrdlemisi suurt tööandja, selles linnas on see ning ma arvan küll, meil on töötus 56 inimest. Meie eripära on selles, et kui me tahame olla prestiižikas ja me tahame anda esmaklassilist teenust, siis peab olema meie töötajaid kvalifitseeritud sest lõviosa töötajatest on kontaktis otseselt kliendiga, tähendab, tal peab olema meditsiiniline haridus, uisi näiteks kosmeetiku haridus, eks ole, ja ta peab valdama keeli ja oskama inimeste enda. Jah, üks on haridus, teine asi on oskus, need peavad olema jah, selleks inimene omandanud. Kolmas tõsine asi on see, et tahaks inimestega suhelda, oskaks naerataks, tahaks, kas neid on kirvega leiba Narva-Jõesuus või tuleb kuskilt kaugemalt personali otseselt ei ole kerge, aga meil on hea maine ja meile leidub inimesi, kes tahavad meile tööle tulla aga oleks vaja täiendavalt koolitada. Praegu ikkagi meditsiinipersonal kipub läände, sest seal makstakse rohkem. Kas teie palgad on konkurentsivõimelised või ka on siin ka selline, nagu ikka Ida-Virumaad arvatakse, madal palgad, madala maksumusega tööjõud, mis toob kaasa ka seal täitsa teenindus, võib-olla ei ole alati kõige parem, kuidas sina kui nüüd rääkida teiste sanatooriumid, Pärnut, klassikalised sanatooriumid, kindlasti on meil palk kõrgem. Kuid meie motiveerima inimesi sellega, et me nagu öeldakse jupp jupilt, tõstame nende palku ja motiveerimine teistpidi tööle, et kui meil tuleb rohkem kliente ja nad teavad, et rohkem kliente tuleb siis me oleme võimelised rohkem palku maksma ja töötingimusi parandama. Ida-Viru maavanem Ago Silde kui oluline koht on Ida-Viru maakonna jaoks ja võib-olla ka kogu Eesti jaoks Narva-Jõesuus. Ma arvan, see on väga tähtis koht nii Ida-Virumaa kui ka Eesti kui ka laiemas mõttes, sellepärast me teame ajaloost, kuidas on Peterburi rahvas käinud puhkamas Narva-Jõesuus ja ja täna võime siiski öelda, et noh, edusamme seal Narvas on näha, täna on sanatooriumid remonditud ja on ka mitu uut majutuskohta tulnud juurde. Ja võime ka öelda täna, et selles suhtes jõuliselt on ka Sillamäe sadama omanikud tulemus nagu Narva-Jõesuu majutusturule ja vabaturule. Et on ka nemad seal oma tehingute India lähiajal võivad on loota ka, et mingisugune ehitus läheb käima ja noh, minu soov ja sihuke unelm on see, et täna end linnapea, alates koos ettevõtjatega mõtlesin natuke laiemalt. Et kui on küll olevas majutuskohas voodi ja Narva-Jõesuu on täna selline, kus suvel kahe kuu jooksul praktiliselt vaba voodit turisti jaoks ei ole siis 10 kuudel jälle haudvaikus, et pigem mõeldakse nagu selle peale, et voodi kõrval oleks ka mingisugune atraktsioon matkarajad mingid muud tegevused talve praegu lund on, miks mitte mootorsaanid ja nii edasi ja nii edasi. Kui palju see jaanuari torm Narva-Jõesuu randa kahjustas? Randuda muidugi kahjustuseda viisalt pilve ikka päris ilusti ära, aga ja see on eelkõige täna küsimustes muulis, kas me suudame muuli edasi ehitada või lagunes muul lõpuni ära. Täna käivad keskkonnaministeeriumiga läbirääkimised ja kikiga ja loodetavasti saab sinna ka erinevad rahalised vahendid, et muul siiski lõpuni ehitada ja ära remont, sest tõesti, täna võime öelda, et Narva jõe on eesti Riviera eesti parim supelrand. Kui Narva jõe puhkemajanduse arengut vaadata, siis näib, et kõige kiiremini on arenenud kunagine põllumeeste sanatoorium praegune aktsiaselts Narva-Jõesuu sanatoorium. Siia juurde võiks nimetada neid veelgi, aga noh, lihtsalt auditoorium on Narva jõe keskele, ta paistab kõigile välja, et siin on ka ära suravjo kindlasti teinud oma. Ja tõesti see, mis ta on ehitanud ja loonud seal majutuskohad, need on heal tasemel mida on kinnitanud eelmine Eesti president härra Lennart Meri oma aukirjaga ja täna võime öelda, et täna on seal aktiivset tegevust ka härra Brok erinevaid majutuskohta, nii et ma usun, et see Narva jõekäänu tagant välja saanud ja läheb, läheb järjest paremaks. Noh, me võime öelda ju alati, et üks on parem ja teine on halvem, aga eks ma ei hakka praegu ütlema, et oleks võinud nii ja naa teha õpetada, aga mul täna tundub, et selles kännu tagant lahti saadud ja on võib-olla linnavalitsuses leidnud ühise keele täna ikkagi ettevõtjatega, ma tean, et seal oli see probleemiks, ei suudetud nagu ettevõtjatega ühte mõõtete ühte paati vedada, aga kui selline võib-olla nagu saadakse, siis noh, ma usun, et küll see Narva öösel pöördujad kännu tagant lahti saab, selge see, et on tõesti väga ilus koht, aga noh, sellega kaasnevad ka omad küsimus, et miks ta ei ole selle fenomeni lahti saada, et see, et ettevõtlus on tõesti nõrk. Narva-Jõesuus ja maksubaas on siis ka nõrk, samas millega nagu linnavalitsus toimetada. Aga täna tundub, et see asi liigub järjest paremuse poole ja mul on hea meel ka selle üle, et Narva-Jõesuusadamaga on hakanud protsessid liikuma ja täna ikkagi purjetajad, endised kõvad Eesti purjetajad on arendama seda sadamapood. Nii et mõne aasta pärast võib siis loota, et Narva jõe sõuab Pärnule Haapsalule järele. Noh, kasvõi võib-olla seda öelda, kas ta nüüd järel jõuame, aga ma arvan, et ta saab oma tempo arenguks ja see tempo kiireneb, nii et Narva jõe seal on, mida näidata ja minu soov munema, et see tõesti see areng toimuks võimalikult kiiremini täna sinna selle tempo tõstmiseks on võimalusi palju.