Kui me Leningradis Norra vorskajaga tema kodus juttu ajasime siis me olime igast küljest raamatutest ümbritsetud ja suur osa nendest raamatutest on tema enda töö vili. Tal on ilmunud seni kuus luulekogu, aga tõlkeraamatuid, kui ta neid näitama hakkas, nendest sai juba terve väikese näituse. Nüüd on norra ja oskaja siin Tallinnas raadio stuudios. Ja ehk alustame kohe päris algusest. Teil on suur töö seljataga, 30 aastat olete eesti kirjandust tõlkinud ja et tõlkida, selleks peab keelt oskama ja seal on muidugi kust see teie keeleoskus pärit on. Minu keeleoskus on minu vanaisa ja vanaema kodunt vanaisa ja vanaema küll sündisid Eestimaal. Jää, nad olid veel noored, kui näed, rändasid Venemaale ja asusid elama Pihkva lähedal, seal oli palju eestlasi kaunis palju. Nii palju, et minu emaniaidsuseks käis eesti kooli leppides seal seitse klassi ja teema oli eestlane, ema ema oli käidze eestlane ja ja vanaisa ja vanaema abiellusid jube seal Pihkva lähedal. Ja kui mina olin yhe ikke, siis mina käisin nende juures suvitamas. Nuia neil oli, jäigi talu ja kodukeel oli muidugi eesti keel ja mina hakkasin seda kuulama ja siis hakkasin natukest viisi leegi maga. Aga väga kahju, et kerast, kui vanaema ja vanaisa juba ära suudides, siis mul ei olnud seda võimalust eesti keele rääkimise praktikat. Ja sellepärast muidugi äge halvasti keegi eesti keelt. Aga mina saan aru, palju paremini. Nojah, selles asjas olid oma niisugused teed ja avaldused ja näituseks eestlased jõge tihti käisid üksteise juures külas, mis on arusaadav sellepärast, et nad ikkagi venelaste seas elasid, neil oli oma keel, ei ole oma kombed ja ja väga tihti õhtuti nad laulsid, neel oli oma koor, ei jää mina terast, kui juba sain suureks, hakkasin tegelema ehki luulude eesti kirjandusega, mina nimegi sattusin nende laulude peale, mida mina olen lapsest kehast kuulnud. See oli siis kõigi enne meie Leningradi avalikus raamatukogus, mis on sõltukowessydrini nimeline ja mina seal tegin tööd peale selle, kui ma lepituse instituudi Moskva raamat dub kogu instituut praegu ta on kultuuriinstituudi, mina tegin raamatukogus Leningradis tööd ja minu käes oli kõik Eesti fond, mina seal tutvusin Eesti ilukirjandus ja oli väga meeldiv, kui juhendima, kui tuled loeni, niimoodi tuleb vastusi luuledes Emässidan südamest, mida ma kuulsin lapsest saadik. Ideesid luuletused ja Anna Haava luuletused ja jagab Danny luuletused olid juba tuttavad, lähisi ei teadnud, ainult autoreid varem ei teadnud muidugi natsi isegi need, kes laulsid, nad ka ei teadnud seda ja siin need käed, kuidas laul hakkab elama rahva sees ja keegi ei tee kestada, kirjutas pärast tuleb, Helled ikkagi, autor ka on olemas. Aga siis ta muidugi ei mõtelnud veel tõlkimisele. E muidugi. Ja siis mul oli 13 aastat, kui ma tantsin, aga perest mul tuli niisugune tunne, et minust midagi ei saa. Ei tule jälle ja mina loobusin sellest ja mõni ajalgi kirjutanud perest jälle tulin selle juurde. Algasin juba tööd. Moskvas kuma instituudis õppisin siis muus, sättus Semperi raamat üks väike, seal oli leegi luuletus, siis oli veel see aeg. Muuseas, mina õppisin 43.-st kuni 47. aastani. Meepoisiga. Kus ja on, mul siiamaani meeldib, see oli esimene luuletus, aga missugune oli esimene raamat? Esimene raamat, mida ma tõlkisin, mis mul ilmus, see olin pikki lugusid ja Lukselt. Kiri Tallinnast vaid need on minu esinesid tõlkid, pärast oligi aga palliga suguseid tõlgid kõige tähtsamad. Mis mul ära tehtud. Nii ta ikkagi on. Kui võtta klassika, siis see oli Oskar Lutsu soo ja Andrese elukäik. Need olid varakult Garretti, õhtut ja terast. Mina tõlkisin Tammsaare. Kärbes ja Tammsaare Ma armastasin sakslast. Jääb. No mul nüüd räägime, et mina oleksin tõlkinud seda libeletati, mina olin naiivne siis ja eimillestki seda tööd ei teinud. Aga ikkagi tegin ära ja siis ilmus raamatuna meil Leningradis ajakirjanduses muusika. Aga te olete laulutekstidega tõlkinud, jaa. Jaa. Kas oli helilooja abiga tarvis tõlkimise juures, et need muusikasse, vot ma ütlen seda esid muidugi ma olen väga tänulik Valter Ojakääru, sellepärast et ta on niisugune inimene, kes kaunis hästi tunneb vene keelt selle peale, et kõik, mis mina tegin, ma talle saatsin ja kui tal olid märkmed, siis ta mulle saatis tagasi, et vot siin on kirjavahetus, niisugune nooli ja see oli väga suureks abiks tööle. Te olete tõlkinud ka sirge maarahva. Ei mu ärevama mitte. Tõlkinud mina õiged, ütlesin mina, toimetasin selle esimese venekeelse väljaanne, mis oli 56. aastal. See oli mul tehtud ja see oli väga suur töö. Evil sellepärast jällegi mina olin jälle kaunis naiivne inimene siis minu arust maffia, kakao, linnay, õnne nendes kõikides olukordades, mis käib ilukirjanduse kohta. Mina mõtlesin, et no kirjanik kirjutab, aga toimede parandab siis, kuivõrd toimet tead, kõrgem kui kirjanikul. Ja viimati mund pakutakse toimetada nii suur raamat, mina lõin Kärt. Aga üks meie luulude Leningradi ütles, et keegi niisugusest pakkumisest ei loobu. Tsioon, rumalus ja siis mina võtsin kätte selle töö ja, aga sedasi nagu inimene, kes ei mõista ujuda. Seda ülepeakaela, lähed vette, hüppab ja vahetab, kas ta saab ujuda või ta upub para. Minu elus enda ületamine ja sellepärast, et nad jäävad väga paljud asjad on niisugused, et kõrvalt vaadates inimene mõtleb missi on seal tühiasi. Aga igaühel on oma elu ja oma võimalused. Ja see oli ikkagi, seda ei olnud, nagu ma ütlen, et mina hakkasin juhtima masinad ja aga hakkasin leppima, kui mul oli üks juba 51 aasta ja mina tehnika kõik ilmunud millaski ja see, et mina ikkagi hakkasin roolima nina niivõrd tähtusin. Sõita Leningradis autoga, see on ka ette kangelasjää suures linnas Jollaski minu abikaasa ei saa seda, hellitan teda ikkagi maalseida ta Kaliningradis kardab. Aga teil on olnud kindlasti veel isiklikke kontakte tõlkimise juures. Arusaadav kuigi vast ma tõlgin diisidki võtmelause, ma, ma lähen Neetoduks originaalist natuke kõrvale, no tõlkimine on niisugune mõnikord seda teha. Mina pean täpselt teadma, mis seal oli, originaalis sisu peab ikka säilima, jää nood ja autoreid mul muidugi suuriks saadiks. Raskem kui autorit ei ole ellus, siis jällegi on sõbrad, mõnikord võib kirjutada ja küsida, mis võib tähendada eesti keeles mine, sõnaraamatus ei ole tee koostasite ka Eesti Autorite novellikogu. Ja niisugune asi oli ja ta ilmus meil Leningradis kirjastuses Hudusest, litseratuurasid pillu kirjandus. Minu arust 75. aastal. See oli muidugi väga suur töö. Igasugused tehnilised raskused olid toimetajal oli maitse ja teiste inimestel, kes olid sealjuures jälle oma maitse, oli, minul oli ikkagi ka oma maitse ja igavene niisugune, siis see ta käis. Mis see ometi ära ei meeldi, aga ta läks. Isidada liitsin, otsisin ülesi, tõlkisin ka ära, tõlkega ollidega raski kes meie luuletajatest on teile olnud eriti lähedane veeluik. Mina oma omal algatusel andsin avalduse Eesti raamatusse, et lastakse mulle tõlkide. Vii Luigi raamat Minedada isi koostasin. Ja ta ilmus siin, see oli 78. aastal, ta ilmus venekeelne pealkiri on valsi kirjevie tähendab suured puud ja seal on luuletasid seitsmeiili Luigi raamatus, siis oli tal seitse luuleraamatut. Teil on praegu see raamat siin kaasas ja loeme huvi pärast ette ühe luuletuse alguses eesti keeles ja pärast vene keeles teil sellest kogust kodu. Suured kased on jälle meeles, nendest tehakse halge. Päike tõuseb, päike veereb nüüd kult valge musta kaks kimpu kannikesi. Nüüd neid müüakse juba. Valgustage, kui nad kahekesi sinu pimedat tuba. Kuidas see vene keeles, et mul on nii vili, rändtoom? Kummetud vaju Räss viitsi busseni, siis jäid, muus jäeti raamad. Viivi Luige tõlkimine oli palju raskem kui mina, mõtlesin, ma võin ütelda, et mina nii palju oma jõudu ja aega raiskasin selle raamatu tõlkimiseks, et mina oleks sel ajal kirjutanud. Kui mitte tervi oma originaalluuleraamatu, siis. Kuigi räägitakse, et kui täpne telgi, sest ta ei ole ilus ja igasuguseid asju mul on, selle kohta oma vaadet mõnidelgi võib, jagati äpp nulle ja on ilus ja hea mõni mitte täpne ja Miti ilus ja mõni telgi mitte täpne, aga see, mis vaja. Sellepärast igaüks luuletus nõuab uma võtit, oma võtit. Ja ei ole võtit, kellegi võib lähki teha kõik uksed ja see täisi. Vetniga kõik luuletused ei saa telgile, siin diab, eri oleme. Keda te veel tahaksite eesti luuletajatest tõlkida? Luuleraamat pealkiri on kaks just ja seal on minu originaalsete luuletused siis jällegi jättelgid. Jää kaks lohutus ongi, et üks lohutus minu luule oma luule ja teen loodus, son telgi tõlget minema. Luuletused on siis ka seal on paljud luuletused, keda ma seal tõlkisin. Lydia Koidula, Jakob Tamm, Juhan Liiv, Hannes päeva, Marie Underi, Juhan Sütiste, Mart RaudJuhan Smuul, Bernard Kangro, Gustav Suitsu, Johannes Semper, August Sang. Muie veedan Betti Alver ja Debora Vaarandi, Minni Nurni, Jaan Kross, Lillieeriv, Helvi Jürisson, Ellen Niit. Rein raud üks jäike luuletust siis 25 vist oli see nimi sees, aga ma valisin need luuletused, mis mulle nagu kallimat on või jällegi need, mida ma ei saanud avaldada, mõnikord otse tõlgid, sellega retsed sulle meeldib. Aga kuskilt ei leia oma kohta, aga sädeda tahate avaldatud? Niisugused siin on. Ja parimad sellest, mis oli juba avaldatud. Kuna seal on originaalluulet ka, siis see on juba teie seitsmes luulekogu. Aga nagu ma kuulsin, on teil ilmumas ka juba kaheksas ja mul Leningradis on. Ma ei võidelda, on ilmumas. Aga mul on olemas Liping ja olemas Dhabriini eesti keeles vist heakskiit on vastu võetud, vastu võetud, vot ütleme seda ei jää. Aga ma ei tea, kas ta satub 87 aasta plaani, seon küsitav, 88. aasta plaanide nimil. Satud, seal on mul neli autoripoognat ja kõik luuletused on need, mis ei olnud trükin ja no muidugi ajalehtedes või ajakirjades need tulid, aga raamatutes mitte. Kas Leningradis on teil ka tihtipeale kohtumisi ja, ja tihti Leningradi, mul on oma lugeja lugeja, kes mind armastab, ta jääb. See on väga suur asi igaühele luuletajale ja ma võin ütelda mind lugeja armastab kahjuks emmeks rohkem kui needuseks need, kes raamatuid trükivad. Vot, igatahes kui lugejad oleks pannud sinna, kus tükitati, siis raamatuid, siis mul oleks olnud minti kuus raamatud mai tea väest 60, isegi või 600, vahest Kuusad. Killuraamatut ilusti müüakse. Ära ostetakse, see on suur asi. Ja nüüd, mõne aja pärast on ka eesti lugejal võimalus juba oma emakeeles teie luuletusi lugedagi. Selle raamatu tõlgib Helvi Jürisson. Aga ta praegu ei ole valmis, ma ei tea, millal ta ilmub. Praegu mina olen vist õnnelik inimene, sellepärast mul oli igasuguseid raskusi. Kõige suurem raskus oli ikkagi see, et mina olen naisterahvas, kellel on perekond. Ja mina hakkasin vedama korraga kaks koorma, üks koormas oma luuletust. Koormas, tõlked. Ei saa loobuda mitte ühest Niki tee, sest sellepärast, et sinna sinna minek liiga palju panin juba oma elu sisse. Ja keda ta nyyd kaks koormast oli raski ja vist praegu ka on raske muidugi. Aga et mina ikkagi sain seda ära teha, see teeb mind õnnelikuks, et teil on nii palju tööd, mis on teile südamelähedane. Jää praegu, mul on tõlki, mida ma hea meelega teen, mine Lutsu raamatu, tõlkinud. Ja see on huvitav, raske, huvitav. See on Lutsu suvi ja Lutsu suvi ja millal see peab valmis saama, varsti ma mõtlen, et läheb seal kolm kuud või neli kuud mööda ja ta on valmis. Ja nüüd siis selle suure töö eest pälvisite te tänavu augustis Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetuse jää esid valmistas mulle ega palju rõõmu jääb vahest just sellepärast, et mina elan Leningradis ja olen natuke kõrval olnud inimene. Leningradis on niisugune väga tuntud üleliiduliselt tuntud Sult zooloog. Koon ja tal on isiklikus sotsioloogiast raamatuid kalli tännilduseks kirjutab sellest, et need inimesed, kes rahvuse poolest on Oled sa nagu rasside vahel nagu jäävann, kus ma ei tule igal pool, ma olen natuke omaja natuke võõras. Ja kuhu on kirjutatud, et need inimesed on oma iseloomu poolest nad on nõrgemad ja just sellepärast, et Eesti on minu ema rähvas ja nina eesti keelt. Fleti keelt ma ei tunne. Ja mul on niisugused juba tekkinud sidemed eesti rahvaga, eelmine, nii palju tõlkisin. Ja sellepärast mul see aunimi valmista siiski nii palju rõõmu ja siis ta mind nagu toetad minu edaspidises töös ja elus jää. Vot just sellepärast Nagu juba öeldud, tõlgib praegu Nooraja vorskaja luulet. Helvi Jürisson. Selleks, et luulet tõlkida peatse luulega tõlkijat huvitama, mis köidab teid Noorajevorzke luules? No võib-olla eelkõige just see, nagu te mainisite. Et ta peab huvitama, ta nimelt on tõesti huvitav nagu noore oska ise ütles, kui me siin hiljuti kohtusime oma luule kohta ta kuulas neid tõlkeid, mis mul valmis olid. Ta jäi rahule nendega ja ta ütles, nii et vaat et ta on püüdnud nii kirjutada, et ei oleks niisugusi, tühje kohti või täitesõnu niisugusi noh, täitemõtteid isegi otsitud riime. Ja tõepoolest, nii see ongi. Mis teeb muide tema tõlkimise ka küllaltki raskeks, sest nihukest tühja mänguruumi on seal nagu vähevõitu, sa pead ise ka kõik kõik read täitma ikkagi mõttega kõik on selle ühe kujundliku mõtte teenistuses, mida ta kirjutab. Aga seetõttu on see töö just huvitav. No võiks veel öelda seda, et nii temaatiliselt on tal põhiliselt kaks ainevalda, üks on niisugune lüüriline, naiselik armastus, temaatika igatsus. Ja teine on siis võitlev, aktiivne no ilmselt tihti saanud läidet mingist isiklikust seigast. Aga, ja oskaja on seda üldistanud, nii et need luuletused on kõik ikkagi laiema kõlapinnaga peab ütlema, et ta kasutab võrdlemisi puhtaid, viime ma olen ka seda püüdnud teha. Ja see töö, no esialgu nagu alati tõlkijal, siis esimesed 100 rida on küllalt raske, et sa nagu ei ela sisse sai, ei leia seda, seda sõnavara, seda, seda väljenduslaadi, milles ta kirjutab, ta keel on küllalt rahvalik. Ta kasutab isegi niisuguseid moodsaid niukseid fraseologismiga, mille tõlkimiseks ma olen kohati pidanud isegi abi paluma, keelejuhti hea vene keele tundja poole pöörduma. Aga no kõigest ma ikkagi aru saanud ja. Õnneks on ju ka noore ja nii-öelda käepärast. Leningrad pole kuigi kaugel ja seekord ka. Me saime konsulteerida nii et ikkagi siiamaani on töö nagu laabunud. Ma loeksin vast mõned luuletused, ma valisingi niimoodi, et nagu mõlemast ainevallast alustaksin siis selle lüürilise poolega. Mu päev see tänane kaob ära, nii nagu väljult tulvaveed, kui lumehang all päiksesära, kui fool, mis jäält otsib, teed ta sügavale maasse, kaevub Taurub pilveks taeva all ning lapsed ujutavad laevu ta palge pinnal, poolaval ta teele tammi teevad risti, et teda püüda. Neil käib mäng. Kuid temal juba poolenisti on maha jäetud vana säng. Öös tinisedest tasakesi piisk räästast langeb viimane, sa tuled koju sängis, lesid kui laev, mis jooksnud liivale. Ja siis veel üks samast ainevallast nagu. Ma läksin saartelt oma teed veel uimas meeli, lõhneid, jättes käel kergel oma õigused, ma andsin uue võimu kätte. Mu hinge sõlmitsi, sent, usk, ah saari küllalt veel mu teel on. Ning valus, erk kui nüüdne tusk on rõõm, mis ootamas mind eel on. Kuid miks mul hirm on nüüd, kus pean ma jätma selle karmi ranna? Ta üle võimu ma ju tean, ei keegi minu kätte anna siin aerud vees Malloksul nüüd ja ootan, ootan, ega sõua. Mis siis, kui tule kajab hüüd, kuid rannalt minuni ei jõua. Ja nüüd veel luuletus pealkirjaga rahutu ta sootuks erilist on masti vahel saamatugi näib ja lausa veider sagedasti, kui oma raskeid radu käib, ta kõikidele, heidab kinda ta salailma, miskid levib. Ei tunta enam kindlat pinda, kui ainult suuda lahti, teeb. Ta kõnetoolis kõike lahkab ja ootamatult lahvatab. Ning vahel näib ta enda vahk ja hulljulgust teda jahmatav. Samuiga talgul tema kõnest nii mõnedki naljaks pidades. Kuid märkad siis ta mõtest mõnest sus, iva juba idanes. Sull on ehk oidu üleliia ja tema lapsemeelsust põeb. Kuid tänu temale sus iial ei kivine kord leitud tõed.