Meiega on liitunud Indrek Vainud. Läheme nüüd tänaste teemade juurde ja nagu ma aru saan, siis tänane peateema on ikkagi juba juba ikkagi selline, et seda ei ole, et minnakse reaalsuse kallale reaalse reaalsuse kallale. Otsesemalt kui kunagi varem just et räägiksite rakendusest, mida on Instituudi sügavates keldrites ja valgetes tubades nagu valgetes kitlites mehed nagu ehitanud ja, või noh, ütleme nii, et rakendusest läheb see asi ikkagi päris kaugele juba läheb rakenduse maailmast mingis mõttes välja läheb füüsilisse maailma ja hakkab seal siis oma rakenduse asju tegema. Et jutt on siis sellisest asjast nagu Reality-editor, ehk siis reaalsuse toimetaja võiks olla see eestikeelne nimi ja tegu on rakendusega, millega on võimalik juhtida. No mitte veel täna, aga tulevikus õigemini täna juba ka, aga tulevikus veel rohkem reaalseid asju, asju, mis on meil iga päev kuskil, ma ei tea, pesumasin, külmkapp, Alsin klaviatuur, mul on siin kaks CD-mängijat, mul on seal monitor. Kuidas ma vaata teistmoodi juhtima. No niimoodi, et tegu on siis see reality-editor või reaalsuse toimetaja suudab ühendada omavahel ära erinevate seadmete funktsioonid, mis on nii-öelda talle avalikuks oleks tehtud, okei, ütleme mad endale külmkappi avalikuks. Ma teen talle Restori avalikuks, mad endale avalikuks võib-olla nõudepesumasina näiteks niimoodi teha, et külmkapiuks avaneb ja, ja hetke pärast siis noh näiteks mingi aja pärast hakkab rester tööle, ahah, okei või, või siis näiteks, et sul on laua peal on lamp kui sa tõused tooli pealt püsti, kui sul on nutitool selle nutitool, seda ikka nutiseadmes ja need peavad olema. Ja neid asju on keeruline, keerulisem. Jah, aga, aga näiteks saaks jällegi panna mingi lüliti külmkapi ukse sisse, mis on nutilüliti ja siis ta juhib näiteks nagu nutilambid on, mida sa saad rakendusest juhtida, aga tegelikult see ikkagi siis nagu meid ümbritseva reaalsuse toimetaja pole, see on lihtsalt meid ümbritsevate asjade funktsioonide ümber. See on see, millest märksõna IoT ehk siis internet of Things, millest väga palju räägitakse, et tulevikus on kõik asjad netis, kuidas internet, asjade internet just nimelt ja see on siis rakendus, mis taotleb, et liikuda sinna suunas, et juhtida erinevad internetis olevate asjade omavahelisi funktsioone, seoseid, nii nagu oli kunagi rakendus IF TD diftistend hätta. Et sa saad anda teistele rakendustele või mingitele teenustele omavahelisi seoseid, näiteks minul oli üks Joosse tehtud screen seibri seos ja oli tehtud, et kui ma ligi Instagramis pilti siis see läheb kohe siis salvestasin minu Dropbox'is ja sisse Dropacci folder oli süngitud, mul screen Seiveriks. Mina olen nagu laivis pildid, mida ma olen laikinud Instagramis, kui mul arvuti läheb, screen see päris niisugune väike seos, lihtne asi sedasi teha rakendusega liftist stendat. No see oli siis nii-öelda kahe rakenduse vahel Instagram, Dropbox ja minu arvuti, siis on ju hea, aga, aga seesama reality-editor läheb siis ikkagi asjade kallale ja siin nende enda demovideos, neil on välja mõeldud selles Mitis. See on siis instituut, suitsesse instituut, tehnoloogiainstituut Ameerikas ja neil on mõeldudki QR kood selle jaoks eraldi välja uus, sihuke futuristlik hieroglüüfides sarnane QR kood, mida siis, millest me oleme ka kunagi ammu rääkinud korduvalt, kõrgkool ei ole inimloetav, aga see nende väljamõeldud kõrgud on mingis ulatuses siiski inimlikum, et sa vaatad peale ja saad aru, mis see on või, või et sa peale ja midagi käivitab. Nii või ometi nii ometi ei ole, aga kui sul oleksid mingisugused ilma nutisilmad, nutiprillid või läätsed, nutiläätsed, millega näiteks ka Google tegeleb, on ju siis siis jah, siis võiks nii olla, et jääd mingit asja pikemalt ajalt põrnitsema. Aktiveerub, vaatad teise asja peale ja siis viinud need omavahel kokku, kas QR koodi lugemiseks peab lõppema mingi uue tähestiku selgeks või ta töötab meie tähestik, aga need tähed on natukene veidra maad, et noh, ikkagi proovi näiteks mingit sellise masin tahab, et asjad oleksid kandilised asjad oleksid kuidagi süsteemselt ära pandud, inimese käekiri, käekiri ei ole loetav ja masina jaoks aga see uus. No ütleme nii, et kes, kes viitsib, otsib netist üles, vaatame neid pilte. Päris kihvt on nagu ikkagi täitsa sihuke kuskilt tuleviku tulnukate laevast või, või noh, niisugune 2001 100 on, tegevus toimuks ja, ja nad on saanud selle asja niimoodi toimima, näiteks, et et neil on seal laua peal mingi nutilüliti ühes ühes demovideos näitab ta selle lüliti peale, siis näitab ta lambi peale, mõlemal juhul tulevad ekraanile. Nagu noh, nagu sellesama foto fotoaparaadi vaade on seal, onju või video, videokaamera vaade tulevad sulle need nupud või funktsioonid, mis on siis mõlemal seadmel võimalikud ja siis panebki, et, et sul on mingi lüliti, keerad sellest lülitist ja tuli läheb heledamaks tumedamaks. Seal oli ka tehtud seal üks näide, kus tal oli nii-öelda nutitool tehtud lülitiga, ta tõusis tooli pealt püstirest kontorist minema, tuled kustusid ära. Et noh, neid kasutusvõimalusi on, on meeletult stiilis näiteks NFC väljaga lähi, lähivälja siis nii-öelda ühendustega näiteks sa lähed oma telefoniga garaažiukse juurde lüliti kaares jookseb ennast lahti, auto paneb ennast käima näiteks nojah, sama näide nagu külmkappi ja sellesama restorani külmkapi lahti tööle. Muidugi masinateks tööle hommikul telefoniga lähedale läheb, mul on muidugi küsimus, et ütleme, kui nüüd tõesti on sul kodus nutiseadmes, sul on see nutikülmkapp, sul on see nutirestor, sul on nutimis iganes siis kas need ise ei tule juba mingisuguse sellise rakenduse või siis jubin, aga mis nagu välistab selle, et seda rakendust realiteedid võiksid vaja minna. No üks probleem, mis täna ongi, on see, et, et kõik sellised nutiasjade rakendused on kõik eraldi rakendused, kui mul on näiteks, ma ei tea, lambid, Philipsi lambid ja siis on kõrval on mingisugune teise tootja lamp, mõlemad on nutilambid, siis ega ma seal ühe rakendusega neid juhtida olen juhildama, ma pean ikkagi kasutama ühte äppi, teist äppi ja nemad üks nende niisugune nagu postulaat või algne mõte oligi see, et asjade interneti arenedes tuleb neid rakendusi kogu aeg juurde ja lõpuks tekib olukord, kus sul on standardit liiga palju, sul on rakendusi liiga palju ja siis kogu sellest nutindusest ei ole mingit, et abi tead, et sa oled mingi suhteliselt kallike, koonias on kogu aeg, hüppad ühest asjast teise. Aga siis nende mõte oli, et, et neil on seal tegelikult taga ka sihuke nagu standariseerimise projekt natukene ja selle selle standaritseerimise projektiga nad üritavad. Open hübriid on selle nimi ja sellega nad hüvitud üritavad siis panna paika mingid esmased standardid, et võetaks kasutusele tehniliselt enam-vähem kujutan ette, kuidas see käib. Et kui sul on seade, siis sa teed, ava näiteks seadme tootja teeb kohe algselt juba sellele nutiseadmele avalikud funktsioonid või avalikud, ma tea, teenused, mida selle seadmega teha saab ja siis sa vaatadki tuled oma rakendusega peale, sul on standardiseeritud nii-öelda ots sa läbi rakendus, näed, okei, siit nagu sisse-välja lülitada ja näiteks sellel seadmel rohkem ei olegi asja, on seal mingisugune keerulisem asi siis, et noh, ma saan. Et määrata nagu mingit skaalat nullist 100-ni, näiteks on sisse-välja lülitada saan teha mingeid tsükleid, seal mingit taimerit panna juurde, et kõik sellise sellised võimalused tekivad ja muidugi tekivad võimalused, millest me täna isegi ei oska mitte midagi nagu arvata ka ette kujutada. Mina mõtlesin, et praegu saab väga keerulisi süsteeme, sest sellisel juhul endale hakata aretama metsale äratuskell heliseb telefonis, see lülitab kohe sisse, sul kohvimasin, aga eks mis lülitab omakorda sisse siis võib-olla ahju ja nii edasi. Aga kui kogemata kombel kohvimasinal on see ma tea, vesi otsa saanud või mingi häire tuleb siis ta sisaldab katkestama ja siis on kogu soomikusest tuksis või siis teine asi, et näiteks peaks lülitama, ütleme, et kell kell seitse, 52 peaks sul kohvimasin sisse lülitama, sina vedeled veel voodis ja sinu nuti leian õiges kohas sinu nuti Võru mõõdab, et sa oled ikkagi sügavas unes ja sinu äratus lükatakse edasi, lükatakse kohvi keetmine edasi, siis võib-olla lülitatakse sisse mingi alternatiivne, sest no just näiteks hakatakse tuba soojemaks keerama või ma ei tea. Läheb lahti, lahti on külmade hoolduseks, seal on asjad kõikvõimalikud. Aga kui kaugele me nüüd ütleme, reaalselt ikkagi see noh, igapäevane asjade interneti tulevik on, sest et praegu me oleme ikkagi ju siin. Noh, me võime siin tulevikust rääkida, nutiasjadest ka vaadata neid videosid, aga kui me läheme siin raadio kahe köök või ma lähen kodus enda kööki, siis on ikka nii, et gaasipliidi, paned ise põlema külmkappi, tõmbad isegi käega lahti oma väikese külmkapp on küll, mis on netti ühendatud muidugi, noh, ma ei tea, kui palju sellest kasu on, vaevalt nüüd on, on näiteks külmkapitootja X siis kohalikul supermarketi andmeleides omavahel võimalik, noh, tõenäoliselt mitte, onju, et sul ei tule, sink ei tule iseenesest ukse. Stalin, kandke mind kappi. Et jah, et mida sa prognoosid, ma mõtlen pigem seda, et kui me aasta pärast on see täiesti selline harjumuspärane reaalsus, ma arvan, et uute autodega on see täiesti normaalseks läheb, et sa saad millalgi osad autod on juba praegu näiteks millal, laialdaselt üldiselt millalgi, millal? Mingi viie aasta pärast. Ma arvan küll, et noh, mingid asjad tulevad kiiremini, mingid asjad on lihtsamad, kõik need nutilambid, igast nutilülitid, mingit lihtsat asja muidugi on, on hõlbus teha ja tõenäoliselt noh, niisugust päris nagu asja hakkab alles viie aasta pärast. Umbes. Sest need võtavad aega, päris asjade tegemine võtab aega, sinuga kohtume siin eeldatavasti ikkagi varem. Äkki niimoodi, enne jõule. Jah, juba Vabaduse platsilt. Täiesti võimalik sugugi välistada, aitäh sulle ja järgmisel teisipäeval siis järgnebder.