Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Kui väga nutikas inimene tegeleb millegi nii nutikaga, et vähema nupukusega kõrvalseisjad ei saa sellest aru siis omistatakse esimesele tehti, metab paariline, auametinimetus. Raketiteadlane ütlus on peamiselt levinud inglise keelses kultuuris, aga tänaseks imbunud ka teistesse keeltesse. Jookson ütlusest olulisem aga nõustuda, et rakettide ja kosmosega tegelemine vajab keskmisest suuremat ettevalmistust ja siis Katarkust. Võib-olla omab tarkus külgetõmbejõudu, võib-olla oli põhjus muus, aga nädalavahetusel tungisid häkkerid Euroopa Kosmoseagentuuri serveritesse ning seejärel teavitasid oma edust avalikkust sõnadega, et nad tegid seda meelelahutuseks. Täpsemalt töödes kasutati juhtunu iseloomustuseks kaasaegset lühiväljendit Lults, millega märgistatakse kellelegi heaolu, häirimisest või narrimisest tõusvat lõbu. Süü või saavutuse, tunnistasid omaks viimastel aastatel kuulsust kogunud anonüümsuse nime all esinema grupi liikmed. Pole teada, mida nad Kosmoseagentuuriga. Ruumi läbi rentides veel tegid, aga teada on, et nad kopeerisid agentuuri infosüsteemi arhitektuuri ja kasutamise andmeid ning enam kui 8000 ja ja koostööpartneri isikuandmeid ja e-kirjade konto andmed ning riputasid need siis avaliku failiserverisse huvilistele vaatamiseks. Häkkimise juhtum ise sunnib tegema esimese järeldused. Kosmoseagentuuri infosüsteemihoidjad. Pole olnud organisatsiooni kõige nutikamad töötajad. Selle poolt kõneleb olulise suurusega majandusliku tegevuse ja väärtus, loomelise organisatsiooni infosüsteemi sissemurdmise õnnestumine aga kasutajate delikaatsete andmete kättesaamine. Et kas olid halvasti krüpteeritud või järsku puudus neilt igasugune kaitse. 1975. aastal loodud. 22 liikmesriigiga ESA ehk Euroopa kosmoseagentuuri aastane eelarve on umbes 4,4 miljardit eurot. Tänu andmete lekkimisele saab täiendavat raketiteadlaste endi nutikusest. Tulemus pole kuigi julgustav, kui midagi saab järeldada töötajate võtmesõnade valikust. Agentuuri serverite 8107-st kasutajast 39 protsenti olid kosmose vallutamisega seotud töödele tegemistele juurdepääsu kontrollimaks võtmesõnaks valinud kolmetähelise koodi. Enam kui 3000 virtuaalset vutid sisaldasid kas agentuuri lühendit, Esa põimumine kombinatsiooni klaviatuuri arvud väljalt nagu neli, kuus, üheksa, üks, kolm, kuus või muu taoline. Sisuliselt jättis iga kolmas ukse kallija konkurentsitiheda valdkonna juurde irvakile sest taoliste võtmesõnade murdmist võib häkkergi pidada. Solvavaks suuruselt järgmise turvaklassi moodustasid kaheksakohalised võtmed. Ja ilmselt jõuab nüüd enne selle lause lõppu juba keegi mõtelda kombinatsioonile üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa. Samale tagurpidi või siis Enigmaatilisele võtmele pässuerd teoks avanebki. Aega kulus alla sekundi. Keerulisemad kaheksakohalised võtmed sisaldasid kasutajanime meiliaadressi või midagi muud, triviaalset nagu näiteks trast nõu on Ekdrust no ja üks. Vägisi triivivad nad mõtet küsima, õigemini kahtlema nende väljamõtlejate taibukuse teemal. Kosmosesse saadetavate seadmetega on see erinevus, et erinevalt. Maale jäävatest ei saa neid remontida järelikult peavad nende koostajad olema keskmisest suurema töökultuuri ja distsipliiniga. Häkkerite juhtum valgustab aga võimalikke selgitusi eetilistele, õigemini. Kosmiliste ebaõnnestumist teletegijate meelehärmiks on kosmoseprügiks või lihtsalt tulekeraks muutunud sadadesse miljonitesse ulatuv. Tugevate hinnasiltidega rakette, sonde ja satelliite. Kui põhjuseks on hilisema uurimise käigus osutunud Mõni triviaalne viga, olgu siis kooloni asendamine semi kooloniga, mõõtühikute kokkusobimatus või lihtsalt vale parameetri kasutamine. Aga õnneks on ka õnnestumisi ja pessimistidel ei tasu üleliia rõõmustada, sest. Avalikkusesse lekkinud võtma sõnadest oli 24 kohaline. Nii pikka võtmesõna meelespidaja peab olema raketiteadlane.