Tere, kallid raadiokuulajad, käes on kena pühapäev ja seega suurepärane aeg huvitavaks sisekosmiliseks audiorännakuks algab saade, hallo, kosmos ja mina olen Ingrid Peek. Algatuseks Kaunist kolmandat talenti teile kõigile. Täna on väga eriline päev, raadio kaks on väljunud oma tavapärasest formaadist. Me oleme Tallinnas Vabaduse platsil ja teemaga sobivalt Jaani kiriku ees. Nii et tänane saade, mis on pühendatud pühadele ja pühadusele läheb läheb eetrisse just ideaalsest paigast ning teie kõik, kes te linna vahel liigub, aitäh, nagu ma näen, siin üks tore perekond läheb mööda saata, meile lehvitada, saate tulla siia vaatama, kuidas sünnib üks raadiosaade saate tulla ja hääletada aastahitti. Nii et tulge aga siia akna juurde. Kirjutage oma lemmikud. Kes teil selle aasta lauludest on meeldinud siia kirja ning saate osaleda meie suures aastati küsitluses ja hääletuses, kus on ka palju-palju toredaid auhindu. Ja see pole ainus küsitlus, mis toimub, sest et ka raadiosaade hallo kosmos tahab teada saada, et kes on teie möödunud aastal lemmikud, kes on need saatekülalised, kes on teile eriliselt meeldinud teemad, mis on teid huvitanud ja inspireerinud nii et peale saadet leiate Facebookist kosmonautide klubist suure Hallo, kosmoseaasta küsitluse? Kus siis ma tahaks teada mõningaid täita ja arvamusi, teie eelistusi, teie ideid, soovitusi, et järgmisel aastal veelgi paremini toimetada. Ja selle eest, kui te viitsite natukene paar minutit oma ajast eraldada, anda oma mõtetest teada, siis mul on hea meel teile anda ka ägedaid auhindu, milleks on näiteks piitsi kõrvaklapid, millega saate siis saadet hallo, kosmos ja kõiki teisi raadiosaateid ja head muusikat kuulata, ükskõik millal ükskõik kust eriti hästi. Saate minna kinno, vaatama uut Star Warsi filmi saate võite endale Janek murdi uue albumi, mis on heliriba filmile, kuidas ehitada kosmoselaeva, võita palju huvitavaid raamatuid, helimassaaži ja palju, palju muud. Minge vaadake peale saadet kosmonautide klubist Facebookist. Nüüd aga tänase saate juurde, mis, nagu ma kordan, läheb eetrisse siit Tallinnast Vabaduse platsilt Jaani kiriku eest. Ja Advindile kohaselt me räägime sellest, mis üsna pea käes on, see on Jeesuslapse sünnipäev. Me räägime pühadest ja pühadusest. Ning minu tänaseks tänasteks. Saate külalisteks on usuteadlased ja religiooni religiooniuurijad. Ringo ringvee ja Toomas Erikson. Tere, Ringo. Tere, Tom. Tere. Nii tore näha teid ja me oleme ju tegelikult kolleegid, eks ju, et teie teete muusikasaateid, Ringo, sina teed bashment FM-i ja etnokonserve ja toomas, sind teatakse kui don Ericssoni, kes teeb siis ka etnokonserve? Info on korrektne, muidugi, ma olen raadio kahe saatekavaga hästi kursis, sest need on ka minu ühed lemmiksaated. Aga täna ei ole siin mitte, et rääkida ainult muusikast, vaid sellepärast rääkida sellest, mida te olete põhjalikult tudeerinud ja mille osas ma loodan, et teil on palju huvitavat infot ja arvamusi, see on usk, religioon ja kõik sellega seonduv, aga enne kui kui läheme selle juurde, mis järgmisel nädalal kristliku läänemaailma vallutab, tahaks tegelikult, et natukene ikkagi kuulajatele, kes võib-olla ei ole teiega nii hästi kursis ja tuttavad neid võib olla veelgi. Et see võib täiesti tõenäoline olla, natukene teist ka rääkida, et Ringo, sinuga me oleme ju saates hallo kosmos tegelikult kohtunud ja ma vaatasin. See toimus 22. oktoobril 2011 täpselt 176 saadet tagasi neli aastat tagasi. Siin on täiesti hämmastav, sellepärast et kui sa ütlesid peaaegu 200 aastat Igal aastal 200 saadet tagasi siis teisest küljest. Nagu päevi lugeda, siis see on vähem kui aasta. Et ühest küljest, nagu väga ammu aega oleks, võiks saada. No mõtle, siis sa peaks olema sihuke tõsihingeline fänn, et sa võtad ette, kuulad iga päev ühe saate. Ei võiks olla, aga teeme väikese kiirülevaate sinu taustast ka, et ütleme, et paljud hallo Kosmose kuulajad on võib-olla uued või noored, kes teavad rege meest Ringo ringvee taga, kes võib-olla ei tea usuteaduste doktorit, et räägi paari sõnaga oma sellisest religiooni teemast, kuidas sa selleni jõudsid, mis sa seal teinud oled? Kuidas religiooni jõudsin, see on hea küsimus kuidagi imelisel kombel mõjutasin ja peale keskkooli lõpetamist aastal 1986, millest on juba juba väga palju aastaid möödas. Siis ma hakkasin õppima usuteadust Tallinnas. Nii ma alustasin siis alates aastast 90 kuni 98 õppima Helsingis usuteadust või religiooniteadusi veidi laiemas mõttes ja siis teed. 98.-st aastast olen ma festis olnud tegev erinevatel erinevates valdkondades. Et ühest küljest siseministeeriumi usuasjade osakonnas nõunikuna, teisest küljest õppejõuna olgu see siis Tartu Ülikoolis, ma arvan, et sellest on ka vist juba 10 aastat, kus iganes sel sügisel on selline üldine usundiloo kursus ja erinevates muudes kõrgkoolides ja siis loomulikult sellises suurepärases saates, mis on inimeste vaimuilma laiendanud nagu hallo kosmos juba mitu aastat tagasi esimest korda. Jah, see oli tõesti tükk aega tagasi. Miks see Soome õppima läksid, mõtlesin? Kas see lihtsalt juhtus niimoodi, paljud asjad siin elus lihtsalt juhtuvad, nii et see oli, kui me mõtleme nagu tagasi, et aasta 80 990. Et olid sellised murrangulised ajad ja siis tekkis võimalus saada stipendium sinna ja, ja siis mind sinna stipendiumiga. Ja seal ma olin jaa, kindlasti päeva jooksul ka vaade religioonile muutus veidi laiemaks ja noh, kõik sellised asjad, mis aset on leidnud minu elus Aga miks sa üldse religiooniteadused valisid, mis sind tõmbas usundiuurimise juurde? Ma ei oska vastata, tähendab, see on asi, mille puhul ma jään küll nagu täiesti vastuse võlgu, sest et see on nagu asi, mis niikaua, kuni ma tean, ennast on mind alati huvitanud ja see tundus, nab olevat selline loogiline samm. Et tõepoolest, et kui ma nagu või tähendab mitte ainult mina ükskõik, kesku vaatab tagasi mu elule, siis religioon on käinud nii-öelda noh, ma ei tea, ma ei saa öelda, et sünnist saati, aga mingist ajast peale nagu kogu aeg, kogu mu teadliku elu on olnud seotud religiooniga üht või teistpidi. Et kas seda väljastpoolt vaadates või seda seestpoolt tehes või et see on kes võiks öelda selle kohta, et see on saatuse sõrm, kes võib öelda, et see on jumala tahe, kes võib öelda, et see on karma seadus. Et kõik need asjad, et ma ei oska nagu ühtegi sellist ratsionaalset seletust sellele anda, et see on võib-olla samamoodi, kui mõni inimene avastab enda jaoks muusika ja hakkab mingit pilli mängima ja tunneb, et see on see, mida ta tahab teha kogu oma elu siis noh, minu puhul juhtusse olevat religioon selleks selleks teemaks. Praegu sa oled usuasjade nõunik, mis nõu sa annad? Uskuda? Tõus uskuda või mitte uskuda? Ma annan igasugust nõu, mis uskumist või mitteuskumist puudutab, mis puudutab erinevaid religiooniühendusi riigi suhtes, vaid et see on nagu selline, et kui ta küsib mu käest, et mis asi see konkreetselt on, mis nõu ma annan, siis ma ei oska sulle vastata. Sellepärast et see sõltub päevast, see sõltub aastaajast, sõltub kuufaasist, sõltub, tähendab väga paljudest erinevatest asjadest. Ei maksa kuu faasi üle naerda, sellepärast et kui need 17 aastat nagu seal ametis olla ja ma olen jõudnud järeldusele, et täiskuu mõjutab inimesi. Et see on see hetk, kui inimesed või ütleme niimoodi, et teatud kuidas seda nüüd öelda, teatud tundlikkusega inimesed aktiveeruvad, et siis tekivad inimestel väga imelikke küsimusi ja ka väga imelikke probleeme, nii kui nendest otseselt ei helista või emaili ja näiteks saadavad kirja siis, kui tuleb, selline kummaline kiri jõuab kohale paberkandjal, siis kui vaadata, millal see kiri on kirjutanud ja heita pilk kalendrisse, siis on üleüldiselt kas päev ennem täpselt samal ajal, kui on täiskuupäev hiljem, et see on nagu, et see on mingi selline asi, mis inimeste vaimuilma või, või sellist tundlikkust nagu väga olulisel määral mõjutavad. Me võime öelda, et inimesed lähevad täiskohal nagu hulluks või midagi taolist, sellel on nagu täiesti empiiriliselt tõestatud. Nii see on. Samamoodi ka pööripäevadel. Pööripäevadel ka pööripäevani me veel täna jõuame kindlasti, ma loodan, aga ringa korra veel selle täiskuu teema juurde hüpata, et mis siis on olnud kõige sellisem kummalisem kiri või mõte või inimene on pöördunud mingi teemaga sinu juurde, kui sa oled jälginud seda nii-öelda kuu mõju. No neid on tegelikult nagu väga terminina tõepoolest nagu seinast seina olnud, mis võib-olla mingis mõttes kõige tavapärasem on olnud, on see, et keegi naaber kuskilt seina tagant mõjutab inimest elektroelektromagnetilise mõttejõuga ja nii veider, kui see ei ole, et kui siin on tehtud ettepanekuid, et pange pähe hõbepaberist, mütsid ja muud taolised, siis kui inimestele selliseid soovitusi anda siis nii veider, kus ei ole, tähendab hiljem enam need inimesed ei kirjuta, selliseid probleeme, on see ilmselgelt aitab. Nii et kui teil on tunne kõrval õigeid jah, et kui teil on tunne kõrvalkorterist ei, keegi mõtetega mõjutab, siis pange metallist võrkmüts pähe ja kõik saab korda. No väga tore, see on, seda on hea teada mõõdeta, ma pean tunnistama kõikide nende aastate jooksul kõikide nende teemade, ulmelisusest süvasisemaailma, avarustesse, ma ei olegi endale kordagi seda fooliummütsikest teinud, et nüüd, kui siis justkui tuleb, eks ma siis proovin, aga mul seda probleemi ei ole, et ma tunneks, et mu naaber mind oma mõtetega mõjutada. Ja nagu tekib, siis võib ju samahästi hallo kosmost kuulata, näiteks fooliummütsikese asemel, et võib-olla mõjub. Samamoodi aitab. Toomas, sina oled nüüd esimest korda siin saates külas aitäh, et tulid, et mul on hea meel selle üle ja head sõnad kiidusõnad tänusõnad sulle ka saate etnokonservide eest, et head kuulajad on raadio kahe üks huvitavamaid muusikas. Vaata, see on maailma muusikasaade, mis läheb eetrisse päeviti kella seitsmest kaheksani. Toomas Erikson, Ringo ringvee ja Tiitseeteis liber ehk Martin Oja, siis valivad seal väga head ja erilist ja huvitavat muusikat, et see on selline mõnus silmaringi laiendava saade, aga tom, nüüd, kui me räägime sinust, kuidas sina siis selle usuteema juurde jõudsid ja religiooni religiooni asja ajama hakkas? Ma lähen edasi samast Ringo lausest, et kus ta ütles, et religioon on teda mõjutanud nagu lapse üles saatja tegelikult on religioon on selline asi, et mõjutab kõiki meid, küsimus on selles, kas me teadvustame seda teadust või kui, kui palju me seda teadvustame, et me võime lihtsalt. Et ütleme niiviisi, et religioon küll mõjutab meid, aga me lihtsalt väljendama hoopis teistmoodi, ütleme, et sa ei ole regioon, mis meid mõjutab. Tegelikult oleme me kõik sellega seotud, Sekson osa inimesest, ütleme selline religioosne mõtlemine, et seda ükskõik, mis määral me või mis nimega me seda nimetame, noh ütleme ka ateism on üx religioosse vorm, et et selles mõttes me oleme religioonist mõjutatud kogu aeg. Aga kuidas me ise sinna sattusin samamoodi, ütleme sellise jumalike või tähtede seisu või mille iganes juhuste kokkulangemise tõttu kuskil peale kolmekümnendat aastat, noh, kui ma kolmekümneaastaseks ainult ennem sõdava suitsema rahulikult oma toredat paganliku elu elada ja ei olnud ka midagi nagu aga vigaga siis kuidagi juhused viisid niiviisi, et piss kõigepealt hakkasin huvi tundmast õigeusu kiriku vastu, käisin Tallinnas Platoni seminari saasta. Ja siis ka õigeusu kirik märkas minu sellist aktiivsust ja pühitses diakoniks ja sealt edasi ma juba siis õppisin Tartus teoloogia akadeemias, mis nüüd on huviga ühinenud. Siis sellest teoloogia akadeemiast läksin Tartu Ülikooli bakalaureuseõppesse mille lõpetasin ära ja nüüd ma siis olengi magistriõppe lõpusirgetel religiooniuuringutes. No aga mis see impulss oli, et kui sa olid seal kolmekümnendates mõnusa paganliku elu möllu sees, siis äkki plaks otsustasid nii, see on nüüd. See oli väga pragmaatiline põhjus, ma ostsin oma praeguse abikaasaga abielluda. Aa, see oli tema poolt eeltingimuse ja see on Küsimus on lihtsalt nii, läks ütleme niiviisi, et ei olnud eeltingimust, aga see kuidagi viis sinnani. Ja siis ma läksin Tartu Aleksandri kirikus on sõbra tänaval selline. Algusest peale eestikeelse kogudusega olnud kirik juba eelmise sajandi algusest sinna siis tolleaegse muu preestri oriendi jutu juurde, et vot selline lugu, et. Tunnen sügavat soovi saada õigeusu kiriku liikmeks. Munk pretsedenti ütles kuldsed sõnad Kanadat. Müstikat Sid saab. Rikkust ei saa, nii on ka läinud. Müstikat on palju lingvist rikas jahingelistrikus. Ja nii ta vaikselt läkski, et selles mõttes ka üks juhus, viis teisenenud niuke järjest kasvavat sa nagu kui sa paned ka näiteks taime maha kasvatada, üles kasvada, tulevat palju see algimpulss, et jah, ma ei saanud ja öelda, et mul oleks selline ühel hetkel tänaval kõndides tulnud peale suur valgustus on kogu oma elu, on sealt vaikselt suunanud sinna suunda, kus ta, kuhu ta nüüd praegu on jõudnud ja ma nagu ei suudagi seda nagu analüüsida või välja tuua, et miks nii see lihtsalt on, neis on osa minust ja mina olen see Mis sinu magistritöö teemal? Äkki ma olen kiriku ajalooline, et ma kirjutangi samasse start oleks, annetan Tartu Pühade Aleksandrit täpsemalt väljendades kiriku loost kuni siis päris algusest, kui kirik, see kogudus loodi siis sakraalhoone kuni tänapäevani välja, et, et bakatöö oli juba kuni siis 40.-te aastateni. Magistri tuleb siis kuni tänapäevani välja. Aga tunnen huvi juurde veel vist väga palju sellise asja nagu mis haakub ka ütleme, etnokonservide saatega ja just ütleme religioosse popmuusika segunemise. Et mis on väga tähtis punkt, nagu ma ennem ütlesin, et Tregioosse religioossus on kogu aeg meiega kaasas. Küsimus selles, kas me seda siselt teadvustav ei teadvusta ja nii on see olemas ka popmuusikast popmuusika, mis on inimeste väljendus, ükskõik mis määral, et kas ta nüüd rohkem müügile suunatud mitte, kuid algimpulss on ikkagi inimese väljendus. Ja kui inimesed ennast väljendavad ehk musikaalselt toovad oma tundeid väljasõnaliselt siis on seal kohe olemas ka religioossus, eks see on, nagu ma ütlesin, sügaval inimese sees. Nii et religioossus on tegelikult siis kõiges ja kõikjal, mida inimene teeb. Jah, see on, see on niiviisi jah, et me ei saa seda nagu välja jätta mitte ühegi nipiga, et me võime küll öelda jah, et meil on selline ütleme, see valgustasas päritse ratsionaalne, teaduslik mõtlemine, kuid ka see on omamoodi läheb ka natuke religioonivaldkondadeks, põhimõtteliselt ikkagi. Ja teadus räägib meie lugusi, küllap põhjendab neid paremini kogu materiaalse maailma, kuid ta räägib ka, et ma olen, inimesed, on loopõhiselt, me kõik kogu aeg käib ühest loost teise, lisame sinna kogu aeg erinevaid asju, see lugu järjest kasvab ja kasvab. Me räägime erinevaid lugusi üksteisele. Ja nii edasi. Kui need korra veel sinu enda elu juurde põigata, et kui sa nüüd magistri ära lõpetad, mis sellest edasi saab, kuidas sa kujutad ette, et sinu argielu Ja ma hakkan? Ma ei oska selle küsimuse vastuses ma tahaks öelda. Minu vanaema oli muslanna ja siis tema käest ära õppinud ennustamisega. Ma ei tegelenud oli vanaema eestlanna kahjuks 90 tulla koos vanemaga, kuid kahjuks on lahkunud siit. 11.. Ühendust võtma, aga see ei ole meil vist tänase saate teema, ma arvan, et võiksime kuulata ühe muusikapala, enne kui läheme siis järgmise nädala nii-öelda suursündmuse juurde, milleks on Jeesukese sünnipäev, selle tähistamine kõikjal üle kristliku maailma, mitte ainult. Ja sellest me räägime peale muusikat. Ringo, sina oled valinud esimese loo, mis me kuulame, sest et loomulikult me kuulame täna ju teie kaasa võetud muusikat. Te, olete muusikaeksperdid? Ja ma olen valinud sellise loo nagu oh sa õnnista selline traditsiooniline jõululaul rada 11, sellisest või selliselt albumilt nagu jõuluaeg ansambliga Robirohi, tegemist on eesti. Ma julgen öelda, et nagu kõige elavama sellise bluugras gospel bändiga mille lood on reipad kaasahaaravad ja ma arvaks, et või tähendab mitte ma arvaks ma tegelikult arvangi, et seal on nagu väga palju sellist püha vaimutuld sees. Et see puudutab inimesi teravalt sügavasti ja tõstab tuju. Tuua. Ei tee raba rabas. Oh, sa ei saa, sa. Koolis ju alati eesti rahvas, eesti rahvas. Isa. Sa ei saa sa rahva ja mis tast mööda õpperada ei piira, elatas ta. Käimas on saade, hallo, kosmos. Me oleme Vabaduse platsil keset Tallinna südalinna Jaani kiriku eel ja räägime ka natukene nii öelda kiriku juttu, sest et jõulud on kohe-kohe käes. Mul on külas usuteadlased Ringo ringvee ja Toomas Eriksson ning ning Me räägimegi jõuludest siit ja sealt nurgast ja sellega seonduvast pühadest, pühalikkusest ja sellest, mis siis tänapäevaks jõuludest on saanud, et kui elada, ütleme, kui on noorema generatsiooni inimene, kes on sündinud juba sellisesse toredasse vabasse kapitalistlikku ühiskonda, siis tema jaoks jääb mulje, et jõulud on selline jõuline söögi-joogipüha paljushoppamist, poodlemist, kingitusi, korralik, sihuke tarbimispüha, et samal ajal ikkagi jõul on ju olnud suuresti selleks, et tähistada Jeesus Kristuse sünnipäeva, et kui me võtame nüüd, et ma ei teagi, kuidas need läheneda, kas võtta esiteks ette ajarändminna näiteks 2015 aastat ajas tagasi ja alustada selles Veel kaugemale tagasi minema, tagasi minema, sellepärast et tahtsingi vahele öelda, et noh, me praegu, kes keskendume Kristuse sünnile, kuid pööripäeva tähistamine on ütleme, sama iidne kui inimkonna põlluviljeluskultuur, et arvatakse, et praegu siiamaani on kõige vanem leitud tempel vist Kagu-Türgis asuv Köbeckleid Teppe tempel, mille alusmüüris arvatakse olevat pärit kümmendatu Ast enne Kristust, ehk siis enne meie aja arvamist. Ja haarati seda templit, kuna seal ehitis nomaadid, siis on veel karjakasvatust laiali noh nii hästi välja arenenud, aga et nad aastas said siis üks või kaks korda, pöörivad ajal pööripäevade ajal seal kokku täitsa Sis pööripäeva, samas käisemate kultusega mine kardetakse seda templit seotud olevat, ütleme pööripäev on siis midagi sellist igiomast lisas ta keha, kui me võtame sõna lahti pööripäev, et mis asi on tegelikult see on. Me tähistame, maakera pöörleb, mis on nagu selline maakerast sünnipäev. Et maakera pöörles päike hakkab tõusma, siis tähistame siis kõik ülejäänud asetavad sinna juurde ja samamoodi ka see kristlik Narratiiv et sellest me võime nüüd rääkida, ütleme kristlikus narratiiv, siis me saame rääkida neljandast sajandist peale Kristust, siis kus kui kirik sai riigikirikuks, siis paigutati nimelt tühja kohta, loodus ei salli, siis peab. Pühitsemise ajal peab pakkuma siis nagu uue tollal siis ütleme, see riigi idavajaliku narratiivi ja nii paIju painutatigi Kristuse sünd, täpselt siis talvisele pööripäevale, mis on seotud siis ka suvise pööripäevaga jaanikuus ehk ristija Johannese sünnipäevaga Kristjan-Johannes siis kui Jeesus Kristuse ettekuulutaja kes ütles kuldsed sõnad, parandage meelt vaimult, muutke mõtlemist. Ja ütles, et tema on siis see, kes kuulutab seda, kes tuleb tema järel tema peab hakkama kahanema, see, kes tuleb, hakkab tõusma, ehk siis suvisel pööripäeval päike hakkab vaiksemat kaart käima ümber maakera ja jõuda kõrgemat kaardet. See on siis nagu sümboolne tähendus, kas paigutati siis pööripäevale miksis talvisele pööripäevale helistades, eks otseselt uues testamendis ole viidet, et see peaks olema pööripäeval ja siis sündis. Gringo, mis sina tead sellest iidsest ajast, kui mulle nii meeldis, mis ta ütles, et tähistati seda, et maakera pöörleb. Eksid. Ja ei, tähendab, jõulud on selles suhtes nagu väga tore, tore püha, et seal on koos kõik endale sinna nagu selline selline püha, kuhu nagu kõikvõimalikud asjad kokkuvõttes kokku saanud. Et, et kui me räägime siin tarbimisest, noh see on ka vaieldamatu nagu osa osa osa jõuludest, osa nendest jõuludest, mida me tänapäeval tunneme. Need on seotud galati pööripäevadega, kus on olnud alava suuris söömasid ja joomasid. Et kingituste tegemine üksteisele jällegi, mida me kohtame paljudes erinevates kultuurides. Kui me vaatame nagu kaasaegset jõuluüks Briti Briti uurijaks on öelnud, et Suurbritannia, Inglise Seinvenchenof inglisKristmess oli tema artikli pealkiri seal ta ütleb, et 19. sajand on see, kui jõulud välja mõeldi, selliselt, nagu me neid tänapäeval tunneme tähendab väga paljud asjad tõepoolest, et kui me vaatame kas või meie nagu sellist jõulu jõulutähistamise traditsioon, et et need on suuresti 19.-st sajandist, aga et see on tõepoolest nagu selline tohutult mitmekihiline püha, et sinna nagu iga inimene leiab sealt endale midagi, kes leiab sealt Jeesuse sünnipäeva, kes leiab pööripäeva, kes leiab kingituste tegemise ja saamise päeva. Tähendab ei ole asja, mida ei ole sealt võimalik leida, et see on nagu lääne kultuuriruumist, räägime, et see on nagu see, see on nagu see Ja kõikidele aga võtakski ette kõik need erinevad võimalused seda jõuluaega tähistada, alustaks sellest, mis on siis noh, minu ka minu suureks üllatuseks, kui sa ütlesid 19. sajandil alles, eks ju, et kui mõelda, et Jeesus tuli 2015 aastat tagasi, et siis võib jääda mulje ju, et ilma süvenemata. Et kogu aeg on seda teemat tähistatud, aga kui ma hakkasin uurima natuke selle kohta, siis ma sain aru, et tegelikult isegi päris täpselt ei teata, et millal sa Jeesuse sünnipäev olla olnud, et siis justkui lepiti kokku, et ta võiks siia paganliku pööripäeva peale sattuda. Ei, see oli vajalik, ütleme selles mõttes, et isegi mitte üle sõita, vat seda ei saagi, nii. Kipume kogu aeg vastandama asju ja sümboleid omavahel, seda ma isegi nimetatakse sõitmiseks, oli lihtsalt Rotevi muutus, millest me ennem rääkisime, lihtsalt tuli teine narratiiv sisse ja see narratiiv paigutati sinna. Võin aidata, ei saa, et oleks hirmus võitlus ja loogika oli ka see, et kui asi muutus riigikirikuks, siis, et töötada riigiametis, spets olema kristlane ja see tekitas siiski kristlikus kirikus sellise olukorra, kus kõik hästi palju eilse pagalal aastaseid kristluses pinnapealne nimetatakse, pinnavane kristlaseks sule lihtsalt. Ja et see ametikoht oleks nagu tagatud, siis sa pead seda tegema ja see ja kaasa hästi palju nagu paganlike kommete segunemist nagu kristlusega. Aga mis ma tahtsin öelda, et see ongi jah, ingliskeelses kultuuriruumis kastakse nüüd tänaval väljendite Holides, siis ons ütleme christmas ja see, et kuna keskus on ikkagi liiga kristlik, et siis me ei saa ju teise pööripäeva ja kes täidab teisi uskondade nagu sündmusi kõrvajatena, üks juutide aha nuka ja kõike seda täitsid, et et selline. Oli teil siis on poliitkorrektne termin? Jah, aga tähendab sedasama. Täiesti Eesti puhul ka vaadata, me räägime ju häid pühi soovima, et, et see ei ole tingimata nagu alati jõulud, aga teisest küljest, kui me räägime jõuludest, siis kindlasti ei saa, nagu mõtlesin, et kõike seda arvesse, mida ma siin oleme lühikese aja jooksul jõudnud, öelda. Aga et jõulude, kui noh, mingisugune tuum lääne kultuuriruumis on siiski see, et seal tähistatakse Jeesuse sündi. Et see on nii-öelda see fundamentaalne punkt seal, et kui me räägime siin 19.-st sajandist või mingitest varasematest aegadest, see on, seal on kindlasti ka oluline agaga, aga mingi selline kese siiski on see nii-öelda kui me vaatame kas või usulised religiooni mõttes, et see on öelda Kristuse sünnipäeva või Jeesuse sünnipäeva tähistamine, samas ei saa ära unustada seda, et on olnud aegu sealsamas inglismaal koolipuritaanid, nii-öelda võimu Räscased piiblis seda kirjas ei ole, tähendab, jõulusid ei tohi tähistada, tegemist on mingisuguse ebajumalakummardamisega ja mis on võib-olla nagu kaasaegses kristlikus süsteemis või sellises maailmavaates on teine näide, on Jehoova tunnistajad, kes ka jõulusid ei, tähistest piiblis ei ole öeldud, et jõule peaks tähistama. Et see mingi mingis mõttes nagu ambivalentsus, et mida me tähistame, millal see täpselt aset leidis, et see on olnud selle võimaluse, seda püha ka nagu laiendada ja sinna panna igasuguseid muid kas tol hetkel või üldse vajalikke asju. Ja et kui siin Toomas ütles seda, et või noh, jutt oli millal, millal, millal jõulud, millal Jeesuse sünnipäev nii-öelda fikseeriti. Et see puudutab kõiki usu rajajaid, et üks asi on see, et me ei tea, millal nad täpselt elasime, teame, et nad elasid. Aga järgmine küsimus, millal nad sündisid? Et see on ju samasugune kokkuleppeline asi, et millalgi peaks olema inimene sündinud, et tänapäeval meil on ette, kui me teame, et on registreeritud, et sel päeval sündis inimene, see on kindel. Muiste see oli nagu palju liikuvam. Ja sellesse pööripäev annabki nagu sellele kindla sõjalise punkti kaaseks, me teame seda, kui palju kalendrid on muutunud ja kuidas me aega arvame ühte niipidi või mis kontseptsiooni või süsteemi järgi siis, aga pööripäev on üldiselt ütleme siis juba klimaatiliselt ja geoloogiliselt seotud sellega, et maakera pöörleb, et ta on ikkagi kindel märk ajas ja ruumis, liikumises pööripäev. Et selle peale siis paigutada Kristuse sünd on väga ilus, et noh, kui rääkida ka inglisekeelne nimi näiteks christmas, on tegelikult lühend fraasist Krist mas ehk Kristuse missa, vana inglise keelest ja esmakordselt mainitud 100000 3308. aastal. Ja selle versioon, mis tänapäeval on väga levinud yksmas kes on tegelikult pärit 16.-st sajandist või siis läänekirikus antikristuse märgina kasutamas Ladinaixi lühendina. Et me yksmas võib tunduda väga paljud juba mittekristlik sümbol. Ta on just nimelt kristlik sümbol, et ütleme, mittekristlikud sümbolid on just nimelt kui me väga jõuame, kõik need kuused ja saa sama kase jõulude enda nimi, mis tuleneb, on laenatud tegelikult muinasskandana skandinaavia keelest juba arvatakse mingeid tuhatkond aastat tagasi, et Rootsi ja Norra jull Islandi Jol inglise jõul. Ja siit on ka meil tund sisse, et ütleme, sõna jõul isenesest ei oma mitte mingeid ühenduses kristlusega christmas ühendab, et selles ongi see Böriva pidu kogu oma tähendusväljaga on nii mitmekihiline nagu seasidrun, et kooriv hakkad siis aina rohkem nutma hakkad. See, et yksmas nii-öelda yksiga kirjutatuna pärineb 16.-st sajandist, toovad mulle küll üllatusena, ma mõtlesin, et see on selline mõnus ameerika nism kedestile. Ja see üllatas mind ka, kui ma hakkasin natuke seda uurima, et teha, et ma arvasin, katse sümbol on tänapäevale, tundub kuidagi aga et sajandite, sest tegelikult on see loogiline. Muidugi ladina keeles, kui te lähete ka katoliku kirikusse või kaua kuskil potestandi kirikus, on see ixon, näed, XP on. Sealt on see tulla. Aga võtaks selle jõululoo, selle jõulumuinasjutt, selle, selle kõige nii-öelda olulisema väikese episoodi, mida siis seal lavastatakse kõikvõimalikel viisidel, mida jutustatakse, räägitakse, milles on ühtepidi lihtne lugu, üks mees sündis ja temast sai siis selle uskumuse kohaselt mitte inimkonna lunastaja, aga milles võib leida ka väga palju sellist sügavust ja sümboolikat ja ja mitme mitmetahulise tähendust, et ma tean, et kumb teistele. Roman vahele öelda loo jutustus Meile sest, et mõtlen, paljud inimesed ei tea, ei mäleta, kes tänapäeval ikka nii väga piiblit loeb, piibel nett muidugi on olemas, et sealt saab ka kindlasti lugeda ka piiblis. Jeesuse sünnilugu ei ole kirjas vanne. Piiblis on nii Matteuse mida nimetatakse jõulu evangeeliumiks kohaga Luuka evangeeliumis, et teda ei ole Johannese evangeeliumis ja Markuse evangeeliumis, mis küll kõigis neljas on just nimelt risti on ristija Johannese lugu sees, mis on väga tähtis, et me ei saa rääkida ühest pööripäevast ilma teise pööripäevata ka kristlikus sümboolikast. Aga see lugu algab niimoodi, Tomas kindlasti jagu, hakkab seda kohe jutustama. Aga ammu-ammu aega tagasi, kaugel kaugel maal. Et see on selle loo alguses, algab nagu võiks öelda, nagu muinasjutt. Ja ma võin ka suisa tsiteerida, mis ma siin ise hakkan peast välja mõtlemas, et ma võtan siis sama jõuluevangeeliumi, Matteuse evangeelium ja tõlge, ma soovitan. Inimesed, kes tunnevad huvi uue testamendi vastu, siis on Toomas Pauli, Uku Masingu tõlge, mis on siia maniks. Paremaid peetakse, et. Ma siis loen siit. Jeesus Kristuse sündimisega oli aga nõndaviisi tema ema Maarja, kes oli Joosep piga kihlatud, leidis enne enda koju viimist pühast vaimust käima peal. Diamees Joosep, kes oli õiglane ja ei tahtnud teda avalikult häbistada, võttis nõuks ta salaja minema saata. Aga kui ta seda mõtet mõlgutas, vaata, siis ilmus talle unenäos issanda ingel, kes ütles Joosep, Taaveti poeg, ära karda oma naist Maarjat enese juurde võtta, sest laps, keda ta kannab, on pühast vaimust ja toob ilmale poja. Ja sina paned talle nimeks Jeesus, sest tema päästab oma rahva, nende pattudest. Kõik see sündis, et läheks täide, mis on issand, rääkinud prohveti kaudu. Neitsi saab käima peale ja toob ilmale see, kes tõlkes on meiega, on jumal. Et selles mõttes, et väga tore lugu, mis toob ka välja selle kristliku looja narratiivi tegelikult väga tugeva sügavuse asemest dollakses juudi ühiskonnas, kus naine, mis seal salata, oli selline kinnisvara objekt natuke rohkem, kui me tänapäeval arvavat. Ja kui sa ikkagi jääd rasedaks, mitte sellest mehest, kellega sa oled abielus, sest tol ajal poleks ühiskonnas, oli seal meeletu stigmatiseerime, see võis lõppeda kividega surnuksviskamisega. Et ja siis kuidas Joosep, selle olukorra lahendus sellest kujutage ette ka tänavas keskkonnaga üle tuues, kui su abikaasa näiteks mul tuleb rasedana koju, ütleb, et käin pühast vaimust käima pääle tekitatakse üsna palju probleeme. Aga et ja rääkides sellest jõulusümboolikast, siis väga tähtis on ka osa nende kingitustega, mis edasi sai. Et sa Jeesuse sünniga kaasnes üks selline astronoomiline nähtus ehk jõulutähe esilekerkimine taevast ja sellega on seotud just nimelt kolmaagi mõnedes kohtades tõlgitud valesti kuningat, tegemist ei ole kuningat, tegemist on Colemaagiga kestvaid Jeslapsele kingituse. Tegemist oli siis tõenäoliselt sora stristlike maagidega, kes tegelikult hästi palju astroloogiaga. See, kuidas sinna juurde usundi juurde peas orast, rismi tol hetkel üks maailma suurimaid usundeid. Ja nemad siis taevakaarti uurides nägid taeva laotas Toius midagi uut. Ja see kontseptsioon ongi seotud sellega, kui ennem oli, kui mõtled inimesi juhivad, tahad seitse-tähega ambitsiooni seitse inglit kontseptsioonile nendest võib nii pikalt rääkima hakatud mugatsuses kiiremini üle minna siis Jeesuse sünniga juhtus see, et inimesed said nagu tähtede võimalt vabaks. Son seal kristlik teoloogia selle loo juures. See inimene, kes sündis, olles ühtepidi jumal ja inimene andis inimestele vabaduse elada oma elu, teha otseseid nii, nagu nad teevad sõltumatu tähtedest saatusest või midagi seepärast tähtede saates usk on ju tänapäeval väga levinud. Ajakirja sa lahti lööd, sa leiad mingi horoskoobinurga või? Sa ütle mitte midagi pole siin maailmas kadunud, et meil kipume ajalises perspektiivis nagu vaatama, et siis olid asjad nii ja nüüd on meil asjad nii, tegelikult kui veel laiemalt seda asja vaadata, siis me võime öelda, tegelikult ei ole see mitte midagi muutunud, kõik, kõik toimuv edasi, nii nagu on, et midagi pole kõrvale jäetud, lihtsalt narratiiv on juurde tulnud. Et igale omad. Ja kindlasti tähendab kuju nagu seda Jeesuse sünnilugu vaadata, et toimus rahvaloendus. Perekond liikus kohta, kus nad pidi üle loetama, laps sündis kohas, kus see olnud varjupaika pidid olema kuskil tallis laudas, eks ole, laps sünnib. Et noh, need on ka sellised ilmselt üldinimlikud asjad, mis inimesi puudutavad. Jah, just nimelt, et rasked olud Rasked olud ja tulles selle kolmekuninga juurde, et ega me ei tea, kas need üldse kolm oli kolme kolmemaagi juurde, et miks neid kolm, miks avalik tavapäraselt kolm tükki nagu esile tuuakse, on see, et nad tõid kolm kingitust. Järelikult kui kolm kingitust oli, siis järelikult pidi olema kolm kingitoojat, et igaüks toob ühe kingi, mitte et nad tulevad. Kambaga ja üks annab üle lapsel teada, kus asi sündis, ma soovitan, vaatame Monty Pythoni filme, prion elu sihlasel teada, kuidas, kuidas need asjad käisid. Jah, vat see on hästi dokumenteeritud maid võiks, aga kui nüüd need kolm maagi tulid, tõid need kolm kingitust kulda, viirukit ja mürri, mida need sümboliseerivad sellises tähenduses? Nad sümboliseerivadki kogu siis nagu ütleme, et ollakse inimmaailma nagu olemust, et mürri ja viiruki said olla väga kallis ja mida kasutati hästi palju just nimelt liturgiliste riitustel üle väga paljudes erinevates usundites oli mürri suitsetamine kui puhas jumala poole peal pöördumine heale sõnana pöördud sa kõigevägevama poole ja kuld, noh on selge, et sa sümboliseerib sellist materiaalset maailma, mis on ka nagu väga tähtis, me ei saa. Ükskõik kui vaimsed me ka oleme, on faktsejat, järgmine päev läheb ikka kõht tühjaks, et. Sellega läheb mulje, kliendis läheb kõht tühjaks ja siis tuleb hakata kulda sööma, et ega ta oli sümboolne sümboleid kohale ja, ja ma ei taha tähti närida. Aga aga jah, et, et siin öeldakse seda, et, et kulda toodi nagu kuningale mürri nagu surelikule viirukit nagu jumalaväetiste suitsutatakse müriga, võitakse inimesi erinevate rituaalide käigus ja, ja see kuld ja kuningas, need käivad kokku nagu sukk ja saabas, et. Jah, et ütleme, kuld on siis võimus ümber ja võib olla. Kas need kolm maagi need Survastristidest nii-öelda astroloogi, kas nemad siis teadsid, et uh, et on sündinud inimkonnal lunastaja või nad tulid ikka vaatset täht tuli. Tegid tähe, nemad said selle info täherg, seal on see, et on ka lugu. See loetakse esimene nagu sellena Martüürium. Kui Heroodes kohtades nende maagidega, kes siis nägid seda taevakaardi muutumist, tulid siis läbi ja juhid nendest tähtedest hakkasid seda maailma lunastavad otsima, jõudsid rooduse juurde, kes olis Juudamaa kuningas. Heroodes oli väga paranoiline kuningas ka päriselt ajaloos sest on üks Rooma imperaator, on öelnud kuldsed sõnad. Ta helistab alla enne meheroodose koer, kui tema laps, sellest ta suits on päris mitu last maha lüüa. Näitlejatele tõsineb paranoia sel mehel võimuga juhtub see, et inimesed läheb paranoiliseks midagi teha. Ja peale seda, kui ta kuulis ja nagu haldusalast võib tulla veel vägevam mees, kui tema siis sellest ongi see koja lugu, kus ta lasi poisslapsi tappa terve hunnik, mille tõttu siis Maarja, Joosep läksid Jeesusega Egiptusesse varjule. Pagulaste emad oli väga, on selles loos ka sees. Jah, no pagulasteema on inimkonda saatnud läbi ajaloo, aga kui astronoomia ja astroloogia poole vaadata, siis kas on välja uuritud või püütud kuidagi selgitada, mis täht see oli, mis siis tol ajal taevalaotuses toimuda võis, mille järgi nad läksid, kas saab seal mingeid selliseid seoseid tõmmata või, või oligi tegemist siis lihtsalt nii-öelda hetkelise jumaliku tähe ilmnemisega, mis pärast kadus, või oli mingi komeet äkki? Ma ei oskagi selle vastutada, sellepärast see ma ei ole nii pädev, see peab vist astronoomia inimesi, kes astronoomiaga rohkem tegeleb nagu pädevamal, kui, kui fakti põhiline see nende tähtede järgi tulek oli ja kas tol hetkel maailma ütleme, meie siis vaadeldavas ilmaruumis toimus mingi muutus või mitte. See peaks olema, see peaks olema Marss, Jupiter ja Saturn. Et need nagu langesid nii-öelda ühe rea peale, et sellest tuleb see nii-öelda see eriline eredas taevas ja selle järgi on see väljaarvestatud, vaid see peaks olema kas kuues või seitsmes aasta enne meie aja arvamist või siis millal kriisides on sähvatuse kõige lõbusam asi, millal Kristo sündist sündis kuskil kuus aastat enne Kristust. Et edasi me jõuame selle juurde, et, et kuidas me neid sünnipäevasid paika paneme sünniaastaid paika paneme, et väga, et jah, selline asi on astronoomide poolt välja arvestatud, et selline asi aset leidis. Võiksime kuulata vahepeal natukene muusikat looduses ja muidugi, sest et järgmine lugu on sinu valitud Toomas, et head inimesed siin Tallinnas Vabaduse platsil Jaani kiriku ees. Teile teadmiseks, et raadio kaks läheb siit toredast väikesest majakesest otse-eetris. Käimas on saade hallo, kosmos ja meil on külas usuteadlased usuuurijad Ringo ringvee, Toomas Eriksson ja Tom, sinu poolt on järgmine muusikapala, mida kuulama. Jah, me kuulame sellest minu, ütleme muusikamaailma lemmik trykslerit, see on selline mees, kes oma keegi täpselt ei tea, kuna ta nüüd sündinud on, ta pole isegi avaldanud, kas on seal kaheaastane nihe, et selle plaadi tegemise, millal see lugu, Ma mängin, peaks olema kas 75 või 77 aastat vana. Tegemist on Jamaica muusika muusikaga Liisgrats periga ja tema lugu, mis kannabki süstemaatiliselt reaalkirja Santa Claus. Aga mul on alati see lugu, kuulatustan sellena lihtsalt nagu närviline, aga tekitab mullegi selle olukorra. Kui ma seisan suure kaubanduskeskuse ees, siis lugu hakkab mul peas dastatus mängima, nii et ma jagan seda enda, seda emotsiooni, mis mul tekib suure kaubanduskeskuse ees sees. Selle Loogadeljas. Kell on 14 ja 47 minutit on pühapäev. Me oleme Jaani kiriku ees ja räägime jõuludest Jeesuse sünnipäevast. Me oleme Vabaduse platsil, nii et inimesed, kes te olete linna vahel tulge vaatama, sünnib raadio kahe otse-eetris. Tere. Praegu on käimas saade hallo kosmos, mul on külas usuteadlased Ringo ringe ja Toomas Erikson. Ja me räägime sellest, mis järgmisel aastal järgmisel nädalal noh, ja ka järgmisel aastal ja järgnevatel aastatel. See on rumal, ela pöörle. Pööripäeval. Paiku toimub ja mida tähistatakse, et need on jõulud ja pühad ja ja kõik sellega seonduv, et kui me rääkisime natukene seda, seda ilusat lugu, legendi ja muinasjutt too Jeesuse sünniloost siis nüüd võiks edasi liikuda sinna, et kuidas tähistab seda aastalõpuaega seda pööripäeva aega, muu maailm, et see osa maailmast, kuhu kristlik traditsioonile laieneb, noh, praegu on ju eriti palav teema islam ja kõik sellega seonduv ja kuidas need kultuurid religioonid omavahel siis kokku klappima hakkavad ja kes keda ja kuidas ja mida, eks, et mida siis näiteks praegusel ajal teevad? Moslemid praegusele moslemid ei tee suurt midagi, see on, see on nagu see kõige kõige lihtsam vastus, sellepärast et kui me räägime pööripäevadest või kui me räägime jõuludest, siis me oleme siiski nagu teatud, et nagu oma kultuuriruumist me räägime. Et kuigi noh, nii nagu sind omas juba ennem ütles, et pööripäeva tähistatakse erinevates maailma paikades, aga ja on tähistatud saasta tuhandeid, siis teine asi on see, kui me räägime jõuludest ja selles mõttes nagu nii-öelda aasta aasta lõpust, siis esiteks on ju see, et kõikides maailmapunktides aasta ei lõpe 31. detsembril, tähendab, meil on nagu ette kujutasid, CO toimub igal pool selliselt, aga see tegelikult, et nii ei juhtu, on erinevaid erinevaid aastaid erinevates maailma paikades, mõnedel eks juudi traditsioonist tuleb see igal aastal veidi erineval ajal sel aastal septembrikuus. Et see on nagu selline moment. Islami traditsioonis tähistatakse küll või tähendab, peetakse Jeesust üheks prohvetiks, aga tema sünnipäeva sellisel moel ei tähistata. Kui me vaatame teisi luure, siis tihtipeale ja seal on nagu valguse pühad näiteks noh, nii nagu hindu traditsioonis, aga jällegi see on pajud, kuna tegemist on nii suure piirkonnaga erinevates paikades, seda tähistatakse erinevatel aegadel. Aga mis on juhtunud, ütleme, viimase 100 aasta jooksul veidi pikema aja jooksul on see, et jõulude tähistamine on muutunud rahvusvaheliseks, muutunud globaalseks nähtuseks. Et kõikjale, kuhu lääne kultuur on jõudnud, seal on hakatud ka jõule tähistama. Et see ei pruugi olla seotud religiooniga, mitte tähistatakse nüüd jumala poja sündimist või jumala lihaks saamist või nii-öelda religioosses kontekstis, aga et see on lihtsalt üks selline tore päev ja paljudel puhkudel, kui me vaatame nagu Aafrikat. Et tähistatakse jõule, kristlikud kogukonnad tähistavad jõule, aga seal sellist tohutut kingiandmist nagu meil siin või nagu meie oleme harjunud, seda ei, seda ei praktiseerita. Aga noh, et kui me vaatame nagu just nimelt nagu sellest kultuurikontekstist, mis seal kaasnevad, seal on ikkagi nagu söömine nii-öelda tähistamine, pidu, pidutsemine, mis mulle on väga meeldinud. Me hiljuti nagu teada seenemise jaapanlased teevad et Jaapan, Jaapanis on oluline püha, on valentinipäev, eks, aga sõbrapäev, et siis on, saavad noored kingitakse üksteisele kingitusi ja täpselt sama populaarseks on muutumas jõulud. Kus siis kantakse sünnipäevamütsikese neid sünnipäeval sünnipäevamütsi torusid ja kingitakse üksteisele torti süüakse tort. Sellepärast et tegemist on ju ometi nagu Jeesuse sünnipäevaga sünnipäeval süüakse torti. Et võib-olla sellel aastal, kui need järgmisel nädalal inimesed istuvad jõululaua äärde, võib-olla ei peaks üldse nii-öelda traditsioonilisi jõuluroogasid sööma verivorsti ja hapukapsast, vaid hoopis torti, puu, maraküünlaid ja see soovime üksteisele head Jeesuse Jeesuse sünnipäeva. Jah, miks mitte 2016 küünalt ära puhuda ja kui sa teed seda kõike ühekorraga sat soovida. Tom, kas sina oled ka uurinud teiste selliste pühade just nende aastalõpu pühade tähistamise kohta? Mujal maailmas? Vaat ma tahtsingi tuua, sest et meil kõrval olevas riigis Venemaal on hästi huvitav situatsioon, siis need põhimõttelised asjad ka seda jõulub ehk kiul neil on ka vene keeles, samast samas kohas, nagu ma ütlesin, see muinasgermaani keelest pärit sõna on ka neil. Aga samas, kuna oma religioosset või nad peavad vana kalendri järgi ehk Jaanuse kalendri järgi, mis on siis kaks nädalat meie omaga meie kasutamise uut Gregoriaanlasegale, Gregoriuse kalendrit on nihkes ja selle tõttu meil ongi nagu kaks eraldi püha, on julm. Ja on siis kaks nädalat hiljem on voo, mis tähendabki otseselt sündimise püha, et neil on nagu et pühade natukese lahus Aasta lõppu ja aasta lõpul üldse omaette kolmas teema veel sinna juurde, et et siin ongi see, et kui, kui lahti me võtame, selle pööripäevad me kõik, me võime öelda kõik see aastavahetus ja kõik see suures plaanis läheb pööripäeva alla kat, kui tihedalt me neid lahku ajama ka siin, meie enda kultuuris või siin lahe kultuuris, ma jätan see kauged kultuurid, Ringo, lest on pikem ja kõrgema, näeb kaugemale. Ringo räägi siis, kuidas noh, see on tegelikult huvitav, et sa Jaapanit juba mainisid, aga kuidas üldse Aasia, kus on ju ütleme, budistlikud ja hindu istlikud ja, ja islamiriigid, eks ju. Enamjaolt noh, muidugi on ka Kristlustega seal ongi see huvitav, et seal on selline mõnus segu, et kui sa võtad kasvõi india, siis india ju armastad tähistada ükskõik mida oleks ainult üks suur festival, saaks jälle mõne ükskõik kelle minu või naabri või sõbra võiduta tavavõi piiri põhjuse jumala täpselt nimel ülistada, rõõmustada, tähistada, pidutseda. Ta India kontekstis see jääb ikkagi nagu valdavalt usupüha konteksti, et seal me räägime mõnest protsendist kristlastest, kes seda, kes seda tähistavad, kui, nagu konkreetselt siis jõule. Aga mis tegelikult on huvitav, on just nimelt see seos Aasiast nägime Jaapanist, kui me räägime koreast, kui me räägime Hiinast, räägime Taiwanist. Et kus need lüüa, sealt jätame kõrvale islami, et kus need tõepoolest nende usutraditsioonid elavad kõrvuti ja tihtipeale Korea või Jaapani puhul, et seal ei ole samamoodi ka Hiina puhul seal ei ole nagu tegemist usupühaga, vaid see on nagu põhjuse leiab alati, et see on nagu üks selline rõõmus pidupäev. Me saame kinkida üksteisele tort. Koreas peaks olema küll tegemist jõulude riigipühaga, Jaapanisse ei ole ka mingisugune tähtpäev, see on lihtsalt üks selline harilik harilik päev, mis tulevad mängu loomulikult kaartide saatmised mingite väikeste kingituste tegemised. Et kui kaardi saatmisest räägime, siis see on ka suhteliselt hiline nähtus, et öeldakse, et see on see 19. sajandi Inglismaalt korraga toimus selline plahvatuslik kaartide saatmise kampaania ja millel ei ole otseselt usupühaga mingit seost, aga selline nii-öelda seotuse näitamine, et soovime häid pühi ja tervis on kõik hästi, noh, mis Eestis leidis nagu laiemat praktiseerimist 1009 kolmekümnendatel aastatel. Et sellele Mall Hiiemäe vihjanud, et kolmekümnendat aastat korraga hakatakse väga palju kaarte saama, et seal tulevad nagu need teatud jõulutrendid väljaõpet, et see selles suhtes jõulud on, võib ka öelda, et on mingis mõttes nagu, kui vaatame angloameerika, aga maailm, aga tegelikult tänapäeval ka laiemalt, et ta on teatud mõttes tarbimispüha, tähendab, kus me saame nagu täiesti süüdimatult ja ilma südametunnistuse piinadeta tarbida. Et see on, ma arvan, mingis mõttes ka oluline, kui me siin varem oli juttu sellest, et on sõrmi, sööminguid, joomingud, et see on nagu kord aastas, kui sa tunned ennast nii-öelda vabalt, sa võid neid kõiki neid asju teha, probleem on siis, kui see muutub kohustuseks. Mis tuleb teistpidi, me peame jõulude ajal tegema. Kiire kingitusi, juuksed viimase rahast poodleda laseme kirikus pühalikult ma ei tea sisemise maailmaga kontakti saada. Või metsas või kodus. Sagraliseerimise ruumi ma tahtsingi öelda, et et me võime ükskõik mis ümber on ta selles Agroseerib tähenduses, mul nagu meeldib, praegu me tegeleme, tegeleme eestlase müüdiloome, kas jõulud on andnud üle maailma ühe meil meil tunud ühe asja, mis on levinud üle maailma ka Jaapanisse ja selle asja nimi on jõulukuusk millel ei ole tegelikult, et ütleme, need kristlased, kristliku mütoloogia mitte mingit pistmist. Kuid ta nagu inkorporeeritud mõtlesin, no ütleme ka kristlikust sümboolikast sisse, kuid see sümbol pärineb meilt ja selles mõttes ma võtsingi appi. Eesti vaieldamatu, kõige parema seisan suurema lennuga. Ütleme müüdilooja, meie uue vabariigi esimese presidendi Lennart Meri ja tema raamatu hõbevalge, mis ma tõesti soovitan kõikidel rahvuslaste lugeda, et võib-olla saates oma kompleksidest üle. Et ei ole vaja komplekside, kuid räägin natuke, siis tsiteerin Lennart merd. Mõtlesime raamatu kaasa. Raske, paksu valge, kuuse põletamine talvisel pööripäeval on dokumenteeritud üksnes meil ning Mustpeade see oli siis organisatsioon, kaubanduslik organisatsioon, mis Asedasid Eestis ja Lätis. Mustal erinevad üksnes esinenud ainult Eestis ja Lätis järelikult ei ole tavand imporditud, vaid kujunenud siin. Ja kuusejuured on elumahla ammutanud meie kivistest muldadest. Mälestusmärk peab pööritavalt kaugest ajast, kust meie esivanemate eluasemekeskel kassas elav puu tulevane maailmasammas varisevad taevalaotuse tugi, Sampo väga ilusasti väljendatud. Ta läheb, meri oli kahtlemata väga osav. Nagu ütleme, hüpoteesi looja ja selle loo loo jutustaja. Kuid selle kuusega on jah selline asi, et arvatakse tõsimeeli, et see on siit pärit kõik faktid seda räägivad. Ja kuuskakas siis nagu levima üle maailma tegelikult alles, et Berliinis vist esimest korda 1780, kui toodi linnaväljak kuule välja Stockholmis, siis ülemöödunud sajandi algul Helsingis 1220 ja nõukogude liidus võeti näärikuusk kasutusele, tullakse 40. aastal ja rohkem hakati selle maailma pööriva tähistamist sümbolit kuusena peale teist maailmasõja lõppu, siis kui ta levis nagu ja nüüd on ta levinud tõesti Aasiasse igale poole nagu laiali. Ja see on selles mõttes, et on tõesti, et noh, Lennart Meri hüpoteesidest tugineb sellele, et algse sümbolina Boreaalsele randurile, kes me siis oleme, oliivkuusk esimene varjuasehinnanguga püstkoda tegi, oli seto. Meil on ka siiamaani on selle väljend keeles, et mul ei ole kuhugi minna, ma olen kuuse alla. Et noh, see kandub ka meile sõnasõjas ja see kuusk oli esimene varjualune ilmastikutingimustes. Hiljem tehti selle järgi püstkoda ja Lennart Meri sealsamas hõbevalges väga ilusti räägib, kus ta elab, laevasamba idee sai jätkuda, lamades seal püstkojas vaatas seda sammast nähes sest ülevalt suitsuaugus elab tähti, sain aru, et see on nagu taevasammas või ta ta taevas hambakujund ja tema hüpoteesi põhineks sellelt, et Mustpeade siis vennaskonnas oli nii palju tugevalt ütlemisest eestlasliku paganikum, powerit ütleme nii, et nad suutsid selle siis vana muinassümboli tuua, siis ka inkorporeerida oma maailmanägemist narratiivi ja nüüd on ta üle maailma, nii et me võime uhked olla, selle üle oleme andnud maailmale sümboli väga võimsa sümboli kuusk on tõesti väga võimas sümbol, et kui kuhugi minna pole, siis Kuusa lõikas. Ja kõik maailma jõulukuused said kunagi alguse Eestist. Ja noh, võime öelda, isegi kuuse ehtimine on selline ütleme, et Eestis on vist 1633 aasta esimene Paltrow Russo kroonikas dokumenteeritud see et paganliku püha käigus siis laasiti kuusk kuni labane, seoti punaseid paelu, et ütleme ja see praktika on siiamaani, ma, ausus on ju väga levinud siiamaani on nagu ohverdused, nagu sümbolina kasutatakse puude ehtivist, mis asetses looduses. Ehk me võime öelda, et see on lihtsalt tõesti, seal on jah, vana maousklik, paganlik. Nojah, need on need pühad lood, et Lennart Meri ja jõulukuusk, et see on nagu üks teine, onju, mida Russeli kohta öeldakse, et siiski tegemist oli, oli, oli vastlavastlakuusega. Et kas see oli nüüd jõulude ajal või tegemist on vastlakuusetraditsiooniga. Ja, ja teine asi on see, et kui me räägime praegu meie sellisest kultuuriruumist, siis tihtipeale tuuakse seda näidet, et oli Martin Luther, kes kõndis läbi lumise lumise kuusemetsa, vaatas üles taevasse, nägi seal tähekesi. Ja siis otsustas, et ta tahab seda nägemust või seda läbielamist oma lastega jagada, raius sealsamas maha kuuse, viis selle koju pani sinna küünlad peale ja lapsed samasuguse elamuse osaliseks nagu nagu tema, et et siin me jõuamegi selle juurde, kuidas, nagu ühel või samal nii-öelda taval, eks ole, on väga erinevaid põhjendusi, mida erinevatest kultuuriruumidest tuuakse. Jah, väga armas on Iisraelis vaata jõulukuuski mis tuleb nagu eriti teravalt nagu silma see, et mis on neil pistmist kuusega Heikklimaati mitte mingit pistmist, võiks palmi ära ehtida. Jah, ja, ja noh, derbi kuusega on muidugi ka seda, mida on, mida on Eesti rahvaluuleteadlased tähelepanu juhtinud. See on mingis mõttes tõrjemaagiaga, et kui sa tood nagu teravate okastega asju tuppa, siis need hoiavad eemale kurja ja noh, seal on jällegi omakorda ka seoses sellega, et me toome pööripäevade ajal puittuppa, et olgu see siis olgu siis kaski mingil ajal või siis mingil ajal me toome kuuse tuppa. Et ja eks igasuguõliga õlgi ka jah, tähendab õled on ka muidugi üks oluline asi, mida mida tuppa tuua, aga et nii-öelda talupoja kontekstis kuuse tuppa toomine alguses jällegi räägime jällegi 19.-st sajandist ja seal taustal miks seda Eestis on tegema hakanud teatud nii-öelda seda kuuske maha raiuma, seda tuppa tooma salongi taustal sedasama Martin Lutheri lugu. Et mida pilti sellest, kuidas Lutter oma perega istub jõulukuuse ümber, seda trükiti ajakirjanduses on see ajakirjanduse tohutu võim, eks ole, et inimesed näevad, tõepoolest, ema tegi niimoodi, tähendab, teeme meie ka. Et, et see on üks asi, mis selle õlgede tava on nagu väljapoole nii-öelda surunud tõlgi enam ei toodud. Kui me räägime nagu korteritest, et ületoomine korterisse on ilmselt nagu Juuakse õlled ja tuleohutuse seisukohast muuhulgas, eks ole. Kui me mõtleme, ma ei tea, 20. sajandi esimest poolt, et kui on ikkagi ahjuküte ja puupliit ja siis paned oma köögiõlgi täis, siis tõenäoliselt see nagu hästi ei lõpe. Et, et kas võikuga õlgede tuppa toomine, et ega seda ei toodud ka ju nii-öelda eluruumidesse või rehetuppa. Et need nüansid, need nüansid on sealjuures ja öeldakse täitsa tuppa toomine, et on toodud puud tuppa riputatud seda Kahambalgee külge tagurpidi. Aga sealt me jõuame nende eesti traditsioonide juurde, need jõulukroonid või mida tehakse või mida süüa jõuluKressid. Et noh, on öeldud ka, et sellel on teatud öelda maagilised omadused. Et väga, kui ma seda siin ütlen, et kui me mõtleme jõulukrooni peale, siis ta on nagu püramiid, eks ole, ja püramiid omakorda mõjutab energia energeetilisel. Ruumi ja need õiged saates. Kui mõnes järgmises saates mõni teine inimene suudab seda teooriat nagu edasi arendada, et see jõulukroon on selline muistne püramiid eesti, sellisest muistsest traditsioonist, kuidas energeetiliselt muuta sellel pimedal ajal ruumi, kui positiivsemaks ja Allomineeri illumaleerida. Valdur Mikita võtab seleta järgmised raamatud. Jah, mulle väga meeldis, mis sa ütlesid, et meedia võim, sest et tänu raadio kahele praegu sai siis suur osa Eestimaast teada seda, et jõulukuusk, see traditsioon jõuluks tuua kuusk tuppa, teda ehtida, mis on levinud üle kogu maailma, sai alguse Eestist, nagu kirjutab Lennart Meri hõbevalges, et vähemalt. Müüdid ja lood on tähtsad ja see on, see ongi see nagu rahvusnarratiiv narratiivi nagu loomiseks on see vajalik ja noh, ütleme nii, et ega Lennart Meri nüüd päris nagu lambist ei mediteerinud kuskil neenetsi juures pisku ajas ja seda asja nagu välja ei mõelnud, et ta ikkagi oli ka teadlane. Temaga sai hõbevalges väga palju asjata küll hüpoteesid. Aga ta toetub ikkagi mingi kirjalikele allikatele, on teinud uurimistööd, seda ei saa lihtsalt võtta, kui kellelegi lihtsalt aju poolt välja toetud kontseptsiooni, vaid seal on ikkagi taust on selline, mida me usume kratsionaal teaduslik lähenemine. Asi jah ja noh, seesama püstkoda, et see on nagu kuuseinimlik edasiarenduse, see seob meid kokku omakorda sündmustega Petlemmas. Enam kui 2000 aastat tagasi, kus Jeesus-laps sündis. Mulle meeldib, kuidas. Et meil on aeg kuulata natukene muusikat, tervitame siin raadio kahe kuulajaid, kes on ka Vabaduse platsil meie väikese popup pähe stuudio akna taga, tulge julgelt lähemale, täitke aastahitti küsitlusi, võite võita osalete suures loosimises saate vaadata, kuidas Ringo ringleja Toomas Erikson koos minuga siin raadiosaadet teevad ja meil on aeg järgmiseks muusikapalaks, mis on. Järgmine muusika vara on jõululaul koreast Korea suurepärane tütarlaste ansambel pestjee piki Eesti sellepärast et Koreas on populaarsed tütarlaste vokaalansamblit, see on üks nendest, kaasa teeb seal ka selline esineja nagu Joossaa Juun. Loo nimeks on sang Christmas ja tegemist on siis nagu meri christmas looga. Raadio kaks on otse-eetris siit Tallinna südamest Vabaduse platsilt, Jaani kiriku ees on väikene välisstuudio, kus kus siis, kuni kolmapäevani läheb eetrisse raadio kahe otsesaadete programm siia saate tulla vaatama, kuidas sünnib raadioeeter, saate tulla hääletada raadio kahe aastahitti, mis on suurim ja vanim muusika küsitlus Eestis. Kui te oma hääles ei annata, siis loomulikult osaletega suures auhinnarallis ja täna, kui me oleme siin Jaani kiriku eel ees ja jõulu eel, siis. Me räägime pühadest ja räägime pühadusest ja muidugi jõuludest. Meil on külas usuteadlased Ringo ringraja Toomas Eriksson. Ja kell on 15 ja 10, meil on veel siin peaaegu noh, vähem kui tunnike, aga siiski üsna palju aega, et natukene veel seda teemat arutada, aretada ja muukida, et kui ma siin ütleme sellise Jeesuse sünnipäevaloo juba rääkisime, rääkisime, andsime ilmarahvale teada seda võimsat vägevust, mida te kuulsite paljud teist kindlasti võib-olla esimest korda raadio kahe eetrist, mida Toomas luges just Lennart Meri hõbevalgest ette, et eestlased andsid maailmale jõulukuuse. Võib-olla see ongi Eesti Nokia, me lihtsalt ei teadnud. Noh, tänapäeval muidugi Eesti Nokia öelda on kohe nii halb, sest Nokian omadega juba kokku tõmmanud, onju, aga, aga võib-olla me meil oli, andsime maailmale mingi väärtuse, mida me pole seni osanud hinnatagi. Ja selle võib-olla tegelikult selles kontekstis tuleks näha ka kõike muud, mis on Eesti puudega seotud, sellepärast et Eestis tulid ju puuprillid, prilliraamid, eks ole, nüüd on puulipsud. Ja kes teab veel. Me oleme metsarahvas puuendlid. Me oleme puuusku. Meie kirik on hiis. Ja meil on ka puusärk emaks saada. Ja mida me jõuluajal Otepää kandma ei pea aga? Nende mainisite sellist sõna nagu jõulutrendid. Ma tahaks korra teha selliste missioonide ränne, kus me kõik teame, kuidas me tänasel päeval siin aastal 2015 tähistame oma jõuluaega. Aga kui me hüppame edasi näiteks 10 aastat, 50 aastat, ma ei tea, võib-olla isegi 100 aastat kaugele teie fantaasia ulatub, et kuidas siis jõul võiks välja näha? Noh, ma jälle nagu enne ma ütlesin, et ennustamisega ei tegeled vanema mustlane, et ta võib-olla just nimelt selline nagu me võib-olla ette kujutada võib-olla kujutame, et tõenäoliselt läheb duell järjest mitme kihilisemaks järjest, nagu ka meie ütleme, selle vaimne mentaalne ruum suureneb kas läbi teadmiste läbi religioosset teed käies ja see toob, et inimesed hakkavad sinna juurde tooma järjest rohkem uusi sümboleid, tähendus, varjet, et vaadata ka, missugused nad täpselt olla võivad, et noh, arvates praegu on, maailmas on kas öeldumiseni, animismi, renessanss või ideoloogiliselt nii väljendada, et siis vaatasin seda, sirvisin raamatupoes Valdur Mikita seda lingvistikat, mis ka nagu seda teemat on ka üks raamat, mis tegeleb natuke Eesti nagu sellise müüdiloome eestlase müüdiloomega, et et võib-olla tuleb, sest ma ise ongi siis võib-olla tegelen natuke ennustamisega, pakun välja, et nad võet, jõulud, pööripäeva pühitsemine võib minna järjest optimistlikumaks, et et me ise sakraliseerime endale sümbolid, mis on meile tähtsad. Kas nad ka laienevad ka teistele inimeste vahel, et ta võib minna? Jah, natukese püha võibki minna selles suunas, mida ma teistpidi tahame, nagu kogu aeg on nagu see kristlik narratiivi üritab öelda, et süüvi endasse mõtiskle äge oma üle, et võib-olla tuleb seda osa juurde, noh, selge on see, et sa tarbimiskultuur ka ei toida nagu väga pikalt. Inimesed tahavad natuke midagi muud kui lihtsalt uusi saapaid vaja, uusi vildikaid. Ma arvan, et see, see osa tuleb nagu juurde rohkem seks noh, samas me räägime advendiaega, noh, advent on ladinakeelne sõna, mis tähendab siis ootust. Midagi juhtumist, et et ma lähevatena selle ootuse suurenemise pääle veel pööripäevadega puhul. Ringo, mis sina pakud, mida visioonid näitavad? Visioonid näitavad seda, et üha enam inimesi Peavad pööripäeva või jõulude puhul silmas erinevaid asju. Et siin on ju väga pikalt olnud juttu sellest, et jõulud on muutunud aina vähem nagu tarbimispühaks. Ja et on unustatud ärase usu sõnum kindlasti osade inimeste jaoks, usu sõnum muutub palju olulisemaks. Et nii-öelda selline nii-öelda see kristlik sõnum õieti ei Jeesus on sündinud, jumala poeg on sündinud, osade inimeste jaoks muutub see olulisemaks. Paljude inimeste jaoks muutub kindlasti olulisemaks pööripäeva tähistamine. Et selline aasta ringi ja jällegi me räägime kõige pimedamasse ajast, eks ole, kui me nagu enda sellist konteksti vaatame, pimedam aeg siis kindlasti suureneb kõik võimalik kaubandus, mitte ainult siis poes käimine, internetikaubandus, nii kaua, kuni meil interneti antud on. Et kindlasti see mitmekesisus nagu suureneb. Et jõulud jõulud on, selles suhtes on minu meelest väga tore aeg, et seal saavad kokku kõik need väga erinevad inimesed. Et seesama, et kas nad on kristlase, kas nad on mingit muud usku või kas nad on üldse uskmatud. Aga et see on nagu see mingi eriline aeg, et me räägimegi tegelikult nagu pühast ajast, et see on sellest muust ajast eraldiseisev aeg kui me soovime üksteisele Häid, pühi või häid jõule või hea Jeesuslapse sündi või midagi muud, midagi, midagi sellist erilist. Ja seda püha aeg on inimestele tarvis või tähendab, see on mingis mõttes see, et me võtame aja maha, see on midagi teistsugust. Sest et need jõuludega seoses. Me teame, et jaanipäevade ajal, eks ole, peetakse pulm ja on selline ka nagu aktiivne pidutsemine, aga, aga pööripäeva päeval või jõulude ajal pulmi tavaliselt ei peeta, see on olnud ka täiesti keelatud tegevused, jõululaupäev, jõulu esimene püha, see on see, kus ei toimu suurt pidu ja pillerkaart. Et seal mingis mõttes nagu nii-öelda kodune või perekondlik pidu, tähendab, kus saavad erinevad põlvkonnad kokku. Kui me räägime siin nii-öelda, et meil ei ole enam selliseid tuumik, perekonnad või nii-öelda need väiksed perekonnad, aga tõenäoliselt see jõuluaeg on see aeg, kui kokku saadakse oma vanavanematega. Ja sealt tulevad omakorda mängud, millised need traditsioone vanemad järgivad siin mõned ajad tagasi oli. Tele telesaates tudengi TV-s oli ühelt islami kogukonna esindajalt küsiti, mida te jõuluajal teete. Tähendab, ma saan oma mehe perekonnaga kokku, tähistatakse jõulukuusk, on noh, tähendab, et, et see on see koht, kust leitakse nagu sellist. Ma ma julgeks öelda nagu mingis mõttes inimlikku kontakti, et seal nagu unustatakse need erinevused ära. Et seal võib-olla ei ole nagu tähtis küsida, kelle püha see on, et see on nagu kõikide inimeste püha Ongi Holiday siis on. Et veeta või kas või, kui me vaatame nagu teisi traditsioone juudi traditsioonilise Hanuka püha, mis seal natuke, aga ennem jõule, eks ole, mis on samamoodi nagu oluline. Aga kogu see detsembri lõpp puutub meile nagu siukseks pühadeperioodiks mingis mõttes suurele osale maailmast kui siin ennem vaadatud taga kui, nagu mitte tagasi, aga aga edasi edasi itta ja lõunasse, et olgu see siis Jaapan või olgu see korea või olgu see Aafrika, et see on mingis mõttes nagu selline peatus hetk, tähendab, et paljudel puhkudel loomulikult tähendab, on kultuur on religioone, kus see ei mängi mingit rolli. Ja on ka meie seas neid inimesi, kes ei tähista jõule, et ei maksa nagu seda ära unustada, et ei tule sundida, et nüüd on jõulud käes, peavad kõik nagu jõule tähistama. Sellepärast et osad inimesed usulistel põhjustel ei tähista jõule, sellepärast et pühakirjas ei ole öeldud, et jõule peab pidama vaid see on võib-olla nagu see koht, kus tuleks seda mõistmist nagu kõikide erinevate inimestel igale oma igale oma jah, tähendab, et sa tähistad või sa ei tähista, aga et oleme nii-öelda rahus ja vaikuses, sel ajal. Jah, isased mulle meeldib ka, praegu on nagu siin nagu, mis on tulnud juba ka meedias, me näeme sellisest sellisest imelikust narratiivist nagu Mistega kütti ühiskonnas, ma ei tea, kas ta oli näiteks nagu jõulurahu metsas, eks, ei, õnnetuid metssigu ei lasta või, või et see narratiiv on nagu ka laienenud ka meie keskkonna loodusele, mis ongi, mis ma toolitamist minust vanakesele, animistliku võtme sinna juurde, et me väärtustame mitte ainult ka enda mentaalset ruumi ja suheldes teiste inimeste, vaid me väärtustame seda keskkonda, millest me sõltume, kus me oleme siis me võime ausalt öelda, et me oleme nagu maakera ainevahetuse Vilija tähtede tolmust tehtud, et see, see, see on tähtis, ma nagu toonideks just nimelt selle pööripäev. Me tähistame maakera pöörlemist ja senikaua kui maakera pöörleb olema meie elus, nii lihtne ongi. Kui maakera enam ei pöörle, siis ei ole midagi vaimses maailmas. Vähemalt füüsilises füüsilisel kujul läheb nagu vähemalt meie jaoks olukord selliseks, et eksisteerimine muutub keeruliseks. Muutub keeruliseks. Üks tegelane, kes jõuluajal ringi liigub, on jõuluvana, on Santa Claus või Detma Ross näärivana, et kuskil seal aasta lõpus pööripäeva kant. D nädalake sinna-tänna tuleb üks onkel ja toob meile kinke, kui me oleme, noh juhul kui me oleme head, head inimesed olnud, et mis, mis tegelane? Jah, naga siseselt etnorozzani otsetõlkes külma külmaküna, et seal või näärivana, mis mina vad enda lapsepõlvest. Ma tean. Ei, näärivana, jõuluvana kuigi noh, jõuluajal käis näärivana ja kuigi imelik on see, et jõuluvana ei ole absoluutselt kristlik sümbol, et kuidagi neil läks seal vist endale ka vahetusse. Aga see selleks seesamamoodi, kui ma rääkisin jõulude või see pööriva on nii mitmekihiline asi, see on ka sama selle nõndanimetatud näärimehe või Santa Klausiga. Ta laulab jõuluvanaga jõuluvana jõuluvanaga, jah, ütleme ta kannab endas nii palju erinevaid tegelaskujusid, näiteks on arvatakse, et sinna on ka inkorporeeritud germaani, jumala oodini mingit asja siis. Sama audingis tõi meile ruunid. Jah, samoodingist võimele erruunitseine kristlik narratiiv muidugi toetub Santa Claus siis neljanda sajandi praegu türgi alal asuva linnamüra linna piiskopile, siis Püha Nikolausele kes oli väga vaga ja sügavmees ja see kingitoomist legend tuleb ka lisaks, et seal on tegelikult kaks legendi selle asja, et üks on see, et tullakse kirikut, tegelasteks, asi väga tugevalt Jakooniaga suurel pööripäeva, mis oli ka ümbritsevaid, tol ajal oli ju see, et ümbritsev keskkond ikkagi suhteliselt paganlik kristlik kirik oli. Kuigi neljas sajand oli küll liikumas nagu riigi staatus pole, aga ta ei olnud sellist ühiskonnas sellist positsiooni saavutanud. Selle tõttu olid kristlikud kirikud välja arenenud omavahelise väga tugeva diakooniatöö, ehk nad jagasid almusi aastal üritasid ja pööripäeva ajal kindlasti see suurenes. Aga siis teine sinine, ilus kristlik legend räägib seda, et oligi selline hädad, et üks vanamees või nii vaeseks jäänud, et ta pidi oma kaks tütart, et müüma siis prostituudiks, noh, see on, tänapäeval kõlab see natuke karmimalt kui tol ajal, tollal oli suhteline positsiooni natuke teine kui nüüd tänapäeval oli olemas templi positsioon, mis võis olla isegi selline, ütleme ühiskonnas aktsepteeritud tegevus, tavaprostitutsioon ja ja kuna nagu ma ütlesin, et peresuhted olid tollal äärmiselt patriarhaalse, siis noh, tütred olid siis nagu perepea ütleme, kinnisvara või raha otsas, siis tuleb maha müüa. Ja siis legendi järgi oli Nikolaus saanud saades kuulda sellest asjast. Pannud siis selle selle mehe tuppa, siis läbi akna majastes kaks kullakoti. Ta ei peaks ta koledat tegudega oma sellest noh, loomingut kestab oma ihu ja verd müüa teistele kasutamiseks, et nii on, see on üks legend ja sellest on siis tulnud ka see kingitused ja noh, kindlasti et siis kristlik, jah, Santa Claus kannab seda Püha Nikolause kuvandit, aga seal on veel palju kuvandit. Seks. Hollandis oli selline asi nagu Sinter klaas, selline mees või inglise father christmas. Ja tähendab selle Püha Nikolausega Mul tuleb nagu ette lugu, kuidas olevat ikkagi korstnast näidanud kingitusi kullakott. Pehme kattega või ma võin eksida. Ja siis kukkus soki sisse, mis oli kuivamas seal ahju või selle tuleaseme kohal, nii et, et see Sinter, klaas Sintergaasi tule jõuluajal, tähendab ta tuleb ju kuuendal, kuuendal detsembril, et, et see on ka, kui me räägime nagu jõulukinkide saamisest, et mitte igal pool ei saa lapse 24. 24. õhtul või 25. hommikul kinke, et Hollandi puhul on see ju detsembri algus. Et, et see on nagu see Santa Claus, tähendab, kui me vaatame nagu seda jõuluvana, keda me tunneme siin kaubanduskeskustest ja, ja postkaartidelt Coca-Cola praad ning see on, tähendab, ühest küljest on see jah, Coca-Cola bränding alates 30.-test Nad tegid oma reklaamikampaania, aga tegelikult see punane, punane paks mees või punases kuues paks valge mees. Et see on ka seesama 19. sajandi toodang. Et need pildid hakkasid juba siis levima, seda kasutasid erinevad kaubandusettevõtted, noh tähendab nii-öelda kauba kauba reklaamimiseks siis miks tal on tänapäeval Coca-Colaga kõige rohkem seostatakse, ongi see, Coca-Cola on kõige suurem kompanii, kes seda nagu eales kasutanud alates 30.-test aastatest siiamaani. Ja siiamaani ma just tulin täna siia stuudiosse Vabaduse platsil, siis vaatasin, et on, kas. Tallinnaga seoses aga oli see punane punane mees ja Coca-Cola reklaam reklaam, aga, et, et seda võetakse tänapäeval noh, nagu Coca-Cola, mingisugust nii-öelda nagu. Santa koola Santa olete muidugi seal. On päris teravmeelseid lahendusi Cramole, mahlale kosmoses üks selline välja pakutud versioon on see, et sa punane jõuluvana sümboliseerib kärbseseent vankrid mis lendavad ta põhjapõtradega taevas, millega ta sõidavad son siis šovinistlik rännak siis vaimude maailma, et on ka selline versioon, et igale oma ütlevad isegi igast sümbolist toimuvale. Jah, tähendab, see on see on jah, see üks, üks selline võimalus, aga et mis selle, sellise, selle punasega kuuelise jõuluvana, Santa Claus eripära on, et ta ei ole otseselt religiooniga seotud, et ta ongi nii-öelda nagu tootetooja. Et teda on nii-öelda, ta ongi see, kes toob neid kingitusi, et tal ei ole mingit otsest seost, et ta tooks, ma ei tea, Jeesuslapse või midagi taolist. Ei ta toob kingitusi. 19. sajandil kodusõja, Ühendriikide kodusõja ajal, näiteks seal on toodud välja nagu sellist seda tendentsi et põhjaosariigid kasutasid seda nagu eriliselt oma sellise sõjapropagandas ära, et ta tuleb põhjast järelikult nagu põhjaosariikide esindaja, eks ole, selline valge-punases kuues toob lastele kingitusi, miks lõunaosariikide lapse kingitusi ei saa sellepärast et ta on nii-öelda põhjaosariikide põhjaosariikide esindaja ja mis tähendab veel selle Santa Klausiga temaga seostub just nimelt see tuuakse mingisuguseid asju poest, et kui vaadata nagu vanu jõulutraditsioone kingitakse õunu või pähkleid või noh, midagi niisugust käepärast asja, siis korraga hakkab Santa Claus tooma oma imelise sõiduvahendiga asju otse supermarketist. Ja seesama punane hinnaline jõulu. Põhjapõder Rudolf ja just nimelt tähendab põhjapõder Rudolf on seotud otseselt ühe konkreetse kaubamajaga Ameerika Ühendriikides, kes võttis selle oma jõulureklaamiks ja see oli aastakümneid nii-öelda selle konkreetse ettevõtte reklaami bränd. Kuni kolmekümnendatel aastatel tehti sellest laul 1000 900 kolmekümnendatel aastatel Rudolf reed nõus ja siis ta muutus korraga läheb lahutamatuks jõuluvana kaaslaseks, et et selles suhtes nagu jõulud on mingi noh, väga mitmekihiline tähendab see meile nagu igasuguseid erinevaid asju. Et seesama, kui me räägime interklaasist või või ka jõulusokkust, eks ole, mis on ju Eesti kontekstis olnud, tõmmatakse endale tagurpidi kasukas selga, seal on tihtipeale ka laste karistamine ja Coca-Cola, jõuluvana või Coca-Cola, Santa Claus ei käi kunagi vitsaga ringi. Ei küsiks, te olete olnud head lapsed, saate kinke või saate saatevitsa. Ta tahab magusaid jooke ja lapsed lähevad paksuks ja selle läbi saavad karistatud, et jah, see väga salakaval pikema perse. Aga kas interklaas, kes Hollandis toob kinke, kas temaga ei olnud alles hiljuti siin mingi poliitkorrektsuse teema, võib-olla mäletan valesti, interklaas vist oli mustanahaline. S interklaas ei ole mustanahaline interkaasam valgenahaline, kes tuleb tegelikult Hispaaniast laevaga Hispaaniast ja valge pagulane, aga tal on kaasas. Must Peeter võima õigused. Need, kust tuleb see probleem tänapäeval sisse, et tegemist on mustade Peetritega, kes siis noh, traditsiooniliselt näod mustaks värvitud suud on punaseks värvitud, noh et tegemist on nii-öelda kaaslastega ja sealt tuleb see poliitika. Muidugi siin huvitav ongi, et noh, me räägime ka sellest samase müütiline tegelane, Santa Claus või kes iganes. Ta tuleb nagu kaubandus, et ma räägitaks kohe põhjast tuleb põhjast kuidas interklaasi näide tuleb ikka lõunast loogika käesoleva aasta siis ta peaks olema idast või lõunast. Aga meil nagu on muutunud narratiivi, tuleb põhjast ja sellega kaasa minu arust üks väga huvitav sümbol, mis käib jõulude kaasa, on nõndanimetatud vait Krismast või et lumi on nagu väga oluline, et, et muidu ei ole nagu õige tunne, et kui ikka ei tule taevast valgeid lumehabemeid alla, et see on ka päris huvitav nagu läheneda. Et ütleme väga paljudes kohtades üle maailma, kus jõulutähistatakse praktiliselt üldse saal und. Et aga ta on muutunud, nagu see kaubandus, ka reklaarsed õige jõul on ikka see, et kas sa tantsud, käppade kinke täis läbi harda jõulurahu ja lumesaju, kodu poole, kus seal lapsed ja abikaasa ootab. Küllap põlevad pea toit laual, selline nagu. Perspektiivi, aga mulle meeldib selle juures see valge jõulatega. Oma, nagu kõik tahtsid vihma sadada. Siin tuleb ilmselt mängu seesama asi, et kuna me räägime sellest kõige pimedamasse ajast, et siis muutub kõik korraga valgemaks, eks see oleks eesti vanasõnaks, öeldakse, et jõuluajal pöörata päev valge külje peale või midagi taolist, tähendab et see hakkab nagu kõik hakkab valgemaks minema. Sealt ilmselt on seesama, mis on kõige depressiivsem kohe nagu mustad jõulud. Tähendab vähemalt meil seal, kus üldse. Need tundud mustad ainult siis, kui su meel on must. Ja alati aitab selle vastu kunstlumi, eks ole. Kui sa viid kõrbesse ja kukuuse ja lased sellele kunstlund või tähendab vahtu peale, siis meenutab lund, siis on nagu täitsa päris jõulud. Aga see on ka huvitav, et kui see klassikaline punase kostüümiga habemikus selline paksuke onukene Santa Claus, eks ju, tuli nii-öelda turule kolmekümnendatel tänu koka koolale siis ühel hetkel tembutada, tema kaaperdasid soomlased, kes viisid ta piimale Rovaniemis, kus siis jõuluvana leidis endale uue kodu, hakkaski seal elama, seal on tal kõik päkapikud ja jõulumoorid ja muud tegelased, ma olen isegi kunagi õndsal ajal lapsepõlves saatnud kirja Rovaniemis jõuluvana jõuluvanale ja ta saatis mulle kirja vastu ja seal oli pilt, eks ju, kõik sellest, kuidas ta seal töötab ja mida teevad põhjapõdrad ja kuidas päkapikud pakivad ja see oli minu lapsepõlve üks selliseid. Toona, kui ma veel uskusin kõike seda ja olin piisavalt väike, et seda muinasjutt nagu täiega kaasa elada. See oli ikkagi üks väga, väga äge ja eriline hetk, mis väga, et saaks minna lapimaale, sõidab põhjapõdraga, läheb, vaatab, mis jõuluvana teeb ja ja, ja sellest unistavad väga paljud inimesed, mitte ainult noored lapsed, aga ka täiskasvanud üle kogu maailma, et jaapani turistid käivad, sealsed lähevad Indiast kus iganes, üle maailma käivad jõuluvana ja tema tegemisi vaatamas. Jah, et soomlased on suutnud, nagu selles mõttes väga huvitava klahvi peale vahetatakse, tegemist on, ütleme kaudses mõttes nagu palverännakuga. Sõita lastega Rovaniemis, kus sulle räägitakse, mingit lugu. Sa lähedki hardas usus, et see lugu on täitsa tõsi ja see on, noh, see ongi Palorang inimesed käivad igal pool erias kohtades, me võime ka tuua selle osaliselt lihtsalt inimestel meeldib olla nagu teel kuhugi liikuda ja siis seda nagu kogeda, et selles mõttes on väga, arvas aga see, et soomlased ära tegid, siis on. Vägevad, ütleme meie elasime kuuse, nemad andsid jõuluvanale kodu. Boraalne ugrilased närviline hulkur on tegija ütlemine. Ja nüüd ainult sauna üle käib veel vaidlused, kes ikkagi selle esimesena muidugi meie, aga neil on kahjuks vist teine aru. No tähendab üks asi veel, mis Santa Claus puudutab ette, et kui me vaatame nagu Santa Klausi figuuri, et seal tuleb mängu ka see, et kõik need ideed, mis on sinna kokku saanud, on tegelikult Euroopast läinud Ameerikasse Ameerikas on saanud nad saanud nii-öelda sulandunud kokku, millekski täiesti uueks ja siis on nad nii-öelda tagasi tulnud täitmist topeltpeegeldust ja, ja noh, seesama, et kui me räägime Coca-Cola, punane, jõulu, jõuluvana või Santa Claus, on, tähendab see punane ei ole ka otseselt Coca-Colaga või tähendab Coca-Cola punane, punane, punane bränd, aga aga kui me räägime jõuluvana punasest riidest, siis seal nagu viide piiskopiriidel, eks ole, mis omakorda Püha Nikolausega seotud, et, et see ei ole mitte nii, maailm ei ole nii lihtne, kui me seda teinekord siinsamas meedias püüame. Teie, nagu väita Täna, ma arvan, inimesed on küll aru saanud, kui mitmekesine. Kuigi jah, see punane piiskop prügi on ka selles mõttes natuke müüt sellest, et esiteks teada, kas Nicolas ajal oli üldse veel välja kujunenud õigeusu kirikus liturgiat värvid, eks neil on, kantakse igal pühal erinevat värvi riided. Jõulude värv on tegelikult valge. Ei noh, see nüüd ei puuduta, tähendab seda. Sest ajaloolist emal-isal tema piiskopiks olemist vaid see puudutab hoopis teise kultuuriruumi hoopis teise kristlikku traditsiooni, punast, aga sellise väikse tahu juurde tuua. Kuulame vahepeal muusikat, mis meil järgmisena kõlama. Ja minu valik, järgmine lugu on väga teemakohane pealkiri Neufolidee lai Kiksmas ehk siis teist sellist püha nagu, nagu jõulud. Esitajaks on, kreisitegemist tahan ja ma ikka jõululauluga. Raadio kaks on siin Vabaduse platsil, tulge lähemale, linnarahvas, vaadake, mis me teeme. Just niimoodi sünnib raadioeeter praegu kuuletaja, kes siin kõrval on ka, näete, et käimas on saade hallo kosmos. Stuudios on usuteadlased Ringo ringvee Toomas Erikson, me räägime Jeesuse sünnipäevast, pööripäeva pühadest, jõuludest ja sellest, kuidas kogu maailm midagi usub ja tahab uskuda. Ja nüüd meil ongi tõsine dilemma. Aega väga palju enam ei ole, aga tahaks rääkida nii sünnipäeva lapsest kui ka sellest, et miks me üldse usume. Ja kas tõesti on kõik jal kõige tuumaks ikkagi selline religioosne aspekt, et iga inimene ikkagi usub, isegi kui ta on ateist, siis ta usub, et ta ei usu. Jah, ateist usub seda, et ta ei usu ja ütleme, see on aga, et ütleme, lunastaja saabumine pööriva seal ei ole tegelikult kristlase esmakordne. Seepärast, et kui kristlase oligi, hakkas saama laiemat kõlapinda Rooma impeeriumis, siis nii Constantinus Suur vajalt oli mitrahhist, mitrahhism on siis sorast rismiks selline väike erivorm ja kus nad samamoodi uskusid, et pööripäev, Al saabub Maale päikese poeg. Ja nüüd, kui nad hakkasid nagu seda kristlikku süsteemi sinna ümber painutamisi, oli neil kohe väga hea, nagu sealt üle minna, et ma tahtsin tuua sellega selle välja, et, et see pole nüüd ainuke narratiiv, et kõik me toetame eelnevatele lugudele ja siin on täpselt sama välja, et siis kuidas on kokku pandud nimetatud pööripäeval sünnib midagi sellist, mis muudab midagi maailmas. Saame igipõline rootslane, kogu aeg, kas ongi see ka sisemised, on kogu aeg, loodame, mis me tähtpäevi tähistama midagi, midagi muutub, et saame uue, uue kogemuse, omaduse omavaheliseks, Jah, täpselt nii. Täpselt nii et inimesed Nad usuvad igasuguseid asju ja, ja, ja jõulude puhul kui vaatame nagu kristlikku konteksti ja selles selles võtmes jõulutseta jumala sündis inimeseks, et see on kindlasti nagu üks väga oluline asi kristlikus kontekstis või kristlikus loos. Ja noh, mida inimesed usuvad, seesama, et hakkas habet ateistid usuvad, et nad ei usu. Lisaks sellele usuvad neid inimesi, kes ütlevad, et nad ateistid on veel väga paljusid muid asju on ju Atko Remmel Tartu ülikoolist, kes on teiste uskuda uskumusi Eesti ateistide uskumusi, uurinud etatest, usub ikka reinkarnatsioon ja karma seadusesse ja ja sülitab kolm korda üle õla ja, ja igasugu igasuguseid asju, et noh, see on jällegi, et mida, see, mida see tähendab või noh, tähendab et igapäevases elus inimestel on paraku tarvis uskuda väga erinevaid asju, kasvõi see, et sa hommikul üles ärkad, et see on siiski mingi usk, et see nagu jätkub. No sa pead mingi struktuuri loomise pärast, ei saa elada oma elu niiviisi, kui sa võtadki selle järgi, et et kogu aeg midagi mu segu, iga sekundiga midagi muutuda, et sa pead looma mingi kindlama narrati ja selles mõttes, et, Ja seal on ikka sinine valgustunud seisund, kus elan nagu hetkes. Kogu aeg hetkes ei tea, mis, nagu järgmisel hetkel tuleb. Kas sa räägid omast kogemusest, kas sa praegu ma jään ka praegu kuulavad? Me jäime hetke tänu sinule. Sinu valgustus nagu nakkus või nagu? Ava natuke meie nakkus on hea tänavavalgustus makuses. Ja sellepärast käiakse suurte valgustunud meistrite juures, kes kes jaa, jaa, et noh, väidetavalt inimesed ütlevad, nad kogevad selles väljas selle meistri, kes on jõudnud sinna, kes olemisse, täieliku teadlikkus nii-öelda eneserealisatsiooni või ükskõik mis iganes see valgustus siis tähendab, aga ta on jõudnud mingisse erilisse seisundisse ja see siis justkui laieneb inimestele, kes on ka teema ümber. Ilmselt seal peab mingi tundlikus olema, et kui sa oled ka täis mingi tümikas ja mitte midagi aru ei saa ja mitte midagi ei, ei mõista, siis, siis see võib-olla ei, ei laiene sulle vahepeal oi kui tore, aitäh, aitäh. Kallid kuulajad, mul on väike kiire teadaanne, meil käis üks fänn akna taga, Katrin aitäh, Katrin ja tõi meile eriti mõnusa koduse piparkoogitaigna, sest et saade hallo, kosmos läheb praegu eetrisse siit Vabaduse platsilt, kus raadio kaks on oma otse-eetriga. Kuni kolmandik päeva õhtuni teeme siit oma tiimiga saateid, nii et võite tuua meile kingitusi, lilli süüa, juua ja mida iganes, nii et aitäh, Katrin piparkoogitaignas. Jah, see tõi kohe meelde, et üks sümbol jäi meil üldse, rääkimata. Piparkoogid ja no kust see tuli siis? No aga see ongi sööklas söömisega seotud pidulevalt tuli pidulaual teha, aga, aga kogu selle söömisega või noh, tähendab nakkumisega mida me pühade ajal teeme, eks oleme, taaselustame mingeid muistseid asju või tähendab, toome seda mingisugust erilist aega siia nüüd ja praegu. Et noh, asi, mis on ju traditsioon, mis on Eestis nagu kanda kinnitanud siin viimase 15 aasta jooksul on need jõulusõimede tegemised erinevate kirikute juurde, kui see kunagi oli seotud ainult katoliku traditsiooniks, tänapäevase tehakse nagu kõike, miks seda tehakse, eks ole, seeläbi tuuakse need sündmused ja need reaktualiseeritakse, tuuakse püha aeg tagasi. Ja kaubanduskeskus tehakse jõulusõimu. Ja just nimelt jaa. Noh, ja selle pööripäeva ajal ka, et, et see, see pühatused nagu soov midagi erilist kogeda tähendab, mis oleks väljaspool seda igapäevast, et see on nagu tähtis asi inimeste jaoks. Ja samas on muutunud ka, et kuna noh, selles mõttes midagi öelda, et iga selline mitmekihiline asi, kus on hästi palju erinevaid tahke koos, tekitab teatud polaarsust, et osade inimeste jaoks on juuli juures kristlase osa nagu selle eemaletõrjuv kristlaste jaoks võib-olla just nimelt see pööripäevase paganic asi eemaletõrjuv või siis kaubanduslik või see kaubanduslik pool jah, et siin ongi, tekib see just nimelt vastandamine, et oma aeg ja süü endasse siis kaubandus ja mulle meeldib see, et ma tõin Tartus võtsin kaasa on kolmdee kogudust, baptistikogudus ja tema siis kutse jõuluteenistusele, mis toimub Tallinnas kruvi Prives Tartus Athena keskuses kuid see player näeb välja nagu kujunduses, ma ei saa kahjuks jah, siin pilti pole. Me saame teha pildi panna kahe hallo, Kosmose Instagrami. See, see näeb välja nagu nõukogude aegne nääriehe symbol, mitte ühtegi kristlikku sümbolit, siin on metskits kuuse noh ühesõnaga mitte ühtegi kristlikku sümbolit. Et aga samas on see üdini kristlik, eks tegemist on baptistide kogudus, aga et siin varjevärvus on just nimelt, et vähendada seda ühiskonnas polariseerumist hakanud kasutama, sest ütleme, varia sümboolikat, nii kristlased ja tõenäoliselt ka kaubandussamamoodi varje sümboolikat kasutab oma kauba müümiseks, ta pakib selle kristlikust sümboolikast. Vaata, kas ma sain õieti aru, et see, see jõuluteenistus toimub Tartus Ateena keskuses, Tallinnas, klubis Prive, noh, see oli täna kell kaks, üks. Väga huvitav, et klubis, eks ju, see on see, kui me rääkisime jõulutrendidest, et kuhu see siis kõik minna võib, et maailm on ju nii jõulises muutumises näiteks enne, kui ta Simisjoneerisite, et kas, kas läheb animismi või, või või pühadus süvenemisse või mis iganes, siis mul näiteks tekkis hoopis selline mõte, et võib-olla tulevikujõul on selline virk duaal reaalne. Lähed mingisse nii-öelda trippi, pane ta endale andurid, maskid, värgid pähe ja lähed käitlejad Rovaniemis ja siis vaatad kuskil, kuidas Aafrika jõuluvana seal tantsib ja nii edasi ja nii edasi, et sa saad võib-olla võtta sellise Vaatad selliste Jeesuse seda sünnipäeva tähistamist nagu. Nii nagu al-Quaeda oli ikkagi nii nagu see päriselt oli lihtsalt tagasi ja aga sellel nädalal Nii et see teebki, et sa teed seda üksi sakraliseerida, koha, ruumi aja andis enda jaoks kasutas seda Johannes anduritega, lähed, vaatad, kas siis 2000 aastat tagasi või veel parem koraanis kirjas 500. niisiis lugu, kus marja sülitas palmipuu najale, seda laudtee seda ei ole. Sa valid ise loo ja siis lähed ja Sagraliseerid läbi selle tegelikult minu arust nagu mõte, nagu pööripäev, miks on see algselt tahtis, et kui ma tõin ka selle algse templi seal, mis kümnendat aastat vana on see, et kui inimesed veel nomaadid, siis pööripäeval koguneti kokku. Rõhk on sõnal kokkusaamisel. Et suhtlemisel mitte, et me istume oma mullides ja siis sõidame seal ringi nii palju kui meile siis nagu ütleme, teadmised ja aju kubatuur annab vaid vastupidi, suhtlema teiste inimestega just nimelt mul nagu tegelikult olekski tegelikult jõulude alguses paigagi palav, nagu sakraseeride enda jaoks mõelnud, ongi see, et sa lihtsalt katsud noh, kõikidel on mis tahes, on jõulude ajal väga kiire, just nimelt see on kohustused, tegemisi on palju, kuna määringuga mõlemad, ka mängija plaat mina lisaks vaimulikele põhimõttelist nagu aega, nagu elav ei, ei ole. Ei, sa hakkad ka just nimelt unistama sellest mida ma enne välja tennise vait rihmased, tantsud läbi lume koju söögilaua taga vaikselt oma perega koos olla. Ja ei ole jah jah, siis nimelt see jõulurahu, et see on tegelikult hästi ilusamad. Tahaks toonitada, inimesed võiksid teha ja samamoodi kingituste tegemisega on väga tore komme, kui sellega ei minda üle vindi, et kui sa teed kingituse just nimelt oma lapsele mis teie, see kingitus just nimelt nagu Kristusele. Ehk sa kingid midagi väga omapärasele väga huvitavale oma elu elavale indiviidile, sa ei võta kui oma kinnisvara, mida sa pead tegema mingi kingitused, et saab asja korda vaid seda kingituse just nimelt kummardades oma lapses. Mis siis, et sa tema vanem, see muuda, aga sa aitasid tuua midagi uudse maailma nii võttagi. Et seal võib-olla siis selline, ütleme, jutluse. Mis väga ilusti kohal meil ongi jäänud veel isegi vähem kui veerand tundi, mil on veel ka ankeet. Nii et üks lugu, mis me plaanisime mängida, jääb ära, aga enne kui me hakkame asuma nende lõpuküsimuste kallale, ma tahaks sellist kokku võtta mõtet, et kui kristlik läänemaailm tähistab siis järgmisel nädalal Jeesus Kristuse sünnipäeva sisse, kib mõni mõte ka sünnipäeva lapsest endast, et mis on see tema kõige olulisemad sõnumid või mõju või midagi, see, mida me võiks endas nagu meeles hoida ja kaasas kanda, sest et tema enda nagu tõeline tõde, mida ta käis ja õpetas ja jutlustas tihtipeale jääb kogu selle religiooni kui institutsiooni ja muu virvarri varju. No seesama, mis ma ütlesingi, et Kristuse eludega ta õpetab seda, et sa suhtu igasse inimesse, kes su ümber on kui jumalasse ja samamoodi enda lastesse. Ma ei tea, kas või rahvuslas pagulastesse küll keeruline, aga see on selle narratiivi põhilugu, kui nüüd uues testamendis on väga palju just neid kohti, kus Jeesus kogu oma elu käituse täiesti risti vastupidiselt ühiskondlikele normidele on sõna otseses mõttes Aasias ringi kas prostituutide ja dollaritega ja käituda ühesõnaga täiesti risti vastupidine sellele, mida, nagu tollane juudi ühiskondlik ette nägi sellesse, et inimesed alati mõelge, see, mis teile tundub nagu väga võib-olla pühadust rüvetanud, võib-olla vastu ei ole, vastupidi jale, et võiks päästa, tuleb alati sealt, kust me teda ei oota. Seks Jeesuse sünniga on ka seotud, kuna uus testament loodetavasti palju vana testamendi peale saan Jesaja kuulutusest just see koht, et päise kivi tähendab kiri, mis ehitusele ära visata on saanud uue ehituse päisekiviks ehk see, mida me nagu kipume ära viskama on tegelikult selle uue algused alati mõelge selle peale. Et pole alati jõuludega seoses, meenub üks South parki multifilmi osa kus on jõulud ja on Jeesus, see üks tegelane on Jeesus. Siis ta istub üksi laua taga ja laulab, palju õnne, minule on minule. Aga, et tähendab, kristlikus kontekstis on kindlasti nagu väga oluline, väga oluline sündmus, väga oluline püha. Aga et mis või kuidas seda kokku kokku võtta, siis võib-olla kõige lihtsam on see, et nii nagu Jeesus on öelnud või nii, nagu on öeldud, et ta on öelnud oma järgijatele, et saage täiuslikuks, nii nagu minu isa on täiuslik. Et see on mingis mõttes nagu eluõpetus ja see täiuslikkus või jumala sarnaseks saamine, et see ei tähenda mitte seda, et inimene muutub kõikvõimsaks, suudab leida, imiteerida ja viibida 1000. kohas üheaegselt ja nii edasi. Et see on hoopis nii-öelda nagu vaimses plaanis, et see on nagu teatud nii-öelda kvaliteedi muutus. Sõna. Nojah, nõustun ringaga siin igas aspektis. Iga saate lõpus on selline rubriik nagu ankeet, kus ma kõikidelt saatekülalistelt küsin, järgnevad viis küsimust veel kõige on need tom sulla, aga Ringo vahepeal on neli aastat mööda läinud, nii et sinult ka ikkagi väike kommentaare küsimuste juurde. Esimene küsimus, nagu ikka, klassika, mis on elu? Raha minu käest, et mis on elu mõte, elu mõte on, elamine. Ongi elamine. Surevad kõik võib suurelt tappa. Me elame, elage siis. Jah, ei, ma ei oskagi muud öelda, et elu mõte elu ongi, et, et seal nagu väga lihtne traagiliselt lihtne. Mida ootate homselt, kuhu ja kuidas edasi? Parema maailma poole. Milline see parem maailm võiks olla, just nimelt paramaailm võiks olla selline, kus inimesed ei klammerduks oma õiguse juurde sümboleid tõlgendada, nii nagu nad tõlgendavad ja selle nimel teistel inimestel nina lõhki lüüa. Jätame Igalühel omad sümboleid, oma uskumused seepärast, et see, seda narratiivi näeb ainult jumalad. Meie vaesed inimesed ei suuda seda narratiivi nagunii paika panna ja kohe automaatselt hakata stesse ühistamatele, õigus satudki nagu ütleme, teoloogiliselt sellisesse lõksu, ehk sa muutud heebrea keeles on selle kohta väljend satan ehk süüdistajaks, mida on ka hästi palju öelnud, et liigud ja süüdistada teist inimestesse kohe praktiliselt noh, lõigata ennast ära nagu jumalikust poest. Valeta süüdistaja, isegi inimene käitudes täiesti absurdselt arusaamatut, siis lihtsalt kas katsuge mõista või vinge minema või palvetega või mida iganes. Ärge rünnake. Ja ma olen jälle täiesti samal samal ajal, ma olen täiesti nõus sellega, mis, mis, mis Toomas ütles, et ja kui, nagu konkreetselt, et mida nagu homme või mida homselt oodata. Et iga päev oleks nagu jõulud, kus inimesed on üksteisega sõbralikud, kus me ei pea teine teiste inimeste vastu vaenu, kõik on tore, ilus, sõbralik ja nii edasi ja nii edasi. Mida peaks inimene teadma või tegema, et olla õnnelik? Õnn on nii suhteline mõiste, et ma võin selle kohta öelda kiirelt nagu vahel, et väga paljud inimesed, palun, ma tahaks õnnelik olla ja vot sellega udulugu juhtuda, lähedki trepist alla komistad peage vastu treppi aastat ära istunud ülejäänud elu ratastoolis, ila suunurgast voolavas aladki, võib-olla õnnelik. Et see, et me ei oskavat Et mis me defineerime õnne või mis on õnn, noh, minu jaoks on õnn just nimelt see, et ma saan elada vabalt, nii et keegi ei sunni mind tegema asju, mida ma ei taha teha kasvu, näiteks sõdima. Näiteks ma tunnen siirast, ma ei taha, sõid ükskõik mis ideoloogidena juurde, Panate, kui asjade mulle seal higiste, et ma kaitsen ja nii edasi. Aga ma ei taha, test innustab, aga ma tahaks, et mul oleks õigus. Ja see ongi nagu tähtis, et me saaksime vabalt elada ja kaardistada nii teist inimest kui ka looduskeskkonda. Nii loomi, puid, ka linnamaju. Kõik Ringo, mis on õnne valem? Õnne valem on kaks pluss kaks. Selline lihtne valem ta tegelikult on see, kus sa saad, kui sa teed nagu seda, mida. Tähendab, seal nagu jah, tähendab, kui sa teed seda, mitte midagi, mida sa, mida sa tegema pead nendega, kui sa teed seda asja, mis on see, mis on tunne, et see on see õige asi. Kui sa, kui see on see, mis on su kutsumus Jah, ja keegi ei sunni sind tegema asju, mis sinu jaoks tundus rõigas käes tähtis nagu, et see ongi osa õnnest. Keegi survestasin. Kui sa kindlasti nagu kõige raskemale äratada, tunda seda, et mis asi see on, mida sa teha tahad või mis asi on see õige asi sinu jaoks. Et noh, me ju näeme ümberringi paljusid inimesi, kes pingutavad ja on õnnetud ja nad teevad neid asju, mis neile üldse ei meeldinud, teenivad oma igapäevast leiba selliselt, kuidas neile üldse ei meeldi. Kui sa leiad nagu selle tee või tähendab selle viisi, et see, mida sa teed, tagab sulle ka kõik, toob su juurde kõik selle muu siis see ongi nagu õnnevalem, ma arvan, et kõik, mis me siin neli tükki stuudios oleme. Ma arvan, mingis mõttes teeme seda, mis on meile kuidagi oluline, see, mis meile tundub, et me peaksime tegema. Ja sellega nii imelik, kui see ei ole kaasnebki, kõik see muu mitte mõttetu, õudne, mida me siin tegema peame, miks me peame olema Vabaduse platsil praegu tegema sellist asja, et, et need nagu lihtsad asjad. Et me võime rääkida, me tunneme ära mingi looduse rütmi või, või, või jumala tahe, mis või midagi muud, aga et see on see mingisugune loomulikus Kui teile antakse ülesanne tervitada inimkonna nimel tegelasi kosmosest, mida te ütleksite? See on mu lemmik ja ma usun, et ma ei tea, võib-olla ütleks eestlaslikult, et oli asjaga. Ringa ma tõenäoliselt ütleksin tere. Siia jääksin ootele. Mis järgmiseks? Jahvatada selles mõttes selliseid küsimusele ongi retooriline küsimus natukene, et lavastatud kuigi. Kui need sealt tuleksid praegu, siis ma võib-olla leiaksin hoo. O. Viimane olemas. Tulevad pööratest kuna toovad kingitustega, siis tuleb kummardas vastavat Tänutundega viimane küsimus, mida soovitate inimesel veel lisaks uurida? Uurida peale elu peale peale peale elu. Peale elu ei noh, võib-olla ka eluajal. Ma soovitangi uurida oma elu ja maailma. Nii lihtne see ongi, uurige maailma, mis on teie ümber ja uurige läbi selle ka iseennast. Jah, nii ilus. Mul on nii hea meel, et mul on siin see teine vastu. Kas ma saan alati esimene võimalus neli aastat tagasi, õige? Nojah, sellega me võime siis tänase saate kokku põimida tänane saade siis erakorraliselt et raadio kahe välisstuudiost Vabaduse platsilt, Tallinna linnasüdamest Jaani kiriku eest. Suur tänu teile, Ringo, ringraja Toomas Eriksson. Aitäh kutsumast. Ja suur tänu, kallid kuulajad, kes kuulasite head siin linnavahel liiklejad, kes te tulite vaatama, täitsid aastaid ja aasta küsitluse ankeet kirjutasid sinna oma lemmiklaule ja tõite meile kingituseks piparkoogitainast, aitäh. Katrin ja, ja üldse vaata siin meie sagedusel kuulamas. Meenutan, et käimas on. Õigemini käivitub kohe, kui ma siit stuudiost lähen arvutisse ja selle Siuke üles panene suur Hallo, kosmoseaasta küsitlust, tahan teada teie lemmikuid häid ideid, uusi mõtteid, millest ja kellest tahate kuulda, et minge vaadake kosmonautide klubi seinalt hallo Kosmos Facebookis sealt leiad ja siis selle suure aastaküsitluse auhinnaks on ägedad piitsi, kõrvaklapid Star Warsi piletid, Tiid, Janek murdi uus album, kuidas ehitada kosmoselaeva head raamatud ja helimassaaž, nii et igasugu ägedusi ja nagu ikka, saate kõiki raadiosaateid tee järgi kuulata raadio kahe kodulehelt, samuti ka saadet hallo kosmos, mis siin nüüd lõpetuseks teile lehvitab siit erakorralisest välisstuudiost. Toomas, sinu poolt on lõpulugu, mis laul see on? Ma valisingi lõpulooks üldse mitte jõululoo, vaid sellise Jamaica muusikastiili nagu tapoetry ühe loo. Miks sa vali, miks ma selle valisin saated ei saa aru, kuidas kuulata seda lugu kõige? Aitäh teile, kohtumiseni taas nädala pärast samal ajal samal sagedusel kell kaks raadio kaks. Seniks aga soovin teile rahulikke ja õnnelikke jõulupühasid.