Tere õhtust, kell on saanud kuus, Päevakaja teeb kokkuvõtte jõulu esimese püha sündmustest, mina olen toimetaja Tõnu Karjatse. Paavst Franciscus taunis oma jõululäkituses vägivalda maailmas ja kutsus üles toetama kõige nõrgemaid. Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma meenutas aga lõppev maarjamaa juubeliaasta tähendust mööda maailma laialipillutatud eestlastele. ETV heategevuskava jõulutunnel on kogunud juba üle 160000 mis on rohkem kui eelmisel aastal kogutu. Tänavu kogutakse raha vähi ennetuseks. Pärnu toimetulekukool, kus õpetatakse raske ja sügava intellektipuudega lapsi, sai tänu annetajatele tunnetus ehk lõõgastustoa, kus lapsed võivad tajuda ruumis vaid esemeid ja kuulata muusikat. Tunnetustuba oli kooli ammune unistus. Tänavuse aastavahetuse paiku saabub Eestisse Venemaalt rohkem turiste kui mullu. Üha enam tõmbab Eesti Vene turiste oma viimastel aastatel väga hoogsalt arenenud toidukultuuriga. Ilm läheb tormise maksja külmemaks öösel ja homme Ki on oodata pilves selgimistega ilm, kohati võib veidi sadada loodetuule, puhangud ulatuvad öösel looderannikul kuni 30 meetrini sekundis. Tuul vaibub homme õhtuks. Õhutemperatuur on nii öösel kui ka homme päeval kaks kuni kuus kraadi, homme õhtuks langeb õhutemperatuur miinus kaheni. Täna on niisiis jõulu esimene püha paavst Franciscus taunis oma läkituses Urbijaid torbi ehke linnale ja maale vägivalda maailmas. Kiriku pea kinnitas täielikku toetust ÜRO jõupingutustele konfliktide lõpetamiseks Süürias ja Liibüas. Oli me palvetame, tüür, roos saavutatud leppega õnnestub teha võimalikult kiiresti lõpp relvastatud võitlusele Süürias ja leevendada sealsete kannatavate inimeste äärmiselt tõsiste humanitaarolukorda, ütles kirikupea. Samavõrra pakiline on ka kõigi toetas Liibüat puudutavale kokkuleppele saada jagu sügavatest erimeelsustest ja riigi haaranud vägivallast. Siis palus ka teiste rahvusvahelistes konfliktides kannatanute eest. Eriti kutsus ta üles olema nendega, kes on kõige haavatavamad naised ja lapsed. Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma meenutas Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus peetud, mis seal aga peagi lõppeva maarjamaa 800. juubeliaasta tähendust mööda maailma laiali paisatud eestlaste eneseteadlikkusele. Mõeldes selle peale, kuidas eestlased on sadade ja tuhandete kaupa pillutatud laiali üle kogu maailma. Ka paljudesse sellistesse paikadesse, kuhu põhjamaine hingus kunagi ei ulatu kõlavad veelgi ajakohasemalt Hendrik Visnapuu luulesõnad. Me oleme maarjamaa oksad. Mulle tundub, et meid eestlastena ühendab üle maailma kõige paremini maarjamaine identiteet. See pärand, need juured, mis meist on läbi aastatuhandete ja sadade vorminud iseteadliku. Omajagu jonnakas, aga kange rahva. Aga kui see karm ja kange sugu avab oma südame ja hinge leidub seal palju soojust, palju hoolivust. Seal on kindel koht ka usul, lootusel ja armastusel õiglusel ning tarkusel. Kindla meelsusel ja mõõdukusel. ETV heategevuskava jõulutunnel on kogunud juba üle 160000 euro, mis on rohkem kui mullu annetati. Annetusi saab veel teha kuuenda jaanuarini. Annetuste eest soetab vähiliit naha ja eesnäärmevähi diagnoosiks vajaliku mobiilse kabineti. Pärnu toimetulekukool, kus õpetatakse raske ja sügava intellektipuudega lapsi, sai tänu annetajatele tunnetus ehk lõõgastustoa. Ester Vilgatsi kaastöö. Tunnetustuppa sisenedes hakkab kõigepealt silma mullitoru, mida üks poiss üksisilmi jälgib. Toru vahetab värvi ja sellelt ei saa tõepoolest silmi ära. Samuti meeldivad lastele fiiberoptilised kiud ja klaasist muna, kus nagu välgud sähvivad. Toimetulekukoolidega direktor Marju Trumsi ütleb, et tunnetustuba sai teoks tänu paljudele abilistele. Kõigepealt muretses kooli ammune koostööpartner LC Pärnu Koidula teraapilise mullitoru hooandja portaalis kogus tunnetustuba üle 4200 euro. Annetajaid oli 101. Raha tuli ka Pärnu linnavalitsuselt. Marjuhtrumsi. See on tõepoolest meie suur unistus ja tõeline suur imemis teostus sellel aastal. Selle peale oleme mõelnud juba mitmeid aastaid ja näinud, kuidas on teistest samalaadsetest koolides sellise tunnetustavad olemas juristi nüüd sellist on, mis lastele meeldib. No kindlasti võib esile tõsta sellesama teraapilise mullitoru, mis aitab kõiki tunnetusprotsesse, samamoodi televiisor, samamoodi massaažitool fiiberoptilised kiud, et kõik on need, mis, mis nagu meeldivad lastele. Tunnetustuba nimetatakse ka lõõgastustoaks. Kas see nüüd niimoodi, et laps ise saab aru, et ta tahaks tulla või? Ta ütleb, et lähme, ma viin su sinna? No praegu on ikka nii, et need tullakse koos täiskasvanuga, täiskasvanu juhendab, täiskasvanu, aitab, see mõju on tajutav. Täitsa täiesti huvitav, et kui me siin teinekord istume koos lastega, et siis selline tunne, et tahaksin olla lihtsalt ollagi siin. Rahustab, lõõgastab ja arendab kõiki meeli. Ester Vilgats, Pärnu, Aastavahetuseks saabub Eestisse Venemaalt rohkem turiste kui mullu. Üha rohkem tõmbab Eesti vene turistide toidukultuuriga. Neeme raud räägib lähemalt. Vene televisiooni köögikanali saatejuht ja mõjukas toidu teemadel blogija Nika kaanits sattus Eesti restoranidest seesugusesse vaimustusse, et otsustas neist lausa dokumentaalfilmi teha. Idee sündis ööbiku gastronoomia talus, kus ta kohtus selle omaniku Ants Uustaluga. Siis me tõime filmi katkenud suust alust Moskvasse ja meile öeldi vaimustav. Tahame veel näha Eestisse tagasi tulles filmitigi juba väga mitmeid restorane. Soovitav gastronoomiahuvilistel venemaalastel kindlasti Eestis ära käia ja segage aliteerin kõiki Eestisse sõitma. Muidu oma filmi alustan sõnadega, tere tulemast Tallinna Euroopa uude gastronoomiapealinna. Edasi kõneleb riigikogu liige Imre Sooäär, kes on toidukultuuri arendamisega Eestis tänu Pädaste mõisale ja restoranile lehm väga lähedalt seotud. Huvitav on see Et EAS tegi möödunud aastal ühe uuringu, kuidas välismaalased Eestit tunnetavad või ettekujutatav ja tihtipeale me ise Eestis arvame, et Eestit tuntakse kui iide maad, meie Skype on kindlasti tuntud ja, ja nii edasi. Sellest uuringust selgus, et teistes maailma riikides tuntakse Eestit kõige rohkem toidu järgi ja see oli päris kummaline. Samas selles mõttes, et see ei olnud see, mis uuringu koostajad ise arvasid, et oleks tulnud traditsioon, selline mõtlemine on ju, et Eesti toit on suhteliselt igav liha? Jah, kui minu käest vahel küsitakse, et, et mis on siis eesti toidus lõunasööki, siis mõtled, et liha ja kartul ja õhtusöök siis kartuli ja liha. Aga tegelikult sellest uuringust selgus, et võib-olla meid tuntakse nende asjade järgi, mida me ise ei oskagi arvata. EAS-i turismiarenduskeskuse vene suuna juht Agni lass usub, et paljud tõmbavad Vene gastroturist Eestisse just meie noored kokad ja nende huvitavad ideed. Eesti on üsna lähedal Skandinaavia riikidega, kes on väga edasijõudnud selles valdkonnas ja siis need noored kokad, neil tekkis võimalus käia seal nagu praktikal õppida nende parimate kokkade juures. Ja, ja sellest sellest hakkaski nagu see alguse saama. Ja veel üheks suureks boonuseks muidugi meie tooraine ja see turist, kes Eestis käib, ta on selline teadlike natuke kogenud, kes otsib sellist teistmoodi elamust. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Neeme raud Ilm on täna olnud vahepeal isegi päikeseline, aga jõulude jaoks ikkagi kohatult soe, mis saab edasi? Merike Merilain, palun. Öösel läheneb läänest külm front, selle üleminekul pöördub tuul läände ja loodesse ja üksikud iilid võivad rannikul küündida 30 meetrini sekundis. Mine lääne ja loodetuul lõõtsub hommikuni. Päeva jooksul tuul sisemaal nõrgeneb, kuid Soome lahel püsib tugev loodetuul, tõenäoliselt ka ööl vastu püha päeva pärast külma frondi üleminekut algab laupäeval külma õhu sisse tung kuid laupäeval tugeva tuulega jääb õhutemperatuuri number siiski veidi üle nulli. Samas on väljas olles külma tuule käes päris ebameeldiv, hoolimata ajutisest päikesepaistest. Lumesaju tõenäosus on väike. Kuigi ilm läheb päev-päevalt külmemaks. Aitäh, ega siis tali taeva jää. Kuulsite Päevakaja rahulikke pühi.