Professor Kipper, millega näiteks teie seletaksite seda, et meil siin Tõraveres Eesti NSV-s on ehitatud nii suur astronoomia observatoorium. Seda teie küsimust on mulle antud mitmelgi korral, kes on täiesti loomulik meie väikese riigi kohta on siiski ehitatud ja töötab praegu astronoomia observatoorium, mis ei ole küll kõige suurem Nõukogude Liidus, kui kuulub üks paremini sisustatud observatooriumi hulka Nõukogude liidus. Põhjuseid selleks on minu arvates väga palju. 150 aastat tagasi oli Tartu ülikool Üheks keskseks ülikooliks mitte ainult tolleaegsel Venemaal vaid ka kogu Euroopas. Tolleaegset Tartu Ülikoolis töötas ja alustas oma tööd andekamaid astronoome. Struwe Struve rajas õieti meie Tartus, seega ka meil Eestis astronoomide kooli, mille traditsioonide jätkamine on kestnud kuni käesoleva ajani. Ja see on üks põhjuseid, miks tuss on astronoomiale. No võtame sajandite vältel pöördsellist tähelepanu. Struve ajal oli Tartu astronoomia Observa torn kõige eesrindlikum kogu maailmas. Hiljem Struve üleminekuga Pulkova observatooriumi direktoriks. See Tartu esi oht mõnevõrra niiskus tagaplaanile ja selle tagaplaanile nihkumine kestis pidevalt kuni käesoleva sajandi esimese pooleni. Kodanluse aja võrdlemisi kehvad ja ma tohiksin öelda, Rovintsiaalsed tingimused ei võimaldanud seda teaduslikku pärandit, mida saime möödunud sajandist väärikalt kasutada alles nõukogude võimu taaskehtestamise Eestis avanes selleks võimalus ja üheks esimeseks nõukogude võimu kultuurialaseks tööks. Meil oli uue observatooriumi väljaehitamine. Ma tahaksin veidi puudutada veel ühte põhjust, mis võiks olla astronoomia erilisele väljaarendamisele Eestis. Eesti rahvas on oma rahvapärimustes rahvaluules väljendanud seda, et ta on ka huvitatud astronoomiast ja kõikidest nendest nähtustest, mis toimuvad taevavõlvil. On omapärane ära märkida, et täiteks eesti rahval tähtede ja tähtkujude nimed on täiesti omapäraselt väga luulelised ja omapärased. Võrreldes teiste rahvaste nimetustega tähtkujude tähtede kohta. Võtame näiteks niisuguse nimetuse kõikidest maailma kultuurrahvaste keeltes räägitakse piimateest. Pleczini puit, Milshrasse müük, Joey ja eesti rahvapärimuses on Linnutee. See nimetus näitab juba Omalt poolt suurt ja teravat tähelepanuvõimet, mida omas rahvas sügisel on Linnutee, nimelt suunatud põhjast lõunasse seest sel ajal kus lindudel, rand, Tolluka selle ilmakaare suunas. Peale selle on eesti rahval väga palju omapäraseid tähelepanekuid. Praktilisi järeldusi taevanähtuste vaatlemisel. Nii et ma võiksin öelda, et eesti rahvas väga astronoomiline rahvas ja sellepärast teedid õigustatult ka tema omaks küllaltki täiusliku astronoomia observatooriumi? No muidugi, kõik see on nii luuleline jutt. Astronoomia omalt olemuselt on nii nagu iga teadus väga kaine muidugi Tiina kui kalgi, teadusel ei puudu ka astronoomia, tema luuleline külg, kuid luuleline külg on juba hoopis ratsionaalsem, kui seda tavaliselt ette kujutatakse. Peab ütlema, et tihti arvatakse astronoomiat, teadust, midagi sellisena, mis tegeleb väga nii ühelt poolt kaugete asjadega ja teiselt poolt sisaldab väga palju üldarusaadavat poeesiat omaltolemuselt astronoomia kaasajal samasugune teadus nagu seda on näiteks füüsika ja temal ei puudu ülesanded ja eesmärgid, mis on sama sarnastatavad füüsika eesmärkidega kuivast mõnda neist nimetada, siis võiksid tuua näitena probleeme, mis käsitlevad aline oleku mitmesuguseid variante kosmoses, kosmose seal aine paigutatud tingimustes, mis laborant, Tormis kas täiesti ootamatud või saabud katavad väga suurte raskustega aine käitumistes erilistes tingimustes. Aga me loeme just väljalit haide omaduste sõlmpunktid, Pilledest saab teha edasi nii teoreetilisi kui ka praktilisi järeldusi. No ma võiksin öelda, et aatomienergia kasutamise esialgede karjäärit kuulubki füüsikutele, päikese ja tähtede energiaproduktsioon toimub Tomi muudatuste kaudu. Ja need aatomienergiaseadmed, mis töötavad meil nüüd juba maa peal, on mõnevõrra koopiad nendest aatomienergiaseadmetest, mis töötavad tähtedega. Nii et kasu inimesele on sellest isegi kahekordne. Maran. Ja isegi mitmekordne praktillide kaugelt nähtav teoreetiline lõppude lõpuks ka väga oluline seal üld maailmavaateline kasu, sest õige inimene ei saa füüsiskonnast tegutseda täisväärtusliku liik peda. Kuid ebajooba Harboodilist igatepidi kooskõlastatud maailmavaadet. Eespool oli juttu sellest, et meie rahvas on vanast-vanast ajast juba armastanud tähtede poole vaadata ja sealt praktilist endale leida. Eks siit ole ka see, et eestlane on oma põhiolemuselt ju ateist? Jah, seda küll. Ja rahvapärimused, mis on seotud taevanähtustega, on muidugi kütoloogilist laadi, aga nad ei ole muidugi kuidagiviisi seotud mingisuguse erilise uskumusega või usukultus, aga need on lihtsalt naiivsed. Maailmanähtuste seletamisel. Kas siinne observatoorium on nüüd juba täielikult välja ehitatud? Küllalt, vist mitte, ja kui ei, siis mis siia veel tuleb? Meie observatoorium on nii nagu Tallinna linn, mis põhiliselt ei tohiks kunagi valmis saada, küll oleme aga jõutud observatooriumi väljaehitamisega nii kaugele, et meil töö käib juba täie tiitliga. Lähemad kavatsused observatooriumi väljardapses seisnevad poolteisemeetrise pikksilma soetamises ütlema Monteerimises ja tööle rakatamises. Ridade loodame lõpule viia 67. 68.-ks aastaks. Meie observatooriumi lähema 10 aasta uurimisprogramm hõlmab niisuguste tähtede uurimist, kus toimuvad erakordselt energiarikkad, protsessid. Neid nimetatakse astronoomias, oskus sõnaga mittestatsionaarselt lähedal. Meie eesmärgiks ongi neid, mitte statsionaarsete tähtede uurimine, mida me ei toimutamite muidugi üksinda vaid toimetame koostöös esmajoones Krimmi astrofüüsika, observatooriumi ja brokaani astrofüüsika observatooriumiga, mitte statsionaarsete tähtede uurimine toimub veel kahel teel. Üks uurimise viis seisneb selles, et võimalikult täpselt mõõdame teistelt tähtedelt tulevat valgust ja selle valguse muutusi. Nimelt selles valguse puutusest just peegeldubki seal toimuvad protsessid. Seda katsume teha võimalikult suure täpsusega ja vastu. Tehniline viimistlus peab olema ka sellekohane viis, kellele me kuulutame küllaltki palju tööd. Teine uurimislõik on mittestatsionaarsete tähtede spektrete üksikasjad, uurimide spektris toimuvate muutuste uurimine. Meil on praegu kaks suuremat pikksilmade rühma juba üles monteeritud. Üks nendest Dixilbadel rühmadest on ette nähtud valguse mõõtmiseks või nagu öeldakse foto metreerimiseks. Tehide pikksilm 70 sentimeetrit pikk silp praegu balti vabariikide suurel pikksilm on ette nähtud ja töötab juba spektraalseteks uurimisteks. Kui meil nüüd edasi 60 seitsmendal-kaheksandal aastal saab poolteisemeetrise pikksilma, siis see poolteist meetrit pikk sild on esmajoones tähtutvustatakse spektraalseteks uurimisteks viiet Meie observatooriumi lähema 10 aasta programmi järele on meie uurismise eesmärk just Haine käitumist etteprotsesside juures, mis on seotud suure energiavahetusega. Inimene, kes astronoomiat ei tea, ei oska ette kujutada, mida tähendab 70 sentimeetrine pikksilm sinna mõeldud. Pikksilma läbimõõtu siin on mõeldud pikksilma läbimõõtu, tikk silma peapeegel, mida nimetatakse protesti objektiiviks. Vot selle läbimõõt on 70 sentimeetrit võisterile pikksilm, mida me nimetame poldeise Peetrilisekspixilgaks. Selle Piccilba peapeegli läbimõõt on poolteist meetrit. Pikksilmasuurus muidugi kasva väga kiiresti peegli läbimõõduga ja tavaliselt on reegel nii pikksilma kogu mask ei tohiks öelda. Kasvab neljanda astmega läbimõõdust. Nii et kui teil on läbimõõt kaks korda suured, siis pikksilmamass on 16 korda suurem. Missugune on teie teadlaste kaader? Kui rääkida astronoomide osast instituudis see on tähendanud need teadlased, kes töötavad astronoomia Tormis, siis peab ütlema, et meie teadlaste, kes praegu kõige põnevamad probleemidega töötavad, on noored. Ma ei tea täpselt öelda, kui suur on meie astronoomide keskmine vanus. Mis tingib siis seda, et meie kollektiiv on nii noor? Kõigepealt ma arvan, et noor kollektiiv on kaugeltki elujõulise ja produktiivsem, kui seda on vana, see kehtib eriti teadvuse alal töötamisel. Uue astronoomia observatooriumi ehitamise mõte kerkis otsekohe pärast teise maailmasõja lõppu. Ja reaalseks puutus ta pärast seda, kui Nõukogude Liidu astronoomianõukogu koosolekul otsustas sellise ettepaneku teha meie teaduste akadeemia. See oli 1900 93. aastal. Sellest silmapilgust muutus asi täiesti reaalseks ja meie vanema põlved, astronoomid, ülesanne seisnes leida töötajaid uuele observatooriumisse. Ülikoolis algas astroloog ideede Balbistabide ja no nüüd sellest ei ole möödas mitte väga palju aega. Vaevalt üle 10 aasta ja siis astronoomiat alustanud üliõpilased on praegu töös. No ma arvan, et see on üheks meie edaspidise töö edu pandiks. Aitäh, et leidsite pisut aega oma mõtteid väljendada mikrofoni ees. Tänan teid mulle selle võimaluse andsite.