Tiibetlaste liider dalai-laama kinnitas 10. märtsil ülestõusu aastapäevalehed. Tiibet ei taotle iseseisvust, vaid ainult suuremat autonoomiat. Kibetoloog Indrek Park, Indiana ülikoolist. See ei ole esimene kord kui dalai-laama niimoodi ütleb. Ometi on seda viimast avaldust hinnatud veelgi pehmemaks. Kui varasemad on, on see niimodi. Jäta rai laama esines esimest korda taolise avaldusega juba 80.-te aastate lõpus, kui ta sai Nobeli rahupreemia. Aga viimane avaldus, millega dalai-laama tuli välja 10. märtsil Tiibeti ülestõusu 20 46. aastapäeval oli oma sõnastuse poolest veelgi radikaalsem. Dalai-laama ütles, et Tiibeti pagulasvalitsus, mille ees ta praegu seisab ajab niinimetatud kesktee poliitikat son budistlik termin, mis tähendab seda, et tuleb hoiduda igasugustest äärmustest. Nii üheksa äärmuseks oleks siis täielik iseseisvus ning teises äärmuseks oleks praegune Hiina koloonia seisud põhimõtteliselt. Kesktee tähendaks seda, et Tiibet jääks Hiina riigi koosseisu edasi mis on küllaltki. Kuidas ütelda pragmaatiline seisukoht, sest on selge, et Hiinaimset tiibeti vabak ei kavatse lasta. Aga samas, kui Tiibet oleks Hiina koosseisus, vajaksid kohalikke asju ning kultuuripoliitika ja kõikide kohalike olude eest vastutaksid tiibetlased ise. Dalai-laama valitsus annaks siin hinnaste ja pekingi valitsuse kätte ainult välispoliitika ja riigikaitseajamiseni, samuti siis makro-makro-makromajanduslikud küsimused. Mõnes mõttes võiks võrrelda see staatus, mida Tiibeti pagulasvalitsus praegu taotleb indiaani reservaatides omaga Ameerika Ühendriikides. Indiaani reservaadid on ametlikult suveräänsete riikide seisuses, mis on ainult osad oma õigused Telegeerinud keskvalitsusele. Ameerikas. Paljudele tiibetlaste sõpradele on võib-olla see pisukene pettumus. Sa ütlesid küll radikaalne avaldus, aga paljudele võib see tunduda liiga pehme. Selline poliitika. Ühest küljest oli see viimane avaldus küll kuidas nüüd ütelda, seda võib tõlgendada järeleandmisena Hiinale, aga samas oli dalai-laama avalduses ka mitmeid selliseid selliseid avaldusi, mis hiinlastel kindlasti ajavad kopsu üle maksa. Näiteks dalai-laama mainis seal, et kuigi Hiina valitsuse ajal on Tiibet majanduslikult kiiresti arenenud ning majandusliiklusolud infrastruktuurid on kahtlemata arenenud. Samas on kõik iseseisvad ajakirjanikud ning muud Tiibeti külastanud inimesed pidevalt juhtinud tähelepanu muudele probleemidele ning dalai-laama näid üheks, näiteks raudtee, mida praegu ehitatakse kolmudis Laasasse. Ühest küljest avaldab praegu ehitatav raudtee kindlasti tulevikus veel kord ühest küljest praegu ehitatav raudtee aitab kindlasti edaspidi arendada Tiibeti majandust. Teisest küljest võib arvata, et kui see raudtee umbes kahe aasta pärast valmis saab, siis sellega koos saabuvad ka palju suuremad immigrantide massid. Hiina sisemaalt. Et ongi dalai-laama, rõhutab ka, et Tiibetis ja Hiinas mõlemas on palju muutunud 40 viimase aastaga ja ka Tiibetis on palju muutunud. No minul tulevad siis kohe meelde numbrid, et kui Hiinas on kuus miljonit Tiibet Tiibetis, siis on kuus miljonit tiibetlast, siis praegu on seal juba üle seitsme miljoni hiinlase. Need arvud on ka need suhted möödunud 40 aastaga. Jah, tegelikult on tiibeti rahvaarvu kohta raske midagi päris täpselt ütelda sest need kuus miljonit tiibetlast, kes ametlikult Hiinas elavad ei ela mitte ainult Tiibeti autonoomses provintsis, vaid elavad ka džinhai provintsis Suitsuanni provintsis Jakansu provintsis. Ajalooline tiibetlaste asustatud ala moodustaks praegusest Hiina riigist umbes neljandiku. Ning kui 49. aastal Hiina rahvavabariik välja kuulutati ning vähemusrahvustele mõned aastad hiljem autonoomia anti siis lihtsalt Hiina valitsusele ilmselt. Riigikaart kena vaadata, kus üks neljandik riigist oleks antud ainult ühele rahvusvähemusele ning sellest ajaloolisest tiibetlaste kasustatud alast kuulub praeguse niinimetatud Tiibeti autonoomse piirkonna koosseisu ainult pool nendest kuuest miljonist tiibetlastest, kes Hiina riigis elavad elab selles praeguses autonoomses piirkonnas vähem kui pool. Ning ülejäänud rohkem kui pool elavad siis kolmes ülejäänud provintsis hajali ning on raske ütelda, kus need hiinlased kõik elavad, kes kes tiibetlast ega asustatud aladel elavad. Selles suhtes on Dalai Lama valitsusel ja Hiina praeguse valitsuse ning sõltumatute vaatajatega üsnagi erinevad arvamused. Näiteks hinnastel võib olla õigus, kui nad ütlevad Tiibeti autonoomses piirkonnas on tiibetasi ikkagi veel rohkem kui hiinlasi. Vähemalt maapiirkondade suhteliselt paistab tõsi olevat suured rinnad nagu Laasa, kus elab umbes 300000 inimest katse, kus on võib-olla 100 kuni 200000 inimest. Nendes on küll tiibetlased jäänud sinna vähemuse piirimaale, Laasas ilmselt nad on juba moodustavad vähem kui pool elanikkonnas, igatses võib-olla kuus, 70 protsenti. Ja teine küsimus on siin hai ja suitsuprovintsid. Kuna maailma maailma avalikkus on mõneti ära unustanud, et need alad on ka algselt kuulunud Tiibet lastele, siis on Hiinastumine toimunud seal palju kiiremas tempos. Ning kui praegu vennad siin haisse näiteks dalai-laama enda kodugi lasi ning linna lähedal siis selles piirkonnas, kus veel aastal 1950 90 protsenti rahvastikust olid tiibetlased, moodustavad nad praegu võib ainult 10 20 protsenti. Samas uus rahvastik, kes on tiibetlased ümber rahvastanud ühest küljest, teisest küljest lihtsalt nad välja tõrjunud ei ole mitte etnilised hiinlased, vaid on Hiina moslemid. Nii need moslemid sissetung või sisserände ei ole mitte valitsuse sanktsioneeritud, vaid see on kujunenud suhteliselt loomulikku rada pidi. Tiibetlased ja moslemid on olnud naabrid. Üle 1000 aasta tiibetlased üheksandal sajandil panid araablaste itta tungile piiri peale ning kahe tsivilisatsiooni vaheline piir ongi sinna nagu paigale jäänud. Ning isegi kui praegu Laasasse Minnases nende rahvusvaheliste pingete kõige suurem avaldus, et hiinlaste ja tiibetlaste vahel vaid on hoopis moslemitega tiibetlaste vahel. Tiibetlased ise ütlevad niimoodi, et nad suudavad hiinlastega koos elada küll. Keda nad ei suuda kannatada, valitsus, riigi kommunistlik valitsus, aga kui rääkida isiklikul tasemel, siis need inimesed, keda tiibetlased tõesti ei kannata moslemites kui moslemit. Moslemid on ka vähemusrahvust, need on hiinakeelsed moslemid, kes liiguvad Tiibetisse ja nende ametlikus nimetuses on huvid kui rahvusneed, hiinakeelsed moslemeid üldjuhul on küllaltki konservatiivsed kui segaabielude puhul peaaegu sajaprotsendiliselt abikaasa, kes ei ole moslem. Peab vahetama usku, on ta siis budism või lihtsalt ilma osutasinane ning saamaga moslemid. Ning on näha, et nendes piirkondades, kus moslemeid on praegu ülekaalu saavutanud, seal tiibetlased varsti liiguvad välja. Tiibetlaste elu on hoopiski tüki maad keerulisem, kui me oleme harjunud mõtlema. Aga mida peab dalai-laama silmas, kui ta ütleb, et 40 aastaga on 40 aasta jooksul on palju muutunud, on see majanduslik areng? Kindlasti ühest küljest majanduslik aret kuigi Tiibet on siiani Hiina riigi sees majanduslikult kõige mahajäänud piirkond. Ei, ei saa ka eitada seda, et seal mingit arengut pole toimunud. Aga samas tiibetlased ütlevad, et terve maailm on viimase 40 aastaga arenenud, mitte Tiibet üksinda ning nüüd on küsimus selles, et kui Tiibet ei oleks Hiina riigi koosseisu sattunud, kas majandusareng oleks olnud kiirem või aeglasem ning isegi kui ta oleks olnud aeglasem? Võib-olla tiibetlased ei oleks sele üle nii väga õnnetud olnud, sest tuleb ka vaadata seda hindamisnad on viimase 40 aasta majandusarengu eest maksnud. Mis see hindan? Aastal 1950 arvatakse, et Tiibetis oli kokku kuus kuni 7000 templit kus olid tohutud kultuuri varandused ning lihtsalt rääkides ka väärismetallides kuld, hõbekalliskivi, mida seal oli tohutul kokku. Ta kuhjunud aastasadade jooksul aastaks 1980, selles kuues, seitsmes 1000. templis kloostris alles jäänud ainult kuus. Ning kõik need varandused, mis seal sees olid, olid viidud Hiinasse. Praegu valitsus annab igal aastal sadu miljoneid hüvene templite restaureerimiseks propagandistlikel eesmärkides. Samas tiibetlased ütlevad, et, et see ei ole mitte abi, vaid see on lihtsalt meilt võetud raha tagasiandmine. Teisest küljest, Hiina valitsus on mitu korda uhkustanud selle üle Tiibeti maapõue peitub terve Mendelejevi tabel ning kõik need kaevandused, mis Tiibetis töötavad, nende varade loomulikult viiakse välja inimesed, kes seal töötavad, on toodud ka Hiina siseosadest, et et majandusühest küljest tundub, et on arenenud. Tiibeti eksport on kasvanud ilmselt mitmesaja kordselt. Aga samas need inimesed, kes sellest kasu saavad, ei ole sugugi mitte maa põlisasukad, tiibetlased samuti. Elamispinna elamispinna on tohutult juurde ehitatud, kui minna praegu Laasasson on seal lasaneb mõneti välja nagu Eesti Eesti korterelamute piirkonnad. Samas kui minna nendesse piirkondadesse ringi jalutama, siis enamasti elavad seal hiinlased sest isegi kuni veel tänase päevani antakse Hiina siseosades tulnud spetsialistid kortereid praktiliselt tasuta, samas kui mujal Hiinas on see selline praktika juba viie kuue aastast lõpetatud. Hiina ei ole varem dalai-laama avaldustele kuidagi reageerinud või on ja mis nüüd oodata on pärast seda avaldust? Ja Hiina on olenevalt nende tujust, mõnikord on reageerinud ja mõnikord vanad asjad ignoreerinud neid avaldusi. Ja seekord ei oskagi ütelda, mis toimub. Hiina praegune president Putin, ta on muuseas Tiibeti ka väga lähedalt seotud. Putin, Taueli Tiibeti piirkonna kommunistliku partei esimene sekretär 1000 1980.-te aastate lõpus ning kui Tiibeti toimusid kaks suurt ülestõusu aastatel 1980 seitse-kaheksakümmend üheksa, 89. aasta ülestõus on. Ja Diana memm ülesdoos on, omavahel pole seotud siis tavalise mees, kes saatis sõjaväerahva vastu ja lasin maha suruda. Et ühest küljest on puding tao oma südameasjaks Hiina majanduslikult Tiibetis majanduslikult arendada, aga teisest küljest ta on, ta ka peetakse teda poliitiliseks konservatiiviks võrreldes näiteks eelmise presidendi Chanse Minniga, kes Tiibeti avad vähemalt välismaa turismile. Et seda, mida praegu võib arvata, et kui Hiina ühegi krõbedam avaldusega esile ei tulnud peale kümnendama ei avaldust siis ilmselt on nad otsustanud seekord jälle lihtsalt ignoreerida seda avaldust ning Hiina amet tundub niimoodi, et Hiina valitsus praegu lihtsalt on otsustanud ära oodata dalai-laama lahkumise siit ilmast, sest dalai-laama on juba seitsmekümnendates eluaastates ning võib arvata, et ta väga kaua enam ei ela. Ning peale tema surma ilmsed, mis Hiina valitsus ette võtab, on see, et otsitakse praeguse Hiina koosseisu kuuluvad Tiibeti aladelt üks ümbersünd, väike poiss, kes puudutatakse dalai-laamaga. Ja täpselt sama, mis jutust praeguse Laamaga bandžernamasid on kaks tükki, üks on, kes on ametlikult Hiina valitsuse poolt tunnustatud ja teine, keda tunnistas Tiibeti pagulasvalitsus ning kes on teadmata kadunud. Kuigi Hiina valitsus väidab, et ta on, elab ja õpib valitsuse hoole all kusagil ning kui sama peaks juhtuma ta dalai-laamaga, siis muidugi Tiibeti jätta. Tiibeti valitsus ei jätku, seal oleks väga tõsiste tagajärgedega, kui, kui oleks kaks konkureerivat dalai-laamat, kellest üks elad näiteks Indias ja teine elaks Pekingis valitsuse hoole all. Et peame lihtsalt ootama ja nägema, mis juhtub. Aitäh Indrek Park.