See on Emil Laansoo mees nagu orkester. Kuid algav saade pole üksnes temast, vaid 20 aastasest ansamblist, mille juhiks ta on selle üsna pika aja olnud. Ansambli sünnilugu algab 53.-st aastast, kui sümfooniaorkester oli külaliskontserditel, kus ma ei mäletagi täpselt, mispärast mina seal kaasas olin, kuid ma kaasas oli. Ja ma tean, et meil juba ammu kolleeg Kalju Terasmaaga mõlkus mõte luua ansambel kus rahuldada nii oma homositseerimis vajadust. Ja meile tundus, et tol ajal Emil Laansoo oli kõige kogenum ja omas meie silmis suurt autoriteeti muusikamees professionaal ta mängis võrdselt hästi nii viiulit kui kitarri ja üsna hästi ka tenorsaksofoni omas väga hea ja terava kuulmise ja harukordse võimelda klientidelt üles kirjutada, tegime talle Tartus 53. aasta sügisel siis ettepaneku moodustada. Kas niisugune väikene ansambel? Laansoo on väga põhjalik mees. Ja nagu tagant jälle, kas eluga üsna ettenägelik mõttes asja järele ja koostöös ansamblil esimesed mängijad olid. Laansoo Terasmaa, mina, Elmar Kruus, Alexis avasalu, Arne Oit, Tõnurist juba nüüd manalamees Jaan Kornel. Ja oligi kõik ja hiljem tuli juurde flööt ja Kornalit asendas Evald Vain. Ja kui tema ansamblist lahkus, siis sai hulgaks ajaks sellisena nagunii laiem publik mäletab siis lõõt, akordion, klarnet, klaver, kitarr, trumm, kontrabass, vibrofoni kaheksa meest. Hiljem juba, kui minul hakkas iseseisev, nagu dirigendi teened juba loobusid klaverist. Ja see oli mõnes mõttes isegi võib-olla neile kasulik, sellepärast et kui ansambel hakkas rohkem külaliskontserti andma väljaspool Tallinnat, meie teistes linnades ja keskustes siis tihtipeale olid klaverit tol ajal väga halvas korras, ei olnud sellised sellist jõukust nagu praegu ja nemad olid lihtsalt sellest häälestuse muredest vabad. Peeter Saul võib oma suurepärase mäluga asendada ansambli seni veel kirjutamata päevikut. Helisev päevik aga tuleb meie fonoteegist ja praegu kõlavad need heliülesvõtted, mis tehti lindile aastail 1954 kuni 57. Kõiki muidugi enam alles ei ole. Ema ütles nii. Kui laaneti, see, mis tuuled kindlalt Tuulekindlalt. Tuleb kindlasti ei. Nüüd, kus Mu lapsed küsivad? Öeldakse, et selles ansamblis olevat kokku sattunud maailma kiireim ja maailma aeglaseim rääkija Emil Laansoo ja Arne Oit. Aga ega siin lindi peal sellest küll aru ei saa, mõlemad pajatavad nii umbes andanterdankillo tempos ja kolmas mees, kes sekka lööb, on Kalju terasmaa, kes samavõrra sellest tempost kinni peab. Aga eks nad peaga ansamblis koos mängides ühesugust kiirust arvestama. Mis on siis ansamblis muutunud tänapäevaks koosseis mitte palju, aga mõned pillid küll. Vanasti veeti kontrabassi, nüüd aga mahub passi pill väiksesse kotikesse ära ja selle saab näpu otsast minema viia. Noh, see on kaasaja viga, ema kaasa minna natuke ja Arne Oit ei pea kama akordioni tassima, ees ootab feld, maister tuleb orelit tassile. Siis tuleb välja, et akordion oli natukene isegi otstarbekam. Nojah muidugi pakub rohkem võimalusi. Huvitavam pill. Aga vahetevahel teda ordeniga ka veel. Nojah, selles mõttes on ka kasutada akordioni panemad kõla saada kontrabassi vist ei ole enam viimastel aegadel üldse kasutusel olnud, kontrabass on ta ikka kõike lõbu nõuaksistele. Poeg mängib elektrikitarr passi ja siis isa mängib õiget kontrabassi. Võib-olla ehk meenutaksime nüüd siis päris esimest kontserti, see vist toimus kuuendal või kaheksandal märtsil uues kindlasti kaheksandani, naistepäev. See oli nagu pikaproovide tulemus sai ennem tükk tööd tehtud ja siis lõpuks jõuti sinnamaani, et nüüd nagu võib lindistada ja olime lindistanud ja sellele järgnes siis saade, mäletate, mis lood need olid? Ei mäleta, ma arvan, et need olid instrumentaalpalad, sellepärast et tol ajal olid nagu instrumentaalpalad rohkem au sees, kui neid. Evald Vainu kellassepa polka tehtud 1955. aastal. Nii ja siis hakkasid need niuksed raadi õhtul siin. Võib-olla sa mäletad siin kuskil kaheksanda stuudio taga oli veel suur saal ja seal oli pant ja Panso olid seal ja ja vot siis Georg Ots oli vist üks esimesi soliste. Ma nagu mäletan seda hõbedaselt, helgib juuksekuld seda laulu ja ott, Georg Ots oli ja siis hiljem liitus helile siis, kui Heli Lääts juba ansambli juures, vaat siis tekkis Laansolidee moodustada naist Riia. Aastast 1955. Küll pikk oli siis tehtud, on orhidee koju, Iidee koju viib. Kui nii küsida, mis kõige rohkem on meelde jäänud? Vast siiski, 57. aastal, esimene Moskvas Georg Otsa soolokontserdi saateansambliga, sellest nagu oleks see toimunud alles eile. Ma mäletan isegi kuupäeva selle 57. aastal, 25. jaanuaril sõitsime Tallinnast välja. Ja 27. jaanuaril oli Moskvas esimene kontsert. Meie grupijuhiks administraatoriks oli Eino Baskin ja midagi ta sassi. Ma olen inimene, kes tavaliselt kuskil hiljaks ei ja, ja midagi tegemata jätta. Ta oli nagu öeldud, et oodata oma toas telefonikõne. Mina vaatasin oma toas telefonikõne, keegi mulle helistanud ja läksin siis alla. Kõikide ära sõitnud, teadsin ainult vaid niipalju, et kontsert on Moskva ülikoolis. Võtsin siis takso ja sõitsid Moskva ülikooli, mis asub seal maneeži väljakul. Ja seal olid absoluutne pimedus. No siis mõtlesin, et kust need kontserdid võisid meil olla, ma teadsin, et meil oli punaarmee teatrisse Tšaikovski saalis, nagu oli meelde jäänud vangis, nagu jutus sõitsime, siis võtsin selle takso, sõitsin punaarmee teatrisse pimedus. Sõitsime Tšaikovski saali. Sümfooniakontsert küll oli seal sildid väljas, et ja seal tõesti kahe päeva pärast toimub Georg Otsa kontsert. Ja siis järsku taksojuhile kihvates, et võib-olla see nokkis linn mägedesse. Uus ülikool, uusi liidel, sealse kontsert, sõitsime sinna ja tõesti seal taga oli, ma jõudsin sinna täpselt viis minutit enne kontserdi algust. Kõige rahulikum oli muidugi Georg Ots, kes ei rääkinud sõnagi lahenduse suust umbes 600 sõna minutis. See oli niisugune jah, niisugune juhtum, mis nagu jääb meelde. Aga kõige eredam sündmus on siiski see kontsert, mis toimub Tšaikovski kontsertsaalis. Mis moodust, tohutu menuga. Ja ma pean ütlema, et vist Laansoo ansambel kogu oma pika tegevusaja jooksul ei ole mänginud niisukese Virtositeediga. Meil oli kaks instrumentaalpala, üks oli Leroy Andersoni saanisõit ja teise osa alguses oli siis säsi majandust pärinev maailm ootab päiksetõusu. Seda lugu harjutasime meie kolm nädalat iga päev vähemalt poolteist tundi õhtul. Harjutus on vähemalt seda lugu küll, ajaliselt kiirelt. Ma isegi siiamaani mäletan seda alguses soolot nivool nivoole soores, mis hakkas vahel preilid. See oli esimene niisugune suurem ja vastutusrikkam. Esinemine ja muidugi Georg Otsa tohutu menu ja see on nagu alles eile nii värskes aplaus nädalas kõruse mäletan, et torkad sellele juba Balid selles, kui täitsa liikvel, kummardaks. Kuid siiski hinneid, vaesel mehel on lihased ja nahk ja luud tal on või oli miskit tonni. Trus kord kutsunud siin, sest kompaniile on müüdud. Ma kõndisin kaevandusse, labidas käes ja 16 tonniseid, mar, raiusime seal mingeid söö, nüüd enam sellist. Toitis. Truskord kutsun siin, sest kompaniile on müüdud sohi. Saatus, millel ka Ei, hoidu sa sellest, siis ootab sind surm. Kell kopsus on auk. KeskAutanud käed, see on ainukene mälestus, mis alles jääb 16 tonni. Laansoo ansambel järgmisel aastal 58. aastal saatis meessolisti üleliidulise estraadiartistide konkursil, kus teatavasti Heli Läätse, Kalmer Tennosaar tulid üleni tules konkursi laureaatideks. Ja siis meie ansambel niivõrd meeldis, et meid jäeti sinna veel kaheks ja pooleks nädalaks. Kontserditel. Kõigi. Nii. Ma silmad suu kaugele see. Suusam. Ma silmad Kaugele see. Saan. 20 aastat on pikka aega, et mina nagu kasvada ja seal see oli tõesti esimene natuke professionaalide ansambel, kuhu ma kuulusin ja ja ma pean ütlema, et hea ja mõnus huumor on selle ansambli töös jäänud nagu tänapäeva nagu tavakindlaks niukseks koostisosaks. Ja meil oli tõesti lõbus ja alati sai nalja. Aga juhtus ka vahest päris tõsiselt nalja? Ma ei tea, mis aastal see oli arvatavasti kuskil 59 v tol ajal? 58 59. Sellel aastal oli, kui me meil oli kontsert Estonia kontserdisaalis. Esinesime teises osas, lähme kõik lavale. Noh, teate nagu pillimeeste lavale minek ikka on, keegi ei taha esimesena minna, ikka seal ukse juures käib üks kõva tunglemine milise, kuule, mine sa ei mina, mine sinna, mine sinna, läksime, läksime, läksime. Läksime, lavale. Laansemil juba. Tõstab juba käe, hakkab kitli peale koputama, ette järsku hoidev abitu liigutuse pintsaku parema platsi juures ja vaatab pilli. Ei olegi. Laansoo materjalid, Laansul jäid need 600 sõna, kõik ühe sõna taha kinni, tardusime ära ja hoitleksis mõttes lava taha, et küll see pill on seal, no lihtsalt unustas Ajaväärsust kaela panemata, pilli polnud, lava taga saab, pill oli, raadios. Küll oli väärides, no see oli muidugi niukene ehmatusega pärast niisugune nali, et silmad olid märjad. Minagi krabistasime silma akordionid ja seal, noh ma olin klaveri taga ja küllaltki nihukese soliidse improviseerimispagasiga mängisin lihtsalt nett oli partiid ärahoitavate ruttu taksoga sõitis ka üks 20 minuti pärast tuli sisse. Mäletate seda Eesti filmi vihmas ja päikeses? Tol ajal olid kõik meie filmid millegi poolest esimesed ja nii palju, kui meenub, ei kuulunud see mittekesiste hulka. Muusika on Valter Oja käärult esimene filmimuusikatükk, mis Laansoo ansambliga näppu puutus. Aastast 1960. Siit aga viib järge edasi kolme nende aastate lööd balani välja. Rasseli romantika, Anka armastuse, lauluke ja Oidi Jamaica hällilaul. Need alustasid oma Eedee karjääri 61. 62. aastal kuid püsiside aastaid soovikontsertide kavades. See on rooma ikka. Aga ta. Mary veel veenda ka ees, et tasakaal Oi saalongi Keppa. Javalge purisel, vita jooks, määre. No sangar neid murravad, ma tean, Eesti juba ja. Aga me saame, ei köitjal ei kaid aju taga. Peeter Saul aga pajatab edasi viimase muusikaloo autorist Arnoidist. Mis juhtus siis pärast kontserdisaali viperust? Natukene aega pärast seda, kas paar päeva või midagi, Miiuli meil, Laansoo, ansambli külalisesinemised Hiiumaal ja Saaremaal ja hakkasime sõitma siit raadiomaja eest välja, hõbehallile veel sõitsime. Noh, tolleaegset kõik Ventsel ei tea nagu raadioveteranid kõik peal. Solistid ka naistrio Artur Rinne, Heli Lääts selle väela ja muidugi naerame hirmsasti nagu ja kõik tögavad hoitled. Hoid said ikka tulla ja ja on sul ikka pill kaasas ja kõik naerame ja kuskil pärast kivimatud voidjas kurat. Pill raadiomajja tähendab terve. See oli niisugune ehmatus, seal on niisugune ehmatus tõesti, me sõitsime sinnamaani ja kõik kõik naarid voodit, muidugi, pilli vahepeal hoidsid end nagu välja sellest sellest merest, aga kuskilgi sexbaraski hakkas talle õõnes. See tõsine nägu pikaleveninud kurat pill. No siis oli võimalik tagasi keerata. Ma keerasin tagasi, heegeldasin praami peale. Viimastel aegadel üldiselt kurdetakse, et kõik laulude saateid tehakse suurele koosseisule, kuidas on hoit? Ega ei olegi vist alati tõesti maksimumpatareid vaja tühjaks lasta, selleks et laulusaate. Muidugi minul on see viga küll küll tahaks nagu hästi suurt ja vägevat kõlar, see alaneb laulu iseloomust ka Oidi laule Imaable Saaremaa peal käind oli väikse koosseisuga väga efektne, lõbus. Kandvad näinud ei meeltega nalja, viisa loomadega saunas ei saanud pakana karjamaid ja pikki toitu angerjaid, küll tuleminalüüti beibia, näljasaare, jääd. On. Riisika ja väikseid viivita. Maavara Saaremaa peal käind, saare, naiste kangust, näind meestega nalja, viisaluudega, saunad, V4, tan okaadakaid, okkarjamaida, pikli toitu, angerjaid kui tuleminalüüti teinud. Mina näen ja kaare õllesid. Minu esimene reis välismaale oliga Laans ansambli koosseisus, see oli vist 65. aastal maadel Havenisse sõprust laevadele ja järgmine aasta 66 Soome esimesele seal silla kontserdile veel veel mitu korda on käinud seal seda kontserdil. Nii et välismaal orkester on käinud Poolas vist on nädalal nii väiksema kooslusega käinud Poolas, Saksa demokraatlikus vabariigis ja Soomes esimene välisreis sinna Marenhamine Ahvenamaa saarestiku sõitsime siis väga pingeline oli see sõit, hakkasime hommikul kell kuus Leningradist sõitma, sõitsime rongiga Helsingisse, Helsingist bussidesse, pusivad turgu sadamasse ja turgu, üheksatunnine kaevamaks Marel halasse, saginat siginat palju ja kui olime ilusti suure laeva peal Silja Silja üksustesse laiali, sõidame selle mulk kaela. Järsku selgus, et mikrofoni statiiv ei ole? Ei olegi? Selge, hakati muidugi uurima kriminaalse täpsuga, kes viimati, kes, kes pidi, kes oli, kes oli muidugi keegi ei pidanud seda võtma nagu jaga, aga siiski kõik teadsid, et millegipärast et seda viimati nähti seal kuskil sadamahoone, seal on niuke varikatus varikatuse all, seal ta kuskil seisis oja ja sõitsime muidugi ilma. Ilma selleta sinna ja kolme päeva pärast tulime neljakordsesse Eeesse mikrofoni Aldatelt samas asendis turgu sadamasse. Võtsime seal Eliste kaasa ja sõitsime heli. Nii, kes sellel kontserdil statiiviks hakkas, siis kohapealt laena saanud ansambel on üsna palju rännata saanud. Siis ma küll risti ja põiki läbisõidetud. Selle 20 aasta jooksul ei ole veel ühtegi suve vahele jäänud. Kontserte on antud ka Musta mere ääres, filissis Jerevanis. Ansambli repertuaariga oleme nüüd kenasti juba 60 viiendas aastas, seal, kus Heli Läätse kirsipuud, õitsesid kõikjal. Kalmer Tennosaar tõi lilled sinule ning Heli Lääts koos Georg Otsaga laulis lindile Ignaatjevi ränduri laulu. Mitut pilliga mees mängib, uus olukord nõuab nii, mängime mitut pilli endale on tulnud näiteks ühe lindistuse vältel korraga mängida. Paari kolm. Sina oled põline vibra mees. Aga vahetevahel mist kasutatakse Lofonime marimbafoni. Eks neid löökpille on ju palju ja ja sellepärast on võimalus ka neid mängida. Vibrafon oli jah põhiline instrument, millega sai alustatud Laansoo ansamblis, millega see vibrofoni üldse sai siin meie eestimaal välja toodud esimesed soolopalad olid ka ansambliga tehtud. Muidugi, sealjuures on olnud ksülofoni vaja kellamängu ja kõiki selliseid ja vahel on tulnud ka kitarri mängida. Kui sul nüüd nii palju pille käes on, ega sa neid kõike ise ei pea alati bussi tassima, kui ta välja sõidad? Eks ikka kolleegid tavaliselt aitavad. See on hoidi pala, lüürilised saksofonid ja aastaarv lindikarbil näitab 60 kuuendat aastat. Siin on ka Kalju terasmaa lauldud omal ajal väga populaarne sandi, kas tunnen ma sind või ei? Ja Tiiu Varikuga, Mcaatni eile. D nende kokku lõi ja ai nuustik veere voodri. 1967. Bizano, mis uudist? Tuttav lugu neile, kes moedemonstratsioone külastavad. 1967 seal puuri vihmavarjudest jään sind ootama Tiiu Variku ja Kalju Terasmaa esituses. Kuid sõrme maasika? Mis oli esimene ansambel, kus niivõrd palju pöörata tähelepanu täpsele, koosmängule ja heale häälestusega? Laansoo. Mõõda sündida ja see oli iseenesest mõistetav eeltingimus, et ma mängisin mutid koos ja mängisime kõik puhtalt ja täpselt. Sealt hakkab nagu on, nagu mulle ei meeldinud see, et tähtis on mitte niivõrd koosneks mõistlikuid, musitseerimine, elavad noodid, elavad fraasid ja hingestatud, hingestatud muusika. Ta on vist üleüldse oma pillimeeste koosseisu poolest ka üks kõige professionaalsemaid, kui mitte kõige professionaalsemalt. Meil minule tundub ka, et võib-olla üks kõige professionaalsemalt, sest no vaatame tol ajal alakse Sava salu, sümfooniaorkestri kontsertmeister, Alfred tsikk, klarneti mingi ei vaja kommentaare, on ka praegu kontsertmeister praega kontsertmeister, nii Emil Laansoo sümfooniaorkestri esimese viiuli teise või kolmanda puldi mängija, Elmar Kruus tolleaegne kõige paremini, ütleme kerge muusika, trummar kaljudele Rasma professionaalne vibrofonist muusikakoolis, mille õpilased mõlemad, tol ajal olime õhtuti klassides kahe näpuga klaveri peal eksisvee vahvale haridus, keegi, jalad profonis ainult raadios tagus palade pähe näpue käsisegmend saatori märksa seal. Nii juba tol ajal äratas tähelepanu nii sammul Sauluseni suur musikaalsuse ja, ja akordionist toit oli tol ajal tol ajal panin. Ja ma võin nende kohta ütelda ka tol ajal muusikakoolis nii väga harjutasin klaverit ja väga suuri asju mängisin, nii et selles mõttes tehniliselt küllaltki tasemel seal mängida. Me olime kõik suured entusiastid, töö, armastus ja ja huvi, muusika, oma pilli vasta. Ja nagu tõesti, nagu tihti nende inimeste juures nagu nagu nagu meelde jäänud suurt võimet Lugu 1968.-st aastast. Ribi eropoiss vaatab tüdrukuid, teeme muusikas hüppe üle aastate tänasesse päeva nende lugude juurde, mis esietenduvas. Tänases saates on viimaste aastate repertuaar meie kavas pea iga päev kuulda. Ja sa magi? Täna siin, kus me seda juttu puhume. Parajasti on lõppenud üks fonogrammi tegemine. Õieti tegite vist praegu kaks lugu, täna me tegime Heli Lääts Ale saateid, mis Heli Lääts hakkab nüüd kahe peale laulma, aga kasutan seda vahehetke, kui palju umbes Ansoldunud üldse laule teha koos mille ansambliga? Ma ei ole arvet pidanud selle kohta ja ei oska tõesti helde, aga ikka päris kenakene, hull. Mis on mõnusam, kas suure orkestriga esineda? Võiks ansambliga, noh, see oleneb kontserdist ja see oleneb laulust, see oleneb väga paljudest asjaoludest. Väike ansambel on muidugi paindlikum selles mõttes, et kontakt väikse ansambliga toimub vahetult laval, aga suure orkestriga on vahendajaks dirigent ja siin juba on tegemist kahe inimesega ja selle tõttu suur orkester võib-olla ei ole nii paindlik solisti kavatsuste teostamise mõttes aga suurele orkestrile muidugi jälle teisest kandist omad võlud. Dünaamilised piirid on suuremad kui väiksel ansamblil ja selle tõttu ka solisti. Niisugune dünaamiline skaala on nagu avaram. Kuid väiksest ansamblist on endal kergem välja paista, visalt läbi murda. Kahtlemata solist väikse ansambliga suudab ennast rohkem maksma panna kui suure orkestriga. Päris kindel. Mis ongi ideega? Neis. Poole. Sool vaata. Kui sa ei tea, eks. Ja lõpuks bucket endisi lugusid, kuues kuues esineb kvartett koosseisus Heidy Tamme, Maire Eliste, Kalju Terasmaa ja Uno Loop. Saue laulud igal moel on oma lemmiklaps. Meenutame kolhoosnike kammerlaule, kui armastusele süda hakkaks siis ta ta Turbe ajades välja juba seest juurde. Pea oli see, et. Meeski. Seest piirkonda kui päike ei loojunud. Sõge. Mida tähendab see? Ramona siin ka ja, ja igav. Kiirklassini. Või väidad kaasa vas või räägib sinust ainult näge? Moona kärestiku. A la. Aegviidu ja. Ja teadsid? Sa? La ikka veel meenub mul nüüd ka. Ja tunded õrnad. Järgmine juubel on viie aasta pärast, aga eetris kohtume jälle ansambli lugudega õige peatselt kindlasti isegi homme.