Kas me õieti mäletamegi, millal meist mudilastes said targad tähti tundvad jää isegi sõnu veerivat, tüdrukutirtsude poisike, lutid? Ei meenu ka see missugune oli peale aabitsa esimene kaanest kaaneni loetud raamat. Endistil tasapisi endalegi märkamatult täht, täherida rea lehekülg lehekülje ja raamat. Raamatu järel tekkisid uued arusaamad suurest linaesiselt kaugemal ja kõrgemal olevast maailmast. Vähemalt jäi meie elu lahutamatuks sõbraks. Õpetas meid mõtlema. Ta õpetas meid õigesti elama. Ta on meelelahutaja tantroostikas. Ta paneb naerma ja nutma. Pangem paarikümneks minutiks kõrvale praegu käsil olev raamat. Ja läheme koos sinna, kus rohkem kui miljon kõige erinevamad sõpra ootama. Eesti NSV Teaduste akadeemia keskraamatukogu on oma fondide suuruselt kolmas raamatukogu vabariigis. Peale riikliku Kreutzwaldi nimelise avaliku raamatukogu ja Tartu riikliku ülikooli raamatukogu kõneleb direktor Felix Kauba. Meie raamatukogu on erilaadne vast selle poolest, et meie komplekteerime esiteks kaasaegset teaduslikku kirjandust, kõiki neid kanaleid pidi, mets on meie käsutuses, see tähendab ostud, välisvahetus ja samuti ka raamatukogude vaheline Habunement. Ja teisest küljest püüame komplekteerida neid vanu fonde, mille pärijateks oleme osutunud. Raamatukogu fondi kuuluvad väga mitmed oma koostiselt ja ajaloo poolest huvitavad raamatukogud ja fondid. Isegi näitaja lööb siin haruldaste käsikirjaliste raamatute sektoris aega just nagu möödunud sajandite eest. Kolmekordne kelder, kahes reas raamatud. Sektori juhataja, Voldemar Miller. Kaua siin need haruldused on olnud, nende seinte vahel süüa neisse ruumidesse on raamatukogu toodud juba 1910. aastal. Maja asub Toompeal, Kohtu tänav kuus, nendes ruumides vist raamatukogu on nüüd veel väga lühikest aega, omamoodi kahju lähevad kaduma need võlvid ja mis on iseloomulikud just sellele ajale, mis siin hoiul on. Ja see on loomulikult kahju, aga teisipidi meie raamatukogu on tegelikult juba ammu kasvanud üle siinsete kitsaste raamide, kus raamatukogu üldse alguse sai. Selle raamatukogu põhja moodustab endine nõndanimetatud Eestimaa Kirjanduse Ühingu raamatukogu. Tegelik veel vanem põhi ulatub 16.-sse sajandisse, sest selle kogu koosseisu on liidetud ka juba 16. sajandil tekkinud esimene Tallinna avalik raamatukogu Oleviste kiriku juures. See raamatukogu on selles mõttes erakordselt huvitav, et kõik teised nii vanad raamatukogud, mille kohta on andmed, on tegelikult hävinenud ja neist on ainult säilunud riismed ja mõningatel juhtudel nimekirjad. Selle raamatukogu kohta aga on säilinud 1658 aastal tehtud nimekiri ja peaaegu kõik, mis sellesse nimekirja sisse võetud, on ka alles, mida tol ajal loeti. Harilikult arvatakse, et sel ajal loeti põhiliselt ainult vaimulikku kirjandust. See päris nii ei ole, sest et selle raamatukogu korraldaja kiun olnud jurist ja selles on üsna palju juriidilist kirjandust, on ka geograafilist kirjandust. Meie kõige vanem Ki-raamat on aastast 1478 üks juriidiline teos, mida võiks nimetada juriidiliseks entsüklopeediaga ja siia on koondatud küllaltki suure hoolega. Kõik, mis on Eestis eriti just Põhja-Eestis trükitud ja selle kohta käis Lion siin raamatukogus näiteks ainueksemplarid esimestest Eestis trükitud raamatutest. Kaua aega arvati, et Tallinnas hakati raamatuid trükkima 1635 aga Tallinna raamatu suur uurija, kunstiinstituudi dotsent Ants Treiman avastas et meie kogus on ju kaks raamatut, mis kannavad aastaarvu 1634 kuid see aastaarv oli ära peidetud kronogrammi sisse. Nii et see 1634 tuli välja siis, kui Ühes lauses suured Tähed arvata rooma numbritena kokku võib-olla nii mõndagi huvitavat või veel siit sellest raamatukogust leida nende vanade vanade ürikutena vanade raamatute hulgast, kui neid veel põhjalikumalt uurida. Kahtlemata Etsitud, midagi võib paljus välja tulla, selleni tõestuseks on ju omaaegne leid, kui avastati siin ühe raamatu neid köite vahel veretz, ainukesed säilunud lehed, mis meil on olemas van rad, kõlli katekismus, sest see on senini esimesest eestikeelsest raamatust, mis ilmus Wittenbergi 1535, aga ei olegi vaja iga kord leida midagi uut, on vaja lihtsalt juba tuntud uuesti uurida ja tuleb ka palju uut välja. Nii et see raamatukogu on ikkagi ammendamatu. Ja, ja peamine, mis tema juures on. Iga raamat, mis siin nii pikka aega on olnud, on kuidagi muutunud dokumendiks, sest tema kajastab Tallinna elu ja sündmusi ja kultuuri. Kasvõi näiteks niisugune asi, et kui meil on üks omaaegne arhitektuuriline nisugune, fassaadide raamat siis üks aastakäik sellest on eriti iseloomulik, kui minna sellega mööda Tallinna tänavaid, siis näete, et sealt onnid sõidu kootilika fassaadid välja joonistatudki. Peale selle on aga siin ka niisuguseid asju, mis võivad pakkuda üleeuroopalist ja ülemaailmset huvi. Näiteks on meil mõnikümmend ilkunablit. Viku naaber on teatavasti raamat, mis ilmus 15. sajandil trükikunsti esimesel sajandil. Meie siht on praegus nii arendada see sektor niimoodi välja, et tera sisaldab võimalikult kõik selle vanema kirjanduse, mis käsitleb Eestit või on trükitud Eestis. Praegu komplekteeritakse siia väga hoolega juurde ja peamine, mis siia juurde praegu tuleb, on eestikeelne raamat ja eestikeelne ajaleht tervest reast. Ajalehtedest ei ole võimalik kõigi raamatukogude peale kokkugi saavutada Ühte täiskomplekti. Sellepärast kogutakse siia praegus ka iga üksikajaleheeksemplar ja iga üksikkalender, mis kusagilt leitakse. Meil on ju palju-palju inimesi, kellel on ajalehti vanadest aegadest vanu kalendreid, mida enam ei loeta. Ja mine sa tea, kellel võib tõesti meie kuulajatest olla praegu mõni haruldus kodus, mille väärtust ta ise ei tunne, kuid mille väärtus alles siis selgeks saab, kui ta teie kätte satub. Ja see on täiesti kuidagi imelik juhuslikus mõnikord et ühte aastakäiku kalendrit näiteks võib saada igalt poolt ja teist mitte kusagilt. Siin oleme meie naabrite juures, aga hambast hästi-hästi puretud kõika mitte, nagu te siin näete, inkunaabli juures on väga huvitav see, et kuna Haabel veel jäljendab ju täiesti vara käsikirja, kui me võtaksime, meil ongi neid, mis on vanasse käsikirja köidetud raamatuid, kui see oleks veel kõrval, siis näeksime, et et vahet ei ole, mitte midagi. Uuri luubiga ennem kui vahet saad ja näete, need alguslehed, suured initsiaalid, nüüd on kõik tehtud neile käsitsi juure ja värvilised. Harilikult on nad ainult punased, nagu siin siis rublitseeritud, tihti nad on aga ka mitmevärvilised ja kullad. Siis on meil veel niisuguseid huvitavaid eksemplaris nagu ahelas raamat. Näete, ta on needitud raske tammepuust kaane külge ja sellega oli ta omal ajal lugemispuldi külge kinnitatud. Selle raamatuga on juhtunud niisugune õnnetus, et just sõja ajal on ta evakueerimise käigus Jaanus läinud temalt vasikanahk pealt kaduma ja sellest on aga teisipidi olnud, näete, milline kasu, et meil on nüüd imehea võimalus näha, kuidas nägi välja üks tõesti vana tammepuust ega jaa ahelas raamat. Ja see raamat on pärit, see raamat ise on aastast 1475, see on Clar Woo Bernardi klusid. Esimesed trükitud raamatut olid kallimadki, kuid Caligraphi poolt käsitsi kirjutatud raamatut. Kui sageli ja kui palju teie sektori haruldaste ja käsikirjaliste kogu kasutatakse laenutele umbes seitse 8000 plari aastas peamiselt kohal lugemiseks. Teaduste akadeemia keskraamatukogu uuema aja raamatufond aga su Estonia puiesteel pearaamatukoguhoidja Endel pillow, samal ajal ka laenutus ja hoiuosakonna juhataja. Kui suur on teie raamatufond raamatuga, mis ajast siia kuulub? Raamatufond, millest meie praegu Estonia puiesteel number seitse teenindame, lugejaskonda ulatub ligi miljoni trüki ühikuni. Siin on peamiselt uuem kirjandus alates möödunud sajandi teisest poolest käesolevast sajandist. Vanemad trükised, eriti kohalikud, kuuluvad haruldaste käsikirjaliste raamatute fondi. Eriti oleme tähelepanu pööranud Perioodika fondide moodustamisele, kuna teaduslik uus informatsioon ilmub kõigepealt ajakirjanduses ja toob selle lugeja teadlasele konstruktorile kõige kiiremini kätte. Mille üle teie ja teie lugejad siin väga suurt head meelt tunnevad? Erilist huvi pakuvad teaduslikele töötajatele restoratiivsed, ajakirjad mis ilmuvad Moskvas üleliidulise teaduslik-tehnilise informatsiooni Instituudi väljaannetena, aga ka niisugused rahvusvaheliselt tuntud ajakirjad nagu otsitavad abstraktse kemikaal abstraktse ja teised, mis toovad andmeid uusimate teaduslike avastuste saavutuste kohta kogu maailmast. Kogu jooksva aasta Perioodika. Lugejate keeles lihtsalt ajakirjad, mida me saame üle 2400 nimetuse tahame paigutada lugemissaali avariiulitele. Et need juba raamatukoguhoidja vahenduseta oleksid lugejale käepärast. Alati kasutatavad vabalt sirvitavad eriti huvitavaid materjale kõige laiemale lugejaskonnale sisaldab meie raamatukogu teatmefond. Valve bibliograaf, Lilian Velle rändkass on teile esitatud soovitud teie seisukohast lahendamatuid küsimus Jassi. Ja kindlasti näiteks eile küsiti minu käest materjali rahvusvaheliste künnivõistluste kohta. Ja senini ei ole ma suutnud vastata sellele küsimusele. Otsisime läbi suure hulga ajakirju, paar väikest märget, leidsime Soome ajakirjast, madal aus. Aga midagi olulisemat ei ole senini leidnud ja ei või et öelda, kas leiab või ei leia. Kas taolised juhused on erandlikud või? No tuleb ette. Aga tavaliselt me katsume ikka lahendada kõik meile esitatud küsimused, välja arvatud niisuguseid juhuseid, kui meil on teada, et meie abi kuritarvitatakse nimelt näiteks kas või televisiooni viktoriinide puhul. Siis me otsest vastust ei anna. Soovitame tal tulla raamatukokku ja juhatame talle kas mõned materjalid kätte, kus ta võiks seda vastust leida, aga ise me ei otsi neid küsimusi välja. Teie teatmefond annab vastuse peaaegu kõikidele neid huvitavatele küsimustele. Ja meil on huvitavaid entsüklopeediaid väga vanu ja väga uusid ja niisuguseid entsüklopeediaid ka, mida vabariigis võib-olla teise ei leidu. Vahel juhtub meil ka lõbusaid lugusid, kunagi tuli üks lugeja palus Ameerika kirjaniku romaani, mille pealkirjaks on veenõu ja siis tõesti me mõtlesime ja otsisime, ja mitte ainult üks bibliograaf, vaid vaid terve raamatukogu küsiti läbi ja keegi ei tulnud selle kirjaniku peale. Lõpuks hakkasime siis lehitsema, meil on stemaatilises kataloogis võimalik üles leida suure tööga ükskõik missugune inglise keeles kirjutatud teost ja siis selgus, et see soovitav teoscoli draiveri titaan. Titaan, on ka teatud veenov liik. Nüüd on tavaliselt küsimused, mida esitavad väljastpoolt akadeemiat lugejad, meie oma teadlased. On temaatilistes küsimustes niivõrd kompetentsed, et nendes küsimustes pöördume meie nende poole ja nad abistavad meid hea meelega. Võõrkeelse kirjanduse sektori juhataja Veera Victor loovad mitu riiki Soolod oma kirjandus meie väiksesse vabariiki, 37 riiki, 11 sotsialistliku ja ülejäänud kapitalistlikud. Viimaste kuude jooksul tuli keemialeksikon kolmeköiteline. Seda ootasid meiegi mitut eriti. Noh ja siis iga instituut tellis oma vajaduste järgi ja siis nüüd aasta lõpuni, loodame need kõik sahtlid aastatega, me oleme juba üks kümmekond muretsenud juba raamatukogus on Belshden. Meelinsi Hand luht näiteks nende organism üks maksab 126 rubla 54 54, aga teistel on veel kallim 145 rubla kuni 200 rubla üks köide, muidugi mitme keelega tuleb teil siin kokku puutuda. Euroopa keeltes tuleb kõikide euroopa keeltega muidugi ja nii enam-vähem saame ka aru, nii palju, kui meil töötlemises vaja on. Räägiti muidugi ka mitu keelt? Jah, mitu keelt olen lihtsalt sunnitud teadma neid eestiline muidugi inglise, saksa ja natuke prantsuse keelde. Seltsimees kauba ja lõpuks. Millal avab vabariigi ainulaadne teaduslik keskraamatukogu oma uksed juba uues hoones, siin Lenini puiesteel? Loodame, et saame avada oma uksed järgmise aasta esimese kvartali lõpus pool. Ja siis ehk saavad kättesaadavamaks meie fondid laiemale lugejaskonnale. Uues hoones on meil planeeritud mitmesuguseid lugemissaale kaheksa ja me loodame, et me suudame siis vähemalt pealinna teadlaskonda teenindada paremini kui praegu. Nii miljonid kõige erinevamad sõbrad ootavad teid. Ja pisut aega tagasi jäi ta teil raamat pooleli. Raamat, mis õpetab juurdlema, mis toob kõik maailmad käegakatsutavas mõtte kaugusse.