Algab kirikuelu, saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust, head kuulajad. Viimasel ajal, eriti viimasel nädalal oleme kuulnud, kõnelevad palju islamist. Paraku küllap seoses vägivallaga ja õigem oleks öelda vägivalla õigustamiseks ka religiooniga, nii nagu teevad seda terroristid hoopis vähemalt tellitud islami ja kristluse dialoogist ja ühistest väärtustest. Sellelgi nädalal kohtusid Genfis kirikute maailma nõukogu esindajad moslemitega religioonide vahelise dialoogikeskuses ja selliseid kõnelusi on peetud juba üle 20 aasta. Mõistagi väljendati üheskoos kurbust selle üle. Religiooni on taas kord väärkasutatud vägivalla õigustamiseks ebaõiglastel ja omakasupüüdlikel eesmärkidel. Millised võimalused kristluse ja islamidialoogis sellest räägime tänases kirikuelu saates. Oma ühisosa on paljudele religioonidel aga ennekõike juutlusel, Kristusel ja islamil. Minu vestluskaaslaseks on Elo Süld, kes on Tartu Ülikooli usuteaduskonna islamistika lektor teoloogiadoktor ja uurinud just nimelt islami ja kristluse omavahelisi seoseid. Kas annab nüüd religiooni võrrelda või kas üldse religioone saab võrrelda? No ma ütleks niiviisi, et neid religioone loomulikult annab, võrrelda, saab võrrelda selles mõttes tuleb võrrelda sellepärast eriti nagu siis islamiperspektiivist lähtuvalt on see, et nii-öelda siis islamisiseselt noh, võtame siis islami prohveti Muhamedi Muhane näebki ennast nende kahe religiooni nii-öelda siis kontekstis. Et enne teda olid prohvetid, kes rääkisid siis heebrea keeles juudi rahvale, iisraellastele, siis olid prohvetid, kes rääkisid kreeka keeles rumeenia keeles, aga heebrea keeles samuti nagu jeesuse näol. Ja, ja siis tuli tema prohvet Muhamed ja prohvet Muhamed näeb, et kõik need prohvetid enne teda, olgu see Jeesus, olgu muuseas, olgu noabi Taavet räägivad kõik üht ja sedasama lugu kuulutavad jumala suurust, looja suurust, kulutavad viimset kohtupäeva, vaata kulutavad, et inimesed tuleksid tagasi jumala juurde. Ja selles osas ta näeb ennast nagu siis ühe prohvetit selles prohvetite peas. Et selle võrra ei ole nad mitte nagu siis nii-öelda ainult võrreldavad siis islamikontekstist lähtuvalt vaid kristlus ja juutlus kuuluvatski siis islami nii-öelda süsteemi. Kui palju on ühiseid pühasid tekste juutluses kristluses ja islamis? Ma ütleksin niiviisi pühasid tekste kui niisugusi, noh ütleme On raske öelda, et ühiselt, sellepärast et arusaam koraanist ja arusaam piiblist on selles suhtes nagu erinevad. Et kui piibel on siis kristlaste jaoks ja ta on jumala sõna. Ta on püha raamat, aga ta on jumala sõna, püha raamat, mis on kirja pandud inimeste poolt ja seda aktsepteerib kirik, seda aktsepteerivad kristlased, see on jälle siis lähtekoht. Jumala tõeline jumala sõna, kes on lisaks saanud Jeesus Kristus. Nüüd Islami moslemite jaoks on nende sissepühadeks koraan mitte ainult nagu pühad, sest jumala sõna vaid see on jumala sõna, mis on siis tallel olnud ilmutatud Muhamedile ja Muhamedile, kes oli siis kirjaoskamatu, et siis kinnitada, et Muhamed seda kuidagi kirja pannud. Ei vastupidi, ta kuskilt seda siis nagu ka maha ei lugenud. Ja nende nagu arusaama järgi siis taevast antud raamat ehk siis ei ole inimese poolt kirja pandud, küll tan hiljem nii-öelda siis kirja pandud, aga see ilmutus isenesest on nagu siis taevast sõnasõnaliselt. On öeldud. Ja, ja siis Ma ei räägi seda siis sõnasõnaliselt annab seda edasi ja selle võrra, kui, ütleme siis piiblis. Me kohtame lugusid, me on ka apostel Paulus, on seegi siis mõtleb need piiblilugusid kogu seda siis Jeesuse sündmust küll nüüd nii-öelda dioloogi prisma aspektist läbi ja arutab selle üle võib nii öelda siis ka nagu õpetust või ütleme, selles suhtes nagu mõistab siis, et kuidas mõista seda Jeesust, kes suri pattude eest ja mida see tähendab ja nii edasi räägib kristlikus eetikast siis islami puhul või ütleme, ekraani puhul on see, et see ilmutusena antud seal ei aruta, et ta nagu millegi üle vaid see on antud ilmutus, kus on oluline siis iga nagu selline värss vaata ehk siis nii-öelda see märk, tähis, mis on siis ilmutusüksusena antud ja see on kirja pandud. Et mis on siis nagu võiks ütelda, et ühine, mida siis on huvitav vaadelda, uurida. Et kui me siis nii vanas testamendis on meil prohvetit uues testamendis, siis Jeesus või siis ka ka siis Paulus oma kirjades hiljem Jakoobuse Timoteose kirdes ja nii edasi võetakse prohveti loodeks ju üles, Nendele räägitakse siis koraanis, me kohtame väga palju prohveti lugusid kõikide just niisuguste manad, Aabraham, Taavet, Mooses, Jeesuse lugu ja nii edasi. Aga neid lugusid ei räägita seal loogiliselt, vaid nendest lugudest räägitakse ainult see, mis on oluline ja oluline, mis tuleb uuesti mõista või teistmoodi interpreteerida. Ehk siis eeldatakse, et kuulaja teab seda lugu näiteks kuule teab Joona lugu ei kuule, teab Hiiobi lugu, Hiiobi lugu näiteks antakse nagu ütleme siis mingid fragmendid, Iiobi loostist, neljas puhas koraanis, mis eeldab seda, et kuule teab seda ilmutust, ta teab Hiiobi lugu, aga siis antakse talle mõista siis, et mida tuleb teistmoodi selles Hiiobi loos mõista või näiteks Jaakobuse lugu või, või siis näiteks Joosepi lugu, Joosep lugu on ainus ainus lugu koraanis, mis on tõesti nagu jutustatud, ütleme siis rohkem enam-vähem loogiliselt ja pikemalt tõesti nagu üks suur Kaheteistkümnes suura siis kirjeldab seda Joosepi lugu, aga teised prohvetilood on niisugused ikka jälle siis koraani erinevates suurades tulevad nagu siis elementidena esile mingi pisikeste katketena ja lõpuks eesmärgiga, neil on sõnum, mida tuleb sealt nagu mõista, see lugu ei ole nii kronoloogiliselt, et oli Jakob ja tal olid pojad ja siis mised, pojad tegid või noh, selliselt ei ole. Ehk siis selle võrra loomulikult need need lood on olemas. Ja huvitav on ka see, et islami, kaheksandal üheksandal, eriti üheksandal 10. sajandil koraani kommentaatorid pidasid väga oluliseks ja said aru selleks, et koraani mõisted lugejad mõistaksid, peaksid neid lugusid tundma ja selle võrra nendes kommentaarides väga palju kasutatud piiblitsitaat, antudki, räägitud, seda piiblilugu edasi isegi on, nagu siis erinevad kommentaatorid kirjutanud näiteks evangeeliumit, teleneljale, evangeeliumid, oma kommentaarid islami perspektiivist, eks ju, niiviisi ütleme, neil on olemas olnud siis nagu need evangeeliumid kasutada ja nad omad kommentaarid kirjutanud. Ja seda siis üheksandal sajandil. Nii et kui me räägime ühistest baastekstidest, siis vana testamendi osa ja uuest testamendist evangeeliumit, osa. Jah, mida võib võrrelda, sest Paulus on siiski juba ütleme siis varakult pandi Paulus kõrvale just sellepärast, et ütleme siis see Kristo loogia, see, see arusaam siis ütleme Kristusest edasi kogu sellest ristisündmusest on hoopis teistsugune, kui siis on islamikäsitlus Sis Jeesusest Jeesuse ristisündmusest sest ütleme nii, et, et kui Mohamed tegutses, siis loomulikult oli siis Araabia poolsaarel nii kristlus kui ka juutlus. Aga kristlase puhul ei olnud siis tegemist selle kristlusega, mis oli nii-öelda Bütsantsi või siis Rooma nii-öelda siis ortodoksne kristlus vaid olid siis need, kes siis Rooma Bütsantsi poolt vaadatuna olid siis reetikud, kes olid pagendatud, ära pagendatud kõrbesse ehk siis ongi nii-öelda Araabia poolsaarele enamjagu ongi kõrbe, kes olid oma siis koolkonna ja oma kiriku ja oma sellise nagu siis rajanud sinna siis Araabia poolsaarele. Oli näha, et Muhamedile oli seal väga konkreetne kokkupuude noh, ütleme kasvõi ees puhul, et Jeesuses räägitakse, Jeesusel on väga oluline roll koraanis. Jeesus, miks siis Jeesus on Muhamedi ettekuulutajad andis Muhamedile eelnenud prohvet. Võtame luuka evangeelium, võtame Jeesuse sugupuu siis näiteks Muhamedi sugupuud loomisel ongi aluseks võetud Luuka evangeeliumi sugupuu ja teda siis sätitakse sinna Jeesuse nii-öelda siis sugupuusse ehk siis nagu näidata seda, et, et neil on nagu siis nii-öelda jälle neljast uksest koormise järgnevus, järjepidevus olemas. Miks te tehakse, on see, et tegelikult selle järjepidevuse kaudu ka siis uus prohvet püüab ka ennast legitimeerida seadustada, et noh, et tema on see õige prohvet tema nii-öelda prohveti suksessioonis. Ja sellel on oluline roll, aga Jeesus, mida nagu rõhutatakse, on see, et esiteks Jeesus on inimese poeg Maarja poeg, räägitakse ka Jeesusest kui messias, aga see mess ja käsitlus ütleme kasvõi see mõistemas siia, mis siis araabia keeles on araabia keelt kõnelevale inimesele, kes ei tea kristlusest või juhtlusest midagi tähendab seal mingit rändurit, et tal ei ole nagu mingit seost sellega, et sul, ütleme siis Jaan jälle eeldab seda, kui te kasutate mõistet, siis ta eeldab nagu teatakse, mis on siis Messiias, ütleme siis juutlikus kontekstis. Aga Jeesus on siis Maarja poeg ja mitmes kohas on väga selgelt öeldud, et ta ei ole jumala poeg, et ta ei ole jumala poeg, ärge nimetage mind jumalaks, ma olen inimese poeg. Ja teine asi, mis on hästi rõhutatud, et Jeesus ei surnud ristil, et Jeesuses võeti üles jumala poolt, võeti taevasse ja loogilisest kirjandusest räägitakse ka seda, et enne kui siis kohtupäev tuleb Jeesus tagasi tulla, kulutama ette siis seda viimset kohtupäeva, seda siis nii-öelda islami Essatoloogias. Aga miks ei ole nagu võõras just nagu siis sellisel, nimetagem seda kriitilisele kristlusele või siis sele kristlusele, mis oli Bütsantsi ortodokse ütleme oma kristluse poolt, siis kuulutati reetikuteks, ehk siis näiteks monopeusiidid, kelle jaoks oligi, et Jeesus oli inimene, sest jumal ei saa surra risti nende põhilause oli. Et jumal ei saa surra ristil ja sellepärast Jeesus on ainult üks loomus, inimlik loomus ja sedasama kristlus tegelikult nagu siis peegeldab, kirjeldab ka koraan, sest see oli see tuttav kristlust talle, mis nii-öelda siis sealt kõrvalmajast või, või nii-öelda tema kõrval nagu võrsus ja tegutses. Ja oma doktoritöös oled sa võrrelnud prohvet Muhamedi ja Paulust. Miks just selline võrdlus, miks mitte Muhamed ja Jeesus? Oma doktorialguses ma kohe kirjutan ka seda, et, et seda võrdlust väga tihti tahetakse teha, et Muhamed ja Jeesus ja islami seisukohalt täiesti nii-öelda aktsepteeritud, sellepärast et mõlemad olid ju prohvetid, nagu ma ka ütlesin, et Jeesus kuulutas Muhamedi ette, nad on võrreldav persoonid islami seisukohast, aga kui me võtame nüüd kristlikku aspekti, siis on nad võrreldamatud suurused. Üks on jumala poeg, teine prohvet noh, et siin nagu ongi see nii-öelda väärik kohe võrdlusel, et lõpuks võiks võrrelda koraani ja siis Jeesust, et noh, mõlemad on jumala sõnad, üks joon, eks ju, saanud sõnaks saanud inimeseks ja selliselt võiks nagu neid võrrelda. Aga mina siis võtan nagu Paulus ja just selle võrra, et kokku puutuda punktid on see, et Paulus ja loomulikult ta otseselt ei nimeta ennast prohvetiks. Tema käsitlus siiski endast on öelda apostli. Ta on see, kes tuleb nagu kuulutab, aga samamoodi Muhamed peale prohvetiks, olemas on ka nii-öelda siis vahtrasuul, eks ju, ta on ka saadik tan jumala saadik ehk siis ka teda võib käsitleda siis islami kontekstis sellise jumala saadiku jumala nii-öelda apostlina. Ja kui nagu siis otsidagi, et keda panna siis selles reas, ütleme siis, kui Muhamedi Mooses on niisugused võrreldavad suurused, keda siis panna siis nagu kristlikus kontekstis siis sinna kolmandaks luua mingit, sest loogiat siis sobikski Paulus, kes nagu käsitleb ka siis ennast nii-öelda jumala postlina Jeesus apostina, kellel on väga oluline, ütleme just hilisemas kristlikus traditsioonis on tema kutsumist pool, kui me seda loome siis Apostlite tegudest, eks ju, kes samamoodi, nii nagu Muhamed ta kohtub siis selle kristliku ja, ja, ja siis juutliku traditsiooniga ja nagunii-öelda, siis asetab ennast sinna ja püüab siis nagu nagu mõista Sist ennast uuteks nii-öelda siis seda sõnumit toob selles kontekstis muutes ka nagu seda tekst, eks ju, seda ümber interpreteerides samaga Paulus olles ise juut, olles nagu siis kutsutud Kristuse apostli iks mõtestades oma eksistentsi ümber sele, kristus sündmuse valguses, ta peab ka nagu siis seda, mida ta on enne uskunud, kuulutanud, õpetanud, eks juur variseerina. Et ta peab nagunii-öelda uuesti ümber interpreteerima, uuesti mõtestama, seda nagu samas positsioonis Muhamedi ka, et neil on mingisugune traditsioon, ees on midagi toimunud, eksju mingi ilmutus, üks üks sai seal hiira mäel, eks ju, kohtus selle ingliga, teine kohtus Kristusega kas nad said nagu midagi nende elus toimub ja nad peavad nagu ennast uuesti nagu asetamise traditsiooni. Et selles osas on nagu neil jälle nagu, ütleme seal kutsumisloo kaudu neile jälle nagu selline ühine kontekst ja võrreldav aspekt siis hästi huvitav on, ütleme, kui ma hakkasin neid võrdlema, siis ma järjest rohkem leidsin neid, et kontekste, kas või nagu selles suhtes, et loomulikult näiteks noh, kuus aastat on vahet, eks. Aga kui võtta siis nagu need ajastud, et mis oli siis seal 30.-te 40 kuuekümnendatel, kui apostel Paulus tegutses, mis oli siis seitsmendal sajandil, eks ju, kui kui Muhamed tegutses, millised, nagu pöördelised sündmused, millised heisatud loogilised ootused olid, nagu nendel ajastute on ka ajastus võib näha siis selliseid sarnasusi, mis oma poodi ka peegelduvad näiteks nende varasemas mõlemal nagu varasemas kuulutuses. Et nii Pauluski Muhamedi, mõlemad tegelikult tulevad nagu alguses kuulutusega, eks ju, tuleb viimne kohtupäev, pöörduge, kui lugeda näiteks Paulus ja seda esimestest loogika kirja, siis seal on väga konkreetne tema ootaski, et Jeesus tuleb kohe. Et teil ei ole vaja siin mingit perekonda luua, näiteks ei olnud, tal ei olnud nüüd pere teema näiteks on üldse nagu ei olnud Pauluse jaoks teemad, miks sellepärast et Jeesus tuleb ja siis ei, olen siin mingeid lapsi saada mingit perekonda luua, vaid, vaid noh, nad on valmis olema Jeesusega kaasa minema, Jeesust vastu võtma. Nii, ja Muhamedi, esimesed suured esimesed ilmutused, ütleme mis ta nagu saab, on samamoodi on üleskutse, et viimne kohtupäev tuleb, olge valmis, eks ju. Mõelge mõelge järgi, seadke oma elud nagu uuesti ümber, olge valmis, jumal tuleb ja te peate jumala eest vastutust andma. Jälle nagu sarnased, niisugused nagu motiivid kuulutuses. Ja mis on nagu pelgu, huvitav oli minu jaoks nagu vaadata, kuidas nad siis sellesama eelneva traditsiooniga ümber käivad. Ehk siis on ju nii, Pauluse Muhamedi jaoks on sellised nagu siis ütleme, prohvetid või suurkuju traditsioonist nagu Aabraham, Mooses olid nagunii mõlemad olid nii nii Muhamedi kui Pauluse jaoks nagu noh, ütleme siis need ütleme, sellised traditsioonilised suurkujud, keda mõisteti, tõlgendati ümber võrreldes eelneva traditsiooniga ja anti neile siis nagu uus tähendust võiks ütelda. Sarnane tähendus. Et kui siis Aabraham ist sai Paulisel ta oligi nagu see usklik, eks ju, kes ei olnud juut, see läks aga, aga ta nagu ja ta ei olnud ka siis nagu selles suhtes ümber lõigatud ja niiviisi, aga lõpuks ta käsitleb Aabrahami kui, nagu usklike esiisana ta nagu see kristlane nagu priori või nagu see essents on olemas. Ja samamoodi nagu Ibrahim Muhamedi jaoks, nagu lõpuks saab, temast oli Hanii tegelikult moslemi kristlane, ta ei olnud nagu juut. Aga ta oli hani, kes tähendab siis nagu siis selles toonases islami autorid käsitlevad siis seda nagu siis Araabia ühiskonda, mis oli enne Muhamed, nagu sellise uskumatuna. Seal olid ka need mõned usklikud, kes siis uskusid sellesse ühte nii-öelda jumalasse, kes on nii-öelda selle ühe jumala uskujad. Ja ja tema oli ka, nagu siis näha, niiskes siiski oli usklik vaatamata sellele ta elas sellises haarses või, või ütleme, sellist uskmatus nagu kontekstis siis ütleme, moslemite poolt tagasi vaadatuna, eks. Ja lõpuks ka Ibrahimi saab siis Muhamedi jaoks nagu see usklike isa, et need on nagu need jälle huvitavat temaatikat, mida ma siis oma doktoritöös käsitlesin ja võrdlesin, uurisin. Aga kui me räägime sellistest väärtustest, moraalist viimastel nädalatel, nagu me oleme kuulnud väga palju ka vägivallast räägitavad, siis millised on siin seisukohad kristluses ja islamis? No loomulikult on nagu see, et no võtame kasvõi nagu dekoloog, eks ju, 10 käsku. Moody, 10 käsku Temasele essents on olemas kohe nagu käskudena täiesti võrreldavad 10 käsku nii koraanis kui, eks ju meil on siin Moosese raamatutes piiblis, et, et selles osas nagu loomulikult nagu eetilised väärtused ja see, mis nagu toimub Te olete siis seda islamimaailma seda terrorit vaadata siis paati ehk siis pingutust jumala nimel siis iga usklik moslem ütleb seda, et see, mis toimub Maide tapmine jumala nimel ei ole džihaadi, nagu siis selle pingutuse mõte. Et, et samamoodi nii nagu kristluses tegelikult ju lõpuks ikkagi noh, kui me vaatame minevikku, me oleme ka siin ristisõdasid pidanud siis jumala seal ja ja siis seda tõotatud maad nii juutidest kui moslemitest puhastanud jumala nimel siis ei ole nagu meie ütleme siis kristlaste minevikus midagi uut, siin on nõidu põletatud ja nii edasi kõike nagu tehtud, jumala nimel. Ja samamoodi ka praegu islamimaal on seesama kriitikaga moslemite poole pealt ka tugev olnud. Ja kirjutatakse moslemi autorite poole pealt, kahjuks sellest ei räägita eriti palju, aga kirutakse ka moslemite autorite poolt nagu palju nii-öelda siis raamatuid ja Joosid selle kohta, et kõik need arusaamad, et kui ma tapan uskmatu, siis ma lähen paradiisi või noh, midagi taolist. Et see on täiesti vale arusaamad ja kust bioloogid tõesti nagu astuvad moslemiteoloog astuvad nagu nende arusaamade vastu. Et selles suhtes, nagu see hukkamõist see selle kohta, mis toimub siis selle terrori kohta on on siis nagu poes olemas ja loomulikult need eetilised reeglid on, on samamoodi olemas, nii nagu kristluses on eetilised, eetika, moraal ja nii edasi nagu nii-öelda kõrgele tõstetud ja nagu mõistetud Kui mõelda dialoogi peale kristlus ja islam, mis on siis kõige suuremad komistuskivid selles dialoogis, mis on need küsimused, mis kõige rohkem võib-olla lahutavad? Mina ütleks nii viisiateks kõige raskem komistuskivi ongi poliitika võim ja, ja võib-olla nagu see, mis on, ütleme, võrrele siis juutluse, kristluse ja ja islamiga on komistuskiviks see, et juutlus vähem jutlustada, isegi aga islamis ja kristluses on nii-öelda siis vaatlus, et meie oleme need õiged nii-öelda tõve, absoluutse tõve nagu niisuguse monopoli omamise soov ja see on komistuskivi, see on esimene komistuskivi, et meie oleme õiged, et kui nagu sellise arusaamaga nagu minnakse joogi noh, siis ei olegi dialoogi, siis ei saagi olla dialoogi. Aga kui me laeva nagu siis arusaamaga kristlaste poole pealt, et on nii-öelda, siis me oleme avatud ja, ja me ei lähe nagu sellise absoluutselt üle nagu taotlusega, siis on tegelikult nagu need kokkupuutepunkte on, aga loomulikult ei, ei tasu kohe hakati siis arutama siis Jeesuse kahest loomusest Jeesuse ristisurmast, sest need on nagu need arusaamad, mis on siis tõlgendatud islamis teistmoodi. Aga kui nüüd ütleme, siis kristlikus perstiilist mõista, mis on nagu paratamatult tõlgendatud islamis teistmoodi, siis see kristlus, millega nemad kokku puutusid, oli monoSiitlikeks, olid Nestori jaanid, et neil ei olnud seda nii-öelda siis ütleme, need kristlased uskusidki nagu nii-öelda teisiti, sest noh, nemad olid nialisele ortodokse kristluse poole peal nii-öelda hereetikud, eks ju. Aga vot nende hereid tilise arusaamadega püüdsidki moslemid kokku. Ja seal on nagu ka see, mis on komistuskiviks, on see, kui minnakse eesmärgiga teise usku reformima. Et tihti öeldakse, et konflikt, mis muutub religioosses konfliktiks, lahendamatu konflikt sellepärast et me ei saa nagu religiooni nagu noh, ütleme siin nagu muuta, et me istuda siis nagu moslemitega laua taha ja ütlema, et okei, teeme niiviisi, et me võtame nagu veidikene siin oma, seda noh, ütleme võib-olla sa Maarja, Taara minna siis jätame ära ja võtame siit mõned kohadele usus tagasi, eks ju. Te katsuge nagu kuidagi ka nagu siis tuua mingid kohad nagu sisse, eks ju, et me ei saa nagu pesa piiblit ümber kirjutada selles suhtes, et jätaks sealt nagu selle siis jeesuse kaks loomust kuidagi nagu teeks natuke teistmoodi ristisurmaga natuke seal muudaks, eks ju, nime isaga koraani selles suhtes kuidagi nagu ümberg nagu selles suhtes nagu sõnastada, et, et noh, et seda kuidagi nagu teistmoodi mõista. Et, et tegelikult on ju eesmärk sellistel religiooni dialoogil ei ole mitesse nii et nemad võtavad nii-öelda missioon, mission, et nemad võtaks meie religiooni üle või vastupidi. See, et me suudaksime teineteist esiteks kuulata siis teineteist mõista. Ja kuna me nagunii-öelda elame maailmas, mis on mõnes mõttes ka globaalne küla, siis me suudaks teineteise kõrval elada nii, et me kõik nagu saaksime nagu elada siin koos, ilma et me ilma et me teineteist nii-öelda ära kuidagi hävitaks. Ma tooks näite siis just islam enda keskel, et kui nõukogude ajal ja nagu peale ütleme ka siis Eesti Eesti nagu siis ei saa alguses edasi moslemi kogukond ja šiiidid ja sunniidid toimetavad ju Eestis ühes mošees. Saudi Araabias sunniidid tapavad šaiite, Iraak, sunniidid tapavad šiide, kogu see islamiriik tapab siiteks selles osas, et et see on võimalik, see on täiesti võimalik. Aga see ongi see, et kui mingi poliitika võim ja see tuleb vahele, siis nagu asi nagu kaob ära. Ja, ja samamoodi näiteks ütleme sellised väiksed kogukonnad ka näiteks moslemimaailmas on ju ennekuulmatu, et noh, ütleme võtame seal niiviisi, et on Martin maailmas on ka see kogu see islam ei ole mitte üks islami, võibki rääkida mitmetest islamist, kogu maailm on niisugune luuralistlik siis šiiitide, sunniitide ja erinevate väikeste gruppide kõrval näiteks Ibajaadid, kes elavad siis rohkem siis näiteks Omaani piirkonnas ja nemad on teiste religioonide suhtes väga avatud ka avatud ja seda paljuski ajaloo tõttu. Kuna maanvampiiri oma ütleme siis asukohalt oli siis selline, et ta oli nagu hästi avatud ütlemise India ookean, on kõik see, kes sealt nagu teiselt poolt tulid ka teised ütleme siit nagu hindud või Indoneesia meie seast ja nii edasi Eksuga, kristlased, juudid, siis ta on ainus islamiriik, kus on hindu, templid. Niisugust asja nagu ei eksisteeri, eks. Ja ise seal lubatakse ka tänapäeval. Nüüd viimasel ajal on vähemalt üheksa uut kristlikku kirikut ehitatud, see tähendab, lubatakse erinevate religioonide oma religiooniga tegeleda. Võtame nüüd naaberriigi Saudi Araabia, eks ju, piibli omamise pärast nagunii-öelda siis pea maharaiumiseks, noh et selles osas on noh, ka islami nii-öelda keskel riigid, ega need, nagu need voolud on, erinevad ometi loomulikult need Ibajaadid on, ta on ka nagu nii-öelda Rigo Roosne. Selline meeste naiste, eks lahutab seda nagu noh, ütleme islami seisukohalt on ta väga konservatiivne, aga see, mis puudutab just nagu teiste teiste uskudesse suhtumist, see on nagu siis alles hiljuti minu professor Stefan Rainer oli siin Tartus pidamas loenguid ja ütles, et mis tema jaoks nagu fantastiline näha, ennekuulmatu kuulda. Et nende siis piiskopid käisid omaniga nalja, suhted, sõprussuhted kui ülikoolist pingil, ülikooli mani ülikooliga seal ja siis piiskop, kes küla asja piiskop jutlustas mošees pidas kõnet mošees, mis on nagu täiesti nagu selles suhtes jälle nagu ennekuulmatu. Mina küsiks seda, et kes lubab nagu, et kas Eesti luterlik kirik lubaks nagu mõne imaami kõnelema, siis rahvale siis nii-öelda kirikust, et kuidas, nagu sellega hakkama saadakse. Et selles osas on nagu siis ka islami keskel on nagu hästi erinevad nagu nii-öelda suhtumised teistesse regioonidesse, paljuski on loomulikult see seotud sellega, kas ollakse nii-öelda siis enamuses või ollakse vähemuses, kui ollakse vähemuses ja ollakse ka näiteks diasporaa situatsioonis, siis nagu siis selline läbikäimine teistega tähendas ellujäämist, et kui sa nagu ühest küljest küll hoiti nagu seda maa tuleb säilitada oma, aga selleks, et nagunii-öelda ellu jääda, eks ju, siis käidi teistega läbi, sa pidid nagu selle selle, selle valitseja nagu võimu alga nagu aktsepteerima, eks ju, hakkama saama ja selle võrra tihti diasporaa ess elavad, nagu siis moslemikogukonnad on, on tunduvalt nagu siis avatumad ja saavad hakkama noh, ütleme kas või sama eestlaste moslemikogukonna tattalid aserid, eks ju, kes on nõukogud ajal ja enne seda ja edasi nagu see vana kogukond, kes on siin olnud, eks ju, see on väga avatud ja nagu sulandunud ja nii edasi või Eestis. Et selles osas ka nagu islamimaal on see nagu erinev. Kui mõelda islamile ja kristlusele ühesõnaga niimoodi, et mõnes mõttes islamis on nagu lihtsam sallida või aru saada kristlus sellepärast et et Muhamed sel ajal juba siis tundis kristlasi, aga teiselt poolt vaadatuna kristlaste jaoks algristikogudus ei tundnud Muhamedi. Aga võib-olla on isegi nagu kristlaste pool suurem tõrge dialoogiks. Jah, seda võiks küll ütelda selle võrra, et ütleme, et kui ma ütlesin ka seda, et 89-l sajandil nagu ütleme, et ja 10. sajandil need erinevad siis nii juutlikud kui ka siis islamiautorid lähevad piiblit ja kasutavad piiblitsitaate ja lugusid ja nii edasi siis oma oma kommentaarides, aga siiani ei ole veel leitud ühtegi niisugust Sis piiblikommentaari, mis kasutaks koraani. Ja, ja seda küll võib ütelda, et ütleme siis vaidlused tihti selle üle, et kui vana koraan on ja nii edasi on nii palju Kristlikult autorilt ehk siis fonestamaskuselt tegelikult siis seitsmendal sajandil juba räägib Muhamedist, on viited mõnele koraani kohale ja aga ta nagu kuulutab ta kohe ka riiklikuks. Et selles osas, nagu nüüd juba seitsmendal sajandil oli nagu nii-öelda see on hereesia me siis nii-öelda siis distanzeerime, eks ju. Ja ja selle võrra on ka jälle mõistetav, eks ju, miks me ei leia nagu mingilt 10.-st sajandist mingisuguste piibli kommentaaridest mingisuguseid viiteid koraanile. Aga mis teisipidi ma ütleks nagu seda, et jälle nagu ju see avatus või noh, vaata eks ju, kokkupuude selle islamimaailma ja kristluse maailma vahel oli enne ristisõdu oli ju tegelikult nagu olemas ja see huvi oli, ole samas ristisõjad mõnes mõttes oli ka selline nagu noh, tsivilisatsioonide kokkupõrge, eks ju, mis ka nagu need suhted teatud mõttes nagu siis segamini lõi. Aga teisipidi räägitakse, on ka palju niisugust kirjandust selle kohta, et need nii-öelda siis moslemid ja kristlased, kes sõjaväljal seal ristisõdades mingil hetkel olid nii-öelda siis vastaspooltel, aga kui ristist läbi siis isegi toimus nagu tõesti nagu see kirjavahetus ja teineteise tuldi küll edasi. Sest islamimaailm võrreldes siis Euroopaga oli siis rohkem arenenud, nemad said kaks-kolmsada aastat ennem kasvõi paberi, eks ju, raamatukogud, kõik arstiteadus, kõik see oli islamimaailmas tunduvalt arenenud kui, nagu siis pas. Ja võiks ütelda ka see, et nagu see noh, nii-öelda siis valgustusperiood, kui meil oli see siin 18 sajand, eks ju siis neil oli tegelikult see, nagu see valgustusperiood islamimaailmas oli, oli just seal 10. sajandil see avatus nagu Lääne suhtes, et, et sealtpoolt oldi huvitatud läänest ja teisest küljest nagu siis ka lään oli kõigest sellest kullast karrast, aga võib olla ka sellest nagu noh, kõigest sellest kirjandusest ja kõigest sellest nagunii-öelda väga huvitatud kirjeldatakse kas või seda, et, et kui nüüd üks nendest kali omajaadi nende valitsejatest mage sära sinna Hispaania Cordoba Califi siis sealne raamatukogu nagu Plegi silmad ette kõikidele raamatukogudele, mis oli Euroopas ütleme, muidu Euroopas ei tuntud siis nagu nii-öelda munakivi, tänavaid või tänavavalgustus, siis selle kaifaadis oli esimene nagu nii-öelda sillutatud tänavat ja tänavavalgustus ja sellised asjad noh, mis oli nagu muu Euroopa jaoks niisugune. Teil on tulemas ka Tartu ülikooli usuteaduskonnas. Nüüd just eeloleval nädalal üks konverents, kus räägid samamoodi just islamist ja ka kristlusest. Selle konverentsi nagu mõte, see on siis natuke alustada tutvustamist, seda, mis on siis islamiuuringutes tehtud Eestis. Ja, ja me oleme nagu kokku kutsunud 13 erinevat siis torti, last, kes kirjutab kas oma doktorit või on kirjutanud juba magistri või siis on kirjutanud väga-väga huvitava bakalaureusetöö siis islamiga seotud teemal, noh, see on ka vahel võrdlev teema, noh ütleme, et noh, mis on islami kuidagi seotud ja me oleme nagu kogunud kokku, mitte siis andsid ütleme siis meie usuteaduskonnast, kuna neid töid ei ole ka nii palju, vaid ka näiteks õigusteaduskonnast, majandusteaduskonnast, nii-öelda Tallinnast rabistikast, politoloogide juurest ja siis tulevad, nagu need teemad on alates siis terrorismist, ei julgeolekust, lõpetades naise rollina Araabias või islami ühiskonnas. Arhitektuurikäsitlus, ütleme, inimene islami arhitektuuris islami pangandust, žürii on hästi erinevad teemad ja eesmärk on just nagu tutvustada, mis on siis need teemad, mida on uuritud ja natuke ütleme vaadata siis minevikku, mis on tehtud, ütleme seal kui 1802, siis jälle siis keiserlik, Tartu ülikool taasavati, eks ju. Et mis sellest ajast peale on siis nagu islamistika noh, kuna siis toona siis orient muutus järjest selliseks atraktiivseks Euroopa jaoks ja, ja orientalistika põlguse ja nii edasi nagu kasvasse teadusharu siis, et vaadata ka minevikku, et mis, mis on tehtud ja nagu kiigata natuke tulevikku, et, et mis on need teemad, mis tänapäeval siis köidavad, et noh, näha muidugi see, et julgeoleku teemad muutuvad järjest aktuaalsemaks, et vähem sellist kunsti, filoloog energiat ja rohkem julgeolekut on see avatud konverents ja loomulikult see on neil tasuta ja kõiki võib tulla Tartu Ülikooli usuteaduskonna siis õpperuumides auditooriumis 226, kõik on oodatud, et ei ole mingeid piiranguid, ei pea ennast registreerima ja nii edasi. See on 26. novembril ehk siis järgmisel neljapäeval ja algab juba kell üheksa algabki sellise tagasivaatega siis islamiuuringutele Eestis ja siis saavad kohe sellised radikalismi ja terrori nii-öelda uurijad saavad sõna ja siis järjest lähevad need erinevad teemad. Aitäh selle intervjuu eest, Elo Süld. Tartu ülikooli usuteaduskonna islamistika lektor ja teoloogiadoktor ja mina, Meelis Süld. Tänan kõiki kuulamast kaasa mõtlemast. Kui jumal lubab, siis kohtume taas järgmisel pühapäeval õhtul kell 19, null viis või peaks ütlema hoopis inshalla. Järgmisel pühapäeval kell 19. Null viis.