Algab kirikuelu. Saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust, head kuulajad. Ilusat kolmandat advendipühapäeva. Täna uurime, kuidas elab rebury Eesti luterlik kogudus. Sealset eestikeelset tööd koordineerib misjonär Lillian, kesknen koos oma diakonist abikaasa Hannuga. Ja hiljuti oli võimalik tähistada Peterburi Jaani kiriku ümmargust täht. Oleme võtnud ühendust Peterburis tegutseva inseneriga Lilian keskineniga, kes on eestlane saanud misjoni hariduse Soomest ja töötab praegu hoopis siis Venemaal Peterburis eesti koguduse juures. Tervist. Tere. Ma võtan sellepärast ühendust sinuga, et Peterburis tähistati alles hiljuti kiriku 150 viiendat aastapäeva. Ma kujutan muidugi ette, et päris paljud inimesed, kes omal ajal nõukogude ajal on käinud Peterburis seda Peterburi Jaani kirikut tegelikult külastanud ei ole. Jah, ilmselt mitte, sest et kirik oli nõukogude ajal koguduse käest ära võetud ja välimuselt nii palju ümber ehitatud, et kujutan ette, et paljud naabermajade elanikud ei teadnud, et tegemist on ajaloolise kirikuga. Aga 155 aastat möödus siis novembri lõpus selle kirikuhoone püüdsemisest mida me sellest kiriku ajaloost ja koguduse ajaloost, mis ulatub veel varasemasse aega, peaksime võib-olla teadma, mis on need mõned asjad, mis mis võiksid meil seostuda Peterburi Jaani kirikus. Kui ajaloos tagasi minna, siis et aastal 1787 on peetud Peterburis juba esimene eestikeelne jumalateenistust, siis seal kohe kogudust ei loodud ja läks veel mitmeid aastaid ja mul ei ole küll teada. Kui tihti siis neid jumalateenistusi peeti ilmselt ikkagi mingisuguse regulaarsusega. Aga kogudus isenesest on loodud aastal 1842 iseseisva eesti kogudusele. Kogudusel õnnestus endale saada krunte, ehitada kirik üks, teine, mis ei ole säilinud, see on küll üsna lähedal sellele praegusele Jaani koguduse kirikule. Aga alles 1859 pandi siis pidulik nurgakivi praegusele Jaani koguduse kirikule. Ja, ja juba järgmisel aastal novembrist 1860 esimesel advendil pühitseti see kirik oli kiriku sisseõnnistamine. Ja selles kirikus on teeninud ka väga mitmed silmapaistvad ja meie kultuuriloost tuttavad vaimulikud. Ja juba enne neid on olnud siin siin mitmeid, aga loomulikult mainima ikkagi Jakob Hurt, Villem Reiman ite ja siiski rõõman oli küll lühikest aega, aga ikkagi väga oluline, et siin intidegutses pikemat aega oli nimekatest ehk Rudolf Kallas 1901 kuni 1913 ja temaga samaaegselt ka Jakob Kukk olnud siis vaimulikult loomulikult on olnud ka mitmeid olulisi Eesti jaoks olulisi muusikuid, aga kõige olulisemad ehk Mihkel Lüdig ja Rudolf Tobias, kes on olnud organistideksin. Nii et selles mõttes igati väärika ajalooga kirikuhoone, mis on ka lõpuks taastatud, aga räägime natukene sellest Nõukogude perioodist, et kui palju me teeme sellest, mis seal kirikuhoones mis oli muidugi muudetud ja mis ei paistnud absoluutselt välja enam kirikuhoone moodi, nagu sa mainisid, mis seal siis sees toimus? 20.-te lõpus juba, kui, kui kogudusel hakkas olema riik, hakkas koguduse tegevusele takistusi tegema siis anti ajutiselt kirik üldsegi eesti kultuuriseltsile, aga noh, nemad ei saanud seal ka kaua olla ja on teada, et 1930 kirik üldsegi suleti. Mul kahjuks ei ole infot, suhteliselt tegelikult töötasid, aga, aga on teada, et seal on erinevaid asutusi ja kõige viimasena seitsmekümnendatel alustas seal tegevust Leningradi ehitustrust. Et oli küll ehitusalane asutus, aga aga ega nad siis oma oma hoonet või oma oma posti eriti korras ei hoidnud, nii et kui kui siis juba hiljem läks koguduse või kiriku vastamiseks, siis, siis oli see kirikuhoone ikkagi väga kehvas seisus. Turn ja torne ei olnud ja siis sinna tänava poolsele maja fassaadile oli ehitatud selline lisatrepikoda ja, ja üldse krohvitud oli, see hoone ei paistnud kiriku moodi välja. Kui me räägime sellest vanast kogudusest, mis selles kirikuhoones 155 aastat vanas kirikuhoones on tegutsenud siis ajaloost on teada selline fakt, et aastal 1909. See on siis rohkem kui 100 aastat tagasi oli kogudusel 24000 liiget. Täiesti uskumatu, kui nii mõelda. Jah, liikmete poolest on see tõenäoliselt olnud tõesti koguduse hiigelaeg ja noh, kuna see oli ka selline rahvusliku ärkamise aeg, mis lõpuks viis selleni, 1917 toimus selline pöördumine tsaari poole ja selline Armeenia ja kõik need küsimused. Et selles mõttes tõesti need liikmetegi paljusus langes kokku selle tõelise hiilgeajaga Nii, aga mitu liiget on kogudusel praegu aastal 2015, kui me seda juttu siin räägime. Ma päris täpset arvu ma ei, kahjuks ei oskagi öelda, aga, aga 40 ja natuke peale on, on selliseid noh, nagu luteri kirikus ikka, neid arvutatakse, neid liikmeid, et kes on koguduse liikmed tasunud oma liikmemaksu, ei ole, selle, käib kogu see siiski inimesi, kes kes ei ole üldse võib-olla mitte mitte ühegi koguduse liikmed või, või on ka mõnest teisest kogudusest näiteks koorilauljad, on mitmeid selliseid, kes on ikkagi kogudusega seotud, aga mitteliikmed Kas on ka umbes teada, et kui palju eestlasi seal Peterburis üldse on, et kui palju oleks üldse see potentsiaal, et eestikeelset tööd seal teha? Tuuri seltsi, Eesti kultuuriseltsi liikmeid on, on mitusada ja, ja ega ma täpselt ei oskagi ütelda, ma olen kuulnud, ikkagi räägitakse 1000-st ja mõnikord kahest 1000-st, aga noh, kes on siis eestlaste järeltulijad või, või osa nendest on ilmselt ka Eesti kodanikud või oleksid, kui nad oleksid seda taotlenud. Et noh, see, see arv on igal juhul kordades suurem kui tegelik liikmete arv. Mismoodi on see kogudus Peterburi Jaani kogudus ja kirik seotud siis veel selle kohaliku eesti kogukonnaga? Mulle tundub, et, et see kirik on nagu mõnes mõttes selle kogukonna kese Jah, sest et ikkagi need eestlased ja no ma kujutan ette, et ikkagi enamus Peterburi eestlasi või eesti juurtega inimesi ikkagi on kursis, et, et on selline kirik olemas kuigi ikka aeg-ajalt isegi kiriku lähedal asuvatest inimestest mõni satub kirikusse ja seal selgub, et nad on esimest korda ja nad on ikkagi eestlased eesti päritoluga. Aga et ta on tõesti keset noh, meil on kogudusel oma tööruumid ja loomulikult kirikusaal, mida me kasutame, aga ka seltsi laulama, ruum sellessamas koguduses. Me oleme igatpidi hea, sõbralikud naabrid ja, ja koostööpartnerid ja, ja noh, enamus inimesi, kes on koguduse liikmed, on ikkagi ka seltsi liikmed. Kui palju sinna satub selliseid külalisi, kes, kes tulevadki uudistama, kes võib-olla ei räägi enam eesti keelt, aga kellel on mingi mingil põhjusel eesti taust. Kui palju tuleb selliseid külalisi, kes tulevad lihtsalt uudistama, et tuleme, vaatame, mis te teete ja minu vanaema võib-olla oli kas siis Eestist pärit või eesti juurtega. Ja selliseid ikka satub need, kes nagu on Eesti juurtega või eesti taustaga kuidagipidi, nemad tavaliselt tulevad nagu teadlikumalt, vaatame seda kirikut, kus nende esivanemad on käinud või kuulnud, et siin on selline Eesti kirik. Aga, aga loomulikult on ka, aga selliseid inimesi palju, kes tulevad lihtsalt tänavalt, kuna see kõigile on näha, et see on kirik. On, on selliseid inimesi, kes näiteks jumalateenistuse ajal tuleb kirikusaali, istuvad seal tagaotsas natuke aega, kuulavad, vaatavad ja lähevad ära aga on ka selliseid täiesti mitte-eestikeelseid inimesi, kes tõesti korra või kaks või isegi mingisuguse regulaarsusega vahetevahel käivad, osalevad jumalateenistusel, kuigi nad sellest nagu väga palju aru ei saa. Jumalateenistused on eesti keeles. Jah, jumalateenistus on eesti keeles, nüüd sellest sügisest meil on olnud selline selline muutus, et et on kaks võimalust, et kas, kas vaimuliku teinud suuliselt sellise lühikokkuvõte vene keeles jutluse kohta või siis on, on lause nagu kirjalikult võimalik jälgida jutluse tõlget, mis muidugi siis selles mõttes raamistab ka jutlustajad, et ega te siis väga vabalt seal enam ei hakka rääkima, kui tal on, on see kirja pandud, et inimesed, kes seda paberi pealt jälgivad, venekeelse tõlke nad, siis nad ikkagi saaksid aru, millest jutt käib. Ja, ja see on nagu leidnud väga, oleme saanud väga positiivset tagasisidet, sest sest mitmed koodi liikmed, kes on küll aastaid kirikus kooris käinud ja laulnud, aga, aga kui neil endal nagu isiklik taust Eestiga seoses puudub, siis, siis pole neil olnud ka noh, väga võimalust või ka motivatsiooni või vajadust eesti keelt otseselt õppida ja siis siis annaks nendele nagu uut motivatsiooni tulla, et nad vähemasti otsesest saavad aru, laulda võib ju ikka tegelikult ükskõik, mis keeles. Kui suur see pühapäevane kogudus on ja kas käiakse koos igal pühapäeval? Ja nüüd on olnud juba paar aastat jumalateenistused igal pühapäeval, aga, aga see täijate hulk väga-väga vaheldub, et meie oleme nüüd olnud. Meil on nüüd kolmas aasta, siin oleme, tulime 2013. Sügisel, kõige vähem on olnud vist kuus inimest, aga, aga no kõige rohkem siis jõuluteenistusel umbes 100, aga selline, kõige tavalisem teenistus viimasel ajal on olnud selline 15 kuni 25. Kuidas tundub, et kas Peterburis tegutsedes tuleb ikkagi seda venekeelset tööd ka arendada, selleks et kogudus kasvaks? Minu meelest küll, sest et just oleme nüüd rääkinud ka seda, et ikkagi on, on selliseid eesti taustaga inimesi, kes, kes võib-olla üldse ei oska või väga vähe oskavad eesti keelt, aga kes keda nagu tõmbab just sellesse kirikusse, sellepärast et, et see on, see on eesti kirik. Et noh, nad on nagu ajalooliselt või oma juurde poolest sellega seotud. Aga loomulikult on palju inimesi, kes kes on huvitatud eesti keele õppimisest, Kultuuriselts, korraldab eesti keele kursust ja koguduses, sügisel alustasime väikese kursusega. Et on hea, et inimesed õpivad ja tahavad õppida, aga, aga samas on ju ikkagi see, et noh, see emakeel on ikkagi inimese usukeel, et kuigi tema võib-olla nagu eestlane või pooleestlane. Et, aga, aga on ju hea, et kui inimesel on võimalik kuulata ikkagi kirikus ka oma emakeelt sest see kõnetab ikkagi oluliselt rohkem kui, kui ükskõik kui hästi ära õpitud, teine keel. Aga need eestlaste järeltulijad, kes on juba tõestisündinud Venemaal, et kui oluline nende jaoks on see eesti keele õppimine, kas nad, kas nad õpivad ja räägivad või pigem ikkagi mitte? Noh, võrreldes kui võtta seda, et kui, kui palju on selliseid Eesti taustaga inimesi kes eesti keelt ei oska ja võrrelda sellega, milline hulk nendest käib nendel eesti keele kursustel, siis siis ikkagi see kursustel käia nagu oluliselt vähem see protsent on väike. Samas ei ole Peterburis eesti keele säilitamine nagu ka eestlase seisukohalt see kõige olulisem minu meelest muu identiteet ja see Eesti tundmine ja kultuuri tundmine ja oma juurde tundmine, et see on olulisem kui, kui see tööl, sest noh, emakeelena seda siini vähesed räägivad. Milline on olukord teiste rahvuskirikutega sellepärast et eesti kirik pole seal sugugi ainus luterlik kirik. Ingel, lastel on oma oma ingeri kirikus, siis Maria kirikus toimuvad eraldi soomekeelse venekeelsed jumalateenistused, aga aga noh, aeg teeb oma tööd paratamatult need, neid inimesi, kes emakeelena seda oma rahvuskeelt räägivad järjest vähemaks, sest et noh, paratamatult nad on vanemad või vanavanemad on osanud hästi kõnelda, seda oma rahvuskeelt, aga oma lastele, kuna on olnud segakeelseid peresid, palju siis, siis ei ole olnud võimalik võib-olla tahetud mingitel ajaloolistel põhjustel perekondlikel põhjustel rääkida, et siis siis Maria kirikus on juba juba mõnda aega toimub selline muudetakse, kui, kui alustati seal soomekeelseid jumalateenistusi ja siis hiljem venekeelseid jumalateenistusi soomekeelsel täis oluliselt rohkem rahvast kui venekeelsel. Aga nüüd on, nüüd on just vastupidi, et venekeelsel käib vast kolm, 40 sellisel keskmisel jumalateenistusi venekeelsel jumalateenistusel on ikkagi mitusada inimest. Et noh, paratamatult me elame Venemaal. Et ega viimasele vene keeleta ei saa, aga aga siis ma tean, et ka lätlastele ja leedukatele on omakeelseid jumalateenistusi. Aga ma seda ma kahjuks ei tea, et kui kui ainult nad seal oma rahvuskeelt räägib oma või, või kui palju sunnitud vene keelt kasutama ka. Ja siis on veel Kaju saksa taustaga kirik, mis tõenäoliselt küll rohkem venekeelne, tänaseks päevaks juba jällegi. Minu meelest saksa ja saksa saksa kogudus on, aga minu meelest neil on ka ikkagi noh, saksa keelt nad ikkagi säilitavad ja on ka veel Rootsi Rootsi, luterlik kirik. Et nendel ka on oma roll Nii et mõnes mõttes Peterburis on selline, kuidas öelda protestantlik kirikute võrgustik või kese, kui me mõtleme Venemaale, mis tervikuna on võib-olla selline õigeusklik Jah, jah, luterlus on, on Peterburis hästi esindatud, et et noh, kuna mul isiklikult minul isiklikult on kogemus Omskis töötamisest. Et seal oli oluliselt rohkem vaja seletada, mis on luterlane, mis, mis luteri kirik on, aga aga Peterburis on ajalooliselt silmaga nähtavad mitu luterlikku kirikut, nii et et see on täiesti loomulik osa. Kas need luterlikud kirikud peavad siis ka omavahel mingit koostööd või kuidas need kontaktid omavahel on? Kui mõelda neid erinevaid kirikuid, tõstit oma piiskopi tega, et saksa ja ja, ja Rootsi, siis siis nagu seda koostööd ma väga ei pea üksteise üritustel, selliste suurematele loomulikult kutsutakse 11, aga kui mõelda nagu erinevaid kogudusi Peterburis, et noh, meil näiteks eesti kogudus ja siis see soome ingeri kogudus soomekeelne ja ja lihtsalt venekeelsed kogudused, et need omavahel küll saarel asub, Mihkli kirik, Püha Miikaeli kirik, et seal on ajalooliselt enne kui, kui Jaani kirik vastama, et mingil ajal koguneti, et jumalateenistusi, eestikeelseid jumalateenistusi ka seal nagu ka Maria kirikus on peetud ja sellest on loomuliku osana jäänud osad inimesed isegi on jäänudki selle selle Mihkli koguduse liikmeteks, aga nad lihtsalt mõned käivad nagu topelt. Et käivadki kõigepealt seal seal ja keelsel jumalateenistusel, sest noh, neil on sealt kujunenud selline oma tuttavate võrgustik seal palveringi ja muid asju, mida koos tehakse, aga siis on nendele sama loomulikuks saanud ka see, et nad siis pärast seda tulevad eestikeelsele jumalateenistusele eesti kogudusse oma noorte eest hoolitsema. Ja seda osadust kogema, et tõesti kooris meil on mitu Mihkli koguduse liiget, aga on ka Maria koguduse inimesed, et need noh, need, need Peterburi luterlased tegelikult nii väga palju ei ole muusikuid loomulikult siis selle võrra väheneb, siis muusika on, on just see, mille alal palju koostööd tehakse ja siis kaks korda armastus on, on ingeri kirikus Maarja kirikus on kiriku ühine kas siis ülestõusmispüha tähistamine või siis vastavalt jõulupühade tähistamine, et loomulikult on segaühine, kuna need kogudused, kõik, kaasa arvatud Eesti kogudus on ikkagi Ingeri kiriku alla kuuluvad. Juriidiliselt. Me pole rääkinud kiriku asukohast, kui inimene, kes Peterburi külastajad tahab seda üles leida siis muidugi kaardid on abiks. Aga see asukoht on ka selles mõttes väga hea, et sinna lähedale jäävad ka päris mitu olulist kultuurimälestist ja kultuurikeskust. Jah, noh, Peterburis ilmselt iga maja kohta teada inimene võiks rääkida pikki lugusid selles mõttes tõesti igal sammul on ajalugu tunda. Kui, kui inimesele öelda tänavatega Bristide tänav, siis noh, see, see väga paljudele inimestele kuhugi midagi öelda. Aga kui seletada selle abil, et, et Mariinski Maria teater lähedal see muidugi palju aitab kaasa ja, ja üks, mis on ka hästi lähedal ja osale inimestele väga teada ja nii on, on suur sünagoog. Kui inimene külastab Peterburi, siis mis võiks olla see, mis võiks ka selle eesti turisti viia Jaani kirikut külastama? Kui tihti on seal uksed lahti, kui palju on seal kontserte? Uksed on tegelikult lahti iga päev, välja arvatud esmaspäevad Uste lahtihoidmisega tegeleb siis Eesti Kontsert, nende inimesed on ikkagi majas. Seal kontserte päris iga päev ei ole või noh, välja arvatud esmaspäev, aga, aga noh, ikkagi üle päeva või noh, sõltub nädalast. Siis kontserti on tõesti palju, et, et iga päev on see nende piletikassa seal avatud kella kahest kella seitsmeni. Et tõenäosus kirikusse sisse saada on ikkagi väga suur. Jumalateenistused on nagu öeldud, igal pühapäeval selles mõttes, et kes planeerib oma külaskäiku, siis, siis võib sellega plaani võtta. Jah, loomulikult tere tulemast, et jumalateenistus on igal pühapäeval pool kolm, kuna ma olen niimoodi aru saanud, et see jumalateenistusaeg on, on juba ammu enne meie tulekut paika pandud või, või nii, et et sissi sõltus pärast organismist, et kuna ta mängis ja mängib hommikul poole Mihkli kirikus orelit, et siis siis ta lihtsalt ei jõua, aga nüüd nüüd sellest ajast, kui hakkasid jumalateenistused igal pühapäeval, siis, siis on meil ka vahelduvalt kaks organisti, nii et et paneb. Kes on seal vaimulikeks? Igapäevaselt võiks öelda, on, on ikkagi, meie oleme on minu abikaasa, diakon, Hanno keskine. Aga siis Eestist käivad nüüd niimoodi vaheldumisi n salvestaja nüüd uuena Urmas Karilaid, kes mõned korrad käia. Sa oled maininud koori nii, et selle koguduse juures tegutseb ka laulukoor. On on koguduse ja seltsi selline ühine segakoor, kaja. Ja lisaks lastetööd noortetööd, kas on midagi? Noortetööd ei ole, kuna meil hetkel ei ole selliseid noori, on laste töö, meil on pühapäeva, mina ise olen üks ainukene teadva kooliõpetaja kool toimub jumalateenistuse ajal, pühapäevakool on kakskeelne, kõik asjad tuleb kahes keeles rääkida, sest noh, meie enda lapsed nüüd nende keeleoskus on juba nii palju parem, et võiks ka vene keeles, aga ikkagi teistpidi on see ka hea võimalus nendele, mitte eesti keelt oskavatele lastele natukenegi eesti keelega tutvust teha, kuigi praegusel hetkel teised pühapäeval lapsed peale meie oma pere laste on sellisest perest, kellel ei ole Eestiga otseselt mingeid juuri või oma isiklik ajalugu ja siis üks üks selline töövorme, et noh, põhiline raskus ikkagi meie kogudusel. Kuna tegemist on suurlinnaga ja inimestel on inimesed elavad laiali igal pool üle linna, siis siis nädala sees. Mingeid selliseid regulaarseid tegevusi väga ei ole, vahel harva meil on selline vestlusring olnud mõned korrad selline ebaregulaarne, aga aga mingeid põhiraskus koguduse töös on ikkagi pühapäeval, et on jumalateenistus, mille ajal toimub pühapäevakool pärast jumalateenistust melonid traditsiooniline kirikukohv millele siis järgneb kooriproov, nii et kella seitsmeni ollakse kirikus igal pühapäeval. Aitäh selle ülevaate eest Peterburi Jaani koguduse tegevusest. Misjonär Lillian keskinen, ja nagu me kuulsime, siis kõik eestlased, kes Peterburi külastavad, on seda kirikut külastama ka igati oodatud ja, ja võib ju vaadata ka Eesti kontserdilehelt. Ehk on seal parasjagu selle külastuse ajal kontsert, aga jumalateenistused pühapäeviti on kell pool kolm, nagu me kuulsime. Ja tere tulemast kõigile. Kirikuelu tänase saate pani kokku toimetaja Meelis Süld. Soovin kõigile ilusat kolmandat adventi ja kuulmiseni tuleval pühapäeval kell 19, null viis, kui jumal lubab ja me elame kõike head.