Tere, mina olen Jaanelgula, häid pühi kõigile neile, kes mind praegu kuulevad. Kui mul paluti teha siia aasta lõppu siginasse saginasse saade, selline muusikasaade, siis ma mõtlesin, et ah, mis seal ikka, teeme ära. Aga mida enam ma seda saadet teen, seda rohkem ma puntrasse lähen, mõtlesin, et Lähen mõne laulu sisse ja uurin välja, mis selle lauluga on siis aja jooksul juhtunud, kuidas ta sündis, kes on seda esitanud ja nii edasi ja nii edasi. Et võtame üks neli-viis laulu ja lahkan neid saates. Kuna aeg on 55 minutit, siis ilmselgelt neli viis laulu läheks paljuks. Mõtlesin, et teen kolmest laulust. Aga nüüd on mul tunne, et selle saate sisse mahub tegelikult päriselt ära ainult üks laul. Jõululugu on saate nimi lahkukirjutatuna ehk siis lugu või laul jõulust, kuigi kui hakata tähte närima, siis tegelikult jõulust selles laulus pole küll juttu. Aga lähen siis laulu juurde ja no mis tuleb teile kõigepealt meelde, kui öelda jõululaul, mis laul teil tuleb meelde? No ma arvan, et enamikul minu kuulajatest tuli meelde laul aisakell või džinnudel. Õigemini tingel Bellos, mitmuses. Ja lähengi saate alguses vaatan, kas saate lõpus jätkub ruumi mõnele muule jõulumuusikapalale või ei jätku, aga hakkan minema laulu Chingel pealsi sisse. Tahakski selle koha peal esitada küsimuse, mis on ühist põhja-tallinna laulul? Meil on aega veel ja laulul Jingle Bells, nii nagu autor seda ette kujutas. Siin talvel on üks tuntuim ja sagedamini lauldud jõululaule maailmas. Selle kirjutanud James Lord Pierpoint ja tema sünniaasta oli 1822, lahkus ta siit ilmast 1893. aastal. Pierpoint on selle laulu avaldanud originaalpealkirja all, Vanhors Õupan slai 1857. aasta sügisel. Kuigi seda laulu lauldakse nüüd ju ikka aastavahetusel või siis jõulude paiku on see laul tegelikult algselt kirjutatud tänupühade kontserdi tarvis. Ja väideti, et Beer Pont kirjutas selle kõigepealt kiriku pühapäevakooli lastekoori jaoks. Kuid siiski ajaloolased kahtlevad selles ja märkides, et see on kuidagi liiga äge, et kõlada laste kirikukoori poolt laulduna. Asi nimelt selles, et selles laulus pole räägitud Jeesus Kristuse sünnist midagi, vaid räägitakse hoopis selles laulus hobustega võiduajamisest. Kui mõnus ja vahva ja tore see on. On uuritud, et kus ja millal Chang lood your point, selle laulu kirjutas tahvel Massachusettsis Medfordis. Haistri tsenter, 19 ütleb. Selle kõige kuulsama jõululaulu sünnikodu on just seal Pier Pont olla kirjutanud selle Ching Ruubelsi laulu aastal 1850, muide jälle läks lahkarvule sealsamas hoones, kus tollal asus Simsonit avern ehk siis kõrts. Need spordiajaloo selts ütleb, et laul olla inspireeritud talvisest tsoonide võiduajamisest, mis tol ajal 19. sajandil oli sealmail noorte hulgas väga populaarne üritus. Niisiis, kui nüüd võtta see teade kokku, siis 1850. ta lõi selle laulu aga paberile sai 1857 ja tänupühadel kirikukoor ilmselt seda ka esitas. Tegelikult on see ilus laul elanud üle suured muutused. Ja kui nüüd mõni musikaalne või siis muusikaasjatundja inimene kuuleb seda, siis ta võib kuulata siin meloodias ja harmoonias hoopis teistsuguseid kõlasid. Selle koha peal panen kõlama James Lord Pier Bondi algse versiooni sellest laulust. Ja kui kuulata selle laulu refrääni, siis tuleb välja, et tõesti on tegemist kiriku organisti poolt kirjutatud lauluga. Sellepärast et see laul on hoopistükkis teistsugune, kui ta tänapäeval kõlab. Ja nüüd selle koha peal saame siis vastuse alguses esitatud küsimusele kuulake laulu refrääni. Kaasaitšeiga olla. Nagu kuulsite, on ansambel Põhja-Tallinn ja ka Chamzlorpiir point saanud inspiratsiooni vahepealse kaanonist. Me kõik koos raadiokuulajatega kuulasime, kuna selle esialgse beer pointi laulud Jingle Bells, õigemini siis selle loo tolleaegne nimi oli ikkagi veel Vanhors, upun slai, ma ei oskagi seda tõlkida, see on nii naljaka tõlkega, kui saaks seda tõlkida siis ühe hobusega avatud saan. Nagu me aru saime, oli algne harmoonia, eriti selle tähendab harmoonia just mitte salmijaga refrääni harmoonia hoopis teistsugune kui tänapäeval lauldakse. Ja loomulikult ka salmi meloodiakäigud olid teistsugused. Võtsin ühe koorimuusikaspetsialistiga natukene kommenteerima siia sedasama harmooniat Raul Talmar. Kes versiooni nüüd just esmakordselt kuulis, no Raul, tere ja mis sa räägid selle loo kohta? No esimese hooga muidugi tohutult värskendav on kuulda seda, seda esimest versiooni ja mulle endale tundub, et algne harmoonia oli ka mingil moel nagu huvitavam, ta oli mitmekülgsem, kui see praegu kõrvus kõlab ka seal kõrgust, mida igal pool lauldakse. Et ilmselt on siin tegemist muusika hea muusika transformeerumisega. Et kellelegi on, on see jäänud lihtsalt meelde see tore näiteks refrääni nii enam-vähem ja siis ta proovinud hiljem järgi teha ja siis siis ta tuleb, muutub ikka lihtsamaks ja kergemaks, nii et tegelikult täitsa kohe huvitav mõte tekkis, et võiks, seda, võiks ju nüüd kuskil mingil koori kontserdil siis selle harmoonia ka laulda. Päris lahe. No see nati ju seda ka, et et kui helilooja mõtleb välja laulu nii meloodia kui harmoonia, mõnikord ka teksti, aga no sellest me täna ei räägi siis. Ta teeb sellest sellise teose oma mõtte, paneb sinna laulu sisse oma hinge mida iganes, eks ju. Aga siis, kui keegi siis nii-öelda mitte helilooja, kuigi musikaalne inimene püüab seda järele laulda. Üldjuhul ei saa nagu aru täpselt, kus kohas sarmoonia seal jooksis. Ja siis nagu mu hea sõber Indrek Kalda ütleb selle kohta, et sõidetakse laulust teerulliga üle. No praegusel või triikrauaga. Ma siiski usun, ainult selle loo puhul võiks olla helilooja tegelikult õnnelik, et, et see on läinud nii, nii paljudesse massidesse. No ta kirjutas 1857 selle laulu ja meil on 2015. Et ta on läinud oma oma toredat elu elama, ma muidugi ei tea, kuidas autorikaitse suhtub tantsiva Andiva vabaks ja et, et need muudatused ja helilooja võib-olla kuskil võtaks sõna, kui ta seda saaks teha, et tema harmooniat on rikutud, aga ka ma arvan, et antud teose puhul on ikkagi see, et, et ta on lõpuks jõudnud nii, et ta on praeguseks ajaks on jõudnud selle toreda, see, need tõesti seda kõik laulavad, on väga tore. Ja tõepoolest, meie ülesanne on väga tore, et sa selle siin nüüd võtsid nagu lahti arutada selle loo ajaloo. Et me võiksime seda ajalugu ka näiteks kontserdilavadel ju taastada, et see on nagu väga põnevate. Kui mõni segakoori või siis ükskõik, mis koori esitab ja kuulab seda saadet, siis otsige internetist, on olemas need noodid kindlasti otsige Algne harmoonia ülesse ja ja, ja värskendage seda laulu, ehk siis antke talle algne kuju, nii nagu James Lord Pierpoint selle välja mõtest aitäh, Raul ja kauneid jõule. Aitäh ja aitäh toreda elamuse eest. Veel kord suur tänu Raul Talmar-ile, kes kuulas ja leidis, et esmane versioon laulust, singel Pälls on päris põnev ja andis ka väikese lubaduse, et äkki mõnel tulevasel jõulukontserdil on meil Eestimaal võimalik seda lauluga õige Algse harmoonia ära kuulata. Aga nüüd veel lauluajaloo kohta. Kõigepealt nagu ütlesin, siis selleks aastal 1857 registrisse Tre õiguse registrisse nime alu Anhors open slai. Kuid proua otis ootermann, sellises beer, poisi perekonnatuttava abikaasa kirjeldas seda laulu kui meri lidunud hindu millest saigi sellele laulule uus nimi. Kui see laul juba uuesti avaldati aastal 1859, siis oli juba selle laulu pealkiri singli peos Vanhase uppunud slai, ehk siis hingel pärast oli ka sinna, et juba hiljem aga jäi sellest lühidalt järel ainult pealkiri, singel palus, et see hobune koos oma saaniga kadus sealt kuhugile juba ära. Kuna laul muutus nii populaarseks, siis läks peatselt kõikidele vabalt kasutatavaks, ehk siis tulija ta pärijad said korra aastas ja siiamaani ilmselt saavad ühe kindlalt kokkulepitud summa selle laulu eest ja ingliskeelsena lapse Pablictomein. Laulu autoriõigustesse kirjapanemisel sai Seimz Pier Bondi rahakoti üsnagi kopsakaks ja 1859. aasta augustil abiellus tsens Pierbontsa Vanna linnapea tütrega ning jäi sinna linna isegi pärast seda, kui kirik lõpetas oma tegevuse. Ta oli elu lõpuni rikas mees, laulud lindudel, Slauldiga kõrtsides, muide joogilauluna ja pidulised kõlksutasid jääd oma klaasides, kui algas refrään just selles samas aisakella rütmis. Ja kus sõna džungel on tulnud, no muusikaajaloolane Times Huld märgi varad, sõnal singel ehk siis kõlisema pealkirjas oli ilmselt hädavajalik verb, sest taliteedel Uus-Inglismaal autoeelsel ajal oli see tavaline, et hobustel olid bulised kaelas, liikusid Josoonid lume peal peaaegu ilma hääleta. Et ära hoida kokkupõrkeid, pandigi hobustele puljusad kaela. Hobuste võiduajamised olid tol ajal ka väga populaarsed ja rahvarohked. Ja siis järelikult need Tšingli tsehhis puljused olidki, sellepärast hobustel kaelased ära hoida igasuguseid kokkupõrkeid, õnnetusi, laulu rütm jäljendab hobuste sõidurütmi saani ees. Nüüd aga siis Chindudel siin salvestamistest. On teada, et esimene salvestus sellest laulust on tegelikult instrumentaalpala nimelt üks bandžomängija, Willi Lil tegi ka ajalugu. Nimelt tema oli see, kes salvestas selle loo esmakordselt. Ta salvestas selle 1889. aastal 30. oktoobril Edisoni pruunile vaharullile kuid kahjuks pole ühtegi jälge sellest arvestusest säilinud. Seda salvestust nimetatakse ka maailma esimeseks jõululaulu salvestuseks. Küll on aga säilinud Edison meil kvarteti poolt samuti vaharullile salvestatud teine versioon sellest toredast laulust mis jäi vaharullile 1898. aastal. Seal on see laul siis juba muudetud harmooniat ehk siis selle lihtsama harmooniaga ja laulu nimeks sai selles salvestuses Sleyraid paar. Nagu võite juba aru saada, on laulukene Jingle Bells üle maailma tuntud. Seda tuntakse ka Prantsusmaal ja Saksamaal. Kuigi sõnad ei ole seotud inglisekeelse tekstiga, on nad ikkagi seal väga tuntud. Mõlemad variandid laulust räägivad talverõõmudest nagu inglisekeelse sky prantsuskeelse teksti pealkirjaga viivlevam. Elagu tuul, kirjutas Francis Hans ja sisaldab viiteid väikese lapse sünnile ning uue aasta saabumisele. Laulan ka Saksamaal ülipopulaarne tallan, tehtud Need tekstid. Rootsikeelne versioon kannab nime Beller Klang ehk siis kellahelin ja sellele on tehtud veel üks iseseisev osa. Muide meloodiajoonist on ka natukene muudetud ja nende muutuste autoriteks on Ericzanstram ja Gösta. Vestleme. Ilmselgelt on jõudnud ka 60.-te lõpul see rootsi versioon meile siia Eestimaale ja selle on üles korjanud ilmselt siis horoskoobitegijad. Kui aasta lõpus oli vaja laulda ühte ilusat aastalõpulaulu, siis võeti ikkagi see rootsi versioon ja tehti eestikeelsed sõnad peale. Ilmselt on sõnade autoriks Kustas kikerpuu, kes on ka selle seade teinud ja seda versiooni sellest toredast. Laulust laulavad siis kõik horoskoobimehed. Ma kuulasin kõrvaga ära Toby ja Kalju Terasmaa ja veel teistegi hääli. Igal juhul on see tore laul saanud siin uue teksti. Enamus eestlased jäävad seda laulu aisakell nime all, aga kuulame nüüd seda horoskoobi versiooni ja laulu pealkirjaks on saanud hoopistükkis. See rõõmsalt alla on veel jälle käes kompangel ta saaniga saaniga sõita, aga. Laupäeva. Valged mütsid ja nii toreda Nathan. Näärikaasad. Oli ju küll päris huvitav kuulata, mis see Kuljused laulja Kustas, kikerpuuorkester koos horoskoobi lauljatega. Kui nüüd selle laulul leviku kohta rääkida veel, siis tegelikult tõesti üle ilma levinud ja kui hakata vaatama, kes seda laulu küll kõik laulnud on siis ka võimsa nimekirja küll. Näiteks 1902. aastal salvestas Hayden kvartett selle jõululaulu kolmanda versiooni ja silmapaistvalt suur hulk muusikalende on selle laulu oma repertuaariga võtnud, nagu näiteks Bing Crosby ja Andrews, Sisters ja Benny Goodmani orkester ja Louis Armstrong ja isegi ja shit maks George Collins, Snatkinkov, terri, Cuomo, passide, Domingo, Wellington, kosmorkistriga, spaik, Johnson, teinud sellest oma koomilise versiooni, pärl mani lõu on seda laulnud, siis on laulnud seda ka miljonit dollari kvartett, kelle koosseisu kuulus Johnny Cash, Cherile Lewis Carl Perkins ja Elvis Presley. Siis on selline n süük nimeline kollektiiv, seda mõnusalt järele teinud Luciano Pavarotti, smuuki Robinson ja sammalde mürakas. Frank Sinatra, kes äsja sai sajaaastaseks, on seda laulu laulnud. Ansambel jälle au ja väga-väga paljud teised. 1955. aastal aga tehti Norras sellest laulust üks haukuvate koerte versioon. Praegusel hetkel ei pane koeri siia haukuma, vaid kuulaks veel versiooni sellest laulust mida laulab džässidiiva Legend Grand Auleidi Ella Fitzgerald. Nii nagu ma ennist ütlesin, on see laul ikkagi selline ilmalik aastavahetuse laul ja sellest laulust on tehtud erinevaid versioone väga palju ja loomulikult tehtud ka naljaversioone, nagu ma siin juba rääkisin, siis on tehtud sellest haukuvate koerte versioon Norramaal ja spaik Chounson seda lugu järele teinud. Ja ma arvan, et miljonid igasugused töökollektiivid, kes on pead jõulupidudel esinema, on teinud oma sõnad sellele laulule peale. Sellel laulul on ilmselt väga-väga-väga-väga palju erinevaid tekste, aga siin kuulaks siis selliseid vigurdamis versioone ka. No paneme siis järjest koerad haukuma kõigepealt ja siis kuulame, kuidas spaik Chouns selle looga omal ajal hakkama said. No mida veel siis selle toreda laulukese juurde rääkida, mis on nii laialdaselt populaarne üle maailma, et ei oskagi kokku lugeda, mitmes keeles laul küll on ära lauldud? No veel üks väikene fakt, mis selle laulu kohta kindlasti käib nimelt Jingle Bells on kõlanud ka kosmoses, kui seda mängisid suupillil, mis oli muide salakaubana kaasavõetud kaks USA astronauti, Tom Shell, Ford Sierra ja see juhtus 16.-lt detsembril 1965. aastal, kui nemad siis tegid orbiidilt tervituse maa peale ja võtsid selle imeväikese, ütleme noh, umbes kolme sentimeetri pikkuse hooner suupilli välja ja mängisid seda just kosmosest siia maa peale. Aga otsisin siis siia saate lõppu erinevaid versioone sellest toredast laulust. Ja ma arvan, et kõigepealt võiks alustada ühe toreda papagoi ka kes on laulnud ka Jingle Bells nimelt tema aafrika hallpapagoi, kes kõige rohkem räägib ja kõige rohkem imiteerib. Ja alustaksime siis seda väikest popul, riid erinevates keeltes, singel pallidest just selle toreda papagoi lauluga. Papagoi on tore, peaks endale ka selle toreda linnu võtma ja siis saaks kuulda ka toredaid jutte ja toredaid laule, mis talle selgeks õpetada. Aga veel jätkame Chingudelsi teemal, enne saate lõppu leidsin toredas süüdi ja süüt kannabki pealkirja Ching Rubeus suid. Seal on küll kuus osa, kuulame kolme neist. Kogu idee autoriteks on Igor Cherski, Aleksei Taavi ja seade on teinud dilemma iievdaševskaja ja esitab Aleksei Taavi. Ja siin ongi siis kolm osa. Esimene, teine, neljas, sellised hoogsad ja vahvad esimene singel pelsi süüdi, osa kannab pealkirja Hollywoodi ballaad. Singel Balsi süüdi, teine osa, juudilik lähenemine. Jasüüdid neljas osa Kui juba juudilikult ja Ameerikalikult lähenesime sellele toredale laule, siis võiks vaadata, mis muu maailm on peale hakanud selle vahva lastelauluga. Kuulame eri keeltes sind, hõbedasi laulu ja alustame korea keele. Sedaviisi laulavad seda laulu norrakad. Läheme soojale maale Hispaaniasse. Ja nüüd siis leedukeelne versioon laulus singel talus. Nende sõnadega laulab Singa Talsi soomlane. Klagen plaan. Ja nõndamoodi laulavad venelased seda laulu. Kena jällegi eksootikat kuulame, kuidas vietnami keeles. No selle keele lauljaid on üsna vähe. Aga niimoodi kõlab laul Jingle Bells ladina keeles. Või siis jooks tuuertsi ja riisus. Kaarniina jõuad uus, Ireib Rakroos traha, pöördloogid, kaagineemus, no koostööd ja see nii ja naa põllu laabi mooringlagi. Paus Moldum kurdu. See ja see ja see ja põldu. Laaviimooring. Ja naabrid lätlased laulavad, vot niimoodi seda laulda. Itaalia rahvas, vana laulurahvas laulab seda Tsiiludelsi, vot niimoodi. Ja tõusva päikese maa Jaapan laulab niimoodi seda laulu. Selline saigi siis jõululoo sisse minek, loodan, et teil igav ei hakanud, panen siia saate kõige viimaseks versiooniks mängima veel ühe versioonilaulus Jingle Bells ehk siis aisakell. Nii nagu seda mängis Otepää autoremonditehase kandleansambel aastal 1971. Loo nimi on aisakell. Ma arvan, et seda versiooni võib-olla on Eesti raadios kaks korda mängitud. No mina mängin nüüd kolmanda korra selle ära. Igal juhul kauneid pühi soovib teile Janele.