Meil on hea meel tervitada nii oma kuulajaid kui ka lood ja laulud saate järjekordset, et saate külalisteks on Tanel Padar, tere tulemast. Tere. Hakkame kuidagi vaikselt lahti harutama sama sinu senist muusikuteed ning sealt noppima just sinu jaoks, neid võib olla märgigisemaid, armsamaid lugusid. Ja et minna kohe kiiresti algusaegadesse, siis Pille, sa oled õppinud või vähemalt käes hoidnud, mänginud igasuguseid lapsepõlvest saati. Kitarr. See, mis on praegu sinu põhipill ja see, millega sa kirjutad, see, millega sa esined. Millal sa sellega kohtusid ja mäletad sa seda esimest kohtumist üldse? No esimesed kohtumised olid kusagil peale kümnendat eluaastat. Võõrasisal oli kodus üks pill ja seda muidugi puutuda ei tohtinud, nagu ikka eriti lapsed, siis ma ikkagi aeg-ajalt salaja seda näppimas käisin, aga minu jaoks oli ta pigem nagu siukene, mingi äge asi, kui mingi muusikainstrument, et elektripillist mingit tohutut fantastilist kõla ilma ilma võimaluseta teadupoolest ei tule ja aga sihuksed, läikivad vidinad, pingutid ja asjad, nupud, mis seal küljes, õlised ikkagi kuidagi paelus mind. Aga selline hilisem kokkupuude kitarriga oli juba, kui ma bändi tegin, siis õigemini sihuke süldibänd tore või noh, minul ei allu, tõid mind, sinna kutsuti laulma noorest varajases nooruses, siis selle nimi oli terved ja tugevad. Ja sealt edasi koorus üks bluusiprojekt bluus Street ja seal pluusi projektis. Ma nägin sellist võrratut kitarristi nagu Sven Randoja ja kui ma nägin, kuidas tema mängis, siis ma mõtlesin, et ma tahan ka. Öelda, et kitarr ja see, kuidas tema mängis seda millise innukusega ja milline selline intiimne lähedus tal oma instrumendiga õli, see muutis mu elu kardinaalselt. Siis ma sain teada, et ma sain aru, et ma tahan ka, ma tahan ka osata midagi sellist ja ja sealt sai alguse minu armastus kitarriost. Aga armastus muusika vastu ja kõik need tegevused. Kui natukene guugeldada sinu kohta, eks siis saab aimu, et tegelikult nii sinu kui sinu õe Gerli Padari lapsepõlv oli tegelikult täis pikitud erinevaid harrastusi hobisid, et teil oli vist väga tubli ema, kes kogu aeg üritas teid lükata ühte ja teise suunda, et lapsed tegelege või kuidas see saab olla ühest perest. Kaks nii üdini ürgselt andekat inimest on välja koorunud. No eks me, mis siin pattu salata, eks me Gerliga oleme eluaeg olnud ka natukene kõrgema energia leveliga kui võib-olla tavaliselt inimesed ja lapsepõlvest sama moodi. Et ju ikkagi ema tegi õige otsuse, et energiat on vaja lastel kulutada ja miks seda siis mitte või no miks seda kulutada siis lihtsalt mängimise peale, kui, kui võiks nagu natuke suunata ja võib-olla hakkab meeldima, ei hakka midagi külge. Et kindlasti see paljude asjadega tegelemine laiendas meie silmaringi suhteliselt noorest peast. Kas sa mäletad ka momenti, mil sa tegelikult kirjutasid oma esimese loo? Siis võis olla kusagil 12 aastaselt äkki, mis instrumendid klaveril? Õigemini see ei olnud nagu lugu, ma ei mõelnud seda lugu välja, vaid, vaid see oli, oli selline bänd nagu hoov on seal hulgaliselt, räägib ja vanne, mis ta oli selline lugu nagu vot ma tegin sellele loole eestikeelsed sõnad ja siis ma mängisin seda klaveriga inspireeritud ühest minu klassiõest, kellesse ma olin kõrvuni armunud. Mängisin selle loo talle ka ühe koolipeo käigus muusikaklassis klaveril ette, mille peale tema kostis vaid lähme, vaatame, mis teised teevad. Pärast seda tuli mul loomingus, ütleme nii, pikem paus. Õnneks paus ei jäänud pidama, lõplikult. Võtame ette esimese luu. Millal sa tänasesse saatesse oled välja valinud? Kompromaist luu on ka sinu muusikuteel väga märgilise tähtsusega. Sa oled välja valinud sellise loo nagu, kui lootust ei ole. Just mul on hea meel, et, et üle pika aja on võimalus jälle pluuside koos Raul Ukareda ka, kes on selle loo autor? Tanel Padar bluus bändiga. Me esitame seda lugu ka küll inglise keeles, aga aga see lugu on tõeliselt tõeliselt ilus ja teades selle loo tausta ka mis muutused Rauli elus toimusid ja et see kõik kokku on väga südamlik ja see lugu puudutab mind iga kord, kui ma seda ka ise esitan, niiet et see on väga, väga, väga, väga võimas lugu. Kui loodud ei ole ja abi. Ja kui mindud voorus vaenlaseks ja pettumus varjaloos kõrkuseda. Just sellisel hetkel, siis tulidki. Ei väärinud siin ma ei siis ega nüüd kui ta arutult tahtsin. Jah, tunnistan süüd. Siin vennale. Ma kartsin nii väga sind kaotada. Et kiivuse haigus mul mõistuse viis ja see läheb lõpuks ei suutnud. Ta ei ilunud sooviga. Loodan, et ühel päeval salvei teadu jääb. Puuduses puudus. Romaanis pruu ja kui lootust ei ole, tahaks teada, mis juhtus sinuga, et sa leidsid oma tee just sellise pluusilaadse muusikani, sellepärast et ühel hetkel sa juba siin saate alguses rääkisid, sai kokku pandud selline bänd nagu bluus Street, siis tekkis mingil hetkel Speed free. Et, et mis see oli, mis kiskus sind selle stiili suunas. No võib-olla alguse sai kogu see asi sellest, et et mu õde oli Rootsis vahetusõpilasena ja seal Rootsis niisugune tsiviliseeritud ühiskonnas on olemas ka variant, et sa saad plaati laenutada raamatukogust, onju, et või noh, tol hetkel oli, see oli täiesti muidugi ennekuulmatu meil siin Eestis. Ja õde laenas plaadid Danieli Huckeri kaks plaati, mis ta siis mulle koju tõi ja mis mu ümber salvestasin endale. Ja need käisid hommikust õhtuni ja see, see oli nii minu muusik, kuigi õde ju ikkagi kõrvaltoas kuulas džässi päris palju ja laulis seda ja ja ka esines džässkollektiivide ka erinevate, aga siis mina olin nagu niisugune tumedam pool seal või sihukene nukram pool teises toas ja kuulasin seda pluusi ja, ja seda tohutut elukogemust Milatsioonile lauludes jaga Panbermon, Skatšmanbee ja kõik nii edasi ja nii edasi. See imbus minusse kuidagi nii tugevalt ja, ja läbi minu kinnitas mu juured kuidagi sinna pluusi, pluusi külge, et ma pole siiamaani sellest lahti saanud, jumal tänatud. Ja see kuidagi on minu jaoks täiesti loomulik elu osa on, on bluus, bluusmuusika ja, ja võib-olla see on niisugune niisugune tibake nukrus, mis selle muusikaga kaasas käib. Samamoodi mulle meeldib aastaaegadest sügis kõige rohkem. Võib-olla see on minu olemuses, et ma küll paistan välja selline äpi Hibi enamasti. Aga niisugune igatsus või selline mõtlikus on, on kuskil kogu aeg nagu olemas ka. Kuidas üldse ristusid sinu teete kompromiss bluuga. Selline legendaarne eesti bluusibänd võttis sind enda juurde laulma. See oli huvitav jah, et. Mervi Speed free kontsert, legendaarses, kitarr, Safaris ja siis hakkas lavale tikuma üks mees kes ütles. Raul Ukareda kompromissist tahaks meiega jämmida, mina saatsin ta muidugi kukele ja kuu peale. Et mine istu sinna, olen vendasid näinud, aga nädalaid hiljem tuli mulle telefonikõne ja, ja läheneti täpselt samamoodi. Tere, Raul, Ukareda kompra maisist siin. Ja nad olid mõelnud õigs Emily kõrval olla. Olla veel üks teine laulja ka, et kellega saaks võib-olla mõningaseid meloodilisemaid lugusid teha ja niimoodi meie teed kuidagi kokku said ja tema sulandusin sinna kampa suhteliselt kiiresti. Et ju selleks põhimõtteliselt see oli ikkagi see armastus muusika vastu, et selle muusikastiili vastu, et ma olin selles biitriga juba silma jäänud ja, ja see oli selline loogiline valik. Ühel hetkel, kui sa tolle Speed free ansambli endal kui panid, siis kas sa mäletad ka, kuidas sa selle seltskonna endale sinna ansamblisse kokku kutsusid 2001.-ks aastaks sündistel juba plaat, bumen, nous, kus sa rõõmsalt istusid kõrvuti vindi peal kaanepildil oma oma vanaemaga. Et kuidas bänd üldse kokku tuli või kust see impulss tuli, et vot nüüd võiks hakata sellist asja kokku panema. Impul sai alguse tegelikult, et sellest samast pluust riigist, et sellest esimesest kontserdist Mesemen rockil ja sealt edasi kuidagi tekkis mõte, et hakkame tegema ja jube kihvt ja tagantjärgi mõeldes see kõik kuidagi tundub nagu sihukene kuidagi utoopiline, vaid ma ei kujuta ette, kuidas see nagu organisatoorne võime minus nagu plahvatas, et kokku panna või? Ma päris täpselt detailideni ei mäleta, mis moodi see välja nägi. Küll aga see oma loominguga pool hakkas seal nagu tõsiselt puhkes õitsele, et et 2001. aastal sai üllitatud plaat terve albumitäis muusikat ja sõnu enda kirjutatud ja noh, eks paljud arvasid, et see on nagu päris hull ettevõtmine teha, teha selline noorel mehel inglisekeelne bluusiplaat Eesti vabariigis. Aga selle plaadi tegemise käigus sai alguse sõprus Ülo Krigul, iga kes ka siis plaadi salvestusjärgselt liitus, meie bändiga. No rock n-is leping on selline laul, mis sa oled välja valinud, miks see? Sest see on, ma arvan, et oli selline esimene märk sellest, et ma olen suuteline natuke popimad muusikat kirjutama ja tegema. Et kui see lugu välja tuli, VII Vapras esimest korda oli, siis üks tuntud muusikaprodutsent ütles, see on peaaegu nagu prae Adamsiga. Mina mõtlesin, seda on muidugi väga-väga tõsise komplimendina ja tagantjärgi paaril korral, kui ma olen juhuslikult sattunud seda kuulma kuskil või, või Youtube'is lööb, viskab selle lingi kuidagi teinekord ette, siis. Ta on nagu täiesti kuidagi õnnestunud lugu. Kuigi omal ajal jah, mäletan, et see oli kõva raadio, kahe playlistis aga keelati ära, kuna seal oli selline rahvusvaheline eff. Kui ilmus plaate woman knows, kas sa mäletad ka, millist tagasisidet sa said või kas sa tundsid, et nüüd ma olen tehtud mees, märgin plaadi. Ja kas sa tundsid ennast nagu enesekindlale sel hetkel? Kas nüüd just enesekindlana, aga ma olin kindlasti väga imelik, sest et noh, mis saab nagu noorel muusikul olla suurem unistus kui omaenda kirjutatud lugudega plaat välja anda, et see oli? See oli minu jaoks kindlasti väga oluline samm ja inimesed, et kes minu ümber olid ja toetasid ka või noh, väga olulised inimesed olid tol hetkel, et ma mäletan, et ma roosid käisin ette laskmas mänge mängimas, ette mängimas. Jaak Joala, me, siis ta arvas, mis, mis ta parasjagu Narvas sageli meie arvamused ei läinud kokkust? Jah, eks ma ikka üritasin teda kuulda võtta, aga aga paari idee või loobul meil läks ikka päris tugevaks vaidluseks seal, et, et kas see on hea ja kas seda tasuks plaadile panna või mitte. Aga selliseid inimesi õli oli nagu päris mitu, kes kes nagu toetasid sellel ettevõtmisel, et, et just siin enne mainitud Ülo Krigul ka, kes, kes tegelikult me kõik need külalised, kes plaadi peal käisid küll ma nagu eeldasin, et nad soovivad ka honorari ise oma tehtud töö eest, aga enamus olid kuidagi niisugune ülipositiivseid ja mõtlesin, et vau ehkki noordid, sihukest asja. Ja see õhkkond ja kõik oli kuidagi nii hea ja ja see stuudios veedetud kuu aega järjest praktiliselt iga päev noh, ütleme, et tagantjärgi kuulates võib tulemusega rahul olla. Sinnasamasse aega jääb ka selline nähtus nagu Kopenhaagen Osto 2001, kui te tulite tagasi. Ja kas see ajas sul juhtmed sassi ka selles mõttes, et, et ühel hetkel sa teed pluusi plaadi ja teisel hetkel laulad kõige suuremal pops laagrivõistlusele, mis on üldse võimalik. Sa tulid sealt tagasi ja kõikide selline üldsuse ootus oli, et nüüd sa kütad ka seda sedasama eurovisioonil juba võidukat rada edasi. Aga sa ei olnud sellega ilmselt nõus. Ja no tegelikult oligi see, et miks ma ei olnud nõus, oli see, et nii-öelda minu enda lapsuke oli, sellel oli hakanud nagu kuidagi väga hästi minema ja meil tegelikult enne seda Eurovisiooni Eesti eelvoorugi meil bänd mängis päris palju ja ja meid kutsuti igale poole pärast Eurovisiooni, pigem oli see, et inimesed enam ei kutsunud, esiteks arvati, et need on bänd umbes kolm või neli korda kallim on ju, oli esimene arvamus, aga okei, hakanud kontrollima seda või küsima, vaid see oli nagu eeldus ja kui sa eeldad, et midagi on teistmoodi, siis nii tavaliselt ongi. Et tegelikult kogu elu löödi nagu pea peale niisugune nagu toimiv asi, löödi nagu kuidagi sassi. Ma olin kuidagi hingega nii selle oma tegemise juures, et ma oleksin tundnud ennast, tundnud ennast prostituudi, nagu ma oleks müünud ennast kuidagi teisiti. Aga kuidas sellest august ikkagi välja tulite, see surve oli ühel hetkel väga suur. See oli suur ja, aga, aga ma tundsin, et ma ei ole valmis tegema sellist muutust oma elus ja ma tundsin, et ma ei ole valmis ka võib-olla selliseks rahvusvaheliseks Areeniks ja pealegi ennast veel siduda suhteliselt siukse ühenäolise projektiga kogu eluks, et see oli ka minu jaoks nagu niisugune lühinägelik, et mis me siis oleks pidanud Daviga elu lõpuni. Et te koos laulma, et kuidagi ei kõla loogiliselt. No läheme edasi mingil hetkel õige pea pärast seda ma vist aastal 2003 tuli kokku ansambel dessant. No selle sünnist räägime vast pärast järgmist muusikapala, ole hea, juhata sisse selline lugu nagu käigu pealt. Jah, lugu on käigu pealt ja pealkirja on ta saanud siis selle järgi, kuidas lugu sündis. Käigu pealt. Ei. Kool läheb. Kõik mees olnud. Ajalukku jääb. Tuulerool. Ja ta pääseb. Päeva ja ööelu. Ansambel Tanel Padar endas ning loo pealkirjaks käigu pealt enne sa ütlesid, et lugu sündiski täpselt nii, nagu pealkiri ütleb, aga aga tegelikult, kui nüüd natukene urgitseda ja surkida selle kallal, et kuidas laulud sünnivad sinu puhul, et kas see on midagi sellist, mis on meie üks lemmikküsimusi siin saates. Kas sa midagi sellist, mis on metoodilise töö tulem, ikkagi mingi killuke sädemeke antakse kuskilt ülalt ka, mis toimub sinuga sel hetkel, kui sa lugu kirjutad? No ma pean mainima jah, et ma olen, ma olen sinu saate pidev kuulaja, eks ole, ja oma kolleege siin siin kuulnud ka ma ütlen kohe otse ära, et mina mingeid kosmilisi signaale ei saa, et need lood ikkagi tulevad kuidagi elust enesest. Mis puudutab sellist teksti poolt. Või noh, muusika sünnib või noh, nagu eelmine eelmise loo pealkiri oli käigu pealt, et tegelikult tuleb kuidagi tegemise käigus. Mul ei tule mingisugust viisi kuskil turul olles. Et nagu siin mõned on rääkinud, et diktofon taskus, et, et ostan kvalin kartulite, järsku tuleb ta hõõru ja siis peab ära salvestama, eks ole. Päris nii ei käi. Mul peab olema ikkagi mingisugune instrument. Võib olla täiesti selline instrument, mida ma absoluutselt ei ei valdama, praktiliselt ei valdagi ühtegi instrumenti, aga aga mulle meeldib neid õudselt mängida, eriti näppepille. Siis kuidagi kuskilt sealt hakkab asi hargnema. Ja hiljem kuidagi tuleb ka tekst juurde. Mõne looga on nii, et tuleb tekste viis korraga, teinekord on enda arust suurepärane meloodia, aga mitte ühtegi sõna ei tule sinna. Ja hakkad mõtlema, et äkki ei olegi vaja. Et siis aitavad alati head sõbrad tekstikirjutajad välja ja. Olen endale leidnud sellised raudnaelad, kes kuidagi kinnistavad selle selle mõtte täpselt nii, nagu, nagu võiks olla sageli nii, et ei pea neile ühtegi vihjetki andma. Nagu lubasime enne eelmist muusikapala, et räägime ka sellest, kuidas sai kokku ansambel Tassan. Kui Speed free oli sinu jaoks nii toimiv üksus ja sinu jaoks muusikastiil oli nii omane siis miks tekkis vajadus? Ja kuidas sündis ansambel? Ma arvan, et kerge märk oli selles samas loos juba rock n rollis leping, et Ülo Krigul iga olime korduvalt avastanud ennast diskuteerima jumal, et pluus ja noored mehed. Ja me jõudsime järeldusele, et pluus on väga tore ja kihvt ja seda on väga lahe mängida. Ja ta on nagu selline kontsert formaadis, väga vinge väljenduslaad, väljendusvorm, aga, aga et me oleme mänginud natuke liiga noored mehed, et ennast kuidagi eru lõpuni siduda selle pluusiga ja, ja siis me otsustasime, et pluusi. Me saame vanast peast ka teha, mida me nüüd siis teemegi. Ilona, ja sealt see mõte tuli ja me otsustasime selle ära Tallinna teletornis. Mina olin reklaami ravimireklaami business i kaudu kuidagi õigemini siis käisin mingisuguseks loome lugemas, osalesin osalises reklaamides, siis ühes agentuuris töötas selline mees nagu Danel Pandre, kes mind pidevalt kutsus. Ma teadsin, et ta on niisugune jõude reklaamiga tegelev hea bassimees, kes hea meelega mängis tegelikult pilli hoopis. Siis mina helistasin Danel Pandre-le ja Ülo Krigul helistas Toomas rullile ja mõlemad olid nõus. Ja nii see bänd sündis. Tänaseks lai napp on natuke teistsugune, kes täna kuuluvat. Täna kuuluvatesse on niisiis juba mainitud Danel Pandre Tomi rahula klahvpillidel kitarril Tarvo valm ja trummidel Jaanus Salm. Teile ilmus ka nii mõnigi selline, kuidas ütelda, dubleerivaga, aga vaiksem plaat teie muidu üsna käredast materjalist pealkirjastatud veidi valjem kui vaikus. Selliseid plaate on tänaseks ilmunud, kui me seda saadet salvestame kolm tükki. Ja ühelt selliseid plaadilt oled sa valinud laulu, see on see, miks just selline laul. See on jah, plaadi pealt veidi valjem kui vaikus kaks ja selle plaadi, see plaat on mul üldse kuidagi võib-olla kõige südamelähedasem. Et selle tegemine oli kuidagi hästi-hästi intensiivne, kohati ka pingeline. Praktiliselt istusime ööd ja päevad Kristo kotkaga kahekesi stuudios ja salvestasime seda seda plaati ja miks see lugu siis? Ta on oma oma olemuselt või, või nagu oma meeleolud natukene bluusilugu? Mulle tundub, et võib-olla need akustilised plaadid ongi, ongi kuidagi maandamaks minul seda nälga teha tegelikult. Pluusi või, või, või, või, või seda melanhoolselt. Poolt natuke välja elada enne kui ütled mõõtle veel sõnad. Mul on siin kui muidu ta, sa, see on see. Kui me nüüd siis põrgukuusk leeme. Ei ole mul jääloodwar ja ta kõik on. Viiluga mängid, mängid sa tuulega? Ansambel Tanel Padar endasse on veidikene vaik elulisem versioon laulust, see on see plaadilt veidi valjem kui vaikus. Kaks. Kas sa pead ennast pigem selliseks stuudio muusikuks või lavamuusikuks, kas need pooled on sul võrdsed või eelistad sa emba-kumba? Ideaalis oleks ju nii, et et oledki, olen stuudiomuusik ja lisad sinna natukene särtsu veel kontserdil juurde. Aga pigem ma pean ennast ikkagi kontsert, titt andmaks muusikuks. Stuudiotöö on lahe ja seda on kihvt teha. Seal on, mul jääb stuudios sageli nagu enesekindlusest puudu. Ma tunnen ennast lava peal kuidagi kodusemalt, et stuudios on keerulisem pilli mängida. Ma ei pea silmas laulmist, laulmine on kindlasti mu kõige tugevam külg, aga pillimängus mind kuskil taga kuklas, häirib kogu aeg see mõte, et ma tegelikult ei ole õppinud ja ja ma kardan, et ma olen kuidagi kehvem teistest ja et ma ei oska nii hästi, et ma küll mängin omad asjad ära. Kuidas ma tunnen ennast kuidagi koduselt, aga, aga samas ma tean, et ma ei saa ennast kunagi pidada suurepäraseks kitarristiks. Isegi mitte siis, kui keegi teine seda nagu teeks minu eest, et ma ei saaks sellega nõustuda. Laval olles kindlasti oled sa ka aastatega muutunud, et siin eetriväliselt rääkisime ka, et, et kunagi sa võisid laval sellesse muusikasse nii sisse minna, et, et seal kütta, ma ei tea, mitmeminutiline soolo ei oleks mingeid probleeme, aga aga tänapäeval noh, tsiteerides või parafraseerides sind, et ütlesid, et sa vist teinekord mõtled isegi rohkem selle publiku soovide peale kui selle peale, et kuidas sa iseennast seal laval tunned. Nojah, sest tegelikult mingil Hetkel saab oluliseks tagasiside publiku käest. Mitte mingil hetkel alati oluline, aga, aga aga, aga mingil hetkel sa sealt selle ikkagi selle publiku heaolu nagu enda omast kõrgemale, et et iseennast naudid sa, niiehknaa kui sa, kui sa nagu saab teha asju, mis sulle meeldib. Kui sa annad avaliku kontserdi, publiku publik on saalis, siis see ju tegelikult teed seda neile. Et, et see on ju tegelikult loogiline, et, et see on niipidi. Varasematel aastatel kindlasti jah, läks. Võib olla mõtlesid seda asja kuidagi teistpidi, et oh tore, lahe saab nagu jämmida ja makstakse raha ja keegi plaksutab ka. Nüüd on jah, võib-olla prioriteedid on kuidagi teistmoodi paigutanud. No nii lavalises mõttes, muusikuna kui ka noh, elulises mõttes, et mingisugune hiilitsetuseks ole, on rohkem tulnud sinusse kõik. Me teame, et sa oled kõiksuguste tükkidega hakkama saanud nii laval kui päriselus, eks ju. Et millest see selline noh, tasanemine on tulnud, et kas see on pigem oled saanud mingi kõva laksu kirja või mingi elu õppetunni või on see lihtsalt, et aastad on teinud mingis mõttes oma töö No eks jah, me, seda see kõlab muidugi väga kehvasti, kui sa ütled, et aastad on teinud oma töö, aga paraku siin on mingi värk, on ka kindlasti vanusel. Eks see, eks see kirgastest tulebki, et mida ma seal ikka tõmblenetega inimesed ei tulnud ju vaatama seda tõmblemist, vaid et tegemist ei ole ju huumorisugemetega teatrietendusega, vaid pigem on tegemist ikkagi muusikalise etteaste kontserdiga. Jah, ma, ma lihtsalt arvan, et mul võib-olla tuli sein ette ja ma arvasin, et ma olen kõik ära teinud. Võtame ette järgmise loo, taaskord veidi valjem kui vaikus versioon sellisest loost, nagu tahan elada. Jah, selle looga tuleb mul üks lõbus lugu meelde alati. Aastaid tagasi, kui meil see, kui meil see plaat välja tuli, see akustiline versioon siis olid esimesed sellised tagasiside andjad ka pensionärid. Ja minu juurde tuli kaks sellist vanaema kuskil toidupoes ja Fixutis ühelt poolt varrukast kinni teineteiselt poolt minu käru jäi täiesti ilma valveta, siis nad seal plaksutasid enda ripsmeid ja ütlesid, oi Tanel, meil lapselapsed kinkisid plaadi. Meile õudselt meeldib see lugu, tahan elada, mina ise mõtlesin, kindlasti tahabki. Hansu rääki. Vabaks kiskuda. Aga ma. Ansambel Tanel Padar endas on, tahan elada, kuidas ka see laululoome, keemia, teil on ette ja see tasakaal, et kas sa ikka sooviksid olla see, kes on põhiRõuga ise dikteerib seda materjali nyd seadeid või, või kuidas see tasakaal teeb? Albumiga ma näen sind, oli meil selline aastate viis aastat, võttis aega, et nagu jälle plaadini jõuda, sest me tegelikult olime meie põhimõtted olid muutunud. Ja õnneks nad muutusid nagu tagasi. Et meile tundus mingi vahe, et albumi väljaandmine ei õigusta ennast enam mitte mingil moel. Et kuna plaadiplaati müüakse füüsiliselt väga vähe ja see on nagu kolinud pigem internetti, siis on mõistlikum ju anda välja singleid ja ja kui on singlitest saanud siis 10 või 11 või 12 singlit koos, siis saad anda juba jälle nagu kogumikplaadi välja. Et kus on siis ainult ongi need nii-öelda raadiosinglid. Mulle isiklikult minu bändikaaslastele ka tundus, et see, kui mingi vahet, nii et inimene peagi ostma ju seda plaati, kui talle sealt üks lugu ainult meeldib, näiteks et ta saab seda teha, minna internetikeskkonda, kus saab muusikat osta, et ostab selle ühe loo. Aga siis hakkaski juba kogunema. Neid singleid juba parasjagu ja tegime ühe bändilaagri kahe päevaga. Me suutsime seal siis juba varem olnud mõtetest ja ideedest jõuda nii kaugele, et saime sealt kuus lugu juurde. Ja oligi aeg minna stuudiosse. Aga kui me juba sellest plaadist räägime, siis seal peal kõlab üks selline laul nagu õnnevalem. Et millest see laul sinu jaoks kõneleb ja sa oled valinud Sõrts teistsuguse versiooni sellest laulust. Selle loo põhi oli meil salvestatud ikkagi juba mitu, päris mitu aastat ei saa öelda, aga, aga üle aasta tagasi kindlasti enne kui ta nagu ilmavalgust nägi, lõpuks, kui me nii-öelda vormistasime ta stuudios ära. See kuidagi tundus nagu minu jaoks kuidagi niisugune teistmoodi lugu. Ma ponnistan siin igasuguseid sõnu sinna teha ja mitte ükski ei sobinud ja ei läinud selle nagu muusikalise ideega kokku, et ei moodustanud absoluutselt mitte mingisugust tervikut ja ja siis me tantsime selle laulu teha. Taavi Paometsale ja Taavi tuli lagedale õnne valemi ja. Ja seda, kas sealt loost seda leiab, seal igaüks ise otsustama. Kes nüüd leidis siit oma õnne valemi, nii väga tore, kes ei leidnud, pole ka lugu, sellepärast et neid muusikapalu, kus teda võib leida, on Tanel Padari karjääri jooksul väga palju. Kui palju saab, Sa oled pannud? Ennist ütlesite täitsa panedki elu ennast nendesse lauludesse, mida sa ise oled kirjutanud. Aga kuivõrd isiklikuks ikkagi lähed ju ja kuivõrd palju sa nagu kudeerid ära selle, et kas olete Me mõni laulu sisse kirjutatud inimene teab, et ta on, on selles laulus või kui palju sa tegelikult avad, kaart? Aitäh ma kirjutan suht vähe ikkagi lugusid mingite mingite teiste inimeste peale mõeldes pigem. Ma otsin mingisugust läte allikat iseendast ja, ja leian selle mingisuguse iroonilise või sellise ühiskonnakriitilise lähenemise kuidagi iseenda baasilt. Et noh, kui me meenutame lugu nagu kolmanda päeva mees, et et noh, see lugu sündiski pärast kolme päeva pidutsemist, et see rääkis puhtalt sellest, millega ma siis nii-öelda hakkama olin saanud, eks ole. Ja nüüd album peal ma näen sind on lugu, mees jällegi mees sõna mees käib sees. Et see võib-olla annab väikse vihje. Et ka seal on nagu päris päris irooniliselt põetud mehe peas toimuvat nagu pulkadeks, et jah, pigem võib-olla ironiseerinud iseenda toimetustel ja võib-olla nendel Travi koomilistel momentidel või vet, kuidas mõistus toimida. No sa räägid, et sa teed seda irooniliselt, aga kas, kas mõni selline noh, maailmaparandaja lik alge on ka sinus, kui sa muusikat teed või tahad sa kuidagi nagu midagi inimhinges muuta ka sellega, et sa kirjutad laule, sa astud lavale, et sa jagad ennast. No eks eks mingid teatud lood on selle positsiooni endale ise nagu ajaga võtnud, et et ma olen nagu teadlikult ei ole ju kirjutanud mingisugust lugu, et kellegi elu muuta või, või maailmavaadet suunata või ma pigem vaatan laulu kui tervikut, et see muusikaline pool ja sõna on pool omavahel kuidagi haakuks ja ma otseselt ei mõtle, et ma peaks tegema mingisuguseid lugusid, millega ma maailma hakkaks kuidagi ümber kujundama. No mingil hetkel komplekteerus, ansambel, vallatud vestid, see on lugu, mis on meil viimasena tänases saates kannab see pealkirja kiigu ja liugleb kuidas selline äge kolmik kokku sai. Kolm väga noh, juba solistina võimsat nime, Jalmar, Vabarna, Ott Lepland ja sina saite. Oh neid mõtteid olime mõlgutanud kõik siin erinevatel aegadel, et küll meie, Jalmar iga ja, ja ot ja Jalmar ja meie otiga omavahel, et noh, tundus, et nagu niisugune lihtsalt mingit duetti laulda oleks kuidagi tobe. Et otsustasime kõik kahurid ühes suunas panna ja tulistama ja vaadata, mis sellest saab. Ja täiesti enneolematu edu saatis meid esimestest kontsertidest alates ja kuni päris peaaegu nagu lõpuni välja, et et ja tundub, et tal oli ka väga lõbus ja meil oli väga lõbus, et mis siin salata, naeru taastumine, olime pärast pärast diktatuuri ikkagi garanteeritud, et see andis meile kindlasti aastaid juurde. Naermine. Aga miks just lugu kiigu ja liugleb? Kiigu ja liug-le sai kirjutatud spetsiaalselt vallatute vestide ja kõrsikute ühistuuri jaoks. Ja kuna Jaan Peck kirjutas sellele sõnad siis see lugu oligi nagu kuidagi sihuke kahe bändi lugu, et nagu mõlemalt poolt olid nagu loojad olemas ja, ja see, see koostöö kuidagi sujus hästi ja see oli üks meeldejäävamaid ühistuure kindlasti minu elu jooksul. Tanel suur aitäh siia stuudiosse tulemast, oma lugusid jagamast, kindlasti oleks neid mitme saate jagu veel. Aga jätame teistele ka materjali. Nii et aitäh tulemast ja ilusat jätku. Teiega. Kõrvalkaaluga. Stuunud laudja.