Tere tulemast kuulama järjekordset saadet sarjast lood ja laulud, meil on hea meel tervitada stuudios Siiri Sisaski. Tere kre. Maian Kärmas hakkab neid pinnima. Millised on sinu need kõige armsamad lood või märgilisemad lood, sinu senise muusikud ei jooksul, aga enne, kui me saame neid üksteise järel ette võtta, siis tahaksin leida üles selle väikese sellise sädeme momendi, millal sinuni ellu jõudis või sinu elu üle võttis muusika. Ma arvan, et vist sellest hetkest peale, kui ma oma esimesed sõnad ütlesin sest mu ema on alati mulle meelde tuletanud, kuidas ma kolmeaastaselt juba laulsin terve külarõngas ja kui, kui laps ennast kuidagi hakkab teadvustama, et mis talle meeldib ja mis talle ei meeldi ja, ja mis on tema enda päris oleks siis siis nendesse olekutesse, nii palju kui ma mäletan, on alati kuulunud laulmine. Lapsena mäletati sind laulmas, aga kas seda kuidagi takka tõugati, öeldi, et õpi seda või toda või kuivõrd palju sind vanemate poolt suunata yldse. Vanemate poolt, mitte nii väga, mu ema oli üksikema ja kasvatas nelja last üksi ja, ja, ja meil oli selline maa paigas, selline korralik majapidamine koos loomadega ja kõigega, nii et ega tal ei olnud, need eriti võib-olla isegi aega ei jäänud ja ma ei olnud ka kõige noorem laps, et ma nii seal kusagil keskel ja ma olin, ma olin väga iseseisev, nii et ega tal ei olnud minuga nii palju muret, et või, või ka vaeva või sellist sellist sellist hingenärimist, et ei tea, mis sellest lapsest saab, kuna ma ise lihtsalt nii tegus isa kolis meie juurest ära, kui ma olin neljane, nii et tegelikult isal oli hoopis hiljem suureks üllatuseks, et ma olen musikaalne. Aga siis minu sellised ande avastused jäid kõik minu õpetajatele nii et nemad on süüdi nagu kogu selles lavad ees, siis nagu. No minu erksaim mälupilt sinust, nii kui öeldakse, Siiri Sisask on see, kuidas sina laulad kahes taktis, kuidas sa sinna jõudsid? Sattusin jällegi õpetaja sellise märguande peale, sest mina ise ei teadnud, et toimus selline konkurss ja valiti sinna lauljad sinna saatesse ja siis mina lihtsalt laekusin oma kitarriga ühel pärastlõunal sinna õpetaja palve peale laulsin, mida ma siis laulda oskasin ja mida me ise olin selgeks õppinud. Tarrimaise õppisin klaveri, õppisin ise ja oleksin kitarriga. Laulsin selle Valgre laulu seal ära, selle mul meeles veel, siis ma mäletan, Jaanus Nõgisto ja kes seal olid, siis? Arvasid, et täitsa tore, täitsa tore esitus ja raskem, ma sain teada, et ma olengi sinna saatesse valitud, siis ma kohale minnes jälle nüüd nüüd sellele salvestusele, siis ma ikka ei julgenud esialgu esimeses proovis seda, seda, seda soolata laulda kodus ma laulsin seda küll kogu aeg ja igal viisil, nii nagu ise lahtine jännisin. Siis Jaanus tuli peale esimest proovi minu juurde kesised, kuhu soolo jäi, siis ma sain aru, et ei, ei, et see on ikka nüüd see koht, kus võib ikka täitsa vabalt. See olla, kui sa oled tänasesse saatesse valinud loo koostöös vitamiiniga lausa kaks koostöös ansambliga vitamiin, siis mis jääb sinna selle kahe takti ja selle loo esimese vitamiiniga koostöös tehtud loo vahele? Sinna vahele jääb muidugi peale seda kahte takti sisse, siis tekkis selline väikene lapse tähelend. Et mulle pakuti koostööd erinevate ansamblitega ja siis ma vist oli 15 või natukene, võib-olla isegi 16, kui ma laulsin, siis levimuusikapäevadel Tartus koos ansambliga teeklaas, laulsin nina haageni ühte lugu saksa keeles. No siis äge. Ja kuidagi see siis oli veel eraldi tõukeks, et siis kõik muud kanalid lahti läksid, et peale seda ma laulsin, Rujas oli taustalauljaks ühe lühikese perioodi ja sealt edasi pakuti mulle siis ansambel vitamiini-is oli siis sellel ajal filharmoonia kuidas Tallinna filharmoonia või oli see Eesti filharmoonia koosseisuline ansambel, ehk siis nad olidki tööpostil, seal, mitte vabakutselised muusikud ja nendega ma siis reisisin mööda mööda Venemaad ja igal pool ja need kaks laulu, mis ma nüüd olen siia valinud, need ongi sellised minu punküritused pälvitamiiniga läbi viia või teostada, aga, aga, aga nii noh, naljaga pooleks endale lohutuseks olema siis öelnud, et või noh, kuidagi niimoodi märkinud seda perioodi Nahkuna ansambel vitamiinist punkbändi ei saanud, siis ma tulin sealt tulema. Et aga, aga jah, Need on minu esimesed, sellised omam proovikivid oma laulu või tegelikult üks neist, see pime tuba, see on minu enda tehtud täiesti lugusõnad ja muusikaaastad olid siis kusagil 87 ja nii et selline veel üsna hall ja sombune aeg. Ma arvan, ühiskondlikus elus sellel ajal oli, et võib-olla siis minu selline väike protesti imelises kogu selle asja vastu, siis, siis on selles laulus kajastunud ja, ja ansambel vitamiiniga esialgu ma laulsin nende repertuaari, aga siis ma hakkasin järjest ja järjest rohkem ja rohkem tooma oma laule sinna sisse. Et see tõuge, et ma selle laulu tegin, oli tõenäoliselt ka üheks põhiliseks tõukeks, et lihtsalt teha oma laule. Et leida see oma nägu, seal seal vitamiini setteid, ma ei tahtnud need olla päris Marju Läniku ja Anne Veski, noh et võtan nende repertuaari nüüd üle ja siis laulan seda, kusjuures. Igor treisisimegi ansambel Vitamiin Vladivostoki ja meil oli seal üks kontsert ja siis tuli koristaja meil meil seal koridori peal vastu ja küsis minu käest. Aa, et kas te olete ansambel rida, mis nad siin täna ja oma meelest arvasin, et nael siis nagu jõusele ansambli solist, eks ole. Siis ta ütles, et aga meil on Anne Veski siin, ütleme. Nii et need oma laulud, oma maailma loomine olime, on oluline. Pime tuba koostöös ansambliga vitamiin esitab, esitas, ma ei tea, kas tänapäeval üldse lauladki seda oligi tookord enam-vähem ükskord, kui ma selle salvestasin ja sinna see asi jäi. No igal juhul suurepärane lugu, seda võiks veel ja veel kuulata, nii et ma arvan seda. Me hakkame vikerraadio eetris sagedamini tänasest päevast kuulma. Aga tundub, et sa oled kohe algusest peale olnud selline, et pigem selline krutski ka laulja, pigem selline natuke protestivaimuga laulja, pigem natuke selline, et mina tahan oma asja ajada. Sul ei olegi vist kunagi olnud perioodi, et tahan ilusat Sleifid pähe keerata, pitsilise kleidi selga panna ja laulda ilusatest pilvekestiste linnukestest, kust see mässumeelsus või selline? Natuke tuleb? Tegelikult see ei olegi võib-olla nii, aga mässumeelsus selline mingi taotlus iseenesest ei õieti tahan nagu näida, sellisena on võib-olla isegi kui ma noorem olin, siis ühel hetkel äkki äkki tekkis sellist asja ka ja eriti siis, kui, kui, kui me iseseisvusime, kui Eestisse jõudis väga palju lääne muusikat, siis hakkasid tekkima võrdlused ja et noh, mida voolupidi edasi minna ja siis paljud inimesed noh, andsid tagasisidet, et sa oled siin eesti madonna ja kõik see oli siis võib-olla kergelt tekkis korra selline mingi ärakäik, noh nagu, et, et kes ma olen siin maailmas mingisugune enda enda määratlemine kuskile Nissi, et protestimeelsust pole olnud ja on niisugune taotlus, aga ma olen alati armastanud üldiselt selliste piirideta olek, et nagu vabadust, et kus see sisemine tunne ütleb, et see õige oleks nagu midagi teha, siis oli ju see 80.-te lõpp, eks, et ma, ma pidin ikka väga õnnelik olema, et ma oma raja peal olen sellega seoses ka, et ma tulin suurest perest, ma tulin maakolkast, eks ole, pordistik külateedega, külast, kus ei olnud mitte midagi, eks, et ja ei olnud ka mul ei olnud ühtegi sellist sugulussidet või, või mingid perekonnad, tuttavad, kes oleks võinud mind kuskile nagu upitada, kui sa oled noor inimene ja satud äkki niimoodi lavale ja kui sul ei ole neid väga vaimseid iidoleid kõrval, kes võiksid nagu siin natuke suunata või aidata, et siis tuleb ikka kõik need valupunktid ikka ise ka läbi elada, et et näha siis ise, mis, mis olnud toorest elu elada mõneti tegelikult. Sest kui need esimesed turneed, mis me seal Venemaal tegime, et ega ma laulsin ikka esimese kontserdiga oma hääle ära pärast hiljem ma otsustasin minna juba nagu täitsa oma oma teed selles mõttes, et mitte mitte kuskil ansamblis soolokarjääri alustada oma lauludega ja siis ainsaks võimaluseks, eks ole, seda teha oli siis ikkagi kuskil nagu tööpostil ka olla, samas ja, ja siis ma olin pikka aega töötasin nende laevade peal, mis siis kulgesid siin Soome Rootsi vahet ja Eesti ja Soome vahet ja ja, ja Eesti-Rootsi vahet ja seal seal jällegi teisipidi, et et kaheksa tunnisevad taevas laulma, eks, et noh, neli hommikul ja neli öös öösel ja Ren heatujuline trenni ja ütleme, et sa teed siis seda 30 päeva järjest, et sa pidid seda tegema ja seal ma sain sellise tõelise nagu laulu ja hääle koolija. Ühe vitamiiniga koostöös valminud loo oled sa veel valinud sellesse saatesse, pealkirjaks sellele rahuriik räägiga selle sünnist ja miks sa selle siia saatesse Panin on jaatav, ma arvan, Maian, et tegelikult seda lugu vist polegi vaja lõpuni lasteaed, seda võiks lasta ühe väikse jupi ainult sellepärast, et see ongi seesama režissöör rege. Millega ma siis alustasin oma oma sellist vokalist bändirada ja siis, kui ma esimest korda seal seal Tartu levimuusikapäevadel laulsin, aga sinna nüüd lihtsalt eestikeelne tekst tehtud. Mulle väga meeldib ikka vaadata, milliste ilmetega siinsed külalised tavaliselt oma neid märgilisi lugusid kuulavad ja mõningaid loodi, mis viivad ajas tagasi ja tekitavad kas muhelust, hämmingut või mingit toredat taasavastamist. Tegelikult levimuusika päevadele esinema sattumine veel, sa olid sel hetkel noor, et võis tunduda täieliku loteriivõiduna, sest et ka palju kogenumad muusikud ihalesid tegelikult sinna esinema pääseda ja ilmtingimata ei pääsenudki, eks ju. Kuidas sa meenutad seda üldse seda melu ja, ja mis elamsuse säält sai? No see oli minu jaoks üldse inimene, kord olla mingil suuremal laval sellise tähelepanu keskel. Ma ei mäleta, et mul oleks olnud erilist närvi või midagi sellist, ma lihtsalt olin täitsa tüdruk kuskilt külast. Sattusin lavale ja laulsin, laulsin selle ära, eks ole, siiamaani on mul tegelikult nad saksakeelsed sõnad ka meelespeas. Pärast vitamiini tahtsid sa teha siis oma asja nii-öelda tahtsid oma rada liikuda, et et see ei olnud kindlasti kerge, sest sa pidid ka ju päevatööd tegema, mida sa pidid tegema siis selleks, et oma nii-öelda armastusega muusikaga ka selle kõrvalt tegeleda, ellu jääda? Ei, jah, ega ma tegelesin muusikaga, et ma siis peale vitamiini sain, töötan Lanno Spriit pakkus mulle esineda nende varieteeprogrammis. Hotell Tallinna, tegelikult kabareeprogramm. Selline väike põrgukants, kus ma, kus ma esinesin. Seal ma siis teenisin oma leiva. Üks laul, mis meil järgmisena ees on, on, ma ei maga, ma ei söö seda. Jällegi mäletan sellise väga ereda sähvatuse Ena sinuga karjäärist. Kuidas see lugu sündis ja, ja miks ta sulle armas on, et ta tänases saates on jõudnud? See oli üks esimesi lugusi tegelikult tõsisemalt võetava maid, laule, mille ma klaveri peal lõin. Teised olid mul ikka nagu kitarri peal, veidi veidi sellise lihtsama, võib-olla labasema mingi moonia käiguga, eks ole, olid need varasemad loonud sellised kolmed, uurikad umbes. Aga jah, see magama see oli esimene, mis ma klaveril tegin. Ja siis sellesama laeva bändiga oma palusin, et kas nad ei tuleks, aitaks mul seda ära salvestada ja siis siis salvestasimegi. Jah. Aga et ta sellise lennu sai, see oli mulle täiesti üllatus, ma ei oleks osanud oodata, et temast hitt kujuneb. Aga see juhtus täitsa üleöö isegi. Ja tegelikult tänu tänu Elmo värgile, kes oli tookord linnahallis helitehnik, sest ma olin klaveriga seda laulnud ja iga kord oli ta võtnud jälle mingi uue kõla ja jälle mingi jänni moment, kuskile tuli siis see tekst nagu see põhi, mis selle laulu sisu on, hakkas nagu vaikselt niimoodi ära ära kaduma, et oli juba juba juba hääleliselt see jämmi moment seal vahel oli juba läinud nii, nii tugevaks ja nii pilkupüüdvad sisu nagu laienes ära. Siis Elmo oli see, kes mind maa peale tagasi tõmbas seal stuudios, ütles, et tead, sa laula seda täitsa lihtsalt. Sellel õhtul, kui ta ilmus mu ellu oli liiga liiga imeline tunne, see ei saanud uskudagi võlglane mällu. Saaled jäänud unistuste ette. Ma sulen silmad ja ma näen emane nema, näen käiata. Aga minu lähedusse vaimu tunnen maa. Ja praegu ei oska ma taha nii-öelda sulle Et ma iial iialgi ei unusta Kui sa nii-öelda seisad silmitsi ühe uue lauluga sa hakkad seda tegema, kirjutama looma, siis mis sinuga toimub, kas midagi, mis on ülalt antud, mingisugune asi langeb justkui läbi sinu või on see mingisugusega metoodilise töö tulem? Ülalt antud ma olen alati mõelnud, kui ma olen kuulnud, olen kuulnud muusikuid, kunstnikke rääkimas, et nendel on mingi otseühendus seal kuskil pilvepiiri peal, siis ma olen mõelnud, et Ottododo, milleks sul see pealisseal otsas. Seega see siis need seal ainult antenn ka ei ole ikkagi, et mina ikka mõtlen oma muusika välja, aga selleks, et mõelda välja selleks mind miski asi käima tõmbama lihtsalt. Ja viimasel ajal on selleks käimatõmbajaks olnud Uku Masingu looming, et kui ma sellele luulele olin nagu sõrme andnud, siis mõned read, mõned salmid, koguni mõned terved luuletused, võtsid käe, see käis nii, et et lugesin ja kohe kuulsin muusikat määrida. Terve öö oli kadunud. Täiesti, et ja ma ikkagi ei saa seda öelda, et see oleks olnud kuskilt taevast antud, vaid see oli, valmisolek oli millessegi minek ja tekkis selline sünergia. Et need nagu Lennart Meri on öelnud, aga ta kahe koogimaterjali aga välja kolm kooki. No kummaline siit teha pööre sellise laulu poole nagu, mis maa see on, see on pärit samanimeliselt plaadilt ja koostöös Ultima Thule'ga on see plaat valminud, tule ja räägi ka selle sünnist. See sündis nüüd täiesti täiesti töiselt või tööprojekti raames, et sai seal mahtras mängitud ühte suvelavastust. Sellist väli, vabaõhulavastust, Mahtra sõda. Ja Peeter Volkonski kirjutas need laulutekstid siis, mis mulle edastati, ma pidin koos oma vennaga üldse need laulud koostöös tegema, aga aga siis minu vennal ei olnud aega. Ja, ja siis jäi see kuidagi üksi minu peale, ma olin nii väga õnne, ehk et see üksi minu peale ja siis ma sain rahulikult vabas vormis olla, ise teha. Lõppeks jõudsid sa selle lauluga ka laulukaare alla, kui sa meenutaksid neid tundeid, emotsioone, mis sind valdasid, sa pidid seda laulu mitu korda k esitama rahva nõudmisel. Ma ei olnud valmis seda esitama, sest sest see ei olnud kokku lepitud. Et mina ise seda kaasa laulan ja see sündis seal kohapeal lihtsalt, et küsiti, et kas ma olen nõus laulma ja muidugi ma olen nõus, kui see on ju, kui ma olen seda alati laulnudki, see laulan, et ei olnud minu repertuaaris isegi enne seda laulupidu oli ta rohkem kui nüüd. Sest, sest nüüd ma olen lihtsalt tõmmanud väga tagasi, et ma ei taha teda igal pool alati esitada, et ma ei taha nagu inimestelt ära võtta seda, seda momenti, seda, mis oli ilus ja kui ma esitan teda, siis ma tahaks, et oleks enam-vähem ikkagi samal samal tasemel. Käi nagu kõrtsus kõrtsu või kuskilt püüne peal püüne peale seda laulu esitamas nüüd et ei, ei, ei, ei, ei, ei, ei taha. Aga ikkagi see hetk laulukaarel, no see hetk oli, oli, oli see hetk, mis seal seal kohapeal selles mõttes sündisin, ma ei olnud tõesti ettevalmistunud üldsegi ja, ja ja ma laulsin seda nii nagu hinges tulija. Sest paljud on küsinud minu käest, et miks ma vahepeal korra katkestasin, ma ei laulnud kaasa. Ja seal on sellised sõnad, mida ma lihtsalt mul ei tulnud sellel momendil üle huulte, sellepärast et ma tundsin, et ma ei taha vastanduda selle lauluga mitte kellelegi, mitte ühelegi inimesele. Ja ma ei tahtnud olla see sõrm, kes viibutab sealt kuidagi mingis omas vormis tagama. Sest meis kõigis on midagi, mida me võiksime üle vaadata ja veidi enam võib-olla mõelda, et et me ei ole ikkagi siin ilmas päris üksi, et neist sõltub palju ja ja tegelikult igast sõnast sõltub palju. Ja, ja see oli ka põhjus seda mulle ka ette heidetud, et miks mina läksin peale seda laulu presidenti ja presidendi abikaasat kallistama. Et see oli nagu pugemine. Aga minu jaoks on need inimesed, see ametipost, need inimesed on tegelikult number üks Eestis, sest nemad panevad templi alla igale seadusele, mis vastu võetakse, nende käes on lõppsõna. Selles mõttes vajavad nemad seda armastust ja seda, seda head tunnet rahva poolt tegelikult võib-olla veel kõige rohkem. Et see oli, see ei olnud mitte minu kallistus, see oli selle laulu sellisele sõnum, mis oli kogu selle koori kõikide nende inimeste kallistus, sinna. Paljud on öelnud, noh see oli sinu selline kindlasti Hilde moment ja kõik, mis veel. Aga tegelikult ma ei tea kassat hiilgemomendiks nimetada seda, kui süda sees nutab ja mitte ainult minu süda sees ei nutnud, vaid tegelikult nuttis, ma arvan, kõikide inimeste süda, kes sellel hetkel tõsiselt kaaluma mõtlesid. Sest selles laulus, mis Peeter Volkonski need sõnad on kirjutanud väga suur tõde meie igapäevaelus ja sellest, kuidas me üksteisesse suhtuvad, kas me hoolime v hooli muidugi, ma olen tänulik selle momendi eest, mis ma niimodi taevast kingiti. Järgmine laulgi tegelikult puudutab hingekeeli väga sügavalt unelaule, sellest on vähemalt meie fonoteegis mitmeid variante ja just kontsertvariante ja, ja kõik nad on, on oma esituse hingistatuselt väga erinevad. Unelaul. Millal sa oled selle kirjutanud, kellest oled kirjutanud või kellele sa oled selle kirjutanud? W w, millest? Muidugi, ma olen sellel unelaulu ja kirjutanud oma pojale, poeg oli siis kuueaastane, kui ma selle kirjutasin. Ja eks vabakutselise muusikuna on olnud meil ka igasuguseid aegu ja ma olen olnud üksikema, eks seal on sellist kurbust, võib-olla minu enda hinge kurbus, mitte minu poja. Laps on laps, aga minu enda mingit hinge. Aga samas on ka helgust. Et see ei ole nii, et et see laul oleks nagu teispoolsusest ihkaks minna vaid vaid see on mingi ilu nägemine, võid olla selles kõiges. Aga selle lauluga on juhtunud väga oma oma omamoodi asju, et on, see laul on kulgenud nagu omamoodi teed. Et teda on mängitud nagu mingitel erinevatel puhkudel, kui, kui mõnikord on palutud, et kas ma võin mängida matustel seda laulu, see oli minu vanaisa või isa lemmiklaulja ja nii edasi. Et siis ma olen mõelnud, et tagasi on hea, kui see pakub lohutust. Laulu pealkirjaks unelaul plaadilt laulud hingest, aga koostöös hirmu Survaga siis sellises otse kontsertesituses siin mingil hetkel jõudsid otsapidi Saksamaale ja väga palju tegid koostööd sealsete muusikutega Kristjan Randaluga, kuidas see pööre sinu elus aset leidis? No kuna ma olin Saksamaal juba ühe plaadi salvestanud ja siis, siis ma sain tuttavaks randalude perekonnaga, kallega Piretiga Nende pojaks, Kristjaniga, kes tollel ajal oli alles õpilane ja oma oma muusikaõpinguid teostamas ja ja Kristjan pakkus mulle siis välja koos esineda, siin, jazzkaarel siin Eestis saatsin mõned oma laulud talle ja tema organiseeris ja selliselt meil see koostöö algas, nii et ja see on nüüd kestnud tegelikult mis 12 aastat meil saime tegelikult koos Kristjaniga selle ansambliga, kes meil seal on. Oleme Saksamaa risti-põiki läbi sõitnud, et et me oleme nagu, nagu mingid elusõdurid. Näinud kõike, kõike, mis võimalik, et oma teede peal seal, kus kihutanud seal mööda kiirteid ning Christian tavaliselt roolis. Ja Kristjan on selles mõttes raudne mees, tema sõna peale saab loota ja, ja see, kuidas ta seda ansamblit seal ohjeldav ja ise Aranseeride sisemenenseerides ja ise seda kõike koos hoides, et olles ka see kunstiline juht seal. Lingva Mea on üks selline koostöö plaateil, mis on väga eriline ja sa oled valinud selle avaloo, lähme, lähme käime, käime tänasesse saatesse. Miksustele. No sealt oleks olnud ükskõik mida valida, aga siis ta esiteks ongi avalugu ja teiseks ta on noh, võib-olla ka natukene selline võib-olla rütmikam ja võib-olla sobiks nüüd siia vahele teiste lugude vahel meeleolu üles tõstma. Selle teksti tõuke oled saanud ositi, on see ju ka pärimuslik? Ja tekstiga oli selline lugu, et et ma olin, ma elan maal ja olin ehitamas vunda kasvuhoonet endale mõtlesin, et kasvuhoone ehitamine algama vundamendist. Ja siis panin Google otsingusse vundament, sisestasin sinna ja mõtlesin, et saan siis väikese näpunäited. Vundament peaks peaks ehitama ja siis oli seal umbes viie esimese vastuse seas oli, et kuidas oligi, rahvaluule on kõigi väärtuste vundament. Siis ma klikin sinna ja siis sealt edasi, ma sattusin Eesti rahvaluule kodulehele ja seal ma siis veetsin kogu oma lamell ehitamise perioodi, millest siis sündis see laul, Lähme, lähme käime, käime kuulame seda. Lähme, lähme, käime, käime, käime, tee ta. Madalaks karvaliste rohelist roosilist. Millal me sinnamaale, kus tuul on tuua, tellin seina Sammel, ruudu, tee luu, Ruuks. Seal on ta Lähme, lähme käime, käime albumi nimeks lingu Mea ja meie tänane saatekülaline Siiri Sisask on teinud selle plaadi koostöös. Kristjan Randaluga. Kristjan Randalu on klassikaline muusik, saba sarvedega, natukene jalgupidi ka džässis. Sina oled selline loodus on, kes on iseennast arendanud oma nõu ja jõuga. Et kuidas teil need koostöö sellised ühisalad moodustusid, et ette sellise ühise keele leidsite? Muidugi, Kristjanil ei ole esimene kord, kus ta on loodusjõududega nii-öelda koostööd teinud kaeblikuga teinud albumeid, et Eplik. See on siis ei ole vaja, iga raadiokuulaja ei ole loodus jõudega ei, väga hästi, väga hästi oleme saanud koostööd teha kohe tõesti, ka väga hästi ja minu jaoks on see olnud põnev ja hariv sest Kristjan, neil on selline hea nina ja tal on ka, kuna ta ise on selline tõesti, nagu ma juba eelnevalt ütlesin, selline nagu raudnael. Et väga paljud muusikat ka väga tahavad temaga koostööd teha. Ta on laval, on ta tugev ja sa võid tema peale loota, ei ole ühesõnaga probleeme. Et siis lihtsalt need muusikud ka või siis meil on seal ansamblis kaasa teinud, on olnud kõik väga heal tasemel. Et tõesti, minu jaoks on alati midagi õppida, kuulata, see on selline energeetiline jõud, mis sealt tuleb, et et lihtsalt pärast kontserti ise ka veel tükk aega ei saa jalga maha ja ei saagi. Ülejärgmine päev. Kui tuleb, tulevad sellised reaalsuse värvid uuesti ette ja hakkad taipama, et kõnnin mööda näiteks. Järgmine laul, mille sa tänasesse saatesse oled valinud, kannab pealkirja hommikupuu jällegi samanimeliselt plaadilt. Räägi palun sellestki. Kuna see plaat sai alguse koostööst ansambel metsa telliga esitasime mõned minu laulud ühel kontserdil ja peale seda tuli pakkumine teha plaat ja Universal Music pakkus selle välja. Ja tegelikult selle plaadi hommikupuu variant, sellesama laulu variant on mõneti mõneti kõige ehedam. Võib-olla kõige sarnasem tunnete ja sellise emotsiooni ja jõu poolest selle selle variandiga, mis minul kodus klaver. Peale on, et selles mõttes ma valisin, et võiks mängija seda laule sealt plaadilt ühe ela. Leela nõudma. Kestus? Ikka. Sedasi võimsa pöörde võtnud lugu hommikupuu selle kuulsime siis samanimelised plaadilt ja täielik kannapööre toimub nüüd meil viimase looga plaat, millele lihtsalt nimeks 11 ja kus sa võtsid kõik kuu ära ja jätsid järele iseenda ja klaveri. Miks see pööre toimus? Mul oli kogunenud terve hulk klaveripalu selleks, et nendest jälle edasi minna. Pidin nad lõpuks mingite kaant vahele panema. Nii et nende klaveripaladega mul oli vaja lihtsalt kuhugi mingisse faasi jõuda, edasi minna. Ja tegelikult, ega minu vend ega keegi ei teadnud, et mul need klaveripalad üldse olemas on ja temaga kellelegi ei rääkinud, kui salvestama läksin. Ja siis tegin selle plaadi valmis ja nüüd ongi selline mõtlik, sissepoole plaat, tõesti, kui teised on olnud veel natukenegi kuhugi väljapoole, siis see on siis see on pigem sissepoole, et et seal on enamik nendest paladest on instrumentaalsete ja ma ise ka esimest korda instrument talistina esinesin, et ma ei olegi kunagi ei ole julgenud klaverit mängida ka laval ja nii aga peale selle plaadi väljaandmist siis ma ületasin ennast, nii et nüüd ma nüüd ma mängin kontsertide niux iga klaveri saatel. Suur aitäh sulle sellesse saatesse tulemast, aitäh Sulle kah kutsumast hinge, neid lugusid jagamast ja ilusat ilusat jätku sulle. Sulle ka ja kõigile teistelegi. Ma olen, ma olen teel oma koju. Ma olen teel, ma olen teel oma koju.