Tere tulemast kuulama saadet, lood ja laulud ikka jälle on meil külaliseks üks muusik, laululooja tekstikirjutaja, kõik need tiitlid pädevad tänase külalise kohta, selleks on Marek Sadam. Tere tulemast. Tere sullegi. Maian Kärmas on nüüd see, kes hakkab pinnima, mis on Marek Sadama senise loometee ja ka artistikarjääri jooksul need kõige armsamad või tähtsamad lood ja laulud. Ja sa jaotud tegelikult kaheks, üks on esineja ja teine on siis muusika ja sõnade autor. Kas neid saab kuidagi panna kaalukausile, kumb sinus on see kaalukam osa? Kaalukam osa minust? On ilmselt ikkagi see lavapealne inimene, sest lava kui selline ja, ja, ja kontserdite andmine on mulle kuidagi aga loomuomaseks saanud ja õnneks mul on aastatega Se kontserdite andmise nii, ütleme, kellaajad on muutunud, eks ju, et, et see muusika, mida ma teen tänapäeval, et ma saan anda neid normaalsetel aegadel rääkida inimestele nagu oma mõtted hästi selgeks, see mulle meeletult meeldib. Aga teisest küljest on see laulukirjutamine, on ka füüsiline vajadus, et ühest küljest, eks ole, ma kirjutan palju laule teistele, mis on siis tegelikult ju mingis mõttes tellimustööd, et alati, kui sa kellelegi kirjutad, sa lähtud sellest inimesest. Et millise publiku ette astud, sa ei saa hakata seal enda mingit meeletut kunsti ja enda südamevalu välja elama, et et selles mõttes on kirjutamine mulle väga vajalik jätma. Eriti kui ma kirjutan endale, et ma seal elan, enda kõige sügavamad mõtted ja läbielamised välja või, või jagan neid lugusid. Sa oled öelnud, et lava on selline koht, kus suure tõenäosusega sa tunnetki ennast kõige õnnelikumana, et, et mis see siis on, et mõned artistid hoopis põevad lavanärvi kuidagi see lavale minek on seotud stressiga sinu jaoks see nii ei ole. Ma panin ka lavanärvi ja, ja minu meelest on see nii isegi, et et mida vanemaks saad, seda suuremaks läheb lavanärv, sest sa iseenda jaoks kogu aeg mõtled seda esinema sõites juba, et mis seal siis see lugu, mida ma ja ma täna inimestele rääkida tahan ja selge on see, et lood, eks ole ju korduvad ja, ja, ja tegelikult enamus inimesi, neid lugusid, kes kontserdile tuleb, ei ole varem kuulnudki. Enda jaoks sa pead enda jaoks kuidagi ennast eriti kui kokku võtma ja olema olema ikkagi ergas. Ja, ja sa pead ka kas oma mõtetes või siis terve enda olemusega pidevalt rändama, et, et saada uusi lugusid millest inimestele rääkida või millest inimesed midagi midagi saaksid. Et lood, mida ma, mida ma räägin, ma katsun neid rääkida kontserditel mingi natuke teise nurga alt, et inimesed võib-olla, kui nad on mingis kas siis keerulises või, või lihtsalt mingis elulises situatsioonis, nad näeksid neid kuidagi kuidagi natuke teistmoodi, et nad minu kontserdilt lahkuksid, nii et et elu tunduks kuidagi natuke helgem või vähemalt ma ei ole. Mulle meeldis meeletult üks üks üks lause, mis Sven Grünberg ütles, et, et kuna, et ta ei taha seda, et inimesed raiskaksid oma elust näiteks kaks tundi tema kontserdil Läheme ajas tagasi ja üritame leida üles selle momendi, mille muusika leidis sinu või sina leidsid muusika. Ma saan aru õige pisikesest poisist peale, oled sa tegelikult laulnud? Olen laulnud ja tegelikult olen ka kirjutanud laule väga palju. Inimesed ju seostavad mind mingi kindla tegelaskujuga ka tegelikult sedasorti muusikat, mida ma esitan Eestis täna. Sedasorti muusikat, mu keelt tegelikult kirjutasin juba, ma ütlen nagu põhikooli kuskil seitsmendast kaheksandast klassist, eks need ja osasid nendest lauludest ma laulan tegelikult tänapäevani. Aga ma saan aru, et lausa selliseid kolme-nelja-aastase poisina laulsid sa juba teistele ka ja muusika oli tegelikult teil perekonnas sees juba, mis liini pidi. Mu ema laulis mingisuguse lauluansamblis ja isa isa esines ka sellisesse, nendel oli väga huvitav selline restorani ansambel oli seal osalastel Uno Viiganud näiteks, kes tänapäeval teeb ristsõnu ja ja nad ikkagi aeg-ajalt, kui sellised vanemad meesterahvad ja teevad oma sissearusaama muusikast. Valime ühe loo, mida sa tahaksid kuulajatele tutvustada. Püüdsin teha niimoodi, et võtan võimalikult palju neid laule, mis kuidagi endale korda lähevad teiste esituses ja, ja võib-olla esimeseks lauluks võtaks Eliise ustavi poolt lauldud laulu kaugele ära, kuigi see laul ei ole konkreetselt alla kirjutatud. Aga seda kaugele ära tunnet, seda minemise tunnet, seda rändamise tunnet. Ma tunnen oma elus nagu erakordselt, et palju ja see laul seniajani läheb mulle väga korda, kuigi see on kirjutatud. Kui mu mälu ei peta kuskil 97. aastal 1997 ikka jah, selline äraolemise ja, ja igatsuse laul. See. Eliise ustav lauluga kaugel ära ja rääkides ka selle laulu teistest autoritest üldse tänase saate jooksul muusika autorite nimistus. Kaasmusitseerivate nimistusse käib läbi Laikre perekonnanimi. Eesnimed võivad küll vahetada, aga neid Laikreid on, on üksjagu, ole hea. Räägi sellest perest ja oma sidemest selle perega, et kuidas teie sattusite kukkumusitseerima lugusid looma. Tegelikult Piret Laikre ka. Me teame teineteist juba gümnaasiumiajast ja umbes sellisest ajast, mil algasid ka esimesed lood tuulema. Plaadil on üks laul, elu muinasjutt, mis oligi üks esimestest lauludest, mida me, mida me tegelikult kirjutasime. Ja sellest ajast me oleme kindlalt kogu aeg nagu teineteise tööd nagu austanud ja siis teineteisele kirjutanud, kas siis tuleb nendel idee mingile nende projektile või siis mina, mina kirjutan teksti endale ja, ja nad on kindlasti mul ühed esimestest, kellena ma pakun siis tekste, kui mul endal viisi tule viisistena. Mis pidi sina töötad, tegelikult on ju võimalik nõnda töötada, et tekst on enne muusika pärast ja ka vastupidi. Et kuidas sinul see välja näeb? Kui ma nüüd kirjutan ise viisi ja sõnad, siis need on alati tulnud ikka täiesti koos. Et mul ei ole sellist suurt pingutamist ja ülepeakaela, kui kui ma kirjutan, siis siis selliste eriti kui ma kirjutan endale, siis sellist meeletut loome valu kui sellist, mul ei ole tegelikult olemas. Aga kui nüüd tuleb mulle tellimusteks, siis muidugi saadetakse mulle mingi selline tema põhija, tihtipeale nende on üpris koomilised asjad, mis mulle saadetakse siis sinna toksitud mingi pilliga viis peale, siis sa leiad sinna sõnad, millel oleks kasvõi väiksemgi mõte sees. Teisest küljest on need need laul jah, et mida ma ise ei oska viisistada, siis ma kirjutan teksti ja, ja saadan siis kas Piret Laikre või või Toomas Laurile või nügisti, hiljuti kirjutasime ühe loo täpselt samamoodi. Mik tarkoga. Aga ikkagi natukene lahata veel kuulajate jaoks seda momenti, et ja luua nagu selgem pilt sellest, et kui sinule laekub sageli tänapäeval üsna anonüümselt, jõuab sulle postkasti üks MP3, sa avad selle ja seal on väga justkui, nagu koduste vahenditega oleks tehtud. Väga algeline demo sageli, mis veel ei, elaja, hinga ilmtingimata. Ja sa pead millelegi, mis veel on natuke nagu puine hakkama mingit kujutluspilti peale looma. Millest sa alustad või kust sa selle esimese õlekõrre kätte saad, sel juhul? Tegelikult on ikkagi see, et vaatan korra aknast välja ja siis tuleb, aga, aga üldjoontes ma sõnu hakkan kirjutama ikkagi, nii et ma kuulan loo läbi või kasvõi ainult esimese salmi läbi ja, ja ja, ja kui ma juba viisi kuulen, siis ma kuulan ära mingi sõna mis, mis sõna kuskile nagu aset asetada võiks ja siis ümber sõna kasvõi ümber ümber ühe sõna, maakane hakkan laulu looma, see on nagu nagu kummaline. Et ma ei alustage tihtipeale teistele kirjutades mitte mõttest, vaid alustan pelgalt ainult ühest sõnast. See ei ole nõndapidi, et kujutad ette mingit pilti vastavalt sellele muusikale ja siis hakkad seda lahti kirjutama silpide peale. Seda võib ka teha, aga ma kindlasti pigem kohe alguses selgeks teha selle, et kes laule laulma hakkab. Et erinevad Sangil nõuavad ikka erinevaid tekste, estraaditekst ei saa olla võib-olla see, mida ma ise laulaksin, alati. Võtame ette järgmise loo, mis see võiks olla? Kuigi ma mõtlesin esialgu seda, et, et ma enda selliste muusika rütmis rääkimist eriti saatis, ei kasuta, siis on üks laul, igatsus on kummaline asi, mille sõnade viisi ma olen ise kirjutanud ja sama korter, kus ma tänase päevani elan, selles korteris ma selle 15 aastat tagasi kirjutasin, on olemas reaalselt see kamin. See on samamoodi nagu mul on üks laul sõstrapõõsaste vahel, need sõstrapõõsad ja need asjad, mida ma endale andus laulan, on tegelikult kõik päriselt olemas ja mis puutub sellesse igatsusse, siis seesamamoodi nagu lavanärviga, et mida aasta edasi, seda, seda seal suuremaks ilmselt läheb. See otsus on seda laadi asi mis tuleb minu juurde, kui pole külm, on toas ja tuleta, jääb ka mind. Ainus mõte, kuidas ja Kuneid viivad, istun ja ootan ja aru ei saa. Aja kulgemist lihtsalt ei taju. Nii, istun ja ootan ja aruisa kesid sügise esimeest. Ei, ta on kummaline asi. Ma olen tuules lehtee sinu poole südant puistanud, mälupilte valinud. Oled kallis, minu pilt on. Nii ma istun ja ootan ja aru, isa võõrateed minuni sind, ei. Nii ma istun ja ootan ja aru, isa pist tunneb huvi. Nende otsus on kummaline asi. Lihtne valus-magus vanamoodne, tunne suur, kuid jutu poolest kasid nimed lõigatud endi koorde. Viimati istun ja ootan Aru mõisa, ainult sind tunnen väsinuna soontes viiva Estonia, kus ta on väljakutsuv pildi. Täna öösel, kuid ma olen nii, ma istun ja ootan ja aru ei saa, ainult sind tunnen väsinud soontes viimata, istun ja ootan väljakutset. Täna olen ootel. Kuskilt 2000.-te aastate algusest ansambel tuulema. Kuidas see ansambel üldse kokku sai, miks sa ta kokku kutsusid? Vaata, kes seal mängivad kõik, et mängijad mängivad siis Mihkel märgandmegi passija Andre maaker kitarri, Ivo Lille mängib erinevaid saksofoni ja siis Tanel Ruuben enneolematu mängib siis seal löökriistu ja see oli tõesti väga paljude juhuste kokkusattumine, sest me kõik kokku saime ja ilmselt ennekõike sündisse plaat. Kõigepealt sõprusest Ivo lillega ja me suhtlesime sel ajal meeletul, et palju ja olid sellised nooruse ajada, siuksed nagu tormilised ajad minu elus ka ja see kogusaeg leidis sellesse plaati-d ja selle Platigi, nii nagu tegelikult plaati nagu normaalsed muusikud tegelikult nagu ei teekski. Et tihtipeale oli nii, et meie lugu juba salvestatud näiteks Andre kaja ja Mälgandiga ja siis tundus, et nüüd oleks vaja löökriistu, siis löökriistad mängiti hiljem alles peale ja me tegime hästi ebaloogilises järjekorras. Aga, aga see plaati endale ikkagi kuidagi nagu arvas, et et mul on üks laul, kirjutab ilusaid, mis, mis tegelikult teise pealkirjaga on Dirhami siis seal Dirhamis on, selles kohas on, on väga hea seda täpselt selle, selle koha muusika on see tuulama muusika ja me saime kokku ainult tegelikult selliseid mõned korrad, aga, aga need olid nagu head hetked selle plaadi peale. Ühest küljest mindi Ivot sest see oli nagu meie nagu selline nagu algjõud, aga kindlasti sa plaadi peal on palju ära tunda noort noort maaklerit. Sa tegelikult juba mitu korda räägitud intervjuudes sellest, et noodikirja sa ei mõista. Kahjuks, aga kas sa ei tunneta teinekord ka, et mõneti see annab sulle ikkagi mingisuguse vabaduse ja sellepärast, et et sa ei ole aheldatud solfedžo ja komponeerimis algtõdede poolt. Jah ja see teeb erakordseks erakordselt huvitavaks minut Tõnu Laikre, kes on tegelikult solfedžoõpetaja, et, et minu täiesti ebatraditsionaalne vaatamine muusikale ja tema väga selline kindel arusaam sellistest solfedžo algtõdedest. Et võib-olla tõesti see annab mingi eelise, aga mingis mõttes on see ikkagi meeletu, meeletu kadunu, et, et kui teised kirjutavad nooti, siis mina pean joonistama pildi peal valmis selle loo, mis ma, mis ma, mis ma siin mõtlen, või katel Tuulsama tuulema, aga ma mäletan, et kuidas ma joonistasin samas kohas, kus igasugune kummaline asi on kirjutatud. Joonistasin Andre maaklerile kaste paberi peale, et mida mina sellest loost mõtlen. Mis võiks olla järgmine lugu? Tooksin esile ühe muusika kirjutamise viisi, mis mulle endale meeldib, meeldib, mulle meeldib kirjutatud lastelaule. Ja kõige kummalisem on see, et laste lauldes tegelikult kooliõpikutes on jõudnud üks tuulemaa ja, ja veel varemgi lindistatud laule üksinda, mis on hästi kurb jõululaul ja kui, kui meil paluti see lugu neljanda klassiõpikusse, siis mõtlesin ja muidugi, ja ma hiljem hakkasin mõtlema, et ma loodan, et see see, et seda laulu need lapsed kunagi laulma ei peast õpikust. Sest see on nagu ma loodan, et mitte ükski laps ei pea ennast nagu tundma üksinda, aga nüüd, minnes selle laulu juurde sisse, on kirjutatud ühe laulustuudio poolt. Nad tahtsid teha linnulaulude plaati, siis on laul, mis on kirjutatud luigelaulust. See sooviveid, koordise tiivad, koidule iisoni laadne häire. Et vennad meie juurde keskkonnajääb mõtlema, et millest räägib, see, viiks oskus. Ta tal oli neid kauneid linde. Teab vaikust, mis on hea ja ei veeda luigeriigis linnu. Ta käib rahulikult linnateel kes Luige tantsuvaimustuse siidi tead, päris kindlalt. Kaunis on see kui päike heidab eelseid valgusi eri satub kui kaunis keelu palee. Luigelaul esitajaks Adeele Maria Peters ja teksti autor on tänane lood ja laulud, saatekülaline Marek Sadam. Tundub, et tegelikult kohe algusest peale sul oli mingisugune oma, kas alateadlikult või siis teadlikult valitud mingisugune stiil või joon või viis, kuidas sa ennast muusikasse oled väljendanud. Aga kuskile vahele tulid ikka sellised täiesti hoopis teist stiili ettevõtmised nagu N-Euro ja sa oled ka teinud vist selliste ansamblit nagu Kisneva, vaata mis oli armu, mis oli omakorda selline üsna mürarikas muusika, et et millest need tõukusid või miks neid sulle vaja oli. Rygel enneurot. Enne euro peale mul väga raske on nagu selles mõttes tagasi mõelda ja meenutada, sellepärast et see oli ikkagi väga noor, kuna seda alustasin. Ja sellest on nüüd ikka väga, väga palju aega möödas, kui ma alustasin, tegemist ilmselt ikkagi mingi nooruslik ja seda ei maksa üldse häbeneda, nooruslik, võib-olla edevuse mingi sellel hetkel ma mäletan kindlalt, et mul oli mingi vajadus naerda omal viisil siis muusika ja selle muusika üle, mis sellel hetkel nagu valitses. Aga On kummaline asi, Faroodi asjade puhul on siis see, et kui sa teed paroodiat või naerad midagi millegi üle, siis mingil hetkel. Ja see on iseenesest väga lahe, et kui paroodia muutub iseenda paroodiaks ja see on nagu see on iseenesest väga huvitav, huvitav protsess hiljem jah, muidugi ma tegin, nagu juba oleksid nagu sellisesse tantsumuusikasse täiesti ja ja tänu sellele ma olen saanud väga palju reisida ja jällegi nagu väga palju targemaks saanud, et et selle, selle perioodi oma elust ma kirjutan kindlasti nagu väga hea elukooli alla. No räägi, ole hea ka sellest, et ju siis N-Euro oligi põhiliselt ka see, mis viis sind Saksamaale ja, ja ka ühtlasi Ameerikasse on syndinud. Kuubalased jõudsid just enese jaoks, kas, kas see oli see, mida sa tahtsid või, või oli see kuidagi võtadki seda elukoolina? Ei, tegelikult see oli selles mõttes, mida ma, mida ma tahtsin näha ja ja millest ma mingi aeg nüüd Vistantseerusin, kuigi ma alustasin just hiljuti eriti uue elektromuusikaprojektiga, mida ma lindistasin just kaks lugu Inglismaal. Ja nende lõpp, miks ma praegult olen juba juba kuulanud, aga see on nagu selline pikem protsess. Et nad kõik avalikkuse ette jõuaksid, et, et ma tahtsin seda selles mõttes nagu näha, kuigi ma sellel hetkel muidugi ei mõtelnud nii, nüüd see on tagantjärgi selline nagu targutamine. Ja ma olen väga õnnelik, et ma seda kõike olen näinud, sellepärast et seal on palju asju, mida, mida üks muusik või artist peab nägema muusika artiste. Noh, kui ta on nii rumal nagu mina, siis ta peaks käima vahepeal ära ka Eestist väljaspool ja püüdma ennast kuidagi kuuldavaks teha teha mujal või vähemalt püüda seal töötada, sellepärast et esiteks töökultuur, teiseks see ettekujutus kogu töö tegemisest ja sellest, et kõik asjad on kerged Eestis minu meelest väga paljud asjad väga kerged tulema. Nagu Eesti kuulsus on väga kerge tulema, väga kerge on tegelikult minu meelest Eestis teenida, kui seal hea hea laval siis esinemisi saada ja, ja sellest ka elada, minu meelest ei ole väga keeruline. Mina muidugi olen suhteliselt vähenõudlik inimene ka, eksju aga Eestis tunduvad need asjad nagu väga kerged. Et sul on vaja, nagu vähemalt minul oli vaja seda, et ma ikkagi oleksin nagu mingis sellises nagu keerulistes situatsioonides noh, et ma olen lava taga ja, ja ma oskan vaevu inglise keelt rääkida ka. Publik on näiteks ainult hispaania keelt kõnelev või ta hulgastest, kuni siis vabaõhukontserdid teni, kus sul on 30000 inimest, näiteks seda asja on vaja kogeda. Siiamaani käid sa ju Ameerikas ja mida sa seal põhiliselt teed, käid loomas kirjutamas kogemas asju esinemas ja esinemas, aga. Nüüd ongi see, et järgmised ameeriklased ongi kindlasti seotud selle, nüüd uue asjaga, mida ma teen Inglismaal koos oma vana sõbra Klaid voodiga siis on, mul on väga suureks õpetajaks muusikas. Kui õpetajatest rääkida, siis ma peangi mul kaks suurt õpetajat, kes mind elus nagu kuidagi suunandan, Klaid hoold, Inglise sihukene härrasmees ja teine on Eestist eemal Raidma, kes mind gümnaasiumist kuidagi üles korjas, mind mind väga palju muusika mõttes, nagu nagu arendas ja suunast, et Ameerikas ma olen kirjutanud enda, selle ühe raamatu reisiraamatut, ma kirjutasin riigimehe isegi vahepeal ühe lauamängu näiteks enda huvi pärast, sellepärast et ma tahtsin eesti muusikast nagu rohkem teade, tahtsin luua seoseid. Kui selle mängu ükskord valmis sain, siis ma sain aru seda, et seal mullal meeletult huvitav. Aga see on kõikide teiste inimeste jaoks kohutavalt raske mängida, sellepärast et üldiselt inimesed võiks ju arvata, et teavad Eesti muusikat, aga, aga isegi kikilipsu sõnad võivad mingites hetkedes olla inimestele äratundmatud. Mis järgmine laul võiks olla? Võiks olla üks Kadi Toomi poolt lauldud laul lihtsalt hea. Ja ma ei mäleta, kuidas viisi autorlust seal oli, kas on kadi enda laul või oli see pajusaar, Pilvre laul. Aga pigem võib-olla see tunne, et sul on olemas üks, üks koht ja tegelikult see on minu, minu väga paljudes tekstides ilmselt läbi läbi, et on olemas üks väike tuba, kus sees käib nagu suvi või kus sul on hea olla ja kus sul on hea jääda. Permanentne soov kuhugi kogu aeg jääda, kuigi ma tean tegelikult seda, et, et mul jääda veel kuhugi, on ilmselt võimatu või liiga vara. Lihtsalt hea Kadi Toome esituses ja teksti autor Marek Sadam on meie tänaseks saatekülaliseks, kui veel süvitsi minna, sellesse loome protsessi, mis sinuga juhtub. Kas sinu jaoks on see pigem midagi, mingisugune sädelus, mingisugune võnge, mis antakse justkui kuskilt mujalt kuskilt ülalt või on see ikkagi mingi keskendumise ja metoodilise töö tulem? Kui sa kirjutad? Nii kummaline kui see ei ole, ma arvan, et seal on, on mõlemat, aga tihtipeale, kui sa mõnda enda teksti hiljem kuulad, siis sulle tundub, et see ei oleks nagu sina kirjutanud, et kus tekst sinna juurde tuli, seda, seda sa ei, seda sa ei tea, et ilmselt see on ikkagi veiniga see tekste ja laule kirjutanud need inimesed, kellele lihtsalt kuskilt antakse. Aga kui sa kirjutad kellelegi teisele, siis sul on ikkagi mingisuguseid tähtajad ja siis see on ikkagi töö, see nagu raamatu kirjutamine on ikkagi töö, et see ei ole ju mingis mõttes loomulikult see on see nunn ja selline teatavas mõttes rahu ja meditatiivne seisund. Aga teisest küljest on see ikkagi nagu töö, et on inimesi, kes kirjutavad ikkagi niimoodi, et nendel on särk seljas, märjad. Ma arvan, et seal nagu mõlemat. Ühest küljest on see nagu teadlik selline töö ja teisest küljest on see see mingi olek, aga kui ma kirjutan endale, siis on, ma mäletan kõiki neid hetki, kus ma olen kirjutanud. Ma mäletan, miks ma selle laulu kirjutasin, kus laua taga ma istusin samamoodi nagu on, see igatses jäämise soomu lauludes läbiv seal samamoodi on, mul lipsab ikka alati söök lauludesse sisse, kas siis kaneelisaiad või kohv ja tee ja ja need on sellised tegelikult üpris läbivad läbivad jooned. Kui sa teed koostööd, siis, kui tellitakse, siis kuidas see tavaliselt on, on laabunud, et et kui palju juhtub näiteks seda, et, et lähebki ajaloo prügikasti midagi. Et kas sa võtad vastu kriitikat, kirjutad midagi ümber või siis tõstad käed üles, ütled, et mina olen siukse laulu võtke või jätke. Ma tavaliselt püüan ikkagi muuta, et võib-olla noorsadam oli rohkem niisugune käed püsti, aga aga ma ikkagi püüan inimestele vastu tulla ja püüda nii kaua, kuni on vähegi võimalik, aga on selliseid laulu küll, mis on läinud ajaloo prügikasti ja ja ilmselt tore on, et, et, et on läinud, et et üldi üldjoontes ma olen ikkagi saan, kirjutan selliste heliloojatega, kes on olnud üpriski nagu mõistlikud. Võtame taaskord ette järgmise loo. Järgmine lugu võib-olla on selliselt vähetuntud heliloojad, nagu ma ise olen ja see on mulle väga isiklik laul ja kes mu kontserditel on käinud, siis sinna ette ma loen tavalist teksti raamatust. Aga see on laul, mis siis kirjutatud 2003 või 2002 aastal. Ja, ja ma kirjutasin selle ühele kindlale inimesele kõige ilmselt seal see lugu räägib erinevatele inimestele erinev loaga, ma kirjutasin selle konkreetselt enda enda vanaemale ja sellega seostuvad igasuguseid maitseid, mis vanaemaga koos nagu alati meeldivad mustikakissell, kus mustikas mustikas kinni ja ja keeks, mida vanaema tegi ja, ja kõik need Need hetked ja on, on kontserdi ajal. Kui ma seda esitanud, siis ma alati kuidagi ikkagi reaalselt tunnen või, või, või näen teda kuskil istumas või üle üle välja tulemast või üle üle jäätunud mere või et. Või siis, kui algab see esimene rida, tuul tõuseb siis kummalisel kombel vähemalt minu, minu ta nagu ettekujutluses, nagu tuul tõuseb bki. Et, et see on selline väga, väga isiklik lugu, tänapäeval ta tõsi, kõlab natukene võib-olla jõulisemalt, kui ma selleks sellel hetkel olin suuteline, kui ma seda tuulemaaga koos raadistasin. Tuul tõuseb ja ka. Vihm sajab. Jaga. Laulgaja jaga. Õnn viin ja ka. Kõik kadunud kord ka. Siin on. Las ma räägin sulle kuidas sina. Las veel kõlabsuhhi, selge. Sina jää. Las ma, mis südamel teha, las ma soovin, sul triivib seal. Kevad tuleb, siis kaob. Sina jää. Las ma räägin sulle, kuidas mulle sina jää. Lasel kõlab suheldes selge. Sina ja. Kas ütleme, mis südamete ja plasma saamin, suund? Sina ja las ma räägin kuidas mul läheb. Laulmis tõukunud ühest häälest inimesest tänase saatekülalise vanaemast, sina jää ansambli tuulema esituses. Kuivõrd palju sa tegelikult usaldad nendele asjaosalistele, kellest sa kirjutad, et võtta, et see võidulugu sinust kirjutatud? No vot temale ma seda laulu ei saanud usaldada, sest tema, ma tegin seal laulu selleks hetkeks just laulsin seda esimest korda kirikus, kui ta oli, kui ta oli lahkunud. Aga üldjoontes ma ikkagi usaldan, kuigi kuigi ma ei saa nüüd ütelda seda, et ma enda emale varem, kui ma selle lauludele kinkisid mulle üks laul, kuidas elad, ema mida me istume siis sadamasillaga, siis ma ei saa ütelda seda, et talle kuidagi parem esitasin, ma esitasin tegelikult esimest korda seda tema enda sünnipäeval, aga kui lauludele on selline selline omadus, et sa pühendud selle küll enda inimestele võise laulad laulus endast, aga siis see mingil hetkel nagu annad selle laulu ära, et siis see laul peab ise rääkima mingi loo nendele inimestele, kes tulevad kontserdile kuulama, et kontserdil rõhutan ka, et mul on laulu, kuidas elad emaga, ärge teie, minu ema peale mõtelge muidugi teie enda, nende lähedaste inimeste Vergisteid teil nagu seostuvad samamoodi lauluga lauluks, sina jää. Me oleme selle saate jooksul korduvalt rääkinud Laikre perekonnast ja Tõnu Laikre, ega sa väga palju ka kahekesti esinenud, nii et tema saadab sind klahvpillidele, sina laulad, aga teine mees veel, Toomas Laur, kellega te ka tegite plaate? Plaate ja, ja seniajani oleme väga head sõbrad, me lihtsalt saame ühel hetkel selgeks, et kui me koos esinesime, et me käitusime nagu selline vana abielupaar, siukseid kaks torssis nagu tüüpi, et, et siis ma nagu mõtlesin, et on parem olla sõbradi kirjutatud laule koos, kui käia, käia esinemas ja. Millest see tulenes, kujunesid just esinedes selliseks torilaks barbarid. No ikkagi, ikkagi on sellised isik isiksus, sellised eripärad, et kui kaks väga kõva Kivilevasti jahvata ju mingit sortegi jahu, et et ma ei saa nüüd ütelda, Tõnu Laikre oleks kuidagi pehme. Aga ju ta on siis mõistlikum ja, ja mulle meeldib sõita tegelikult esinema väga, sest ütleme, kui sadamasild on nüüd meid on seitse muusikut ja seal ikka toimuvad kirglikult vestlused maailmapoliitilistel teemadel ja see on, see on väga äge ja ma naudin seda siis Tõnuga, meil on nii, et me oleme nii piisavalt palju koos olnud, et me teame poolelt sõnalt, mis me mõtleme. See ei tähenda seda, et kuidagi halvasti läbi saame, kui me kaks tundi suudame sõita vaikuses või kuulata lihtsalt muusikat. Minu meelest on see väga-väga lahend. Lava peale ja seal räägime oma lood. Aga Toomas Lauriga ikkagi, kuidas te kokku saite, mis teie algseks selliseks sideaineks sai ja ja te olete ju vist lausa kaks plaati teinud ja ka sõstrapõõsaste vahel ja kirjad maale. Oleme ja need tegelikult on ju väga lihtsalt plaadid ja esimene plaat ongi lindistatud Suure-Jaanis. Põhimõtteliselt ongi sõstrapõõsaste vahel lindistatud plaat. Saime kokku tegelikult ikkagi Viljandi kultuuriakadeemiast, tollel ajal oli see vist ikkagi kultuurikolledžis minu meelest kus ma õppisin väga põgusalt, aga, aga nemad siis nii Laikret kui Toomas Laur, nemad siis sinna kooli jäid ka nagu edasi. Aga sealt see sõprus välja arenes ja, ja mul on rõõm omada sellist sõpra nagu Toomas Laur. Mis võiks olla järgmine lugu? Ootaks mõned ühel Toomas Lauri looga veel, millel, millel ta viisi on kirjutanud, aga võib-olla see laul, mida Stephanie laulab lõppenud lood, et see on küll Laikrite laikate viisistatud, aga aga ma arvan, sellise sellise ilmaga ja sellise aknast heidame pilgu välja, siis ma arvan, et see laul, laul sobib ja vähemalt. Kilo mina. Vastasin ka dialoog. Stefani Aarbetsian ja lõppenud lood oled sa kogenud ka kunagi midagi taolist, et sa oled kirjutanud loo, esitanud seda kontserdil või keegi on kuulnud seda plaadil ja andnud sulle tagasisidet, rääkinud sulle, et see laul aitas mind või see laul tegi mul tuju hea kasvõi, või mingis mõttes mingil väga olulisel elu pöördepunktil mõjutas. Jah, alles näiteks eelmise aastal, mul tuleb üks selline lugu meelde, kus oli üks Saaremaa poiss. Me esinesime Tõnuga kahekesi. Jõgeva Betti Alveri päevadel seal, palju selliseid teatri noori koos saalitäis noori ja seal üks Saaremaa poiste siis plaadi ja hiljem ta tuli sadamasilla Kuressaare kontserdile, ütles seda, et et mu emal oli nagu väga väga rasked ajad ja ta kinkis selle plaadi ja ta ütles, et et ta, ema, need on täiesti nagu muutunud ja, ja kõik see, kuidas ta teda koju ootab ja kuidas see oli, see oli väga ilus. Või siis samamoodi see, kas sina, jää, laul on kedagi kedagi puudutanud või või näiteks järgmine laul, mida me kuulama hakkame, ma sellega niisugune lugu meelde, et see on suve talveuni siis lauluvõistlusel Teele Viira kuulis seda, et üks väike laps laulis seda. Ja siis ta nagu kiitis mind ja piletite nagu väga seal laulu eest, et ta ütles, et tal tuli nagu talle talle rääkis, see lugu mulle täiesti ootamatult rääkisimegi sellise loo, et tal olid nagu, oli, on vist nagu kananahk peal või siis pisar Gizardunud, kuigi kui laul nagu tavaline laulika Inga Tiisler ja annab seda, kuulame. Lood ja laulud saates on veel ühe loo jagu Marek Sadamat võimalik nautida. Mis on tänase saate viimane laul? See on väga isiklik laul ja selle laulukirjutamise või algmõtte tekkimise kohta, ma mäletan väga hästi, see oli üks Miami muusikamess tantsumuusika Esselonide koos igasugused poolmandaigid ja David Guetta ja meeletu, selline auhinnatseremoonia oli seal ja suur hotell. Aga ma astusin siis seal, ülikond seljas, mereranda ja vaatasin seda suurt ja võõrast kuud. Kuulasin ookeani ja, ja kuidagi läks see mõte Eesti peale ja ja kuidagi võõrsilt näed Eestit võib-olla selgemalt ja võib-olla isegi nagu valusamalt. Ja ma reaalselt iga päev tegelikult olengi. See võib tunduda naiivne, olengi mõtelnud niimoodi. Kuigi on viimasel ajal ja, ja tihtipeale ma olen, mõtlen seda, et kas laulu tegelikult kellelegi üldse vaja on. Aga ma siiski tahaks uskuda, et, et senikaua, kuni on neid inimesi, kes kuulavad sellist eestikeelset muusikat ja kellele meeldib Eesti, siis senikaua seda eesti usku maailmas on. Laul kõnetab võib-olla paremini, mitte plaadilt kuulates kui pigem ikkagi nagu kontserditel, aga aga see laul on mulle väga oluline laul. Ja Toomas Lauri. Marek Sadam, suur aitäh sulle siia saatma, kes külla tulemast oma lugusid ja laule meiega jagamast ja jätamegi siis ansambli sadamasild seda saadet lõpetama lauluga. Minu poole, Ma väga tänan. Paluoja Uudel Advist kuni juureotsteni vabast taevast põhja, Teini, vihma, piisaskümmerini kevadkünnist, lõikuseni, suveöödest, talveni, väiksest soovist tegudeni. Õhtu palveni, anna neile oma aega. Anna tarkust püsida. Võivad teised miinium naerda. Ma sinu käest saan küsida. Anna meile oma ega anna teada armastust, sest kusagil seal teispool pilvi on Eesti lootus. Ja. Palun hoia ema süda. ETV-l püsiks meiegi lapsemeelsust lihtsalt küla maad, missa, isade linna, Annar rohkem raha. Rahval ühtehoidmis me liiga palju ilmselt on. Aga kõikse südameid anna neile oma aega. Anna tarkust püsida, võivad teised minu naerda. Ma sinu käest saan küsida. Anna neile oma aega. Anna teada armastus, sest kusagil seal teispool piiri on Eesti loodus. Ja Eesti usk. Sageli unustame, vabadus on õhkõrn. Oleks ta ilma usu, lootuse ja kahtlemata armastuseta. Kas see ongi enam see tõeline vabadus? Meid rõhunud erinevad võimud on püüdnud alla suruda, hävitada ja pole seda suutma miksida nüüd, kui oleme vabad, näib, et hävitame ennast ise. See teeb mulle haiget. Ainsaks lohutuseks on vabadus seda mitte mõista. Meile meeldib ütelda, et ükskord me võidame niikuinii. Aga mis siis saab, kui see õhkõrn kaob? Mis siis, kui enam ei? Palun hoia meie laule, sest neid vaja läheb. Raskeid aegu aiman kaugelt. Avanenud On juba. Tõstan pilgu loojangule. Mis veel oskan lisada? Ükskõik palju ta mind jätnud. Mulle silmiks palme, pisarad. Anna neile oma aega. Anna tarkust püsida. Võivad teised mingi naerda. Macinde, saan küsida neile oma aega. Anna teada armastust. Kusagil seal.