Selge, siin pole enam midagi, siis teeme perepildi. Tulge. Pere filmida, kuulata teine kuulamist. Laborandi less palun kogunev kus ema on oma väga selge tähelepanu köita. Nardoderne SUP modell ei mõjuta jah, no nii, tema tähelepanu. Tere, perepildi sõbrad, mina olen Tiina Vilu. Tänase saatega läheme Eestist välja ja ajame juttu kahe Pariisis elava eestlannaga Ühtede Ave ja Mariaga kohtusin Pariisis möödunud nädalavahetusel sel erakordsel ajal kogunesid-Prantsusmaal tänavatele miljonid inimesed. Linnas oli ühistransport tasuta ja emad arutasid, kas nad seondavat lastega rahumarsile minna. Meie Mariaga rääkisime sellest, kuidas välismaast saab kodune maa, mis võõrsile viib, missuguseks kujunevad suhted kodumaaga ning kuidas nad end paljurahvuselise ühiskonnas tunnevad. Head kuulamist. On pühapäeva õhtu ja ma olen täna Pariisis viieteistkümnendas rajoonis ja minu vastas istuvad Ave ja Maria, kes on õed. Oleme tegelikult Marja sõbrabascally kodus ja te oletegi täna õhtul saanud siin kokku minu palvel, sest mind huvitab väga, kuidas elavad eestlased Pariisis, mis tunded ja teemat siin praegu õhus on. On selline aeg, et kui ma siia teie juurde tulin, siis ma nägin, kuidas prügiautod korjasite kuusepuid, jõulupuid prügikastide juurest ära, et uus aasta on alanud olnud ja eelmist veel mingis mõttes saadetakse ära. Ma küsin kõigepealt Ave Maria, mis toimub teil tavaliselt nädalavahetusel, mida te tavaliselt teete pühapäeva õhtut? Ave, pühapäeva õhtuti on just selline aeg, kus me valmistame ennast järgmiseks nädalaks ette, tavaliselt pühapäeva õhtuti Prantsusmaal tüüpiliselt midagi ei toimu selles mõttes, et inimesed jäävad nagu rohkem pere keskele ja valmistatakse ennast algavaks nädalaks ette. Mingeid erilisi üritusi siin tavaliselt pühapäeva õhtuti ei ole. Mingid üritused näiteks meil käib näiteks eesti kuul kord kuus koos ja me käime koos näiteks pühapäeva hommikupoolikut ja siis õpetame nagu mingi kella kahe paiku lõpetame, sest me teame, et inimesed tahavad nagu koju tagasi minna ja siis hakata seda Niukest vaikselt ettevalmistus tegema, et siis nagu järgmiseks nädalaks kõik korras oleks, et lapsed õigel ajal saaks vannitatud ja et kooliasjad ilusti saaks kokku pandud ja et siis kõik oleks korras. Et meil on nagu pühapäev on selline päev tavaliselt erinevalt Eestist, siis näiteks Prantsusmaal, pühapäeval poed on enamasti kinni, ma mõtlen, niuksed, suured toidupoed, nii et pühapäev ongi nagu selline päev põlemist ei toimu, et siis inimesed ongi, kas teevad huvitavaid asju, tegelevad oma hobidega või siis jäävad pere keskele, noh tavaliselt pühapäeval, kui nad lähevad siis kas oma vanemate juurde lõunatama või siis sõpradega minnakse lõunatama ja noh, niimoodi et niisugune rahulik päev on tavaliselt pühapäeval meil teises toas, las mängib ka Ave tütar Väike-Liisa, kes on aastane ja kes oli täna just üks nendest lastest, kes seal hommikuses eesti koolis oli. Nii et ma loodan, et võib-olla me saame ka Liisaga mõne sõna rääkida, seda, milline on see kuueaastase lapse maailm siin Pariisis aga Maria, mis sinu nädalavahetuste tegevuste hulka kuulub, sina ei pea laste kooliasjade pakkimisega tegelema, sul on veel einele. No ma ise kuni novembri lõpuni ehk siis pooleteise kuu eest sai see periood läbi, kui mul oli mitte nädalavahetuse, vaid kogu aeg oli töö ja siis veel töö töö, et ma sain just oma doktoritöö lõpetatud ja kaitstud ja siis olidki viimased kuud selliseid, et noh, umbes ka ei näinud, ma ei tea, mitu kuud ja noh, üldse ma ei tee mitte midagi muud, ainult natuke magasin ka ja vahepeal sõin ka, aga nüüd Meil on jälle elu moodi, siis on jah rohkem. Et natuke rutiin on muidugi ka, et noh, ma ei tea, umbes turul käima, koristama mis iganes nagu siuke noh, kusi müstik tegevalt süüa ostmas ja nagu näha pole, on kõik kinni ja alati on klappanid, nii on mul kõik olemas, mida mul on vaja. Homme midagi kuskilt ei saa, niisugune refleks on välja kujunenud ongi pigem see, et noh, kas sõpru näha või siis teha asju, milleks pole lihtsalt muidu varem aega saanud noh, kas või näiteks koristamine. Mitut lemmik asi oleks, aga noh ja ma tegelen ka vabatahtlike heategevusliku amatöörteatriga ja nüüd meil on see periood, kus meil on kord kuus nädalavahetustel ka proovinud laupäeval pärastlõunal. Et sinna läheb päris palju aega ja noh, põhjused ongi kas sõpradega või siis vahel ka üksi, aga noh, Mul on veel Seehaalset sõbrad, sõbrad, sõbrad. Ma nokkisin siit välja ühe sellise toreda toimingu, mis Eestis on ju ka paljudel nädalavahetusel rutiinselt turul käimine, et kas see on Pariis laste puhul tavaline, et minnakse nädalavahetusel turule või kuidas? Oleneb pärisestest, ma arvan, aga suht paljudel küll, sellepärast et siin on see turukultuur selline, et ükskõik, kus kuskil tänaval on kindel koht, siis kus, kas kaks korda nädalas või mõnes kohas tihedamini tullakse kokku, pannakse äkki püsti katus peale ja siis koos ja siis seal on hommikuti sinu metroopeatuse kõrval on turg kolmapäeva, laupäeva hommikuti, aga ma pole seal juba mitu kuud tegelikult käinud, sellepärast et ma avastasin, et minu kõrvalmajas on üks assotsiatsioon, mis tegeleb kohalike kaupmeeste kauba kokkutoomisega ja müümisega ja see kujutab endast sellist asja, et inimesed tellivad interneti kaudu, tellivad, no nädala sees ja siis laupäeva hommikul lähevad sinna või naha opa päeval lähevad sinna järele maksavad ja siis ongi, et noh, et, et sa tead, kellele see raha läheb, keda sa toetad, see ei ole mingi suur magnaat kuskil, kes oma taskuid järjest rohkem täis topib. Et noh, lihtsalt kohalikud farmerid saavad tasu oma töö eest ja on hea kaup, on värske kaup ja ei ole oluliselt kallim, kui poes. Eestiski on need mahetoiduringid, samamoodi saab tellida, aga, aga Prantsusmaa on ju väga tuntud selline head toitu hindav maa, et mulle sellepärast jäi just silma, et kuivõrd näiteks nädalavahetuse toidud erinevad nädala sees olevatest söökidest sattusime sellise magusalaine. Ja mina teen, mina tegi nädalavahetusel süüa, et siis nagu pole eriti aega, et Ülo, söön töö juures, aga siis õhtuti midagi kerget, umbes ma ei tea, mis midagi, mis sa kähku valmis ja ei viitsi vaaritada ja siis ongi tavaliselt laupäeva mul nagu kokkamise päevad, siis ma proovin, pole mõnda uut retsepti või tee midagi ja siis kui have juures tihti teeme. Või noh, proovime neid erinevaid asju, vaatame netist mingi retsepti ja siis jälle proovimata, kuidas nüüd käibki, katsetame. Aga mina ütleks, et rohkem kui selline mahetoiduring või selline, et siin on rohkem au sees või nagu järjest rohkem inimesi, kes ütlevad, et nende jaoks on oluline selline teadlik tarbimine selles mõttes, et inimesed teavad, mida nad tarbivad, kellele nende raha läheb ja et mis selle söögi või selle asja taga on, et selles mõttes on nagu see väga oluliseks muutunud siin järjest rohkem inimesi teevad seda, et nad ütlevad, et maa oma raha ei taha anda näiteks sellele või sellele, et ma, ma pigem lähen otsesele väikese kaupmehe juurde jääma, kuhu see raha pärast läheb. Et see on nagu üsna au sees siin. Aga söögimates jah, ütleme niimoodi, et Pariis on ikkagi suurlinn. Sest et meil jääb siin niisugune mulje, et nüüd on siin käiakse turul ja, ja et hästi, hästi rahulik. Tegelikult on Pariisi kägiste suur linn, minul isiklikult läheb juba umbes tund aega selleks, et ma tööle saaks tund aega, et sealt tagasi saaks koos ummikute ja kõige muu stressiga. Päevad on vahel pikemad, vahem lühemad ja ausalt öeldes, ega inimestel eriti aega ei ole nüüd nädala sees süüa teha. Nädala sees tehakse selliseid asju, mis nagu siis ütleme, mingi poole tunni tunniga maksimum valmis ja kohe perele lauale anda ja siis nädalavahetused ongi sellised hetke, mil pereemal on nagu aega pikemalt midagi teha, panna potti podisema mingi mitu tundi sellised nagu ühepajatoidud või siis ahju. Ei hapukapsad, asi on, hiljuti sai hapukapsaid tehtud sest et ikkagist Eesti jõulud. Ja et siis ongi, et ma ütlesin ennem, et tavaliselt minnakse nagu pealelõunal minnakse siis oma pereliikmete juurde siis lõunatama, tavaliselt pühapäeva lõunal ongi siis mingi selline pikalt budisenud roog laua peal mitte siukene kiirtoit, vaid siis midagi jah, vaid midagi, mis on nagu siis hoole ja armastusega tehtud, et niimoodi et see, aga jah, tutvumisskulptuur on siin kindlasti väga oluline ja restoranis käimine ja sellised asjad. Toidukellaajad, räägi seda nalja, räägi, seda ei lähe. Meie ema ei uskunud, et kell neli külla minnes ei saa lõunat süüa. No ütleme niimoodi, et Prantsusmaal üldiselt ja see on mitme eestlasega juhtunud, muideks aga et Prantsusmaal on niimoodi, et lõunasöök on kylla 12-st kella kaheni ja õhtusöök algab umbes nii laias laastus kella kaheksast õhtul ja siis kui nii, võib-olla siis ütleme 90-ni, kaua see siis kestab ja väljaspool neid aegu nagu lõunat süüa ei saa ja õhtust süüa ka ei saa, see tähendab, et sooja praadi ei saa, restoranid on kinni ja lihtsalt, kui ei ole kella kaheksa maa lõunapausi ära pidanud, no siis pead mingi Sandridžiga lihtsalt leppima niimoodi ja, ja siis mul oli selline juhtum, et, et mul oli ema külas ja ämm tähendab mu mehe ema siis mees on mul prantslane ja ämm on prantslanna kutsub meid külla, et no tulge siis kella neljaks niimoodi ma olin just emaga nagu toidupoes ja siis ütlen, et okei, lähme nüüd koju ja siis me saame kiiresti veel lõunat süüa, enne kui me siis nagu Anni juurde lähme mu ema juurde ja ema vaatab mind imestunult, selles mõttes, et miks me siis nüüd sööma peame tema, et meid kutsuti ju küll, et külas saab süüa ja mina nagu vaatasin teda jälle sama rumala näoga otsa, et mis mõttes, et ei, et kell neli sulle süüa ei anta, kui Aini oleks meid kutsunud kella 12-ks või üheks, oleksid sa lõunat saanud, aga kuna see on kell neli pärastlõunal, siis sulle ei anta süüa. Ei, ma ei tahtnud nagu uskuda, aga no eks me siis sõime natuke ikka midagi kodus. Ja siis pärast, kui oli vanni juures ära käinud, siis ta ütles mulle, et kuule jah, ei antudki süüa. Kooki oli näha, et see ei olnud nagu mitte mingi ihnusest või nii kaesid, et mu ämm on selline, kellel peab alati hunnikutes niimodi sööki rocki olema, aga jah, et lihtsalt nii oli, et toodi tee ja kohvi ja siis oli seal mitut sorti magusat ja soolast snäkki, aga et süüa nagu ei olnud, mõtlesin ja ei olnud, võtsin sulle novot. Kui koduselt ennast siin Prantsusmaal Pariisis tunnetan, ma küsin, kui kaua ta üldse siin elanud olete, Ave, sina oled veidi vanem, mulle tundub, et sina vist kauem, kuidas seal? No mina saabusin siia aastal 1990, nii et nüüd on siis 2015, nii et varsti saab 25 aastat sind täis. See tähendab seda, et ma olen siin elanud rohkem Prantsusmaal kui Eestis ise kodunemis, kodune, sinu kodu on Pariis, ma arvan, et mingi hetk on, vot siin selles mõttes välismaalt saabunud, siis alguses on ikka, et su kodu on Eestis ja sõbrad on Eesti ja sa mõtled kogu aeg Eestist kui oma kodust ja sa tahad kogu aeg nagu kuidagi oled seal oma mõtetega kinni, et see sinu jaoks on kodu, on seal ja ma arvan, et murdepunkt on mingi viis, kuus, seitse aastat ja kui sa selle aja oled juba kuskil mujal ära elanud, siis koduks muutub see riik, kus sa elad, minu jaoks oli see seitse aastat ja siis ma otsustasin, et ei, ma enam Eestisse tagasi ei hakka minema. Vähemalt mitte kohe praegu, et mu koduks oli selleks ajaks siis muutunud Prantsusmaa, kuidas sinuga on marja? Mina saabusin siia 2003. aasta augusti lõpus, nii et nüüd on siis 11 aastat ja pool peaaegu täis saanud ja ma ei oskaks öelda, kus nüüd see murdepunkt on, mõni aga alati on, keegi ütles mulle suht alguses juba ta, et Pariis on selline kaval kohtut ja sina oled ühe aasta ära olnud ja kui sa siis koju tagasi ei lähe, vaid jääd siis siis ega ei lähe enam naljalt ära. Mina tunnen ennast siin selles mõttes ka rohkem kodus, et noh, mul on sõbrad siin, elu, siin töö siin, kui ma käin Eestis, siis ma tunnen ikkagi, et see on ka mu kodu, kodumaa ja juured ja vanemad ja noh, et see on ikkagi see kuuluvustunne alati, et ma alati eestlaseks. Aga lihtsalt see, ma olen alati puhkusele ja siis ongi nagu kõigil on oma elu. Minu elu on kuskil kaugemal, siis ongi sihuke natuke nihkes olemine. Samas on, ma ei ole siin kodakondsust taotlenud, et ma mõtlen selle peale midagit instituut see konkreetselt väga palju ei muudaks, kuna tänapäeval on Euroopa Liidu nii happed ikkagi suht kodune on siin, aga noh, ikkagi. Ah, prantslased. Kiiksu peagi aegsadega, kui Ave sinu puhul on, sul on meesid päriteks segapere puhul ikka peab ühel hetkel valima, et kus maal me siis oleme, mis see siis siin on, mis siia paneb jääma? No ütleme, et minu puhul oli see ikkagist, et see on suur riik, see on suur linn ja siin on ikkagist teised võimalused kui Eestis täiesti kindlalt. Ja siin on väga palju erinevaid inimesi ja kui sa harjud ära sellega, et inimesed on väga erinevad ja sa nagu suudad neid aktsepteerida sellisena, nagu nad on, siis ma arvan, et siin on väga, väga põnev elada ja siin on kultuurielu, on väga kirju ja üldse noh, ütleme, et võimalused on väga palju suuremad ikkagist kui Eestis näiteks minu küll aga on, eks ole, et mul on väga huvitavad tööd alati olnud ja ma arvan, et mul on siin kindlasti palju rohkem väljavaateid, kui näiteks Eestis oleks. Teisest küljest ma ütleks, et alguses mul oli küll niimoodi, et mõtlesin okei, et ma kindlasti tahan Prantsusmaale jääda ja tahan siin sisse elada ja mul oli väga oluline see keel ära õppida ja nii edasi, aga nüüd ma olen siis elama 25 aastat ja ma ütleks, et Mul on võimalus ja mingi sihukesed juhuste kokkulangemised ja mul on võimalus minna Eestisse tagasi siis tõesti nüüd ma läheks täitsa hea meelega mind absoluutselt ei segaks Eestisse tagasi minna või mis, ma ei tea, kas siis on iga nii. Aga vanaks jääma või ma ei tea ta rahulikumat elu, ma ei tea, millest see siis tuleb, aga, aga nüüd on siis nagu sõitasid, mu mees on prantslane ja tütar, seal on siis pool prantslane, pool eestlane, ta räägib mõlemat keelt, aga siis ongi, et kui ma homme otsustan Eestisse näiteks tagasi minna, et mis mu mehest ja, ja teisest küljest ma pean ikkagist meeles pidama, et mu laps on pool prantslane ka, mis tähendab seda, et kui ma ta ka Eestisse tagasi viin minu jaoks tagasi, eks ole, tema jaoks oleks see siis uus elu edasi. Et siis tõmban ju siit Prantsusmaa poole pealt ta jälle lahti, nagu, et see ongi, et selle peale nagu alguses ei mõtle, kui kellegagi koos elama hakkad ja kui, kui pärast lapse saad ja niimoodi ja siis nagu tuleb see arusaamine, et tegelikult on ikkagist see, et sel lapsel on kaks puuri ja et põhimõtteliselt ikkagist kuidagi seda tasakaalu nagu hoida, et see kahekultuursus oleks just nagu selline positiivne asi, mitte see, et ei ole kodus, ei, ühe poolega, teisel pool, mina püüan oma lapse puhul küll nagu rohkem seda esile tõsta, et kahegeensuse kahekultuursus on ikkagist rikkus inimesele, ma arvan, et ta saab paremini aru ka ülejäänud maailmakultuuridest erinevatest inimestest, tänu sellele, et ta teab algusest peale juba, et kõik ei ole täpselt sama malli järgi noh, ütleme, et seal ellusuhtumine nagu ja minu ellu vaadena. Maria, mis on sinu jaoks see Pariisi võlu, miks sa ikkagi. Minul oli võimalus siin hakata õppima, kui ma keskkoolis käisin, siis oli mitu faasi või üldse kõigil on vist mitu faasi on teil lihtsalt ma tahan saada selleks me selleks või see läks ja siis ma jõudsin, kuulge gaasi, mind huvitas psühholoogia ja ma tegin kõiksugu katseid Eestis ka ära, et noh, ülikooli saada mul ei läinud halvasti, aga lihtsalt konkurents oli suur ja napilt jäi puudu, et oleks saanud riigieelarve või selle kohale ja ma ei taha mingit laenu võtta, maksma hakata. Ja siis ma käisin astaga tolleaegses veel pedagoogikaülikoolis inglise bioloogias ja siis üks sõbranna otsustasime minna Londonisse. Veeriksisematuna läks Pariisi, mainin Pariisis juba käinud, külas olnud ja mulle väga-väga-väga meeldis Pariis muidugi see prantsuse lütseumi kultuur ja seal selles keskkonnas olemine kolm aastat see muidugi aitas ka väga kaasa, eks seal seal Prantsusmaa-armastuse priisi armastus. Ja ma hakkasingi siin ülikoolis käima ja õppisin psühholoogid, et siin on hoopis teistsugune kui Eestis täiesti risti vastupidi, et Eestis kõvasti vaeva nägema head hinded ja läheb hästi, siis nad sisse ja kui sa juba sees oled, siis okei. Aga siin on just vastupidi, et umbes peaaegu kõik võetakse vastu diplomid, paberid, kui just mingi, ma ei tea, mis hull maid ja luuseri oled noh, et siis seal sisse ja siis oleksid püsima jääda, selleks tuleb vaeva näha, lõpuks jäävad ainult need tõesti alles, keda asi huvitab ja kes õpivad, siis ma jah, õppisin ja siis tegin magistrit plaadid ja niimoodi see läkski, mõtlesin õppimise pärast ja nüüd see doktoritöö ka tehtud ja nüüd ma praegu töötan ülikooliga, on leping selleks aastaks, et õpetada ja siis pärast ma ei tea, mis edasi saab, et mul on just see ka, et noh, et mu eriala neuropsühholoogia Ma tahaks, et Eesti sellest ka kasu saaks, mida ma õppinud olen. Aga mul ei ole töökogemust eriti veel või noh, väga piiratud. Et siis praegu ongi nagu rohkem seemneid peaks enamus saama ja veel täiendama ennast ja ja eks siis tuleb, näitab, mida on võimalik teha Eestis, mida on võimalik teha mujal, et ma praegu absoluutselt, kus ma järgmisel sügisel olen. Mis maailma osas, mis riigis, mida ma teen, pole aimugi. Kui palju see eestlaskond siin Pariisis üldse kokku hoiab ja kui tähtis on siin nagu kuidagi meeles hoida või tunnetada seda, et, et kusagil on see koduma ka. Mida head minu jaoks kunagi vähemalt kui ma käisin ka eestlaste kokku, tamiste leping organiseeriti suht regulaarselt, mingi aeg oli nii, et kes kord kuus või isegi korra nädalas, ma ausalt öeldes ei mäleta, aga ma mäletan, et ma käisin ja eks on selline huvitav seltskond, et siin on need, kes vaatasin mitu aastat, kes on enam-vähem alaliselt ja siis on need, kes on läbisõidul või siis need, kes tulevad aastaks õppima või tööle niimoodi, et siis on suht kirju nagu selles mõttes. Ja tol ajal vain ise ja veel ka rohkem nagu too Eesti Eestiga. Eesti igatsus oli siis ka veel suurem. Aga nüüd viimastel aastatel ausalt öelda minul ajanappusest ja niimoodi lihtsalt kuidagi nagu vajunud natukene ära. Saatkonnas on käidud ka igasugustel vastuvõttudel ja mis olid vabariigi aastapäevad, jõulud ja muud sellised asjad, mida korraldati, aga nüüd viimasel ajal, jah, ma ise olen natuke kõrvale jäänud, Eesti koolis käin mõned korrad, tean sealt ka mõningaid inimesi ja mulle tundub, et on neid, kes tõesti hoiavad kokku ja kelle jaoks on oluline, et hoiame seda Eesti asja minu arust see on hea ja oluline ka. Aga samas kindlasti on kuskil mujal ka neid, keda me võib-olla ei tea või noh, keda võib-olla nii-öelda ei, huvitav, lihtsalt okei, ma olen praegu siin vabaslani tagasi Eestis, et võib-olla pigem siis ma ütlen niimoodi, et ma olen praegu välismaal, et ma siis võtan viimast kui pärast seda 15 ka seda Eesti asja hoida või noh, see on mu enda arvamus, aga ma ei ole otseselt rääkinud kellegagi, kes niimoodi sealt mõtleks. Ma ütleksin proportsionaalselt, mulle tundub, et siin on päris palju eestlasi, mis on, et väike rahvas, aga et igale poole ikka jagub. Nii et ma arvan, et see on väga hea noh, ikka kultuuririkkus ja kogemusi, mida saab siit, mida Eestist ei saaks, näiteks, et need, kes tagasi lähevad pärast natuke tuua omalt poolt midagi juurde Eestisse, mis rikastab Eesti ühiskonda. Loodetavasti. Kuidas see sinu pilgu läbi, kui oluline sulle on selle eesti kogukonnaringkonnaga kokku saada, et ma tean, et sina oled üks neist, kes seda Eesti kooli siin elus hoiab, kui ma ajas tagasi lähen, siis nagu ma ütlesin, mingi hetk ma täitsa kindlalt tutvustasid, ma tahan siia jääda ja nii edasi, mon prantsuse kodakondsus ka ja no minu jaoks ei olnud oluline öelda, et kuivõrd Ma olen ja kuivõrd ta kõigile näidata, et ma nüüd eestlane olen, sest et minu meelest oli see täiesti normaalne. Ma olin Eestis sündinud Manin eestlane ja minu jaoks see ei olnud mul vaja seda kellelegi demonstreerida ja mingitest asjadest maha võtta. Ja ma ei näinud sellel absoluutselt mitte mingisugust mõtet ja ütleme niimoodi, et ma olen ka sellest põlvkonnast, kus ütleme nüüd need väliseestlased nii-öelda, kes ei põgenenud nagu nõukogude liidust või ei läinud nagu pärast sõda kohe, eks ole. Need inimesed nende jaoks oli, oli selline ohutunne ja Eesti kultuuri hoidmine oli väga oluline, sest et neil oli selline tunne, et see, mis Eestisse jäi, et need venelased nagu niigi rikuvad selle kultuuri ära ja need, kes seda õiget eesti kultuuri hakkavad alal hoidma, et need ongi need väliseestlased ja nende jaoks oli see väga oluline. Ma olen nagu ikkagist uuema põlvkonna inimene ja minu jaoks nagu ohutunnet ei olnud. Ma teadsin, et ma võin iga kell minna Eestisse tagasi, mul oli see täiesti kindel. Nii et. Ma ei leidnud mingit põhjust, et see tähendab kramplikult siin alal hoida. Aga kui sündis laps vot siis tekib seal, kuhu teised teemad ja teised küsimused, siis sa mõtled, et okei, nüüd on mul siis laps ja mida ma sellele lapsele edasi annan, kuidas me teda kasvatan, mis on need väärtused, mis ma talle annan, et selles mõttes, et, et prantsuse kultuur on minu jaoks ikkagi nagu mitte sisse sündinud kultuur minu Ma ikkagist kasvasin, lase sipsikuga oma ikkagist, kasvasin üles naksitrallid, ega siis oli seal Astrid Lindgreni lasteraamatuid ja nii edasi, me kõik oleme unistanud Bullerby laste elust ja nii edasi. Suvel sai maal paljajalu ringi joostud, sai herilase käest nõelata saadud, eks ole, käidi kalal, käidi järves suplemas, tapeti parme, mis iganes. Nii nagu see Eestis mees ei lase, võil on, eks ole. Niiviisi maasikaid söödi peenra peal, keegi ei muretsenud selle pärast, kas nad on puhtad või mustad eksale porganditega käisid, mis asi samamoodi kui vahel läks veetünnist läbi, vahel lihtsalt tõmmati pükste külge puhtaks ja pandi niisama põske, eks ole. Niimoodi, aga, et mis siin on siiani täiesti teistsugune kultuur ja linnakultuuri siin on väga erinev, aga nüüd tuli seal Liisake missi sinus muutus või mis sa teistmoodi hakkasid tegema, no vot, ja siis oligi siis ma mõtlesin, et minu jaoks on väga oluline, et mu lapsed ühishagist eesti keelde ta esiteks saaks kasvõi minu vanematega suhelda, et tal oleks avatud uks Eestisse, et ta saaks sinna minnes aru, mis seal toimub, et ta sellest kultuurist aru saaksid. Tal oleks huvitav vaadata Lottet, et ta saaks Eesti lastesaateid vaadata, et ta teaks, mis asi on laulupidu, mis on Eesti ajalugu ja nii edasi. Ja mingi hetk tänu omavahel edasi. Ma sain vaata et siin on selline asi olemas nagu eesti kooniaid senigi ristilastele mõeldud kool koos kord kuus saatkonna ruumides ja ma kohe muidugi helistasin sellele kooli eestvedajale ja siis lisa, kas, nagu Eesti kuulsime ja niimoodi see nagu tõi mind tagasi selle eesti kogukonna poolest. Mina ei olnud tegelikult, mis ma siin elan, mingeid peaaegu 20 aastat. Mul ei olnud ühtegi suhet ühegi siinse eestlasega, välja arvatud mõõde, eks Maria, teistega ma absoluutselt ei suhelnud, ma ei tundnud selleks mingit vajadust nagu, ja siis oma lapsena olen ma siis nagu see kogukonna pole jälle tagasi tulnud ja nüüd olen ma isegi lausa Eesti kooli juhataja ja minu jaoks on see väga oluliseks muutunud, ütleme niimoodi, et noh, ongi, et on mingid eluperioodid, mil sa oled rohkem keskendunud ühele või teisele asjale ja ma arvan, et praegu on nii mõjus see periood, kus siinses eesti kultuuri ja eestluse alalhoidmine on oluline ja ma seda teen. Ma teen seda muidugi üsna egoistlikult selle mõttega, et mu laps sellest võimalikult palju osa saaks ja et ka temal oli see nagu, nagu midagi pakuks. Ja ma ütleks ka seda, et tänapäeval on siin muidugi natuke lihtsamaks muutunud ka seetõttu, et on olemas sellised asjad nagu Facebookid ja, ja igasugused muud senised sotsiaalmeedia ja nii edasi, mis tähendab, et meil ikkagist info liigub palju lihtsamalt, aga räägi natukene sellest, et kuidas Eesti kool toimib, need eesti keeles On ju mitmetes paikades Euroopas ja mujalgi, kuhu eestlased elama läinud on, nii palju, kui mina aru saan, te teete seda omast vabast tahtest, et kord kuus on ta siin pühapäeviti ja meil käib see koos kord kuus, ma täpselt ei tea, kuidas mujal on, aga ma tean, et neitsi kuule üsna palju üle kogu maailma ja paljusid neid, kui mitte enamust, võib-olla isegi kõiki neid toetab Eesti Instituut oma rahvuskaaslaste programmi kaudu näiteks meil, Pariisi, Eesti koolil on neli vanusegruppi ja igal grupil on oma õpetaja. Ja ütleme niimoodi, et siis näiteks Eesti instituut toetab ikkagist õpetaja palgaga meid nagu selles mõttes, et, et see on ikkagist üsna raske ülesanne siin neid tunde ette valmistada ja siis tõesti igal inimesel siin on nagu oma töö ka, et seda tehakse nagu eraldi kõrvale ja need lapsed on ju väga erineva keeletasemega, eks. Ja meist rääkisime ennem sellest, et mina ütleks, vääristaks nagu kahte sellist taset selles mõttes, et lapsed, kes on nagu segaperedest pärit, kelle vanemad Teil on just oluline see, et see laps võimalikult rohkem eestikeelset keskkonda saaks eesti keelest aru saaks võimalikult omast sõnavara rikastakse ja nii edasi. Et selle eesti keelega ka nagu haakuks ei jääks, ta läheb võimalikult palju külge nagu ja teine, kes on siis puhas Eesti pere, kes on siis tulnud siia, kas mingiks lisaks elama tavaliselt on need inimesed teavad, et nad mingi het lähevad Eestisse tagasi, siis tekib see küsimus, et okei, et aga kui ma Eestisse tagasi lähen, mis mulle lapse eesti keele tase siis sel hetkel on ja et seda ka nagu võimalikult alal hoida ja siin on mõned isegi kes on otsustanud kaugõppes niimoodi. No Eesti haridusministeerium kooli programmi jälgid oma lastega, ise teevad kodus tööd väga tublid emmed-issid tõesti. Ma mõtlen, müts maha. See problemaatika on natukene erinev siiski selles mõttes, et nemad teavad, et mingi hetk peab nende laps nagu Eesti koolisüsteemi tagasi sisse saama ja siis ongi, et noh, et üsna paljud on öelnud, et vahel tekitab siiski nagu raskusi selles mõttes, et Eestis võib-olla kardetakse neid lapsi, et noh, selles mõttes, et Eesti haridussüsteemi jaoks on need lapsed erivajadusega lapsed, aga ütleme niimoodi, et isegi kui me teame, laps võib-olla ajab võib-olla grammatiliselt natuke neid asju segamini, lapsed õpivad väga ruttu, ma arvan, tõesti need lapsed, kui nad Eestisse tagasi lähevad. Liisagi oma tütrega kuue aastane, eks ole, ta oli, suvel oli, olime kuu aega järjest Eestis ja tõesti ta eesti keele taseme tegi sellise hüppe, nagu et tõesti, ma kujutan ette, et kui need lapsed lähevad sinna Eestisse tagasi, on seal eesti koolikeskkonnas sees. Ma kujutan ette, et kuue kuuga on nende tase umbes sama, mis seal kogu aeg elanud lastel. Seda ei tasu karta ja mõtlesin näidega Maria olemas sellised, et kui ta oli laps, siis ta elas ju sa elasid Küprosel. Marija suhete jah, et meil õnnestus Nõukogude Eestist minema pääseda Avel meie emal ja minul ja siis kuidagi mingi ka, ma ei tea, seal oli, et naha v saabus Pariisi ja meie ema käime Küprosele ja siis me elasime seal kolm ja pool aastat ja ma hakkasin seal koolis käima ja esimene klass ei pulguksid, ma läksin sinna alles mingi jaanuari lõpust või veebruarist, et see oli aasta pärast seda, kui me oleme jõudnud sinnani, et juba on natuke aega, et keelt omandada ja seal Kreekaga Küprose kreeka keele, siis sai seal koolis käidud kaks ja pool aastat ja siis kui 93. aasta suvel lahkelt saadeti. Ma seal tuli uus valitsus ja ma ei tea, mis teema on ja sellepärast oli, aga ühesõnaga tuli siis ta, kas minna augustikuus saabume Eestisse augusti alguseni peaksid lapsele kooli leidvat, et noh, kolm klassi lõpetasin kolmanda klassi ja siis minu eeliseks oli see, et mu inglise keel oli ka täiesti suus ja siis ja saigi ja erandkorras ja veel viimasel hetkel, et ühte inglise keele süvaõppega Tallinna kooli siis mind võeti vastu ja siis hakkasin seal õppima ja siis vene keelt tulid õppinud mu klassikaaslased juba aasta või kaks ja mina mitte muffigi kuulnudki siis kodus õpetaja, siis vanaema mulle vene keelt, kes oli vennantali vene filoloog ema õpetas siis eesti keelt, et noh, tegime etteütlusest. Noh, muidugi ma rääkisin, aga mu õigekiri täiesti metsas omadega siis tuligi läbi niimoodi omandada kähku järsku kaks keelt või noh, vähemalt kirjapildis siis kahjuks kreeka keel hajus ära ja kõik ununenud. Nii et jah, lapse aju on väga-väga paindlik ja lapsed õpivad väga kiiresti. Palju sul läks aega selleks, et nagu siis ütleme, selline eesti keele grammatikatase nagu umbes enam-vähem samale tasemele saada. Ma täpselt ei mäleta, ma mäletan seda, et veidi vastane neljandasse klassi, kuuajalise katse, aga et kui ma hakkama ei saa, siis kordan kolmandat klassi ja ei pidanud kordama klassi. Nii läks hästi, ma ei mäleta, et mul mingeid olulisi raskusi oleks olnud, ma mäletan, et kui eesti keele tunnid, kirjanduse tunnid, siis nende lady üllatas see kõbedatud nii, nüüd lugesime seda lugu, et homseks õpilasi jutustama ja mul oli see hetk, et mis mõttes lugesime seda siis jutustan seda homme ei ole nagu vaja õppida midagi, et noh, ma tean, et on inimesi, kes on noh, minu matemaatika näiteks ei olnud väga minu rida. Et mul vist nagu keeled. Ma arvan, et seal on võib-olla ka osaliselt pärilik, sest meie ema tuli korrektor ja vabalt hakkama kõigega. Õigekiri grammatika ei olnud mingi probleem. Keeleinimene ja mul sama, nii et. Ah, vist, aga Ave, kui keeruline see on segaperes olnud, hoida Liisal seda eesti keelt, et kuidas sa selle saavutanud olete, ütleme niimoodi, et lapsega mina räägin ainult eesti keeles, välja arvatud siis, kui ma vihaseks saanud, siis kui ma lähen taha ning täitsa kindel oled ikka kõigest ja kõikidest nüanssidest aru saab, siis ma ikka panen prantsuse hästi vihaselt ja mees saab ka siis kohe hoobilt aru, et milles küsimus on, sest noh, kuidas see nagu toimib niimoodi, et mina nägin niisaga eesti keeles siis pöörama ja näen, et mu mees vaatab mulle suurte silmadega otsa, umbes milles teema on. Siis ma tõlgin selle prantsuse keelde ümber siis meil niimoodi nagu suhtleme, mina nagu teen kogu aeg mingit tõlget, nagu korrutan, nagu asja kaks korda. See on nagu üks asi ja teine asi on see, et tõesti, kui mina võin seal punnitada nii palju, kui ma tahan, aga kuna mu laps on ikkagist aru saanud, et ma ikkagist prantsuse keelt oskan, siis kui ta ei viitsi, siis ta vastab prantsuse keeles ja ma olen tähele pannud sellist asja, et kui on nagu see eesti koolipäev päev nagu täna meil oli see eesti koolipäev, siis nüüd ta kindlasti räägib paremini eesti keelt ja ta on rohkem eesti keele lainel ja mida rohkem aeg edasi, siis see nagu vajub jälle järjest väiksemaks ja siis kuni järgmise eesti koolipäevani siseneb jälle sihukse eesti keele mõnusa süsti, jälle pusib natuke eesti keelt, eks ole, lükkab tagant ja siis laps hakkab jälle eesti keeles paremini rääkima ja nii see ongi, et nagu kogu aeg niimoodi tuleb jälle nagu neid tõukeid anda lapsele ta ikka tahaks seda keelt edasi rääkida ja edasi arendada. Ega selliseid teemasid, et ta ütles, et ta ei taha enam, mõtlesin, et noh, miks sa ei taha siis et ah, et mis, et noh, et seda ei ole vaja, umbes Prantsusmaa räägin prantsuse keeles, eks ole. Ja siis ma ütlesin, aga kui sa eesti keelt enam õppida ei taha ja siis ma hakkasin talle ette nagu niimoodi järjest kõvema neid asju, mida ta teha ei saa, kui ta eesti keelt ei õppinud, siis ta ei saa näiteks lute filmidest aru siis ma ei saa talle näiteks õhtul raamatuid lugeda, sest ma ütlesin talle, et ma prantsuse keeles ei loe psühhigi, aga noh, et siis me talle õhtul raamatuid ise lugeda ja siis ta vanaema-vanaisaga rääkida, kes räägivad ainult eesti keeles ja et siis näiteks ta ei saa Eestist midagi aru ja siis ta näiteks ei saaks enam piibu ja tudu etendusele minna. Eks lugesin talle ette kõik need toredad asjad, mis talle meeldib teha ja siis ta nagu niimoodi ütles, et okei, noja eksis, pime edasi, siis pingutame natukene. Ei no me saame ju lapsest aru, kui tema mängukaaslased ütleme, tema päeva tegevus toimub kõik prantsuse keeles. No selge see, et tal on palju lihtsam selles keeles asju ajada. Liisa, kas sa tuled, räägid minuga natuke. Tere, Liisa, mis sina siin teed? Ma mängin siin, sul on siin paar lossi, mis mängu sa selle lossiga näiteks mängid, seal on? S ja seal on mingi kätši eest, teeb süüa valge lossimiste tormidega, üks osalust siniste tornidega. Seal laulab ka niimoodi on, kas sa oled siin Prantsusmaal ka päriselt lossis käinud ja vaadanud ka, kuidas printsessid elavad ja kuningad elavad tegelikult needa all mingeid lossi meil ei ole enam. Siis ei ela ja, ja seal oli yks pott, kuhu seal oli pentsik süda, mis pott see selline oli, see oli mingis kohas, kus keegi seal nyyd võtta, aga miks see süda neil seal oli, sest nad olid surnud niimoodi. Liisa, ma tean, et sa käid vahel Eestis vanaemal ja vanaisal külas. Räägi mulle, mida sulle seal Eestis teha meeldib, mulle meeldib teha. Lumen seda vist Prantsusmaal teha ei saa või? Ei. Aga mida sulle siin kodus Pariisis meeldib teha ja mängida ja kodus ma haid enne hüppenööriga hüpata lisaga ma kuulsin ema käest, et sina oled selline tüdruk, kes oskab kahte keelt, oskab prantsuse keelt, oskad eesti keelt rääkida ja hakkas, see on keeruline, niimoodi kahes keeles oma asju ajada ei ole. Ma saan aru, et sa räägid emaga eesti keelt, siis ei saa ka prantsuse keelest ja seal mõnikord läheb sassi ka, et tahad isale ütelda, aga ütled hoopiski eesti keeles ja mis siis saab, mis isa siis teeb? Ta, mis sa siis teed? Ma kinni prantsuse sekilistall, räägid uuesti kogu juttu? Kumb keel sinu jaoks lihtsam on eesti keel, miks eesti keel lihtsam on, ma ei tea, sest sellega saab hästi loeta. Need olid Eesti koolis ka, mis te seal teete, seal? Kirjutame ja kirjutasime ka. Tegime jõulud teeks, aga kui sa kodus raamatuid vaatad, et mis raamatuid sa rohkem vaata teiste raamatuid või prantsuse raamatuid rohkem Eesti ma, et ma loen LOTE täitsa loed ise Lotte raamatut või? Ei, tegelikult ma ükskord. Panna raamatut, mis on sul lemmik Prantsusmaasöök, seal liha, mingi küpsetatud liha ja ma tahan nii väga liha, kui ma olin maal siin on järelikult väga maitsev liha ja, aga mis sulle lemmiksöök on Eestis makaronid. Kui lähed vanaema juurde, siis kohe küsige, palun makarone ja aitäh sulle, väga tore oli sinuga rääkida. Aga kuidas need on, see suhete hoidmine teie vanematega, kes on seal Eestis alati ei olegi ju väga lihtne, see vanem põlvkond ei istu seal Facebookis võib-olla või võib-olla ma ei tea, võib-olla teie, istuge evaliku, kui hästi nemad teie elus osalised on ja teie nende elus? Põhiliselt telefoni kaudu ikkagi et Prantsusmaal on siin niuksed mõnusad paketid, et kui sul on kodus internetis on lauatelefon, siis saad helistada tasuta Euroopas ja ma tea Ameerikas ja noh, meil on nagu põhiliselt on see, et me helistame haavad refeli, siis pigem ja eks meilid ja, ja Facebook, Skype ei ole meie peres üldse mingit juurde võtnud. Me oleme vist ainus, kes Skype'i, aga ka teistega, kes on või ei ole, pereliikmed ka jah, meie ema on viimasel ajal aktiivsemaks muutunud, intervjuud esineda Facebookis aktiivsem ja Facebooki salongi muidugi see, et, et sa oled sinna pilte panna ja siis inimesed ise vaatavad, et ei pea hakkama eraldi saatma meili teel ja noh, eks ikkagi tänu tehnoloogia arengule See on oluline hoida vanaema ja vanaisa kursis, mis toimub, kuidas läheb, päris nii ei ole, teie elu on siin, nende elu seal ei, täiesti kindlalt see päris nii ei ole, aga teisest küljest muidugi vahel on raske selgitada inimestele, mis siin toimub, kui noh näiteks kas või neid tänaseid sündmus hetki sest et ütleme niimoodi, et selgituseks siis nagu kuulajatele, et täna on meil siin see vabariiklik manifestatsioon väga suur siin Prantsusmaal, just et siin oli see paar päeva tagasi hästi 12 inimest, nagu sealt ajakirjast mahajäämise nimel võeti pantvange ja ja kõik, see ütleme see, kus ma siis nagu lõppes eile. Reede, reede, sest minu arust reede reede õhtul suht varakult saadinaadist kõik kätte ja noh, mis edasi saab, eks see selgub. On ju see tänane päev, siis olime, mis toimus, ütleme niimoodi, et täna on siis selline natukene eriline. Ma olen selles mõttes, et nagu prantsuse valitsuse üleskutsel inimesed kogunesid kõik kokku ühele platsile, sealt siis rahumeelne rongkäik teha, et näidata siis nagu kogu maailmale ja siis ka terroristidele, et neil on võib-olla usk, mis on neile oluline ja nende Tartust on seotud nagu usu, aga meil on nagu teised väärtused, mis on meile siin, Prantsusmaal nagu ka olulised. Noh, meil on ka nagu midagi, mida me tahame kaitsta ja midagi, mille eest me nagu oleme valmis välja minema. Selles mõttes, et terroristid, nemad toovad esile seda, et neil on nagu oma, see usk tahtsid religioon, et see on neile väga tähtis, et me oleme seda solvanud, aga ütleme niimoodi, et Prantsusmaal võib-olla ei ole siis nagu seda riiki kuuskusin. Riigil ei ole riigiusku, ei ole siin olemas, siin on prantsuskeeles, on selle jaoks spetsiaalne sõnatsion laik, see tähendab seda, et et see ei ole usklik, vaid see on lihtsalt onu neutraalne riik. Ja kõik riiklikud institutsioonid on ka siis nagu ilma usuta. Usuvabadus, aga nagu selles mõttes, et riik ei toeta ja ka ei suru alla mitte ühtegi usku koolis ei ole nagu mingisugust usuõpetust ega midagi, sellepärast et see on siiski usuneutraalne. Usumärke nähtavad usu märk ei tohi olla, et moslemid ei tohi kanda seal oma peakatteid, et siin on mitu koolist väljastatud, sellepärast nad keeldusid seda ära võtmast ja töö juures ka ei tohi olla sul mingi, ma ei tea, mis suur rist või mis asi iganes, lihtsalt kõige hullema neutraalne, et selline on seadus ja riigikord. Et Prantsusmaa seisis täna oma väärtuste eest nii nagu selles riigis on ja teil on seda nagu keeruline kodustele Eestis seletatav ütleme niimoodi kodustele on seda üsna raske jah kajastada selles mõttes, et Eestis paljud pereliikmed, et nende esimene reaktsioon oli nagu see, et mahedeid nüüd siis tuleb siin immigratsioonipoliitika nagu üle vaadata. Ei, siin ei pea, immigratsioonipoliitika ei ole siin midagi pistmist, sellepärast et need inimesed, kes neid terroristlikke akti tegid, võinuga, kes siis inimesi maha lasid. Neid on tegelikult siin Prantsusmaal sündinud prantslased, paljud muideks on ka lihtsalt uskumatu vahetanud selles mõttes, et nad olid algselt võib-olla prantslased ja ristiusku ja nad on võtnud omaks moslemi usu ja neid ongi tavaliselt kõige fanaatilisemad, kuna nad on usku vahetanud immigratsioonipoliitikaga nagu midagi pistmist siin ei ole, sest et need uued immigrandid on just vastupidi tavaliselt sellised, nagu erilist mürglit siin teha ei soovi. Et nemad. Tahavad just endale ja saavad pigem tänulikud, et nad said siia ja said tööle ja nooremad võimaluse jah, täpselt ja saadavad koju raha ja noh, et, et see on hoopis teine teema. Aga kui nüüd need ärevad sündmused siin Pariisis olid, et kas siis võtsid kohe ja andsid emale märku, et teiega on kõik korras, ma isegi ei taibanud seda teha ka paljud murelikud inimesed siis nagu lihtsalt küsisid ja saatsid mulle sõnumeid, et okei, et kuidas on ja nii edasi ja siis ma nagu ütlesin, et okei, siin kodusõda nagu igal pool lahtikagist. Aga et jah, ütleme niimoodi, et täna inimesed kogunesid kõik kokku ühele platsile, sealt siis rahumeelne rongkäik teha, et näidata siis nagu kogu maailmale ja siis ka terroristidele, et meil on ka nagu midagi, mida me tahame kaitsta ja midagi, mille eest me nagu oleme valmis välja minema. Sest et. Ma olen kuulnud ka mitmeid selliseid märkusi, et noh, et eks need ajakirjanikud nagu ise otsisid seda, enne kui külvad, seda lõikad ja nii edasi, aga ma arvan, et mingi hetk ikkagist, kui inimesed nagu on lihtsalt fanaatikud, siis nad võtavad ükskõik millise ettekäände, et siis oma seda fanatismi välja valada. See on nagu üks asi ja teine asi on see, et see on väga prantsuse kultuurile omane. Noh, ütleme niimoodi, et siin ei ole absoluutselt mingit piiri, tabusid ei ole siin pilatakse kõike ja naeru, kus võid välja öelda, aga kõige kibedamad kõnesid ja inimesed aktsepteerivad seda palju paremini kui see, kui sa talle ütled lihtsalt, et kuule sa haised, eks ole, siis seda keeratakse nagu kuidagi naljaga ja siis siis nagu öeldakse välja ja teenil peaksid lihtsalt natukene nagu aru saama, et nii see on ja jätan ja nagu muutma võib-olla midagi enda juures või mis iganes, et noh, siin on, selline komme on ja see on väga ees see, et mingid usufanaatikud, seda nagu kehvasti võtavad, see Prantsusmaal eriti peale ei lähe. Et ma ütleks võib-olla ka seda, et mingi hetk siin elanud ja siis sa mõtled, et okei, siinsed kogukonnad ja, ja see moslemi kogukond on üks suuremaid siin, et mingi hetk ma mõtlen, et okei, et, aga niisugune tunne nagu ma käiksin ringi ja ma peaks nagu hästi ettevaatlik olema kogu aeg, mida ma ütlen ja kuidas ma seda ütlen jaa, vabandama selle eest, et ma olen siis nagu Euroopas sündinud, valge inimene on ka tegelikult ma arvan, et ma ei pea vabandama kogu aeg ja tegelikult ma ei pea nagu kogu aeg olema hästi ettevaatlik, mida ma ütlen ja kuidas ma ütlen, selles mõttes, et noh, et mina tulen Euroopast, nemad tulevad mujalt. No ja mis siis, ma arvan, et selleks, et me 11 aktsepteeriks tunnustaks, et me peame mõlemad tegema ikkagist ühe sammu teise poole. Ei ole nii, et mina muudkui püüan nagu hästi ettevaatlikud ja hästi nende tundlikkust mitte riivata ja nemad siis nagu lihtsalt tulevad ja lasevad inimesi maha, et nii nagu selle asi ka ikkagist ei käi nii lihtsalt see on nagu siis minu isiklik arvamus nagu nende sündmuste kohta, kui paljud nende teemadega üldse kokku puutute, ma mõtlen nüüd eelnevalt enne neid väga traagilisi ja väga äärmuslikke sündmusi igapäevaelus, kuidagi on see õhus. No ütleme niimoodi, et kuna siin on väga palju erinevaid vanadest kultuuridest erineva taustaga inimesi, siis me näiteks töö juures rääkinud ka moslemitega, räägime sellest, kuidas igal pool on usufanaatikud, siis me räägime ka sellest, ka ristiusk on tapnud oma nimel mitmeid sadu aastaid tagasi, küll aga ikkagist, eks ole. Et igasugused ususõjad on, on olnud näiteks Iirimaal ja nii edasi, et noh, et selles mõttes, et see ei ole nagu tagume, räägime sellest ja see nagu on meie elu osa, aga nagu see, mis siin nagu hirmuvalmistav natukene Prantsusmaal elades on see, et olemas usufanaatikuid, mis eesmärk neil on, seda ma isegi ei oska öelda, kes lihtsalt kütavad inimesi ülesse ja kes lihtsalt värbavad niimoodi jumala uusi liikmeid, keda nad siis saaksid noh, ära kasutada terroristidena. Ja tihti on kõige Fonaatilisemad sellised, kes on nagu ennast moslemi usku ümber pööranud. Tegelikult need inimesed, nad võivad täiesti olla kas prantslased või mis iganes Euroopa riigist pärit aga nad on lihtsalt võtnud vastu sellise Fonaatilise usu ja siis neid on nagu selles suunas nagu suunatud. No teie jaoks on selline paljurahvuselise väga tavaline, kui lihtne sellega harjuda. Lipp alguses ei olnud lihtne tõesti, no ütleme, tulin ikkagist omal ajal ju lausa Nõukogude Liidust, mis tähendab seda, et seal ei olnud eriti mustanahalisi, selle absoluutselt ei olnud, eks ole, ju asiaate ka mitte, eks ole, see oli, kui pole, Tšuksid ja kivid olid võib-olla siis ainsad, keda siis noh, ja kui me ütlesime mustad, siis me tavaliselt mõtlesime Kaukaasia elanikke meil ainult nagu neid mustanahalisi, nagu siin, eks ole, alguses oli see üsna hämmastav ja harjumist oli vaja selles mõttes, et näiteks kui me siin esimest korda läksin nagu kursustele prantsuse keelt paremini omandada ja nii edasi Talle selgitati, teie trass ei ole olemas, küsiti, et mis asi on nagu rassid ja siis mina ütlesin, et jalad on olemas. Ma isegi ei mäleta, viis Rässi, eks ole, ja siis negru minule prantsuse õpetaja või siis meile seda kursust bändis nagu sisse vaatas mulle umbes kurja pilguga otsa ja ütles, et ei, trassi pole olemas. Ei ole mingeid musti valgeid, ei ole sinikollaseid ega punaseid Lähme kõik samasugused ja et meil on kõik nagu ühtsem voodi, eks ole, kõigile nagu ühesugune arusaamine asjadest, minu jaoks oli see natukene üllatav, sest ma mõtlesin, et noh, et okei, me oleme, jah, ütleme niimoodi, et meil on kõigil kaks kätt, kaks jalga ei pea, aga teisest küljest, kui ma ikkagist inimesele otsa vaatan, siis tema nahavärv on erinev. Nagu kuju ja näojooned ja ikka ei ole sama, no ei ole ja on ka uuringuid, mis näitavad, et ka isegi geneetiline ülesehitus ei ole sama, nii et ei ole nagu mõtet seda eitada. Aga siin eitatakse, ütleme niimoodi, et siin on see nagu poliitkorrektsus nõuab, seda eitatakse siis, okei, las nad eitavad siis, mis seal ikka. Et selles mõttes jah, et on selliseid hetki, mil, mille oli nagu algusest oli nagu raske sellesse malli sisse sulanduda. Aga nüüd on niimoodi, et ma arvan, et mina isiklikult küll olen seda arvamust mööda, et inimene võib olla ükskõik mis tagapõhjaga. Minu jaoks on oluline see, kes tema on selles mõttes, mis see inimene ise on, mis ta ise arvab, mis on tema maailmavaade, mis on tema põhimõtted ja kui see minu oma kokku läheb võib-olla või kust iganes, üks mu töökaaslane näiteks mängijast ja kui temaga rohkem hakkasin rääkima, siis ma leidsin, et meil on väga palju ühiseid maailmavaateid, ühiseid arvamusi, meil oli väga tore koos olla, kui hakkad inimesega rohkem rääkima, siis näed, et tegelikult põhimõtteliselt oleme me kõik enam-vähem sarnased. Välja arvatud muidugi fanaatikud, see on teine teema. Aga ma arvan, et jah, et Eestis on ka, et kuna seal ei ole neid erinevaid rahvusi nii palju, siis sellest on raske aru saada, kuna see on ikkagist nagu natukene uudne ja natukene hirmu tekitav ka vahel ma arvan, mida sa ei tunne seda, sa kardad missuguseks, see Pariis ja Prantsusmaa teid ennast vorminud on. See tähendaks, et eestlaste käest küsima ei tea ju, ise elad siin? No ma ei tea, vahel on, kui Eestis käin vaheni prantslane, aga ma kunagi ei tea, mis täpselt tähendab, et me sellega silmas peavad ühtegi, see maailmavaade on teistmoodi välja kujunenud kui ainult Eestis elades ja noh, okei söögi sai räägitud ja, ja kuidas see elurütm siin on ja mis toimib, mis ei toimi, kordaks seda, mida juba varem sai öeldud, et lihtsalt maailmavaade on teine kultuuririkkuse tolerantsus, ütleks ka, kuna ma juba lapsena elasin mitu aastat välismaal, siis mul on sellega kõik juba ka suht nihkes. Et selles mõttes ma ei saaks öelda, et praegu ma olen kohutavalt teistsugune kui, siis, kui ma muidugi, ühesõnaga ma mõtlen seda, et mis sellest on, sellepärast et ma olen inimene, mis sellest on mingil muul põhjusel, seda ma ei oskagi praegu. Aga mina jään küll, et mina olen täiesti kindlalt muutunud, no seal tulebki, sest et kui ma siia saabusin minaliniga homosovjetlikus, eks ole, selline kesiga nagu vaatas niimoodi kurjalt igalühel otsa, kes temaga rääkima tuli ja nagu eriti ja avameelne ei olnud ja niimoodi naeratada ma ka ei osanud. Mulle mäletan, üks mu esimesi tööotsi oli, olime, pidin poes müüjana töötama ja siis mulle öeldi äratama. Ütlesin, mis mõttes? Naerata, kui sõideti tere, siis naerata, mõtlesin, ma ei osanud sellega midagi peale hakata, et mis mõttes ja mingi hetk ma läksin Eestisse tagasi ja ma läksin ühtegi kohviks, tahtsin tassi kohvi saada ja täpselt mäletan, et see paarimees tuli nagu sina minu poole vaatas mulle otseselt umbes mis tahad, onju, aga isegi ei öelnud tere ja midagi niimoodi lihtsalt vaatasime otse, tõstis lõua üles, umbes. Mina mõtlesin, üks tass kohvi, palun digipiimule, siis kohvitassi panime suure mürtsuga osalejaid, pani kaks kätt niimoodi leti peale, ütles viis krooni. Selle peale mõtlesin, okei, ja ma arvan, et ma teistsuguseks muutunud küll. Ma arvan, et noh, tänapäeval on see kultuur muidugi Eestis ka teistsugune, aga ma olen täiesti kindel, et ma olen teistsugune, kui ma siia saada. Ja siin on ka selliseid paari mehi, kelnerid, kes teenindus Pariisis on täitsa omaette. Aga no see ei ole valdav enamus, ma arvan, et eestlane on ikkagist ta naturaalset natukene Korli mornile kinnisem kui prantslane selles mõttes, et noh, näiteks mul on eesti onupoeg, kes külast muidugi, tal oli mingi eriolukord, eks konkurss teha ja nii edasi. Aga ütleme niimoodi, eestlast absoluutselt ei sega, kui ta tuleb sinu juurde, istub diivanile maha ja midagi ei räägi ja vaikus lihtsalt prantslasega, see ei oleks võimalik, kui ta tuleb inimesele külla, siis ta peab kindlasti suhtlema. Sest et see ei ole võimalik, et sa tuled ja istud diivanile maha ja siis lihtsalt teed niimodi. Aeg-ajalt, et see nagu ei mängi välja, et kui sa ikkagist inimesele külla lähed, siis räägid temaga, siis sa suhtled temaga, siis sa tunned huvi, kuidas tal käsi on käinud, mis ta elus teeb ja nii edasi, et noh, et reaalne nagu lihtsalt viisakas suhtlus nagu inimestega. Aga no eestlastelt kultuuris sees ikka ei ole, sest et ma ikka vaatan, vahel tuleb siukseid vaikuse. Mind ennast seal muidugi sega selles mõttes, et noh, et ma olen harjunud nii ja naa voodi, aga ma ütleks, et noh, selline erinevus on kindlalt sees. Maria ja Ave, teiega oli väga põnev rääkida ja killukenegi kuulata sellest, mismoodi siin Pariislannad elavad. Ma loodan, et Teil jätkub aega tulla ka Eestisse olla seal osalised ka ükskõik kes me siis naeratame või vaikime. Mina ise käin kindlalt Eestis kaks korda aastas ja püüan oma emaga siia tuua kaks korda aastas, noh, kas või juba selleks, et ta ikkagist oma lapselapsega suhtlust hoiaks ja niimoodi, et see on väga oluline, minu jaoks need kindlasti Eestis saame kokku. Kui sama siin ma käin tavaliselt kord aastas või noh, vahel õnnestunud kaks korda käia ikka ja alati jälle Eestisse. Aeg-ajalt aitäh kõike, kõike head. Oma elust Pariisis rääkisid Ave Maria ja Väike-Liisa saate toimetas Tiina Vilu, helirežissöör oli Maristombach kuulmiseni järgmisel laupäeval ja kõike head.