Tere, mina siin pead, kui täpselt läks, kokku ei saagi ja seda veel teada. Ma räägin sulle, see minu jaoks, tähendab see minu Hiiumaa sõber Jaagup hakkab ju laeva ehitama ja kui laev saab valmis, siis me läheme ümber maailma reisile, seilama vaht. Ja nüüd läks see kokku, et just täna me õppisime koolis Merg igasugust punast merd ja valget merd ja Musta merd ja isegi kollane meri on olemas. Seda ma teadsin, et vanaema Laine käis ükskord ammu musta mere ääres sanatooriumis. Sellises kohas, kus masseeritakse ja ujutakse meres hästi palju ja ja kui ma väike olin, siis ma arvasid, et must veri ongi musta värvi. Oimu itsitas jubedalt, selle peale ta väitis, et must meri on sinine. Tegelikult ma ei saa siiamaani aru, mis mõtet on siis üldse talle sellist nime panna, must meri? Ja ka selles mõttes loogiline, et kollane meri on kollane. Õpetaja ütles, et see ongi kollast värvi veega meri. Normaalne nagu siis punane meri, see pole päris punast värvi, ainult natukene, sest seal on mingi punast värvi vetikas sees, kasvab seal. No valge meri on selles mõttes valge, et see asub põhjamaal ja seal on kogu aeg jää ja lumi. Ja mere peale sajab ka lund. Läänemerd ja pidime küsimustele vastama. Mina teadsin seda vastust, et mis ainet nimetatakse Läänemerekullaks merevaiku see on ju tegelikult tavaline männivaik. Jube lihtne küsimus. Aga kõige jubedam asi on Surnumeri. Surnumeri on olemas. Arvasin algul, et seal ujuvad surnud inimesed, surnud loomad sees. Aga õnneks ei uju. Tal on lihtsalt sellepärast selline nimi, et ta nii soolane, et seal ei saa ükski veeloom elada. Paks soola täis. Muinaskui sa seal elad, siis ta ju ei peagi poest soola ostma. Tead, homseks pidime luuletuse pähe õppima. Laps saab ise valida, mis luuletas, ta tahab õppida, aga kõik peavad olema merest. Tahad, ma loen Glendama ette? Valisin lammastega olendi lindudele hammastele leiva viimide fänn, seed ja kuule lambapesupäev, mul ei ole neil peas. Oliive saar. Eks Peri lapsi meelita, kui kallal valge vaht täis kisa, kilkeid näegimist on täna lambalaht. Vett varvett varsti üle põlvegi seal lammas, läbime, Berg siis Muri mustal Utelgi käes suure saunajärg. Ei paista vesikutsuvat loom sõrad vastu lööb, kuid pärast puhtakskeerimis ta juba rohtu. Seep käib kaldal pikalt pillerkaar, kõik laiu lapsed koos ja laiu lambad, teadagi on tähtsalt selles loos. Loomulikult tuleb vastu ja. Ot. Mis asja sa luurad, kuule, uksed ellu sulama. Näete, vana mees, minu vanaisa pole miskisugune, vanamees Sorry. Aga mis lammastest jahud? May jaguma, ma õpin, sul on lambateema või? Tegelikult ei ole, tegelikult on mereteema. Aga mina käin üle mere lambaid toitmas, kujutad ette? Kuule, unustame need lambad korraks ära, eksnukki. Kuule, näita mulle korraks seda, seda, seda laevaplaani. Jaagupi laevaplaani. Ei tea, miks? Ma tahaks korraks, vaata, ma. Sina pidid ju endale eralennuki ostma. Ostangi, aga, aga ma hakkasin mõtlema, et et kui te juba kahe aasta pärast ümber maailma reisile lähete, siis et ma tulen ka kaasa. Aa. Sa siis arvad, et me võtame su kaasa? Kui modell laeva ehitada aitan, siis te võtate? Nojah, ma ei tea, ma pean Jaagupile kirjutama. Tema käest peab küsima, kas tema üldse on nõus. Tema on laeva kapten. Oot-oot, oota, see on juba ära jagatud, et kes on kapteni, kes lihtsalt madrus või nii. Ja see ei ole aus. Võib-olla võib-olla tuleks ikka sobivust vaadata, seda, seda peab ikka mõtlevad poole. Kõigepealt, sa ütled, et merereisin jama ja siis sa tahad kohe kapteniks, see pole aus. Nagunii mu ei saa enne eralennuki lubasid, kui ma olen 18, siis ma saan vähemalt vahepeal merd sõita. No kui sa tahad, ma võin Jaagupi käest küsida. Kui sa väga tahad, siin ei ole midagi küsida, kuidas ei ole? On küll. Olgu, tsi, tšau. Hakkame luuletust õppima, Jaagupile kirja kirjutama, kus mina segame? Natuke segad, jah, ma teen ütlema, mis on kirjutanud ja see natukene segad mõtlemist. Okei, vahet pole. Pidin nõunik söönud, treenima minema, tšauhh. Anna siis teada, kui see tüüp sulle vastu kirjutab. Ma suren, Jaagup ei ole mingisugune tüüp. Vahet pole. Saju ütled mulle kuidas või kirjutab, ütlen, ütlen. Olgu, tšau-tšau. Mida me siis kirjutan? Tere, Jaagup. Tere. Jaa, Aku. Kuidas sul laeva ehitamine läheb, kuidas sul laeva ehita, miine? Eep? Küsimärk. Ma loodan, et sul on juba pool laeva valmis. Mallo. Ja, ja millal see meremuuseumisse tuleb minna, all saab Tallinnasse Tallinnasse meremuuseumisse tuuled, ma tulen sinuga kaasa. Matule. Tule sinuga kaasa. Jah. Treenin ennast nii kaua, Kunima hea on merel seilamine vastu. Siis ma pean seda kirjutama, et Ottab kaasa tulla. Minu naabripoiss ott tahab kaasa tulla. Aga, ja kas ma tahan, et ta tuleks? Ta on jube uhke, sest tal on tšintšilja ja ta ostab eralennuki, kui ta suureks saab. Talle ei meeldi mere peal sõita, aga ta tahab ikka kaasa tulla. Kapteniks hakata kirjutada, mida me otsustame, mida me otsustame? Kuidas elad, kuidas elad, nina? Valmis? Margi peali. Homseni. Ninalood kirjutab Eva Koff, esitavad Külli Teetamm ja Andero Ermel, toimetab Tiina Vilu. Helirežissöör on Maristomba ninalood.