Tere õhtust, kell on kuus, eetris on Päevakaja ja võtame kokku tänased olulisemad sündmused stuudios toimetaja Margitta otsmaa. Harju maakohus kuulutas täna välja lennuettevõtte Estonian Air. Pankrotivõlausaldajate üldkoosolek toimub 15. jaanuaril. Esimene Tallinna Sadama tütarfirma TS laevad tellitud ning mandri ja saartevaheliseks liikluseks ehitatavate parvlaeva Tõll teraskorpus lasti Poola laevatehases vette. Belgia politsei pidas kinni kaks inimest, keda kahtlustatakse Brüsselis aastavahetuseks rünnakute kavandamises. Saksa liidumaad plaanivad tuleval aastal kulutada põgenikega toime tulemiseks ligi 17 miljardit eurot. Tänavune Tartu aasta tegu on võru ning Räpina maanteed ühendava idaringtee teise ehitusetapi ning sellega koos Carokka ning Annelinna vahelise Ihaste silla valmimine. Täna selle muusika aasta lõpuga galal kuulutatakse välja need 10 muusikaprojekti ideed, mis Eesti vabariigi 100. aastapäeval aastal 2018 suursündmusteks peaksid vormuma. Ühtekokku esitati ideekonkursile 66 taotlust. Kuiva ja tuuletu ilmaga on Tallinnas tolmutase õhus tõusnud kriitilise piirini. Ilm püsib selge ja sajuta. Puhub nõrk tuul. Õhutemperatuur langeb öösel miinus 14 kraadini. Ja nüüd kõigest järgemööda. Harju maakohus kuulutas täna välja lennuettevõtte Estonian Air pankrotti. Uku toom jätkab sel teemal. Kohus nimetas pankrotihalduriteks Toomas Saarma ja Andreas Palmitsa ning määras esimese võlausaldajate üldkoosoleku 15 10.-le jaanuarile. Millised on esimesed tegevused Toomas Saarma? No minu arust ülesanne on see, et tuleb saata praegu teated välja, võlausaldajatele tuleb ost, võtab pankrot välja kuulutatud, et nad saaksid ka oma nõudeid esitada, pankrotimenetluses teaksid, kellele esitada. Teiseks on oluline võtta ka valitsemine üle ja teha veelkordselt Ülevaatus invelt pur pankrotivara osas ja valmistuda lault esimese üldkoosolekuks, anda võlausaldajatele ülevaade esimesele üldkoosolekul varade kohustuste kohta veelkordselt, mis siis on selleks ajaks välja selgitatud, et võlausaldajad saaksid juba üldkoosolekule ja vastavaid otsuseid ettevõtte tegevuse likvideerimise osas. Estonian Airi vastu nõudeid esitanud ühtekokku 222, võlausaldajad ligikaudu 113,5 miljoni euro väärtuses. Ettevõttel on varasid umbes 11,4 miljoni euro väärtuses. Kümnekordne vahe muidugi pankrotihaldurite elu lihtsamaks ei tee. Estonian Airi on esindanud vandeadvokaat Asko Pohla. Kas tema tegevus on nüüd lõppenud? Meie roll oli tõepoolest õiguslikult toetada nende küsimuste lahendamist, mis siin kuni nüüd pankroti väljakulutamiseni tekkisid ja vajaduse korral on võimalik sellist abi ka jätkata, aga see nüüd sõltub juba sellest, millised soovid ja millised vajadused on pankrotihalduritena. Seejuures tuletab Pohla meelde, et pankrotihaldurid tegutsevad, aga ka võlausaldajad ei tohi istuda käed rüpes. On vaja esitada kõigil võlausaldajatel oma nõuded ja võib-olla siis kõige tähtsam ongi see, et need nõuded tuleb korrektselt esitada. Seda saavad teha kõik võlausaldajad, ka töötajad, ka Eesti vabariik, kõik, kes on võlausaldajad. Ja edasi toimub nende nõuete kaitsmine juba siis järgmisel võlausaldajate üldkoosolekul ja see kaitsmine tähendab seda, et seal siis saab selgeks, kellel milline nõue lõpuks jääb sellest pankrotimenetluses. Eesti uus lennufirma Nordic Aviation alustab aga jaanuaris lendamist USA-liisikandjalt renditud CRJ 700 tüüpi lennukiga, mida hakkab teenindama ka eestikeelne pardameeskond. USA firmalt renditakse veel teinegi lennuk, mis peaks lende alustama veebruaris. Tegemist on samade lennukitega, mida seni kasutas Estonian Air. Rendilepingud sõlmiti ümber transpordi teemadel, aga läheme edasi, nimelt esialgne suur rõõmu uue reisiparvlaeva Kihnu virve üle on asendunud aruteludega, mismoodi see oludega kohandada, sest kolme kuuga on palju reise tugeva tuulega või ärajäänud Ester Vilgatsi lugu. Parvlaev Kihnu virve on ilus ja mugav, ka kohti ei pea nüüd broneerima, alati pääseb isegi autoga peale diaKihnu rahvas. Vallavanem Ingvar Saare ütleb, et suur rõõm uue laeva üle on aga asendunud aruteludega, kuidas seda siinsetele oludele kohandada. Reisijamugavus on tagatud, aga reisid jäävad ära ka pisut tugevama tuulega. Ingvar Saare. On tulnud välja sellised asjad, et tuul ja merevee tase ikkagi mõjutavad seda laeva opereerimist, teatud muudatusi on välja pakutud, tuleks laeva juures teha sadamas, Manilaiu sadam on just eriti nukras seisus, praegu aga Kihnu poolelt ka jällegi, et peame arutama, et kas see laevatee, mis nüüd tegelikult muutuski tuli, uus laev, et ikkagi läheks rohkem kaka sääreäärest läbi siis tuuled ei ole nii olulist mõju ei avalda sellel laeval. Suur purjepind on ja, aga iseenesest on muidu hea laev. Mismoodi uus laev jääoludes vastu veab, seda pole veel proovida saanud. Praegu kardetakse tekki jäätumist, ütleb Ingvar Saare. Väikse lainega juba, et ta viskab päris palju vett üle, et kui see nüüd jäätuma hakkab, siis esialgne mõte, et seda visiiri mitte sinna ette teha, siis võib-olla see ei olnud kõige praktilisem. Keegi ei ole tark, et seda näeme praktikas ja neid asju tuleb nagu kohendada, et iga päev laevu ehitada. Nüüd on lennuk sõitnud päris päris. Kõverda jah, lennukil on see aasta, tegelikult on viimane hankeleping, lennufirma on väga tubli olnud, nad sõidavad selle aasta ära ja nüüd on siin ka juba enne, kui päris lepingu aeg pihta hakkas, et nad sõitsid Ruhnu lennukiga, aitasid kihlastel ikkagi ühendust hoida, lennuk kannatab tuult rohkem ja lennuühendust, noh see vähemalt kolm kuud on näidanud siin, et ikkagi see esialgne eufooria oli mõte, et nüüd võib-olla lennuühendust vaja ei olegi, et see asi tuleb ka kindlasti üle vaadata ja fookuses hoida. Täna peeti Pärnu maavalitsuses nõu, mismoodi Kihnu ja Manija ning mandrivahelise ühenduse probleeme lahendada. Maavanem Kalev Kaljuste. Jah, tänasel päeval me saime kokku valla esindajate vedajaga ja ka sadama esindajaga rääkisime omapoolsed ettepanekud läbi, koostame väikese nüüd memo, siis anname selle ministeeriumi poole teele, kus siis tahame kokku saada ministeeriumi esindajatega ja oma muresid neile teada anda ja otsida neile lahendusi. Ester Vilgats, Pärnu. Poolas remontova laevatehases lasti vette esimese mandri ja Eesti suursaartevaheliseks liikluseks tellitud parvlaeva Tõll teraskorpus. Poolas viibiv TS laevad juhatuse esimees Kaido Padar kinnitas intervjuus Uku Toomile, et kõik läks plaanipäraselt. Eesti merenduse ajaloos on, on üks verstapost jälle paigas, et Eesti aja järgi 14 17 siis tõesti hõimus SKP. Rahvast oli palju. Niisiis tehase enda töötajaid kui ka linnakodanike ja ütleme, julgestuslaevu midagi vaja ei läinud. Meie kallist tillukene sai kenasti võtta. Tuletame meelde, kui suur laev see meil nüüd on. Tänane kere, mis Vetta kai oli 1800 tonni metalli, nii et te võite ise siis mõelda, kui suur aga tegemist on. Aga kui rääkida numbritest, siis parve peale mahub 150 sõiduautot. Lisaks 700 reisijat. Kas kogu tootmisprotsess ja koguse valmimine läks plaanipäraselt? Hetkel on küll plaanipäraselt, kuigi, nagu me teame, et selline esmane leping sõlmiti juba tsirka 14 kuu tagasi ja tööd hakkasid üheksa kuud tagasi ja esmane veeskamine oli planeeritud küll 20.-ks detsembriks, aga kõigil, nii meil kui poolakatel suured pühad tulemas, siis nii suure protsessi puu nädal tõeskamist ei mängi suurt rolli. Et täna võib küll öelda, et kõik tööd on plaanis hetkel. Ja mis nüüd edasi saab? Hakkab kõigi võimalike seadmetega mehhanismide paigaldamine, samuti kaptenisilla ja nii edasi kõik, et töötame esimese oktoobri vastu, kui, siis kõik mandri ja saarte vahel lihtsamad inimesed, autod juba omal käel või rattal saavad siis uut praami proovida. Indrek Lepik võtab kokku päeva olulisemad välissõnumid. Belgia politsei võttis kinni kaks inimest, keda kahtlustatakse Brüsselis aastavahetuseks rünnakute kavandamises. Prokuratuuri teatel leiti läbiotsimiste käigus sõjaväevorme, äärmusrühmituse ISIS propagandamaterjale, aga mitte relvi ega lõhkeaineid. Prokuratuuri teatel selgus uurimise käigus, et vana-aasta õhtul taheti teha rünnakuid sümboolse tähtsusega kohtades. Kokku on paari viimase päeva jooksul päris sellise ümberkaudsetes piirkondades tehtud läbiotsimiste käigus viidud küsitlemiseks kaasa kuus inimest, aga neli neist lasti vabadusse. Prokuratuurist lisati, et otsingud ei olnud seotud novembris Pariisis toimunud rünnakutega, milles hukkus 130 inimest. Saksa liidumaad plaanivad tuleval aastal kulutada põgenikega toime tulemiseks ühtekokku 17 miljardit eurot, selgus ajalehe Tibelt uuringust. Raha kulutatakse peamiselt põgenike, majutuse, toiduhariduse ja muu hädavajaliku tarbeks. Kulutused võivad kasvada, kuna liidumaade majandusprognoosid tuginesid andmetele, mille kohaselt saabub riiki sel aastal 800000 põgenikku. Praeguse seisuga on sel aastal aga Saksamaale jõutud umbes miljon migranti Süüriast ja teistest riikidest. Keskvalitsus on lubanud igale liidumaale maksta 670 eurot põgeniku kohta kuus täitis divelt. Ukraina julgeoleku tagamise parimaks viisiks peab 43 protsenti riigi kodanikest NATOga liitumist. Blokivälist staatust pooldab 29 protsenti näiteks Kiievi rahvusvahelise sotsioloogiainstituudi küsitluse tulemus. Selles küsimuses eksisteerivad tähelepanuväärsed piirkondlikud erinevused. NATOsse astumist pooldab Lääne-Ukrainas 67 protsenti riigi keskosas 50 protsenti küsitletuist. Samas lõunaosa, Ida-Ukraina Donbassi elanikud pooldavad Ukraina neutraalsust. Ida-Ukrainas toetab NATOga liitumist vaid 39 protsenti. Küsitlus korraldati detsembris 10 päeva jooksul ning hõlmas kaht tuhandet 40, täiskasvanud inimest kogu Ukrainas. Krimm ning Donetski ja Luganski oblasti mässuline alajaiaga küsitamata. Ja tagasi koduste teemade juurde tartlased valisid tänavuseks aasta teoks rokat ja Annelinna ühendava Ihaste silla ning idaringtee teise ehitusetapi valmimise silla valmimisega liikus linn sammukese võrra lähemale eesmärgile ümbritseda ringteega kogu Tartu Madis Hindre lugu. Tartu linnamajanduse osakonna asejuhataja Andres poolil on põhjust rahul olla just tema korraldab linna poolt idaringtee ehitust, mis juba teist korda pärjati Tartu aasta teo nimetusega. Kui ehituse esimese etapiga rajati Võru tänavale postimaja liiklussõlm, siis nüüd, teise etapi valmimisega ühendati 400 meetrise Ihaste sillaga. Ropka ja Annelinn Andres Pooli sõnul on seda ühendust oodatud aastakümneid. Muidu kõik autod pidid sõitma üle sõpruse silla, mis tee pikkuselt võib-olla on niisugune viis-kuus kilomeetrit ringi sõita, see koormas nii linnatänavaid kui koormus sõpruse silda, et nüüd on tõesti see uus lõik valmis, selle tulemusena on liikluskoormus vähenenud ka kalda teel. Enam kui 20 miljonit maksma läinud projektiga tegeles kokku kuus ehitusettevõtet ehitajatest ja kõigist teistest kaasa aitajates rääkides Andres pool kiitusega kitsi ei ole, seda enam, et ehituspakkus nii mõnedki väljakutsed. Lisaks sellele, et Emajõeäärsele lammialale ehitamisel tuli vältida jõevett, pidi arvestama ka looduskaitsereeglitega. Tee on selline kaardus või lookleb natukene ja tegelikult kahe looduskaitseala vahel on 60 meetrine lõik ainult see koht, kus on see Ihaste sild ehitatud meil tegelikult oli ääretult kitsast ruumist pilust, kus me pidime läbi pugema, kus selle üldse võimalik. Teise etapi valmimisega ei saanud idaringtee aga valmis. Juba ülejärgmiseks aastaks loodab linn valmis ehitada ka kolmanda, umbes pooleteistkilomeetrise ehitusjärgu ning sellega lõplikult ühendada Võru ning Räpina maanteed. Hiljem loodetakse üheskoos maanteeametiga viie idaring edasi kuni jõhvi maanteeni. Pilti veel laiendades räägib linnapea Urmas Klaas kogu linnu ümbritsevasse ringteest, mis peaks veel oluliselt vähendama kesklinna liikluskoormust. Sealt edasi on meie unistus ka põhja ümbersõit, et oleks idaringteelt ja sealt Narva poolt tulijatelt linna läbimata võimalik Tallinna poole just sealt põhja poole edasi liikuda. Sestap tänavu valminud Ihaste silka viimaseks, mis lähiajal Emajõe kaldaid ühendama hakkab. Nimelt on uut silda vajaga põhja ringtee ehituseks kui betooni valamine pole ainus Tartu aasta teo vääriline tegemine. Urmas Klaas tõstab esile ka lastefilmi Supilinna salaselts linastumise ning Tartu ülikool rocki võidu Eesti korvpalli meistrivõistlustel rahvusringhäälingu raadiouudistele. Madis Hindre Tartu. Veidi vähem kui kahe tunni pärast algab lennusadamas muusika aastalõpu gala, kus kuulutatakse välja 10 auhinnalist ideed, mis kolme aasta pärast muusika vallas Eesti vabariigi sajandat aastapäeva hakkavad tähistama. Žürii esimees Margus Kasterpalu ütles Marie rebasele antud intervjuus, et esitatud ideede skaala oli väga lai ning rõhutada tuleb, et tegu oli ideekonkursiga. Kuigi sinna oli palutud lisada ka eelarveprojektil, oleks ikkagi mingisugune kogu puder reaalsuses. Ka oli see ikkagi ideede konkurss ja mina mitte ju muusikavaldkonna. Igapäevaselt tegutseva inimesena olin väga rõõmsalt üllatunud, et muusika valdkonnas nii lahtiselt mõeldakse, et seal oli väga erinevaid võõraid, väga erinevaid lähenemisi, väga mastaapseid, ettepanekuid. Kui zürii oma tööd tegi, siis seda just peetigi ka silmas. Et need ideed ikkagi esindasid Eesti muusikamaastikku, siis võimalikult eripalgelised. Kuid neid ideid nüüd välja valiti siis kas eelistati pigem sellist, näiteks väikest kontsertsarja või suuri sündmusi? Tegelikult lähenete ikkagi igale ideele sellise värskuse seisukohast, et kui ma siin enne rõhutasin sõnapaaris ideekonkurss just seda idee osa, siis, siis teine pool seal on muusikasündmuse ideekonkurss oli see ja sündmus tähendab ikkagi seda, et selline tavaline iga-aastane kontserttegevus nagu eraldi sündmus justkui ei ole tegelikult noh, see on mõnevõrra subjektiivne ju küll, et mis ühest või teisest asjast sündmuse ülepea teeb, kas see on uudisväärtus või uuenduslikkus või on see tõesti siis lihtsalt selline maht, massilisuse kõlajõud? Nendel 10-l ideel on kindlasti see sündmuse potentsiaal sisse kirjutatud. Tallinnas on külmade ilmade tulekuga õhu kvaliteet halvenenud. Probleem oli asja ka Tartus. Nimelt on kuiva ilmaga teelt õhku lennanud nii-öelda jämedat tolmu. Tegemist on libeduse tõrjeks kasutatava naatriumkloriidi ning pole tuult, mis selle minema kannaks. Keskkonnauuringute keskuse õhukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja Erik teine maa prognoosib, et olukord niipea ei parane. Kui samasugused silmad on nagu nüüd viimased kaks päeva olnud, siis suure tõenäosusega tõhusaks tasemed ka on üleval, sest ühelt poolt on naastrehvidega autode, mis seda jämedat tolmu süsteemiat üles keerutavad ja teiselt poolt siis õhtusel ajal on eramute kütmine siia jahedaks muutunud ja inimesed kütavad oma ahjusid ja ilmastikutingimused on sellised, et saasteaju ära nii hõlpsasti, et tuult ei ole ja selle põhjal võib ennustada lähima paari päeva jooksul taseme lähedal, kõrgemate tasemete lähevad üles linnas kõikjal, aga nende saasteallikate läheduses tasemed oluliselt kõrgemad siis antud hetkel siis suurte teede ja magistraalide ääres on need tolmutase on väga kõrgelt ja noh, kindlasti soovitada siis ei ole seal suurte teede ääres on väga mõistlik jalutada või oleks tervisejooksu teha, et pigem nagu see kahju on, suurem sellest kasustav. Ja sünoptik, taimi paljak teab, milline ilm meid ees ootab. Läänemere ümbruses jätkub õhurõhu tõus ja kõrgrõhkkond väge juurde. Eeloleval ööl on pilvi vähe ja ilm sajuta. Tuul on mandril nõrk ja muutliku suunaga. Saartel puhub lõunakaare tuul viis kuni 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kuuest miinus 11-ni, kohati võib miinus 14-ni langeda, saartel aga nulli miinus viie kraadi piires. Päeval on Läänemere poolt madalrõhkkonna surve, et enam tunda. Lääne-Eestis on lõuna ja edelatuule kiiruseks viis kuni 10, saartel puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Ida-Eestis on tuul ikka nõrk ja muutliku suunaga. Pilvi on hõredalt ja ilm sajuta. Õhutemperatuur on miinus kahest miinus kaheksa ning saartel miinus kahest pluss ühe kraadini. Neljapäeval püsib madalrõhkkonna surve lõuna ja kagutuule kiiruseks on kolm kuni üheksa, saartel puhanguti 13 meetrit sekundis. Lisandub niiskust, mõnes kohas võib kerged helbeid pudeneda, aga sajuks seda pidada ei saa. Õhutemperatuur on öösel miinus kolmest miinus üheksa, kohati miinus 12 kraadini, saarte rannikul aga nullilähedane. Aasta viimasel päeval miinus ühest miinus kaheksa kraadini. Uusaastaöö on põhiliselt sajuta, kuid laiguti pilve Laamades ja mõõduka kagutuulega. Külma on seitse kuni 12 kraadi, kus selgem, seal võib paar kraadi enam olla. Aasta esimene päev on sajuta ja selgema taevaga. Puhub kõle kagu ja idatuul idakaares tungib peale külm temperatuur on hommikupoolikul miinus viiest miinus 10-ni pärastlõunal langeb aga alla miinus 10 piiri. Juhan Kilumets võtab kokku päeva spordisõnumid, palun. Margus hundi koduklubi Cincinnati Bengals kaotas Ameerika jalgpalliliiga NFL-i hooaja eelviimases voorus Denver pronkusele lisaajal 17 20 hunt sai mänguaega, kuid statistikat alla kirja ei läinud. Bengals siin on 11 võitu ja neli kaotust, millega meeskond on taganud oma divisjoni võidu ja play-offi pääsu. Eesti korvpalli meistrivõistlustel võõrustab Rapla meeskond täna Kalev Cramot. Liigatabelis on Kalevil üheksa võitu ja Raplal samuti üheksa võitu, kuid lisaks ka kolm kaotust. Kohtumine algab kell seitse Sadolini spordihoones. Korvpalliliigas NBA teenis hooaja 29. võidu tiitlikaitsja Golden State Warriors, kes alistas kodus 112 120 203. Sacramento Kingsi. Stephen Curry tegi karjääri kuuenda kolmikduubli, viskas 23, Läti võttis 14 lauapalli ja andis 10 korvisöötu. Vaid ühe kaotuse saanud Golden steit jätkab liiga liidrina. Mäesuusatamise maailmakarikaetapil Itaalias võitis meeste kiirlaskumise prantslane Adrian Too, kellele järgnesid austerlane Hannes Raichelt ja koondisekaaslane David passo. Aitäh ja selline sai tänane Päevakaja. Saate pani kokku Margitta otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.