Lõppeva aasta esimeses pooles hoidis Euroopat ja eriti euroala pinevil Kreeka uus sirise juhitav valitsus, mis ähvardas igasugusele kasinusele võlgu elanud riigis lõpu teha. Peaminister Alexis Tsiprase viimase vindini venitatud läbirääkimised niinimetatud laenuandjate troika ka lõppesid suvel siiski kokkuleppega ja Helleni nõustusid uue, 86 miljardilise euroalaprogrammi ja nõutud kärbetega. Eesti majanduse jaoks oli aasta samuti vastuoluline. Meie majandus küll kasvas, kuid see kasvutempo jäi väga tagasihoidlikuks, analüüsib Janek Salme. Keskpanga sel kuul avaldatud prognoosi kohaselt küündib majanduskasv aasta kokkuvõttes napilt üle ühe protsendi. Kasvu on pärssinud peamiselt kaubanduspartnerite kesine nõudlus ja ettevõttete ahtad ekspordivõimalused. Seetõttu investeeritakse ka vähem tootmisvõimsuse suurendamiseks. Statistikaamet edes kolmanda kvartali kokkuvõttes, et majanduskasvu andis suurima panuse kaubandus. Suurim pidurdaja oli aga ehitus, kus mahud jätkuvalt vähenesid. Keeruline oli aasta põllumajanduses, kus piimasektorile mõjusid madalad turuhinnad ja jätkuvalt suletud Vene turg. Lihasektorit mõjutas lisaks seakatku levik. Swedbank Eesti juht Robert Kitt tõdes detsembri alguses Tallinnas toimunud konkurentsipäeval, et majandus on praegu siiski suhteliselt tasakaalus. 2008 majanduskriisi põhjuseid ehk siis ennaklaenamine ja ütleme nõrgad bilansid, seda enam Eestis ei eksisteeri. Taastumise taga on tegelikult jaekaubanduse suur kasv, viimased aastad enne seda tööstustoodangu kas oluline rõhutavad tööstuseks on jäänud samale tasemele, mis ta üles vedasid, ta ei ole kuskile ära kukkunud. Probleeme vähenevad, töökäed ja nad vähenevad 50000 inimest järgmise 10 aastaga veel kui just ei võeta vastu mingisuguseid muid poliitilisi otsuseid, mille vastu ja poolt avalik arvamus diskuteeri. Töötajate palga kasv tänavu jätkus ning ka tänu tarbijahindade langusele suurenes ostujõud. Keskmine brutokuupalk oli kolmandas kvartalis 1045 eurot ning Kaspoli aastases võrdluses ligi seitse protsenti. Samas juhtisid kiirele palgakasvule kui võimalikule kuskile tähelepanu nii Eesti pank kui ka Euroopa komisjon. Eesti Panga president Ardo Hansson ütles mõni nädal tagasi, et ebakõlad Eesti majanduses on suurenenud tarbijaid. Et töövõtjate seisukohast pilt ülihea, hõive kasvab, palgad kasvavad kuus protsenti aastas, näiteks müük umbes 80 protsenti aastas. Seal on kõigi ülipositiivsed näitajad, teisel pool, kui me vaatame, et tööandja investeerija seisukohast need näitajad ei ole enam nii head tootlikkus praegu võib-olla selle näitaja järgi isegi langeb investeeringud jooksvatest hindades langevad eksportima, praegu pigem langeb, kui tõuseb. Ja ettevõtete kasumlikkus on surve all. Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tammsaar ütles, et üldine palgakasv on olnud viimastel aastatel kiire ja oluliselt on seda mõjutanud see, et tööturul ei ole piisavalt töötajaid. Palgakasv hakkab tema sõnul ilmselt aeglustuma, ent tööviljakuse tõstmine ei ole kiirelt lahendatav. Küsimus. Majanduskasvu jaoks on vaja enam töötajaid, et on positiivne, et me tegeleme sellega, et vanemaid inimesi tööjõuturule tagasi tuua, et vähenenud töövõimega inimesi tööjõuturule tagasi tuua. Meil on hästi suur probleem, on tegelikult väga suur hulk noori, mitukümmend 1000, kes ei õpi ega tööta nende ikkagi tööjõuturule toomine. Aga kas seda on vähe, et noh, tegelikult ma arvan, et meil on tagumine aeg on alustada päris diskussiooni selle üle, et Eestisse meelitada enam ka välistööjõudu. Kuidas läks tänavu mujal maailmas? Euroopa keskpank pidas vajalikuks ergutada eurola majandusi varaostude programmiga, mille maht on ühes kuus 60 miljardit eurot. Detsembris otsustati seda pikendada vähemalt ületuleva aasta märtsini. Finantsturgudele mõneks ajaks taas ärevust toonud Kreeka sai kolmanda ja 86 miljardi euro suurusele paketti. Eestis kiitis selle heaks riigikogu. Samas rõhutati korduvalt, et Eestile uusi kohustusi ei lisandu. USA keskpank hindas detsembris sealse majanduse piisavalt valmis selleks, et tõsta seitse aastat muutumatuna püsinud baasintressi 0,25 protsendi võrra poole protsendini. Otsus selgitas USA keskpanga president Janet Yellen. Me arvame, et oleme näinud tööturu olukorra olulist paranemist ja kuigi asjad võivad olla piirkonniti ning tööstussektorite lõikes ebaühtlased läänele, majandust, mis on kestliku edasimineku teel ütlas jalal. Maailma suuruselt teine majandus, Hiina näis senist kasvuhoogu kaotavad ning sealne kommunistlik juhtkond pidi käivitama uusi ergutusmeetmeid. President Jinping tõdes siiski, et majandus on jõudnud uude normaalsusesse ning ka seitsmeprotsendine kasv oleks see, millega võiks rahule jääda. Tänavu võisid rõõmustada rekordsaake kogunud teraviljakasvatajad ning ka kartulikasvatajatel polnud põhjust nuriseda. Kokkuvõttes oli aga lõppeva aasta Eesti põllumajandusele ja maaelule mitmeski mõttes lähiajaloo üks keerukamaid, sest tõsiste probleemidega on jätkuvalt hädas nii piima kui seal lihatootjad. Olev Kenk käsitleb teemat. Sealihasektori olukord muutus äärmiselt tõsiseks suvel, kui sigade aafrika katk jõudis metsadest Eesti farmidesse. Näiteks Rakvere farmide vooru Sigalas gaasitati üle 2100 seakatkust põhjustatud kahju 182000 eurot maksti Rakverefarmidele riigieelarvest küll välja, kuid kolmandasse tsooni jäämisest tingitud kaudsed kahjud on ettevõtte seakasvatusjuhi Mati Tuvi hinnangul palju suuremad. On tugevalt häiritud sigade liikumine tsoonide vahel ja samuti on suured probleemid selle lihakäitlemisega, elusloomade müügiga. Seakatkust tingitud piirangud tähendavad kolmanda tsooni farmeritele liha kokkuostuhinnalangust isegi kuni poole võrra. Seakatkust ja Venemaa turu äralangemisest tingituna on sealiha kokkuostuhind aastaga vähenenud ligi 12 protsenti. Kõik see on mõjutanud ka sigade arvu. Statistikaameti andmeil oli Eestis tänavu märtsis 365000 siga kuid juba septembris 30000 vähem. Piimasektori kriis sai alguse Venemaa impordikeelu kehtestamise järel möödunud aasta augustis. Kui mullu oli piima keskmine kokkuostuhind Eestis 37,2 senti kilost, siis tänavu ainult 23,5 senti, mis tähendab, et piimatootja sai tänavu sama töö eest vähem piimaraha 28 protsenti. Veerand sajandit Järvamaal piimakarja kasvatanud Sargvere põllumajandusühistu juhatuse esimees Toomas Uusmaa oli üks neid põllumajandusjuhte, kes teatas oktoobris, et kaalub tõsiselt piimatootmise lõpetamist. Iga kuu kuskil 27000 eurot tiksub kahjumit. Euroliit on lubanud maksta niinimetatud top-up'i. Kui Eesti riik selles mahus oleks meid toetanud, oleks ka pilt teine, aga praegu on ka pangaarvel nullis praktiliselt. Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus prognoosib, et tänavu kujuneb piimatootmise keskmiseks omahinnaks 30 senti kilo kohta, mis tähendab, et meie piimatootjate kogukahju on tänavu ligi 60 miljonit eurot ehk igale piimakilole tuli põllumehel peale maksta 6,5 senti. Pingestunud olukord tõi põllumehed 14 10. septembril protestimeeleavaldusele Toompeale. Pisut enne seda kogunesid Kurgjale aasta põllumehe tiitliga pärjatud mõjukad maaettevõtjad, kes sõnastasid põllumeeste nõudmised maaeluministrile ja valitsusele. Aasta põllumees, 2014 Vändra osaühingu juht Ilmar deebet. Valitsuse võimalus on täna top-up'i kaasamine, kuna Eesti valitsus on ainukene, kes ei ole eriti kuu Euroopa poolt lubatud top-up'i maksnud seni põllumeestele ja täna on kahjumid piimatootjatel väga suured. Ja nagu me nüüd teame, valitsus põllumeeste nõudmisi ei arvestanud ja riigipoolseid üleminekutoetusi pole ette nähtud ka tuleva aasta riigieelarves. Maaeluminister Urmas Kruuse, et raha on piiratud hulk ja nende otsuste juures oldud, siis leitud võimalust põllumeestele seda raha elavdada, mis Euroopa liidu poolt on antud küll pigem võimalusena mitte kohustusena maksta. Teine osa on need seotud selle aasta käitumisega ja erakorraline toetus, mida me saame panna lisaks Euroopa Liidu rahale juurde täpselt sama palju ehk 7,56 miljonit siis see on see kõige kiirem moodus seda raha põllumeheni viimiseks, nii et läheme ikkagi edasi, samm-sammult, aga nagu põllumeestega kohtades oli põhiküsimus kuhu müüa, kuidas müüa nii, et saada rohkem sissetulekut. Minister Kruuse lisab, et valitsus on tublisti pingutanud, et avada Eesti piimatoodetele pääs Aasia riikidesse. Esimesena jõutakse Hiina turule. Kuidas ta pakkus põllumehele ka rõõmuhetki. Heale teraviljasaagile pani aluse see, et taliviljad talvitusid valdavalt väga hästi ja nii pole juhus, et Eesti üks suurem teraviljakasvataja Väätsa Agro kogus rekordsaake agronoom Anneli tihu. Ma ei usu, et keegi Eestimaal selliseid saade on enne näinud. Ka kartulikasvatajatel oleks patt saagi üle nuriseda. Kalle Hamburg Raplamaalt. Kartuli puhul tänavu aasta rekordaasta saagi poolest kindlasti ei ole, aga selle eest on kvaliteeti, et külma kevade tagajärjel lihtsalt moodustus vähem mugulaid ja pigem on kartul suur, aga oluliselt vähem. 2015 ei olnud, aga mitte ainult kriiside aeg. Näiteks eesti kultuuri jaoks oli tegu erakordselt eduka aastaga. Maailma jättis jälje meie filmimuusika arhitektuur, kirjandus ja teater. Riina Eentalu teatab. Kui 1900 kolmekümnendatel oli Eesti kuulus peaasjalikult või kartuliekspordi poolest, siis nüüd eksporditakse rohkem kultuuri. Loen Valdur Mikitalingvistikas ja nii on kultuurivaldkond, on eesti teadvustame seal maailmas kõva sõna öelnud ja meid ennast uhkeks teinud. Kui film Mandariinid valiti Oscari nominentide hulka, siis terake uhkust ikka hinge puges, olgugi et see on koostööfilm. Valdur Mikita, kes aitab kultuuriaastale tagasi vaadata, ütles, et see mandariinide asi oli kui pauk luuavarrest, mida keegi ei oodanud. Tegelikult on nähtamatud jõud selle maagilise luuavarre kallal aastaid vaeva näinud ja lõpuks tuligi pauk ära. Mis sest, et Eesti filmikunsti hakatakse nüüd igavesti seostama vanade rüütlikommete ja lõunamaiste puuviljadega. Vehkleja on juba üheksa hulgas, kust viis Oscari nominenti valitakse. Muusika ja vaja telki kulgeb sujuvalt üle piiride. Helilooja Arvo Pärdi 80.-st sünnipäevast sai maailma muusikasündmus Aadama passioon esiettekandega Noblessneris. Robert Wilsoni lavastuses algas teekond, kui kohal olid ka rohkem kui kolmandik rahvusvahelise festivali esindajad seadusest kiirgholly põline vanake, kes vahetevahel tänava nurgal vastu tuleb. Selline ongi geenius. Vaimuhiiglase suurust näitab eelkõige see, et miski eristab teda tavalisest inimesest. Meie läänemeresoome hingemaailma teeb aga muule maailmale tuttavaks Veljo Tormis, kes sai 85 teatri NO99 lavastus Mu naine vihastas, on esimene Eesti lavastus, mis valiti teatrimaailma ühe mainekama Avignoni festivali põhiprogrammi ja tegi seal võimsat tööd. Kõik etendused olid välja müüdud ja kõik inimesed ei mahtunud saali, ütles lavastaja Ene-Liis Semper. Kuna siin on kohal väga tuntud nimed ja tõesti väga suurte maailmateatrite tipud, siis siis see meie Mu naine vihastas, lavastusel on saal täis ja järjekord ukse taga, see näitab seda, et tegu on millegagi, mida nad ilmselt ei ole varem näinud. Uuesti. Tänavune aasta tõestas, et meie arhitektid on omadega täiesti metsa läinud. Eesti lindude pesakaste meenutav paviljon pälvis Milano maailmanäituselt pronksmedali. Võrumaale Pähni metsadesse rajatud metsaraamatukogu aga sai kogemata kuulsaks terves maailmas. Välismeedias ilmus selle kohta pretsedenditu arv. Ligemale 300 erinevat kajastust. Potentsiaali on, kuid arhitektide liidu president Indrek Allmann peab tõdema, et Eesti arhitektuuri ekspordikäive on tugevalt alla 10 protsendi ja toob näiteks Skandinaaviamaad, kus toetatakse arhitektide osalemist rahvusvahelistel konkurssidel. Arhitektid on riigivisiitide delegatsioonides. See on teadlik tegevus tutvustamaks valdkonda, millel on ekspordipotentsiaali. Tartu võeti vastu Unesco loovlinnade võrgustiku ja kannad nüüd ainsa Balti ja Põhjamaade linnana rahvusvaheliselt kirjanduslinna tiitlit ja kirjandusest juttu olles. Meenutagem head read kirjandusfestivali ühe külalise Jantson, kuutwini sõnu. Ta ütleb, kõik selles tillukeses riigis on pisut väiksem ja märgatavalt eredam kui mujal. Huumor on teravam, ajaloo õppetunnid, selgemad, vanad majad, terviklikumalt säilinud publik, kütkestatum, kõik tundub palju kontsentreeritum ja intensiivsem alates valgusest ja lõpetades vestlustega. Ja Valdur Mikita lõpetab ühe valdkonnaga, kus eestlastel on missioon. Seenel käimine on samuti osa maailmakultuurist mida praktiseerib järjest vähem inimesi. Meil eestlastena on täita üks salapärane missioon. Kuna nüüd on ilmad lõpuks külmaks läinud, tuleb seene korilos fännidel ikkagi vähemalt kevad ära oodata. Aga aasta 2015 sai läbi nii ruttu ja juhtus nii palju, et vahel kadus isegi ministritel järg käest. Ja uskuge mind, olen selles vaidluses kõige konservatiivsema erakonna esimees. Mina ei ole selle valitsuse kõige konservatiivsema erakonna esimehe järele, mõtlen, et ma ei ole üldse erakonna esimees. Aasta radikaalseim ettepanek tuli aga riigikogu keskfraktsioonist. Ja tegelikult see naine, kes abiellub vastutustundetu mehega, peaks olema mingid täiesti võimalust enne abiellumist mees ära testida ja miks ta abiellub siis vastutustundetu mehega ja saab temaga veel igavese hunniku lapsi. Minu meelest selliseid naisi tuleks karistada lausa seadusega, kes abielluvad vastutustundetu mehega ja seaduseks täie karmusega ka sekkuda ja sellised naised steriliseerida. Õnneks on loota kiiret noorte poliitikute pealekasvu, kes käivad olukorraga tutvumas riigikogu avatud uste päeval. Eks sa täna siia Riigikogusse Kui oled tulnud ja sellepärast, et Ma küsin mul seda ja ma olin nõus, tuleb, mis sa siin näha tahad? No seda, mis sa siiani näinud oled, mis mulle meeldinud, on asi palju näinud ja mulle meeldib siin kõik. Praegu vaatasid neid portreesid. Kes need on? Aga pildid meeldisid. Ja kus edasi suundud? Praegu vendina silla pääle. Ka uudistetoimetusel läks sel aastal kõik väga edukalt ja ladusalt. Tratuur on täna miinus üheksa kuni miinus 14, saartel ja rannikul puhanguti miinus kuus kraadi. Niisiis valgetest jõuludest võime vaid laulda, aitäh. Maile Meius, kuulsite Päevakaja. Kena õhtut ja kuulmiseni. Aitäh Ongi tänaseks kõik. Või siis mitte päris? Uudistega on stuudios Uku toom, jäin natukene hiljaks. Austria hakkas ehitama piirile Sloveeniaga 3,7 kilomeetri pikkust ja 2,5 kilomeetri kõrgusmeetri kõrgust traataega, mis tahetakse valmis saada jõuludeks. Kümnevõistleja Maicel Uibo jätkab USA-s ülikooliõpinguid ja valmistub Georgias olümpiahooajaks. USA kesk- ja lõunaosa tormides ning üleujutustes hukkunud inimeste arv on tõusnud 43-ni. Kümneid elumaju on hävinenud, ära jäetud mitmeid lennureise rohkem kui 1000. Et üleval tööliad uudiseid ei lähe, läbi, pandi muusika peale. Midagi. Aitäh kuulsite kella kaheksast päevakava, head õhtut ja kuulmiseni. Aitäh. Sellega saab läbi ka 2015. aasta viimane päeva kajab. Mina olen toimetaja Kristi Sobak ja soovin teile meeleolukat, vana-aasta õhtut ning helget, esimese jaanuari hommikut kuulake meid kindlasti ka uuel aastal.