Eikellegimaa eikellegimaa ei kellelegi. Tere, kullakallid, eikellegimaakuulajad, suured, suuremad ja veel väiksemad meiega meeloni muusika tuntena kõneleb teiega mustast kutsast ja mängib muusikat pidadasama nägime Must kutsa viimase 10 aasta jooksul teinud on. Mina olen tikkus nats, tänase ei kellelegi, ma saate pähe tegelane, must peni, mustkoor hõimust, kuid sahk, kuidas kellelegi on seesuguse nimega mõistagi eesti keeles. Välismaises keeles on tema nimeks teadagi praegusel juhul Black Dog. Aga mustad koerad on populaarmuusikas kui teda mõistet üsna laias tähenduses võtta olnud, tegevad, tugevad, märgatud, lauldud, kiidetud ja kardetud tegelikult vaat et aegade algusest peale. Või kui räägite vähemasti ajust näiteks selle sajandi viimasest veerandist mustadest kutsjadest ja penilist, kes tihtipeale kummituslikes pluusi viisides ilmuvad ilmsesti kurje sõnumeid, toovad lauldud tihedasti. Samal teemal on keerutatud mahedaid, folgi viisisid ja on tegelikult ka tigedast rokitad. Aga kui nüüd tänase saate algupoolel meelde tuletada üht musta peni, keda siinsamas ei kellelegi Al kunagi aastakese eest või nii, on kohatud ja tuletada meelde ka üht-teist, keda eikellegimaal pole veel trehvatud, kes aga seda tuntum tegelikult on ka väljaspool eikellegimaad siis seesuguse tutvustusega Me algust teemegi. Kaks musta peni üksteise järel. Need olid kaks musta koera õigeti ainult poolikud pildid, nendest pärit olid nemad populaarmuusika pisut kaugemast minevikust. Esimesena kuuldu teadagi kurvalt ja noorelt lõpetanud, igavesti nooreks jäänud nik treik ja tema Black Dog ja teises palakeses võis küll tükati ära tunda, aga see oli ka õige äratundmine. Tegemist oli ühelt poolt täiesti ehedam Roovert Monti Zeppelini kunagise lakk toogiga, mis, nagu eelpool öeldud lubatud tigedast rockis, ehkki küll mitte selles versioonis, kus oli oh rohkem kui veerandsaja aasta tagune must peni ühendatud praegusaegse eestimaise poolpõrandaaluse kodu elektroonilise populaarmuusikaga, ütleme siis nii. Aga tolle poolpõrandaaluse Eestimaa kaudu jõuame tänasele päris mustale Benile, tollele, kel nimeks samuti Black Dog ja kes tegelikult on kunagi olnud koguni kolme peaga koer järjest ja järjest lähemale. Tegemist tänases saates, eelkõige see on Briti elektroonika tuua aga esialgu trioga nimega plagdoog mille lapsepõlv jääb 80.-te aastate lõpupoolde ning mille muusika on tegelikult edasi kandunud tänaseni. Ehkki kolme peaga penist on vahepeal saanud üks, ühe peaga koer ja, ja hoopis üks, kahe peaga, teine asi. Aga see jutt võib tunduda niisuguse sellest kõigest katsume mitmeid väikseid Laar muusikalisi kroonika lehekülgi sirvides pisut selgus elema suurema selgusele jõuda. Igal juhul on meie esimene päris must peni, nende esimene päris lugu. Pärit aastast 94 plagdoog ja nende 94. aasta kauamängiv speller lugu ajast, niisiis kui plagdoog oli veel kolme peaga koer ja alustas Briti elektroonikas ja olid, oleks Aska juba parasjagu tuntud. Kolmepäine must Tony Black toog Briti elektroonikaduo musta koera nimeline, mis siis, kui ta õel vool kuuldud lugu Chess kunagi lindi külge mängiti, õigemini vist küll arvuti kõvakettale. Kohmiksiti koosnes tõepoolest kolmest noorest meest tegelasest. Nende nimed olid, on praegugi ET hälli Kendowni jäändit töölev ehkki Neist vaid on tänapäevani jäänud truuks musta peni nimele, ülejäänud kaks on eraldunud ning mis muusikat teistsuguse nime all teevad, sedagi kuuleb tänasel eikellegimaal, mis mustadele penidele ja ühele konkreetsele sealhulgas pühendatud ongi Lactog Briti elektroonilise populaarmuusikaversioonis, nagu eelpool kuuldut siredast palast ära arvata ja tunda võis. Ei ole erinevalt oma bluus muusikast kurikuulsaks saanud vastastest kurjade sõnumite tooja. Ilmsesti küll on aga must koer salapärane seesugusel kujul. Ometigi sest Black Dog, briti elektroonilise muusika niinimetatud On the ground is, kus nad 20.-te lõpul alustasid, oli ümbritsetud. Tundus, et ettekavatsetud salapäraga noore mehe nime, mis asja said ette loetud, ei teadnud briti tol ajal alternatiivsemate hoiaku ja maitsega tantsumuusikahuvilised, kellega tantsumuusikat kuulata. Edaspidi meeldis, mitte ainult selle järgi tantsida. Aga sugugi mitte ei teadnud nemad plaktoogi kolme mehe nimest. Küll aga võis tolle musta Beniga ühendust vaata ja kannatlikkuse korral küll faksi teel või modemi kaudu. Kuidagi võis neist saada sõnumeid ka virtuaalse arvutivõrgu läbi, kus Blacto olgu siis ühe- või kolme täis ja nad on alati üleval hoidnud kaunisti kujundatud kodulehekülge, mis sisaldab mitte ainult kõiksugu nipet-näpet teadmisi nende muusika kohta vaid ka üsna pikki sõnas vahelisi ümbertrükke inglisekeelseid, minu teada pütaagorose vanadest filosoofilistes tekstidest külga sootuks salapärasematest Egipti naistest ammustest mõtlejatest ja millest kõigest veel hämarat teadused. Hämarusi väike salapära on mustamäe penile olnud ilmsesti kogu aeg meeltmööda või vähemalt ühele osale mustast koerast. Kolm noort meest, need saad Kendowniend, hälli ja Andid tööner on musta koera nime all ka järgmises eikellegimaa palas mis samuti pärit plaadilt nimega, pannes ehk mutrivõtmed. Ja nii nagu need lood pisikesed ja pisut pikemad ühtekokku plaadile tollele albumile miksitud on võib oletada, et järgneva kuue poole minuti jooksul kuuleme ära nii mõistatuslikku nimega elektroonilise pala fraksmas kui ka väikese vahepala põld-lamba-val ehk siis polti number üks ja sinna kuue pooleminutilise kaleidoskoobi lõpujad paar pole Uuek. Nõnda võib väita, et kui koer on must ja kui tema käib elektriga, siis paljuneb tema pooldumise teel. Nõnda näitab briti elektroonikatrio applektoog hiljutine minevik sest aastal 94, millest on pärit ka varsti kuuldavale, tuleb järgmine kellelegi maine. Pala võttis Black Dog oma kolmepea vahel tekitada seda, mida nimetatakse muusikute diskreetseks keeles loominguliseks eri meelsusteks. Üks kolmikust Kendowni kes praegugi musta koera nime kannab oli nõuks võtnud, et tema elektrooniline trupp peabki jääma selliseks pisut salapäraseks pooleldi tundmatuks ja kusagil virtuaalse ja reaalse tegelikkuse ääremail tegutsevateks üksuseks. Ülejäänud kaks kamraadid Handlejandi tööle sellega pinud ning üks ettevõtmine. Kurvalt hüüavad pasunad edasi. Lausa silma võttis vahepeal märjaks, tõsi küll, mitte mustale koerale mõtlemine, üht-teist muud juhtus ei kellelegi, lihtsalt suits läks silma. Aga musta koera Akurglik minevik viiski selleni välja, kus kaks meest andi tööneljaid. Hämbri võtsid 94. aastal remiksida Birgi ühte pala. Kolmas mees selle juures ametis ei olnud, tundus olevat veel üks osa õnnetusest. Kolmas mees ei tahtnud ülejäänud kahte ka, elame edasi. Pidi tunda külla kooli edaspidise kleidi, duo liikmete jaoks koostab Jürgiga üsna tähelepanu väärne ja sellest saab, kui juba natukese aja pärast pikemalt räägitud kui Bergi ankrulaul, mis omakorda on leidnud inspiratsiooni eelpool kuuldud Shawn Donald kööki. Mitmeäärsetest pasunatest saab mängitud. Kauneid kerglasi kellamäng nõnda nagu neid seal Ronald kööki ansambel džässmuusikud mängisid aastakümnete eest, seesuguseid virtuaalsel elektroonilisel moel on tihti võimalik kohata grupi pleid muusikas. Pleid on need kaks pead kolmest, kes kolongi kuulusid samuti ühise mustabeline olla, kuulsid kliiasse plektoog ja nood kaks tahvlit. Ma arvan, et Hämbli jändi tööler jõudsid Island landa imetabase biorgi Kudmanni tütrega. Teha koostööd mitte ainult mõnede remikside kujul vaid käia temaga koos ka tuuril. Siis juba olles vanast mustast koerast Tahkuna moodustunud, tuua pleid, teinud kaasa Bergi 95. aasta üsna pika ja põhjaliku maailmatunne võisid seal järele proovida ka, kuis on esineda kahanevad. Ronisime muusikut, kelle lava ülesastumine ei sisalda, teab kui suurt pauku, tulevärki, muid atraktsioone, natuke natuke. Ainult värvilist valgust ning nihuke tunne, kui 10000 inimest sind kõigest südamest katsub välja lavalt vilistada oodates sinna hoopiski kedagi teist. Võib-olla kainestavalt väärt kogemus, et kõik igal juhul järgi ka koostöö jätkus ka grupi pleid, tule eraldunud musta koera osa esimesel pikal albumil, album kummalisel moel. Ta kandis nimetust välisMageeri latva friis eesti keelde, seda õigesti ümber. Pallo tundub olevat saate tegijale mitte jõukohane, sest kuigi sõnad on iseenesest lihtsad ja lühikesed ja seal esineb nii sõna ei kuiva sõna, kolm mis näib tunnistavat kahe lahku läinud. Mehe tõredust mingisugusegi koostöö suhtes, endise partneriga siis väidetavasti kuuluvat küll väljend latva fliis hoopiski ei kuhugi mujale kui inglise. Keelse taastusravi ehk siis laiemalt meditsiini käibekeelde. Mine võta kinni, võib-olla nii, võib-olla naa. Igal juhul on meil nõndamoodi kellelegi malet, järgneb alagrupid. Pleid kannab nime Abla Edia. Kallid kaasmaalased, Cameroni muusikatund, eikellegimaa on see saade, mida te kuulete, mis on jõudnud täna edeneda üle oma keskkoha ja mõne aja pärast, nii nagu jänes läbi metsa joostes, kui ta on, kes kohe ületanud, hakkab aga järjest järjest lähenema lõpule. Mina olen teid, kus need mul. Meil on olnud ja kohati pisut raske uitugi tutvustada taas või tutvustada esmakordselt, kuidas kellelegi kuulajast, briti elektroonikat, riiet, black dog selle grupi 10 aastane ajalugu on jõudnud siis tänaseks päevaks sinnamaale, kus kolmepäisest koerast saanud ühe peaga koer ja Blactovi nime alla on jäänud müstilisi hämaraid teadusi teadvustama läbi virtuaalse võrgu ja samamoodi elektroonilist muusikat edasi tegema. Ken Launi kaks ülejäänud meestega on muutunud moondunud kaha tähiseks ansamblites pleid ning tolle seal teevad nad muusikat, mis nende vanast Camoraadist endisest plaktoogist teps mitte nii väga erinev ei ole. Küll aga tundub, et kunagi kolm pead olid ikkagi ühe koera jaoks liig mis liig sest must peni ehk black dog tundus sisaldavat algusaegadel kolme noort inimest, kes aastate edenedes järjest enam aru said, et ühte ansamblisse kolm seisust individualistid enam kuidagi ära ei mahu. Sest et ka ansamblit leid tunduvalt lühem. Uuema ajalugu on näidanud, et tollesse gruppi praegu kuuluvad kaks noort meest endist musta koerateenrit. Hälli jändi tööler tegutsevad esitlevad end küll toona, ent samas stuudios mängivad nad oma palasid sisse kumbki eraldi töölist, tiimitööd ei suuda nemadki teha. Suutsid siis seda vähem kunagi kolmekesi, kui nad kõik kokku. Üks Blacto koolid. Kellelegi ma teine pool saab küll kulgema, nõnda, et laseme igaks juhuks mustal Benil ehk siis Kendownil selleni seal üksinda uidata. Segame talle suhteliselt vähe vahele, ei kipu kommenteerima tema käikusid ega seda, kus posti juures ta parasjagu peatub ja ütleme nii palju saateks, et mängime muusikat Black Dog 96. aasta kauamängiv Alt samuti kaunikesti hea mainega elektroonilise muusikafirma voorp välja andelt. Music. Videoreklaamide muusika tõlgiksime seda nõnda parasid pisikesi ja pisut pikemaid kui pisikesi, tuleb ühte ritta niivõrd palju, et kõigi nende üleslugemiseks ilmsesti ei maksagi aega võtta. Kuulaja kõrvade vahelt mööduvad nad ilmsesti nagu üks pikk, pisut muutlik pessaaž. Otsides tarkust ja õnne katsunud mina oma elu elada väärikalt sõjanud all must koer ehk pärisnimega Electrolle muusik Kend auli suurest britanniast kindrali naguses ei kellelegi ma saates mitmel puhul mõeldud ongi viimastel aastatel jäänud selleks ainsaks tegelaseks, kes varjub musta koera black toogi pisut salapärase, endiselt veidi kõheda nime taha. Tema kaks kamraadi lahkunud, teevad nemad edasi muusikat, omasugust ja võib-olla sisimas mõtlevad midagi sarnast, nagu nende kunagine kaaslane agenda oligi ju nemadki kahekesi, kes nemad all, et Hämbli tööle. Praeguseks elektroonika tuuapleid jõlevadki katsuvad oma elu elada teadmisi ja õnne otsides ja elada seda väärikat plust koeraga. Sindis main, elektrooniline peni, plaktoogile muusikat mänginud Dylan eikellegimaa ja mängib selle tunni lõpuni. On ilmsesti seal 90.-te aastate keskpaigas olnud üks neid olulisi tegelasi, kes püüdsid viia kokku neid erinevaid elektroonilise muusika populaarseid suundi, nagu nagu leid, mis kannavad nimesid, tehnoambient kes Hous, võib-olla mõni nimetus veel ning kes tantsutuuride tegijatele püüdsid tollase lusika kaudu sisendada, et aeg-ajalt maksab vaja maha võtta, maksab lausa maha istuda. Maksab tantsimise ajal millist muusikat ka kuulata, sest imelik küll, aga tõsi ta on, ei tee teinekord kuulajatele. Tantsuklubide publikumine on ikka ajast aega igale järgnevale põlvkonnale, ajuti uuena, imelikuna ja üllatavana tunduvad eikellegimaa lõpeb ühe peaga musta koera Kendowni muusika saatel. Ilmsesti võib küll siit selle aastatuhande lõpuotsast tõdeda, et too, mis elektroonilisele mustale Benile Inglismaal oli uudne ja ehk mõnes mõttes vastuslikki 90.-te aastate keskel on praegu nüüd kas või siin eestimaalgi ilmsesti sadades kodudes sadade kompuutrit, helikaartide ja muusikaprogrammide kõrval olnud ja saanud jõukohaseks juba tunduvalt suurematele tegelastele klingtoomida. Esimest Black toob 90.-te aastate keskel praeguseks mõneski mõttes iseenesest mõistetav. Aga muusikat teevad see asi kõrvasilla poole pöörata. Kus ollust peni maksab ilmsesti edaspidigi. Järgmine nädal mu muusika, sama saade ei kellelegi, ma, mina olin ja olen Tiit, kus need jääme jällenägemiseni.