Eesti maja ongi peamine, meie koondumised, koht, raske on öelda, sest väga suur teadmatus valitses, eks igaüks ise kavandas oma edasist saada. Mina olen Siberis sündinud, sünnimaa on sead, aga Isamaa, võta mulle Eesti ning eesti lugu. Tere, VEMU ja kõik, mis seal sees leida on, peaks mahtuma nüüd saatesse tegelikult veelgi rohkem, sest VEMU väliseesti muuseumi peaarhivaar Piret Noorhani räägib vemust Tartu kolledžist Tartu instituudist, eesti õppetoolist, Toronto ülikoolis ja inimestest, kes nende Eesti asutuste hoonetega Kanadas seotud on. Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan. Me läheme nüüd sealt Eesti majast jalutuskäigu kaugusele kena pika jalutuskäigu kaugusele Tartu kolledžisse VEMU Tartu kolledž, Tartu instituut, mis need on? No hakkame peale Tartu kolledžist. Tartu kolledž on maja. Tema peale on kirjutatud Tartu suurte betooni valatud tähtedega. Tartu kolled, see on üliõpilaste ühiselamu, mis valmis 1970. Ta asub Toronto Ülikooli ülikoolilinnaku serval, nii-öelda väga mõnusas kauguses, ülikooli hoonetest ja 18 19 korrast ei mäletagi enam. Ülemised korrused on siis üliõpilaste ühiselamu? Kass muidugi ei ela mitte ainult eestlased, mõnikord ikka mõni eestlane, aga ongi Toronto ülikooli kõikvõimalikest rahvustest üliõpilased. Ja alumistel korrustel on siis eestlaste ruumid, Tartu kolledži kontoriruumid, need inimesed, et kes siis tegelevad selle ühiselamuteenuse pakkumisega ja kui öeldud Eestile toimetus ja ja minu kabinet on samal korrusel, siis, kui läheme korrus allapoole, siis on seal suur saal. Ja mitmed mitmed ruumid eesti akadeemilistele organisatsioonidele kohta kutsutakse ka akadeemiliseks koduks. Õieti ongi nagu allorganisatsioon, akadeemiline kodu, mis siis koondab üliõpilasseltse organisatsioone meeste ja naiste omi. Nii et neil on seal omad ruumid, nemad tulevad seal kokku, peavad seal oma üritusi. Rotaalia on veel ainus korporatsioon, kellel on oma hoone ülikooli campuses linnakus oma maja veel ka siis, kui me liigume ja seal saali taga on väike kena köögikene, kus saab, kui on pidulikud õhtusöögid, MOOC majad, kus siis saab toitu ette valmistada. Ja kui siis liigume veel allapoole, siis keldris garaasi alumisel korrusel on arhiiviruumid. Vabandust selle saali korrusel, seal on ka juba meie nii-öelda üks raamatukogudest ehk eesti keeli laenuraamatukogu ametliku nimetusega Estonian Stadis laed. See on nüüd uuem raamatukogu, mille Tiina Kirss siin juba vaba Eesti ajal initseeris, see kogub sellest raamatukogust saab laenata siis koju, uuemat eesti kirjandust, nii ilukirjandust kui ajalooteemalist kirjandust see, kui Tiina Kirss oli Toronto Ülikooli juures õppejõuks, siis ta korraldas meie majas Tartu kolledžis seminare. Inimesed tahtsid neid raamatuid lugeda ka, millest jutt käib, siis hakati sinna seda uuemat kirjandust tellima. Jüri keemia, kes on Toronto Ülikooli eesti õppetooli juures professor, ajaloolane, tema pidanud ajalooseminare ja neil siis oli vajadus jälle uuema ajaloo teemalise kirjanduse järele, nii et praegu on seal jah, selline paari 1000 raamatuna kogu, kus käib umbes 180 lugejat, ma arvan mõned korrad nädalas, kolm korda nädalas on nad lahti teatud aegadel ja siis kui õhtuti üritusi, siis ka hoiavad nad oma ust lahti. Aga, ja siis, kui allapoole liikuda, siis seal on suur tõesti garaaži korrus on antud siis VEMU ehk väliseesti muuseumi arhiivide käsutusse on õieti meie ametlik nimi on Estonian Stadis tsenter ehk Eesti õppetöökeskus eesti keeles mis loodigi omal ajal selleks, et siis hakata seda VEMU ehk väliseesti muuseumi jääma. Ja see oli nüüd kadunud Elmar Tampõlluidee, kes nagu öeldud, oli Tartu kolledži arhitekt ja üldse selle üks, üks ideolooge. Et noh, tema nutika mehena nägi seda, et tõesti eesti kogukond tõmbub mõnevõrra kokku, koja on vaja nagu jõudusid koondada ja kuna Tartu kolled sil pole see mittetulundusühing, nii et need rahad, mis need ühiselamud rendist tulevad, need lähevad nagu eesti kogukonna hüvanguks. Et see on see järjepidev nagu majandusmudel, mille, millele on võimalik midagi püsivamat ehitada, Stav Emoned näiteks. Ja siis teisele VEMU ideega välja tuli. Ja plaan on ehitada siis Tartu kolled sile juurdeehitus kuhu siis tuleks VEMU püsinäituste ruum ja veel üks teatrisaal tõusva põrandaga pisut väiksem, kui meie praegune saal on. Ja siis üks korrus veel, kuhu siis vastavalt vajadusele, kas saab panna raamatu koguri, teha mingeid bürooruumid või noh, nii nagu siis otsustatakse, nii et see maja projekt on tegelikult olemas. Maa-alused tööd on ka tehtud. Need tehti siis, kui meie fondihoidlas seal endises gaasiruumis oli remont, mina asusin tööle 2009 sügis ja siis oli see remont seal keldris veel käimas. Nii et samal ajal tehti siis ka nagu uuema aja maa-alused tööd ära. Järgmised etapid oleks siis lifti ehitus ja majakarbi ehitus. Nüüd on mitmed aastad toimunud raha kogumine kogukonnalt, eestlased on teinud annetusi, et seda maja ehitada. Ja eks me siis näe, kas ja millal see tuleb, no need olid need Eesti maja arutlenud seal vahepeal, mis nagu meid, meie Meie mõtteid seal ka natuke seiskasin, pead suurt pilti ka jälgima, et mis, mis sellest asjast kõigest saab, et no elame-näeme, et rahval on lubatud, loodetavasti Senemoika nüüd tuleb ka. Aga, aga enne veel, kui nüüd tuleb see uus maja, siis tegelikult noh, võib öelda, et VEMU ikkagi või noh, muuseum on olemas selles mõttes, et kogud on, kogud on juba vanad. Et seesama Tartu instituut, mis on siis Tartu instituut, kui Tartu kolledž valmis sai, siis hakati selle juurde looma, ütleme nagu organisatsioon, et Tartu kolled ja nüüd see, kes majandab seda Maja ja Tartu instituut, oli nüüd akadeemiline, hariduslik organisatsioon, kes hakkas neid programme seal läbi viima ja Tartu Instituudi juurde hakati looma ka arhiiviraamatukogu. Nii et ajaloolised kogud, sealt see vundament, õieti ongi Tartu Instituudi arhiiv ja raamatukogu, see, mida doktor Endel aru ja kes oli seal esimene arhivaar algusest peale, mida tema seal aastakümneid on ehitanud, see oligi see üks üks nagu argumente ka tamp põllu arvata ütles, et miks, miks seda vemmal mõtet sinna teha. Üks sellise Tartu Instituudi arhiiv ja raamatukogu, seal on ka mõned muud väga tublid ettevõtmised, mis kolledži juures on või kolledži hoones on juba aastaid toimunud, üks on näiteks eestikult tuuri pärandiselts mida me kutsume kodu seal, teinekord ka videoklubiks. Sest see on seltskond peamiselt mehi, kuigi seal on ka naisi hulgas, kes on teinud eluloolisi intervjuusid eestlastega Kanadas veel analoogajastul, nad alustasid 85, kui ma ei eksi, oli nende alustamise algus ja nad tegutsevad tänaseni olles nüüd üle läinud juba uuele digitehnoloogiale ja ka nende vanad analoogkogud on digiteeritud ja seal on üle 1200 DVD praegu või nagu lindistuse, millest noh, umbes pooled on eluloolised intervjuud ja teine osa on siis eestlaste ürituste ülesvõtted Torontos läbi aegade. Tohutult huvitav, lumi, suur hulk, tohutu suur hulk, tohutu huvitav filmi kogu. Ja töö käib edasi, sest et üritusi on ja tuleb aina juurde ja valikuga me neid ka jäädvustame, nii et noh, me nagu ei paku ainult sellist kultuurilist meelelahutust, vaid tõesti meiega, samas teadvustame seda, mida seal tehakse. Ja jõudumööda teeme ikka intervjuusid Kaavel, inimene, sest ega edasi. Siis on seal veel paar toredat rühma, need on elulugude kirjutajad ja eestikeelne elulugude kirjutajad. Turism oli taas Tiina Kirsi algatus kui ta, kui Tiina Torontos elas. Ja see rühm alustas tegevust siis eesti keeles, kus inimesed siis ise oma lugusid kirja panid ja nad on neid välja andnud, kogumikes pealkirjaga mälu, vanglad. Nüüd toimub nende lugude inglise keelde tõlkimine, sest et lapsed eriti lapselapsed, ei taha eesti keelest enam hästi lugeda ka vanaemad-vanaisad huvitatud, et nende lood ikkagi nagu päranduksid põlvest põlve. Aga kajad, helmed paari aasta eest kutsus kokku teise rühma ingliskeelsed elulugude kirjutajad, mõnevõrra nooremad see nüüd siis peamiselt teine põlvkond, kes enam eesti keeles kirjutades ennast mugavalt ei tunne, küll aga tahaks oma lugusid kirjutada, noh, näiteks Eestis käima hakkamise lugusid, kui hakkasid tulema esimesed väliseestlased Eestisse, need on kõik väga põrgulikult põnevad lood. Ja neil on oma põlvkonna nägemust Leme eestlasest nagu oma oma ajalugu. Nii et nemad teevad oma tööd, nemad veel ei ole, raamat on jõudnud, aga noh, loodame, et ehk millalgi jõuavad. Ja vaat need olidki nagu need vundamendikivid, mille peale on võimalik tõesti sellist korralikku mäluasutust hakata ehitama, sest seal juba on, kogud on suured ja tegevusi on juba erinevaid. Kui mind sinna kutsuti, siis noh, mõte oligi see, et hakkab täna või siis seda suuremat pilti kokku joonistama, mõtlen ma nüüd selle pisinäituse peal, aga ka juhendama siis neid vabatahtlikke, kes seal töötavad, kes siis nende kogudega on töötanud. Maffiaklubi on siis see seltskond pensionieas inimesi, kes on käinud ja neid Tartu Instituudi arhiive raamatukogu siis aastakümneid korraldanud endale aru ja oli nende juht siis arhivaar ja need, need ajaloolised tööd on kõik tehtud nende vabatahtlike poolt teisipäeviti kella 10-st kolmeni nad seal on. Ja nüüd, kui ma lähen tagasi Torontosse, siis me hakkamegi tähistama kohetavad biblioklubi kolmekümnendat aastapäeva. Selline vabatahtlik töö, vaat see midagi, mida Eestile on kindlasti mõtet, noh see on näha, et see hakkab tulema siia ka jõudma, aga siiski seda oleks nagu mõtet rohkem kopeerida. Sest seda on lihtsalt suurepärane vaadata, kuidas inimesed, kes enam tööga seotud ja, aga ikkagi tahavad kuidagi inimkonnale kasulikud olla. Et esiteks nad teevad midagi kasulikku, neile on huvitav neile isekeskis tore koos olla, et see hoiab inimesed värsked ja tegusad. Et see on jah, väliseestlase fenomen küll, ma arvan, kõigile kodueestlastele väga alati selline imetlemiste imest Neist väärt, et see kõike tegelikult, mida on tehtud, ongi tehtud vabatahtliku tööna. Oma päris päris tööde kõrvalt, et kui palju neid seal siis on minusuguseid, kes teevad nagu oma ametiameti tõttu. Ta, mis Tartu kolled on üks, üks maja, kus tõesti väga palju selliseid tublisid vabatahtlikke, tulihingelisi eestlasi koos käib. Aga miks üldse Tartu kolledž? Miks Tartu instituut? Noh, sest Tartus oli, sai ülikool kõige tähtsam asja ainus Eesti ülikool. Ja tegelikult oli plaan aga Tallinna kolledž, noh, mis oleks nagu noh, analoogne siis selle Tartu kolled, sile, aga läks teisiti, seda maja ei tulnud, et tuli ainult Tartu kolled. Ja siin on ilmselge sink või viide sellele seos Tartu ülikoolile muidugi. Ja no need nimetas, et seda ma ei oska kommenteerida, et miks neid niin on nagu nimetatud, sest see kolledži on jah, eksitav, et ma pean ka Kanadas teinekord seletama, et mida teil seal Tartu kolledžis õpetatakse? Ei õpetata muudkui eestlased ainult ütleme nonii, kõige laiemas mõttes, aga ta ei ole õppeasutus. Et ta on selles mõttes võib-olla jah, natuke eksitav, aga noh, mina ei ole nimetamise juures olnud, seetõttu ma ei oska, seda. Ei oska seda kommenteerida. Kas Tartu on ja see tuleb Tartu ülikoolist? Aga sellest materjalist lähtuvalt, mis on seal Tartu kolledži majas ja ja vemus siis, missugune on olnud kokkupuude või koostöö Tartu ülikooliga läbi aegade? No Tartu ülikooliga kokkupuutumist ja koostööd on olemas vahetusprogramm Toronto Ülikooli, Tartu ülikooli vahel, näiteks vahetusüliõpilased saavad tulla kaks inimest, Torontosse, kaks inimest tulla Eestisse. Ja need, kes tulevad Torontosse, Nad saavad siis Tartu kolledžist majutuse, nad ei pea selle eest maksma, nii et noh, see on nagu väga, väga mugav. Praegu on meil üks psühholoogiatudeng on Tartust, kes seal siis teeb oma oma teadustööd Toronto Ülikooli juures, siis on Tartu Ülikoolifond, mille alla mitmed stipendiumid, mida siis makstakse ka eesti soost üliõpilastele, mida saavad eestlased taotleda. Mis on tehtud siis väliseestlaste rahadega, nimelised fondid? Nii et need, need sidemed on nagu väga-väga konkreetselt ja väga pikaajalised, nii et kui me tähistame, meie tähistame ju ka Tartus Tartu Ülikooli ja emakeelse ülikooli aastapäeva iga aasta detsembri alguses ja kui on ikka ümmargused ümmarguse numbriga, sest ta päevad siis tavaliselt ka ülikooli direktor tuleb kohale ja ja peab, peab kõnet ja eelmisel aastal oli velt kaks huvitavat Lektoritki kaasa toodud. Ja no ütleme sellised uurimisprojektid, need on need teine asi, et oleneb teemat, eks ole, et mina nüüd kui nagu ajaloo ja kogudega tegelev inimene, et on meil käinud jah, Tartu Ülikooli inimesi seal ka uurimas, aga noh, on ka muidugi muude muuseumide arhiivide rahvast käinud, kes, kes siis neid kogusid, kasutavad. Kas need on siis päris kindel, et kõik väliseestlasega seotud arhiivimaterjal, et see jääb ikkagi Torontosse sest vististi on arutletud ka selle üle, et kas peaks koondama kõik ka Eestisse hoopiski kõik materjalid? Ja nüüd selle eest Vabaduse ajal on jah, mõned asjad on tõesti settinud nagu ja nagu arusaamad on, on paika loksunud, et kui Eesti vabaks sai, siis ma töötasin siis kirjandusmuuseum Eesti kultuuriloolises arhiivis on meil kõigil oli siis tunnen nüüd kõik arhiivid Eestisse ja noh, ikka need siia, endal oli ka suur uudishimu ja huvi ja mured admisest saal. Aga nüüd meil on organisatsioon Baltic Heritage Network tegelenud juba Need aastad, kes koondab nagu neid välisbalti arhiividega tegelevaid inimesi ja ja olles nüüd erinevate kogukondadega siin tööd teinud ja neil külas käinud, siis, siis on näha, et igal pool ikkagi olukord on väga erinev. Et kui Rootsi eestlased tõesti ongi suure suurem osa materjale ja Eestisse saatnud, sest Eesti on nii lähedal neil ei ole seal oma arhiivi, Rootsi, Stockholmi Eesti Majas on küll arhiivirühm tegutseb ja neil on seal üks ruum, annan seal pigem nagu koguvad ja kirjeldavad ja püüavad materjalidele ikkagi leida pikaajalist säilitamiskohta. Siis Põhja-Ameerika ikkagi on esiteks Eestist nii kaugel, et üks elujõuline kogukond ei nõustu lihtsalt seda Reali enda juurest ära andma, see on umbes nii, et enne surma. Ma jagan kõik oma varandused laiali, sa ei tee seda, sest see on ikkagi see on osa sinu ideid, dieedist või sinu olemisest, et isegi kui need inimesed ei käi seal iga päev võib-olla kasutamas neid kogusid seal ikkagi osa nende ajaloost ja neile endile on seda aeg-ajalt vaja. Et praegu ikkagi ka meem, minu Eesti kolleegid ja me oleme siin kõik üsna ühte meelt, et kuni need kogukonnad ise on võimelised oma kogudega nagu toime tulema. Ja nüüd tänu Eesti toetusele ja abile rahvuskaaslaste programmiga rahalisele abile ja professionaalsele abile Eesti poolt noh, ongi seda kõike lihtsam ära kantseldada, et seni ikkagi tuleb nagu toetada seda, et nad seal on. Eriti kui see projekt on nii jätkusuutlik, Tartu kolled Soonena viise ettevõtmisena seda on. Et see on ikkagi nagu osa sellest, eks põhimile seda kultuurielu seal ka rajada, sest see VEMU Estonian Stadis tsentrilise on, ei ole ainult koguasutused, kui ma sinna läksin, siis mul oligi selgem plaan. Kogud olid juba siis aga suured ja suur osa sellest ka üsna hästi korrastatud, aga et midagi üle oli vähem tehtud, oli nagu populariseerimistööd, et näidata, mis need kogud on või mida nende kogudega teha, saab korraldada näitusi, mingeid üritusi, tõsi või? Ja tõesti, nüüd me oleme katsunud olla hästi eriti agarad just sellise kultuuriprogrammi osas, et eriti nagu ajalookultuurile keskenduda, aga noh, laiemalt eesti kultuurile nii vähe nagu meid, seal on veninud vähe, nagu neid keskusi on, sa pead ajama aga erinevaid asju. Nii et noh, nüüd me toome ka ansambleid maale ja pakume inimestele nii teatrit, muusikat kui kino tegelikult mis on nagu väga noh, see on üks Eesti kultuur, kõik moodne mäluasutus on, ta ei ole ainult selline tolmune vanast vanade asjade hoidmise koht, vaid ta on uue kultuuri loomise koht tegelikult seda peaks see vemmal seal ka olema või siis ta ennast seal õigustaks, et see investeering õigustab ennast siis kui see on, vaat sellise elusa kultuuri loomise koht pakub huvi ainult eestlastele, olgu nad siis Kanadast ja Eestist vaid tegelikult kanadalaste laiemalt mille üle mul ongi väga hea meel, on see, et me nagu tõesti paotama enda uksi ikka rohkem väljapoole ka praegu oleme me siis ka Osalised ühes initsiatiivist, mille nimi on Bloostriid, kaltse covid olek, floori tänava kultuurikoridor, sest bluuril on mitmeid kultuuriinstitutsioone, noh, alustades Royalanteerimisi või rom kõige suurem, noh keskmuuseum nii-öelda Torontos ja konservatooriumi kontserdisaal, körnerhoolia pata, kingamuuseumina, kaardineri, keraamikamuuseum, juudi kultuurikeskus, Itaalia kultuurikeskusi, Chapman Foundation, Ottaks kino ja nii edasi ja meie väikseke siis seal ka nagu nende assotsieerunud liikmena. Et me peame nagu ka sinna Kanada kaardile rohkem jõudma, Läheme oma tegemistega huvitavat mitte ainult meile endile, vaid ka teistele. Sest nad muidu ei ole mõtet panna sinna aega raha ja kogu seda energiat, see peab nagu teenima laiemaid huve ja selles mõttes sellised keskused väljaspool Eestit. Ta on ka Eesti jaoks minu meelest väga olulised, sest noh, me oleme see sild nagu kahe maailma vahel, et kultuuritoru nagu ma teinekord ütlen, et me vahendame ühelt vot sealtpoolt siia ja siit sinna, et selliseid kanaleid vägagi elujõulised kogukonnad siis sellised kanalid on mõlemale poolele kasulikud. Aga missugune on näiteks olnud lähiminevikust üritus, mis on pälvinud ka teiste inimeste tähelepanu laiemalt? Noh, kindlasti seesama Estox, mis nüüd just lõppes, et see on ikkagi kõige suurem kultuuriüritus praegu ongi. Ja seal ei käi ainult eestlased. Viimane viimane kord näiteks toimus seal Hollandis elav ka Eesti päritolu filmitegija Helga Meritsa, viimase dokumentaalfilmi esilinastus Balti Ülikool 70, sellise ülikool, mis tyypi laagrites sõja ajal sõja järel tehti. Ja siis olid kohal seal ka lätlased ja leedukad ja muud käis külas endine Islandi välisminister Hannibal son, kes oli ühe filmi peategelane ja siis oli kohal idaeurooplasi rohkemgi kui ainult lätlased-leedukad, sest see oli kõiki neid huvitav teema, see poliitiline, need diplomaatilised tagamaad, et Eesti ja Läti Leedu tunnustamisest nendel aegadel septembris toimuvas VEMU konverents mäluasutuste rollist tähendusest. Ja siis olid neil needsamad kultuurikoridori esindajad ja sealt rajalanteerimisi jänest ja körner, hoolist olid kohal ja lätlasi ja leedukaid ka Ameerika ühendriikidest ja Eestist olid need Eesti vabariik 100 tüüris tooma siia ja Jaanus Rohumaa ja Jorma Saaremäe, nii et noh, et selliseid, me püüame nagu erinevaid formaate seal harrastada, et jälle uusi uusi kontakte lüüa, nii et lätlaste leedukatega me teeme nagu üsna pidevalt koostööd, aga uuem, selline huvitav sõprus on baltisakslased näiteks kellel on selles mõttes meiega väga sarnane lähiajal ajalugu, et kui nemad sittuusiiliungina lahkusid, siis nad pidid edasi liikuma, nii nagu meiegi nad ei saanud jääda Poola või Saksamaale, kuhu need esiteks veeti. Samamoodi on nüüd ju Kanadas siis baltisakslaste kogukond ja ja seal ka oma asja ajada, nii et nad tunnevad nagu sidet eestlastega, nad tunnevad väga nostalgilist sidet Eestiga, mitte võib lehti palju eestlastega, aga aga Eesti on nende jaoks ikka väga või noh, ka läti Wen ütleme, balti baltimaad, eks ole, nende jaoks väga nostalgiline paik meil jah, oli möödunud hooajal üks saksa daam pidas seal loengu siis baltisakslaste saatusest, nagu nende rada on olnud ja mida, mis elu nemad praegu Kanadas elavad ja see oli väga-väga sarnane. Jõulud ja asjad. Ja jaanipäevad on mõndagi ühist. Nii. Aga aga VEMU ikkagi veel, mis, mis kõik VEMU sees leida on, alguses oli siis see baasmaterjal on eluloolised, intervjuud ja kirjutatud elulood. Jah, need on tegelikult ma ütleksin, isa materjal, baasmaterjal on arhiivid ja raamatukogu ja raamatukogu see on praegu üks, 15000 võib-olla raamatut, et küllalt suur kogu ja meie põhiline huvi on muidugi väliseesti trükised, mida väljaspool Eestit, kus iganes, millal iganes trükitud. Aga meil on ka varasemad testi trükist, ennesõjaaegset veel ka või veel päris vana ja siis ka nõu koguda, aegset on meile jõudnud, mis sõpradele-sugulastele Kanadast saadeti, need on siis omakorda raamatukokku jõudnud ja nüüd uuemad ka. Et noh, meil muidugi omad profiiline, päris kõike nüüd sinna ei võta, aga meil on päris korralik raamat, kogu. Meil on suured arhiiv, kogud noh, üks kuskil 50 korrastatud arhiivi võib-olla, millele on siis mingid nimistud ja asjad juba olemas, aga kaks korda nii palju kindlasti korrastamata arhiive, mida tuleb aina juurde. Nii organisatsioonidelt, kes kas lõpetavad oma tegevust või kellel pole ruumi oma asju hoida, aga ka inimestelt. Nii et selliseid põgenemislugude kirjeldusi on meil palju, palju üritusi, ütleme sellise eestlase elu eluraja nagu kirjeldust Eestist lahkumisest kuni tänapäevani. Sinna jõuab ka põnevaid asju, millel ei ole väliseestlased üldse pistmist, noh mida Eestist kaasa näiteks võeti mingeid vanemaid-vanemaid materjale, nii et väga suur dokumendi kogu, millega on veel palju-palju tööd, sest me oleme kõvasti maadelnud seal oma raamatukoguga, et aru saada, mida meil vaja ei ole. Sest mis on ülemaailme Tartus on need kodutud raamatut, mis inimestest üle jäävad. Mida me siis peame seal sorteerima ja otsustama, et kas läheb prügimäele või leiame talle ikkagi koha? Me oleme Eestisse saatnud hoiuraamatukogu, Tallinnas on võtnud neid ülearused raamatuid, kes siis neid edasi jagab, nii et aasta lõpus me paneme jälle mõned konteinerid sealt teele. Siis arhiivis on veel fotokogu muidugi mis on ka suures osas juba digiteeritud ja andmebaasis tatud. Praegu me oleme just sealmaal, et rahvusarhiiv Eestist on aidanud meid ühe loonud ühe veebikeskkonna, kuhu me saame oma serveripõhised andmebaasid ümber kolida, õieti ma olen juba kolinud, aga praegu on niisugune katsetuste aeg, me ei ole veel avanud, aga selle talve jooksul lähevad need meie andmebaasid ka lahti. Et siis saab ka kaugemalt vaadata, mis meil seal on. Siis on meil korralik heli, kogu heliplaat, riigikogu, väliseesti heliplaat, aitäh, millesin Vaiko Eplik on väga kuumaks ajanud selle suve jooksul selle teema. Nii et meil on ka väga esinduslik heliplaadikogu ja meie heliplaadispetsialistidest võrdlesin ja selle ühe koostatud Eestis koostatud nagu nimekirjaga, et mis, mis plaadid, jooned seal nimekirjas on, mõned asjad puudu, mis meil on olemas, nii et peaks nagu Eestit täiendama selle infoga. Ja helikassetid muidugi ka. Et seal on juba hakati tegema eestlased Kanadas seda kolmeköitelist raamatut siis tehti tehti ka intervjuusid eestlastega ja need asjad on meie juures ja neid me oleme nüüd digiteerinud ja kirjeldanud seal ja filmikogu. Nii et meil on ka päris Silme kõikvõimalikel kandjatel ja formaatides. Et see on väga suurkogu. Mis teie enda jaoks on olnud kõige huvitavam? Mõne isiku kogu, näiteks? Ja no seal on nii palju erinevaid huvitavaid asju, no kui ma hakkasin käima, ma olen seal käinud juba aastast 95, tegelikult no nii uurimisretkedel ja natuke neil abise tööle. Ja siis minema tahaks, üks avastusi oli Ella Ilbaku arhiiv, noh, kes tegelikult ju elas Ameerika Ühendriikides oma elu lõpu. Aga tema arhiivis tema surma järel siis saadeti Tartu kolledžisse. Ja see oli mulle kui kultuuriloolasele, siis hästi hästi põnev arhiiv, nii et veel Eestis olles siis sai sellest mõned publikatsioonid siin ka tehtud. Aga seal on lihtsalt tõesti neid inimeste lugusid ikkagi. Ja seal on veel noh, ütleme kultuuritegelaste Kompuse, Albrei arhiiv, eks ole, Karla Uno arhiiv näiteks, väga-väga põnev, suur, suure põnev arhiiv, nii jäi EAS-i kui üleüldse väliseesti kogukonna kui, kui Eesti ajaloo seisukohast huvitav arhiiv ja nüüd Elmar Tampõlluarhiiv ka, kes sest meie seast lahkus tema suur suur arhiiv, mis siis peegeldab ka ühe tubli tegija eestlase elukäiku seal. Nii et noh, seal on EKN on andnud meile üle kesknõukogu Eesti kesknõukogu Kanadas. Mul on ülisuurarhiivile andnud Elmar Järvesoo näit, eks kelle kogu, Helga Merits, need, keda Balti Ülikooli silmi tegi, väga palju kasutas. Me saatsime, talladigiteerisime seal fotosid ja muid materjale, Elmar Järvesoo tegeles Balti Ülikooli ajaloo uurimisega ja ja no mida iganes, Vello muik maa oli üks tore fotograaf, professionaalne fotograaf Kanadas, kes tegi reklaamfotot ja kui me saime tema tema arhiivi kätte tema surma järel, siis Eha Komissarovi ellumaardulid kumust kohe jooksuga kohale, sest teha ja ellu olid teinud kuumus mõni aeg enne seda väliseesti fotonäituse, kus Ella muitma fotod olid ka väljas. Siis neil on suur huvi seda mõistma koguneb nii, et tehti siis meilgi seal kohapeal kiiresti veel muitma töödest näitust ja praegu ellu on nüüd lõpetamas raamatu käsikirja sellest ela muik maast kui, kui fotograafist. Nii et seal on nagu hästi palju. Noh, tõesti ma kõigile oma Eesti kolleegidele, kes sinna vähegi satuvad, ma püüan võimalikult kõike näidata ja rääkida, et neil tekiks mingeid ideid seoses meie kogudega, on neid, seal on vähem, ei suuda ise võib-olla nii palju kasutada nagu kasutusse tuua neid materjale, aga testiuurijatel tegelikult oleks seal väga väga palju magusat materjali võtta. Kas see on ka esemeid etnograafilisi esemeid? Ja teoseid, esemeid oleme nüüd hakanud rohkem koguma, sest no varem oli see arhiive, raamatukogu ja siis esemeid, noh, võib olla väga-väga juhuslikult vähesel määral, sest see ei olnud nagu arhiiviprofiil. Aga kui ikka see muuseumi plaan tekkis, on selge, et sa need näitust püsinäitust päris paberitest ja piltidest, seda ideed on vaja ikka mingeid ruumilise esemeid ka. Ja no meil on, mida kõike meil seal on. Eesti etnograafia Ring Kanadas jälle üks tore naisteklubi, kes aastakümneid Sist etnograafiatraditsiooni nagu alal hoidnud ja teinud ja toimetanud, nemad andsid, et üle oma rahvariiete kollektsiooni meile näiteks ja siis on meil üks põgenemislaevamudel mille tegigi seesama mees, kes neid laevu Eestis oligi laevameister ja siis, kui Torontosse läks, siis tegin seal mudeleid, nii et meil on selle manni laevamudel, millega siis inimesed Kihnust tulid. Ja siis on meil kangasteljed ja siis on meil mõned põgenemiskohvrid ja siis on meil keraamikat ja siis on meil tyypi laagrites valmistatud selliseid mälestusesemeid, nagu seal ikka tehti ja ja meil on ka kunsti. Lõpetuseks tuleksime Toronto Ülikooli õppetooli juurde. Paar sõna oli sellest juba juttu, aga, aga kelle mõte see oli sinna õppetool teha ja mida sa õppetool endast kujutab? No see on ka nüüd üks Tartu kolledži nagu kolledžist välja kasvanud pungasid või et see selle taga olid Taali kelmar tamp, põld olev trass on selle nimel ka palju tööd teinud, nii et see hästi välja kaubeldud tehing ütlen, et Toronto ülikoolilt tõesti eestlaste poolt nagu tamp armastas rõhutada, et see on igavene. Et see on niimoodi sisse seatud, et ülikool ei saa nagu ühepoolselt seda kinni panna. Ja see on, see on lootus väikesele rahvale tõesti. Ja praegu on jah, õppetooli hoidja on Jüri Kivimäe ja kes on teatavasti ajaloolane, nii et noh, see, millega õppetool parasjagu tegeleb, see olenebki sellest, mis profiiliga professor on. Ja irgi väga populaarne professor, seal tal üliõpilased muidugi enamasti ole eestlased, et nad on kõikvõimalikest rahvustest seal aga aga et need Eesti ja Balti teemad pakuvad huvi. Ta on väga populaarne populaarne elekter, nii et tal on üliõpilasi, jagub üks õppejõude. Praegu on üks vahepeal tõesti olid Tiina Kirss oli, oli ka ta ei olnud küll selle õppetooli juures nüüd otseselt, aga aga hetkel ei ole küll, aga mida veel Torontost saab teha? On eesti keelt õppida. Nii et üks üks rihm on Eesti Eesti maja juures käib koos nagu eesti kooli juures väikene väikene rakukene ja teine Marje Toomsalu kursus, mida nad kaadleme, kollensiin initsieerinud seda rühma nagu tööle saada. Nii et on sellised keelekursused ka veel, kus siis saab eesti keelt õppida? Nüüd ma pean ikkagi tagasi oma väliseesti muuseumi juurde, sest ma olen unustanud küsida, et kui palju siis, kui fotod on digiteeritud, juba neid ilmselt saab vaadata ka internetis tulevikus, et kui palju materjalist üldse on kavas teha võimalikuks, et ka siin Eestis saab seda interneti kaudu vaadata. Noh, digiteerimise võimekusega on nagu ta on, autosid on lihtne digiteerida, et kui on kirjeldatud tikitud ja andmebaasis, ei ole midagi hullu, aga noh, juba näiteks eluloolised intervjuud, mida on ka digiteeritud, seal on juba tulevad sellised isikuandmete kaitse asjad natukene mängu, et noh, lihtsalt on tundlikke teemasid, mida kõike ei saa üles panna. Ja mis puudutab nüüd dokumendiarhiiv, siis selle koha peal ma nüüd väga nagu lootusi kütta ei tahaks, sest et esiteks on vaja arhiivid korda teha ja siis saab neid hakata digiteerima. Ja arhiivide korrastamine on väga ajamahukas, nii et noh, see on nagu meie põhihuvi, et kui me saame nad kirjeldatud kataloogid, kui andmed on kogu Ta on olemas siis neid dokumente endid nüüd niimoodi massiliselt digiteerida nüüd lähemal ajal kindlasti ei jaksa. Me digiteerime tavaliselt siis, kui on tellimus, kui kellelgi millekski ja, ja siis siis me võtame ette tõesti juba mingi suurema hulga materjali, mitte ainult ükskaks lehedavad mingi osa siis kuskilt kogust neid või pea, ütleme neid asju, mida siis juba on nagu sporaadiliselt digiteeritud, et neid või siis ka kättesaadavaks muuta. Aga no päris nii vägevad nagu siin rahvusarhiiv ei saa olla, sest noh, neid on ju mina, minu assistent ja vabatahtlikud ja siis on veel mõned noored abilised, kes seal osakoormusega käivad aeg-ajalt. Et meid on olematu kollektiiv tegelikult ja noh, me teeme kõik, kõik teevad kõike. Et lähemal ajal seda nüüd, noh, meie tõesti lähen, plaan on, et saame andmebaasi tööle, siis me oleme õnnelikud. Aga no ega siis tulevikutehnoloogiast ju ei tea, et kõik asjad vanasti tundusid uskumatuid ja nüüd on võimalik võimalikult. Lihtsalt jah, meie häda on tõesti see inimressursipuudus ikkagi, et et meil on infot rohkem kui me nagu jaksame seal läbi seedida. Ella Ilbakust, eesti tantsijanna, kirjanikust Karl Aunaste Eesti õigusteadlasest teatritegelasest, Hanno kompusest, Põllumajandusteadlasest, Elmar järve soost eestlastest ja Eesti asja ajamisest Torontos, rääkis VEMU väliseesti muuseumi peaarhivaar Piret Noorhani. Saate toimetaja Piret Kriivan. Tuntud Kanada eestlasi ei jõua saates kõiki üles lugeda, nimetaksin nüüd kahes saates räägitule lisaks veel vaid mõned nendest, kellega peetud vestlusi kuulata. Rahvusringhäälingu arhiivist ühiskonnategelased Vare ja Rein Taagepera, maestro Roman Toi, arhitekt Tõnu Altosaar, ülemaailmse eestlaste kesknõukogu president, laas leivat pianisti ja helilooja Charles Skipper, Linda haudepereansambel ja paljud paljud teised. Ja arhiivi peaks sukelduma ka see inimene, kes tahab professor Jüri Kivimäe loengutest osa saada ilma Toronto ülikoolis õppimata. 28 saadet Eesti ajaloost on pakkuda kuulata. Toronto Ülikooli Eesti pedool kannab Elmar Tampõllu nime. Elmar Tampõldu oli arhitektuuribüroo Tamm, põld Wells Aakiteks asutaja ja osanik. Elmar Tampõldu oli Eesti teadus- ja kultuurielu toetaja ja arendaja, Kanadas õppetooli ja Tartu kolledži projekti algataja. Lisaks rohkem kui 1000-le projektile, mille järgi Kanadas on maju ehitatud, on ta välja mõelnud ka omaenda maja. 1993. aastal rääkis ta Eesti raadiole oma tööst jooma enda isiklikust majast 73 aasta vanuselt. Oota nüüd ma olen õieti puhkusel küllaltki vana, selleks, aga mõningad praktika aastate järele ma koos oma kahe kursusekaaslasega asutasin oma firma. Ja kui väga paljud eesti arhitektid püüdsid peamiselt teha tööd suuremate firmade juures puhtarhitektuur sel alal ja tehnilisel alal. Käel mu üks kolmest partnerist lahkus varsti, aga mu partner on valsiga, kes jõudis Inglismaalt meie kooli aastal, kui mina koos lõpetasime. Me oleme töötanud alates 1959.-st aastast, firma nimi on tammpõld ja Wells. Ja Meil oli omal ajal kuni 50 inimese organisatsioon. Me tegime väga palju tarbeehitusi üle Kanada osales. Kas kõige suurem tööala oli tegelikult üliõpilaselamud ja mõned teised ülikoole, ehitused? Tegelikult viimane aastat, me oleme nii-öelda rahulikult vaheldunud teatud investeeringute ja oma geenius varade järele ja me ei ole oma tööd, tegi arhitektina peale 80 viiendat aastat enam müünud. Ajame juttu teie hubases ja arhitektuurselt väga omapärases majas. Öeldakse, et kingsepp ei saa tihti tihti maal kinga jalga, siis võib öelda, et arhitektide, teie olete küll omal pea kohale, aga. Häbematu tohib olla, siis ma ütleksin, et arhitektid harilikult ei julge ise endale maja kavandada ega ehitada kuna ja seal võib olla kaks võimalust, et ei ole enam vabandusi, miks ta nii või naa välja kukkus. Mina olin tol ajal juba küllalt tööd teinud ja näidud, mida, ega ma toime tulen, jätne ma julgesin ja hea meel, sest meil on viimane kaheksa aastat siin olnud väga mugav elada. Kõige suurem õnn selles osas on, et ma juba 66. aastal ostsin ühe maalapi mis on keset suurt linna ühes väikeses orus. Seda jõge kutsutakse siin tonni jõeks. Ma ei tea küll, miks ma olen keset loodust ja puid, roheline on suvel ja valge on talvel. Siin on lihtsalt hea elada. Ja samal ajal ka juhtus, et mõningad huvitatud inimesed tulid seda maja vaatama. Üks pealelõunal koputati uksele, oli arhitektuurialafotograaf, kes palus, et ta tohiks pilte võtta. Meil ei olnud selle vastu midagi. Nähtavasti neid pilte näidata mõnele kriitikule. Need valisid meie ja ühest 20-st ehitusest, mis oli viimase 20 aasta jooksul Torontos ehitatud nende hulgas kaks elamut, siis üks meie oma, mis saadeti Pariisi arhitektide maja avamise näitusele. Ja sealt ta rändas edasi Barcelonasse ja Rooma ja Madridi. Ja hiljem oli ta Toronto näitustel, sellega siis nii-öelda tutvustati meie maja ka teistele kõikidele ja see on iseenesest huvitav, et see juhtus nii, et ma ise teda ei pakkunud kellelegi. Ja mis katusele kõik siis ära mahub? No siin on kohapealsete numbrite järele 6000 ruutjalga, aga ta on ühe perekonnakonna elamu. Mu poeg on ka arhitekt, tema oli just mõni aasta varem lõpetanud töö järelevaatuse ajal. Ta oli siin töö juures, hiljendaga, elas siin majas mõned ajad, aga paar aastat tagasi koos oma abikaasaga, nad kolisid mujale. Muidu on siin ainult kolm magamistuba ja üleval raamatukogu ruum ja tööruum all on ruum, mida pidi piljardiruumiks tegema, kuna seda veel siiamaani ei ole küll nii kaugele jõudnud. Tubli eesti saun ja panipaigad, auto hoidla ja palju aeda. Nii, aga kui palju neid elu jooksul võiks üldse neid maju kokku tulla, näiteks Kiisemis teie käe alt läbi on käinud? Seda ma ei teagi peast ütelda menu. D raamatus on üle 1000 töönumbri ja nendest on võib-olla 90 protsenti ehitatud. Peamine töö on, aga ma nimetas üliõpilaste elamud neid tol ajal 60.-te aastate lõpupool ja 70 alguses neid isegi sai ehitatud 75 miljoni dollari eest. Et töömaht on väga suur. Suurem osa nendest eitustest on peamiselt tarbeehitused, võib-olla need kaks maja või kolm maja temalane omale ehitanud kaks suvemaja. Seal oli see võimalus, kus sai vabalt ja vabandamata töötada ja nendest on olnud kõige rohkem rõõmu teinud suusakohti. Eestlane Villem Lohuaru. Enn tegi hobuseraua Horusin, mille algkavandi tegi Meie büroo. Mõlemal olnud ülikooliehitustega tegelevad aga ka palju vabrikuid, büroo, ehitusi, korterimaju. Rääkis Kanada eestluse üks tugitalasid arhitekt Elmar Tampõld 1993. aastal. Arhiivisaates on pikemalt tuga poliitilisest taustast, miks sai võimalikuks Tartu kolledži loomine, samuti kolledži nime, sünniloost? Häid vihjeid, keda huvitab rohkem kuulata leiab kodulehelt ja saate Facebooki seinalt ja pilte näeb ka kõike head. Kuulmiseni nädala pärast.