Ongi peamine, meie koondumise koht, raske on öelda, sest väga suur teadmatus valitses, eks igaüks ise kavandasid oma edasist saatust. Mina olen Siberis sündinud, sünnimaa on seal, aga Isamaa väidab, et ta mulle Eesti Eesti lugu. Pere Peterburi ülikoolil oli 19. sajandil ja kahekümnendad sajandi esimestel kümnenditel eriline koht eestlastest õigust rataste ettevalmistamisel ja seega Eesti riigi ülesehitamisel. 906. aastal õppis Peterburi ülikoolis õigusteaduskonnas 20 3911. aastal seal on 84 ja 15. aastal 65 Eesti päritolu tudengit. 1911. aastal näiteks moodustasid eestlastest õigusteaduskonna tudengid rohkem kui poole kõikidest eestlastest tudengitest Peterburis. Eesti tulevaste õigusteadlaste õpinguajast ja suurtest tegudest. Hiljem räägib emeriitprofessor Raimo Pullak, Peterburi kunstide Akadeemia kirjavahetajaliige saate toimetaja Piret Kriivan. Peterburi Ülikooli eestlaste ja teiste Eestist pärit üliõpilaste arv suurenes 20. sajandi esimene aastakümne teisel poolel enam kui kahekordseks. Juuratudengite arv kasvas samal ajal enam kui kolmekordseks. Aastail 1906 kuni 1917 kuni novembrikuu revolutsiooni sündmusteni võis Peterburis juristi kutse omandada mitukümmend Eestist pärit isikut, kes hiljem töötasid siis Eestis koos varem. Lõpetanutega oli see kahtlemata märkimisväärne juriidilise kõrgharidusega haritlaste rühm kes etendas 200 vahelisel ajal Eesti vabariigi arengus tähtsat rolli. Olgu siinkohal märgitud ka, et mitte kõigist Peterburi ülikooli õigusteaduskonna Ta astu olulist ei saanud juriste. See võib olla üllatus, kuid näiteks aastail 1908 kuni 11 õppis Peterburi õigusteaduskonnas helisem, meie kuulus ja austatud Eesti helilooja Heino Eller. Ilmselt mõistes, et õigusteadus pole siiski tema, jätkas ta oma õpinguid konservatooriumis. 1911. 12. aastal oli Peterburi Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilaste nimekirjas ka hilisem Tartu Ülikooli kreeka filoloogia õppejõud Pärtel Bauman. Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas õppis ka mitmeid eesti baltisaksa ja vene aadlike järeltulijaid keda me aga hiljem Eesti vabariigi juristide hulgast ei leia. Nagu selgub kohtuministeeriumi 18. aastal ja hiljem töökoha saamiseks esitatud avaldustest. Üheks põhjuseks aadlike, eriti veel aadlike halb eesti keele oskus või täielik umbkeelsus. Teiseks põhjuseks võis arvatavasti olla ka asjaolu, et 1915. aastal mitmed baltisaksa aadlikud riigile kahjulikust tegevuses näiteks rahakorjandus, et saksa sõjavangide seal vaenuliku riigi kodanike jaoks süüdistatuna Jenissei kubermangu asumisele tähendas ka nende järeltulijate tudengipõlve katkemist. Selleks, et paremini mõista eesti noorte pürgimist Peterburi ülikooli õigusteaduskonda, eriti pärast 1905. aasta revolutsiooni heidame veel korraks pilgu tagasi 19.-sse sajandisse. Aega, mil lisaks eespool märgitud seostele tekkisid esimesed otsekontaktid Tartu Ülikooli õppejõudude ja Peterburi ülikooli õigusteaduskonna ning Vene riigi valitsusasutustes töötavate juristide vahel. Nii kujunes kui infokanal õigusteaduse õppimisest huvitatud noorte jaoks ehk sild Eestis Neeva kaldal asuvasse ülikooli. Eestis panid Peterburis õppimise traditsioonile aluse baltisakslased, Tartu Ülikooli rektor ja õigusteaduskonna taaslooja. Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemik Gustav Evers kutsus Tartusse oma kolleege Johann Georg näemanni, kes oli töötanud speranski ajal Peterburis seaduste koostamise komisjonis ja olnud koguni Aleksander esimese nõunik. Tartus luges naerman põhiliselt veneõigust. Ta oli seadusetundja, ajuti ka Tartu Ülikooli apellatsiooni ja revisjonikohtu liige. Tema koostatud kogumikku, mis sisaldas väljakirjutusi ülikoole puudutavatest uuematest seadustes, pidas rektor Evers hindamatuks abiks ülikooli tegevusele seadusliku aluse loomisel. Evers kutsus Tartusse üleeuroopalise kuulsusega tsiviilning Rooma diaprantsuse õiguse asjatundja Christoph Christian tabelovi, kes juhendas ka Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üht kuulsaimat kasvandliku tol ajal nimekaimad provintsionaal. Õiguse uurijad Friedrich Georg von Vunget. 1831. 32. aasta talvel viibis punge oma esimesel teaduslikul komandeeringus Peterburis, kus ta kohtus ja sõbrunes Peranskiga. Kodifitseerimis komisjoni arhiivi aastail 1843 kuni 1856 küllalt pikka aega oli punge Tallinna rae teenistuses editeerides raehärra na Tallinna linnaõiguse allikad, mis on erakordselt väärtuslikud tänapäevane 1000-ga 856. aastal kutsun Tõi punge Peterburi, kus ta viis lõpule Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa eraõiguse kodifitseerimise. Kahtlemata üheks suurimaks vene õiguse asjatundjaks tsiviilõiguse alal kujunes Peterburi Ülikoolis Johannes August Engelmann, kes Peeter järvelaidi arvates olevat olnud Tartu Ülikooli parim kaadrialane investeering. Engelmann olid koguroopas. Peterburi ülikooli oli lõpetanud ka rooma õiguse professor David Grimm kellest sai 1927. aastal meie rahvusülikooli professor. Krimm oli Tartu Ülikoolis töötanud eradotsendina juba varem. Seejärel sai temast Peterburi Ülikooli professor. Ja muide ta oli 1910.-st kuni 11. aastani koguni sama ülikooli rektor. Muide, Krimmi ema oli sündinud Tartus. Nagu eespool nägime, kujundasid õigusteadusalaseid Eesti Peterburi sidemeid nii tuntud baltisaksa kui ka vene teadlased silmsades sellega õigusteadusest huvitatud Eesti noortele teed Peetrilinna ülikool lehe peale kuulsa Friedrich Martensi väärib siinkohal esiletõstmist Viljandimaalt pärit eestlasest jurist ja rahandustegelane Tõnis Vares. Huvitava elugraafikuga, kuid mitte eriti tuntud mees, keda teatmeteostes märgiti esimest korda alles 2000. aastal ilmunud Eesti entsüklopeedias. Riia vaimulikus seminaris õppinud huvitatus tõsiselt talurahva olukorrast. Oli senaator, Manasseini tõlk ja nõunik Eesti küsimustes lõpetas Peterburi Ülikooli õigusteaduskonna ja alustas Aleksander teise kohtuseaduste tõlkimist vene keelest eesti keelde. Samal aastal ilmus Tallinnas trükkis varese tõlgitud Baltimaa vallakohtu seadus vallakohtuseadusi rahukohtu mõistlejatelt peale pandavate nuhtluste seadus. 888 kuni 1889 oli vares Eestimaa kubermangu prokuröri juures kohtuameti kandidaat ja k siis veel Haapsalus Talurahvakomissar ja Venno krono, kommno kindralkomissari vanem asjaajaja ja nii edasi. 19. sajandi lõpukümnenditel lõpetas Peterburi ülikooli õigusteaduskonna mitmeid teisigi Eestist pärit noormehi. Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas õppis ka Tartu Ülikooli usuteaduskonnast üle läinud Aleksander Sõerd, kes oli aktiivselt tegev eesti rahvuslikus liikumises. Eriti Eesti Aleksandrikoolikomitees. 20. sajandi alguses. Enne maailmasõja puhkemist õppisid Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas paljud hilisemad Eesti riigikohtu majandus- ja ühiskonnategelased. Nimetagem näiteks kohtupalati prokuröri eri Heeki vandeadvokaadist, Tallinna linnapead, Eesti vabariigi prokuröri sisemine estrit, riigikohtu prokuröri, Eesti saadikud Lätis ja Poolas ning Soomes, välisministrid Aleksander Hellatit sõjaväeprokuröri ning riigikohtuniku, riigikohtu abiesi meest. Elisemad Tartu Ülikooli sõja kriminaalõiguse õppejõud Petar kanni. Riigikogu asjadevalitseja tehnikateadlase Ottomar Madisson ei võiks öelda tehnikateadlase kuulsa Ottomar Madissoni venda Eugen Madisoni, Eesti Panga esimeest, ministrit rahvuskogu teise koja ning seejärel riiginõukogu esimeest Mihkel Pung. Ja on teisi. Neil oleks võimalik veel õige mitmeid nimetada. Kas või näiteks ajutise maanõukogu liiget, esimest Eesti vabariigiprokuröri asutava kogu teise kuni neljanda riigikogu liiget ning riigivanemat Jaan Teemant. Samuti Karl Terrast ainsad kõrgemad meie riigiametniku, kes püsis oma ametikohal kogu esimese omariikluse aja. Selle juba küllaltki pikka loetelu võiks veel mitmekordseks pikendada, sest ainuüksi Eesti vabariigikohtuministeeriumi, arhiividokumente, kirjanduse, teatmeteoste ning muude trükiste andmeil oli Eestis 1920.-te aastate alguses vähemalt kaheksa Mänd Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas õppinud eestlasest juristi, kellest 46 oli ta õppinud Peterburis enne esimese maailmasõja puhkemist. Heade kolleegide toomas. Läheme ja Väino Sirgu andmeil oli 1915.-ks aastaks juriidilise kõrghariduse omandanud 123 eestlast. Õigusteadust õppis seal 19 üliõpilast, kellest 65 tegid seda Peterburi ülikoolis. Armult võimaldavad teha vahekokkuvõtte, millest selgub, et enam kui kolmandik 1915.-ks aastaks juriidilise kõrghariduse omandanud eestlastest olid õppinud Peterburis. Kui palju lisandus Peterburis juristi kutse omandanud tanuid sõja-aastail ja milline oli kõigi Peterburis õppinud osa Eesti kõrghariduse juristide hulgas 20.-te aastate alguses, seda püüame selgitada. Tagapool. Vahepeal heidame August Rei mälestuste abil pelgu sajandi alguse Peterburi ülikooli õigusteaduskonna õppetööle ja õppejõududele. August Rei hilisem Eesti vabariigi riigitegelane, lõpetas Peterburi Ülikooli õigusteaduskonna 1911. aastal. Hinnangutes õppejõududele ja õpetuse kvaliteedile ei erine rei mälestused oluliselt teiste poolt kirjapandust. Eriti kõrgelt hindab ta Poola rahvusest professorit Leon Petrošitskit kes luges sissejuhatust õigusteadusse. Professor Petražetski saavutas õigusfilosoofia alal üleeuroopalise kuulsuse rei Tower professorilt loengutel korduvalt kuuldud sõnad, mis kuluvad ära meile kõigile. Õppige loogikat, noored sõbrad, kogu jurisprudentsi pole ju midagi muud kui rakendatud loogika. Jätkem meelde siirdo senigi, siis kuulama professor vedenski loenguid loogikas meeldisid mulle niivõrd, et kuulasin ta kursuse läbi koguni kaks korda. Nii kaasakiskuv aks oli see õpetaja. Ta ei osanud teha selle aine, mida muidu peetakse üsna kuivaks. See oli tal õnnestunud tänu sellele, et ta oli seadnud selle seoses tolle tähtsa osaga filosoofiast, mille juure see tõeliselt peabki kuuluma. Nimelt tunnuste teooria erk hantnis Theory saksa keeles on meenutanud rei. Jätkates samal teemal kirjutab rei. Oma suurtest õpetajatest õigusteaduse alal mainiksin teisena nendest, kes mu vaimu kõige enam rikastasid kriminaalprotsessi, professorid, foinitskid. Ka tema oli maailmakuulus. Enamik üliõpilasi värises ta eksabel ja lõi vist vaimus ristlejat. Sest ta oli hirmuäratavalt nõudlik, aga täis nii meisterlikult kirjutatud suurt õpperaamatut. TEMA oinas tuleb küll laternatulega otsida. Vedenski loogika kõrvale on see raamat järgmine, mille Eestisse jäämist ja kaotsiminekut ma kahetsen. Iseäranis sügavasti. Rei jätkab kolmandana, loen oma kohuseks mainida rooma õiguse ajalooprofessorid Joseph Pokrovskit, kelle kohta mööda minnes peab tähendama, et ta oma nooruses oli olnud Tartu Ülikoolis vist noore dotsendina, aga võib olla ka üliõpilasena ka tema, rooma õiguse ajaloo kursus. Veel enam esseede kogu nüüdisaja tsiviilõiguse põhiprobleemid on meistriteosed, millede kaotsiminekut Ma samuti taga leinan. Klenski loogika, Jaboinetski kriminaalprotsessi kursusega ootust. Veel kord võime veenduda, et Peterburi ülikoolis õppinud eesti teadmishimuliste noorte hinnang oma õppejõududele polnud mitte ainult rahulolev, vaid väga kõrge. Aastail 1910 kuni 16 õppis Peterburis õigusteadust Otto Tief, kes püüdis rindele saatmist edasi lükata. Teisel viisil. 18. aasta novembris koostatud elulookirjelduses märgib Otto Tief, et saanud 16. aasta jaanuaris ülikoolist tunnistuse kursuse ärakuulamise kohta alustas ta sama aasta kevadel riigieksamite tegemist. Üliõpilaste mobiliseerimise tõttu kirjutas Ennast samal ajal sisse Peterburi ajutisse sõjaväeinseneride kooli. Kuna ma sealt antud tähtajaks riigieksami lõpule jõudnud viia, jäivad mul need poolelei. Sõjaväekooli lõpetasin esimesel jaanuaril 1917. Järgnes sõjaväeteenistus, mis 1900 seitsmeteistkümnenda aasta detsembrist jätkus Eesti diviisi ohvitseride nimekirjas inseneriroodus. Kuni sakslased Eesti okupeerisid. Riigieksamid tegin tee Tartus 1921. aastal. Praeguseks kogutud andmeil läbis Peterburi Ülikooli õigusteaduskonna täieliku õppekursuse 1915 kuni 18 vähemalt 13 eestlasest üliõpilast, kellest neli sooritasid lõpueksami hiljem. Üheksa eestlasest tudengid läbisid kursuse suurema või väiksema osa ning viisid oma haridust hiljem lõpule kas Moskvas, Jaroslavlis või Tartus. Niisiis võiks vast öelda, et Noor-Eesti vabariik sai Peterburi ülikoolist vähemalt 68 eestlasest juristi. Järgnevalt püüaksime lühidalt peatuda ka siis Peterburi õppinud juristidest Eestis ja, ja nende rollist Eesti vabariigis. Ettevalmistused Tartu Ülikooli avamiseks Eesti rahvusülikoolina algasid 1918. aastal ja ülikooli avamine toimus esimesel detsembril 1919. Tartu Ülikoolis. Rahvusliku õigusteadlaste kaadri koolitamise algus seostub Tartust pärit eestlasest kuulsa õigusteadlase Nikolai Maimiga, kes õppis siis aastal 1903 kuni 1908 Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas kuid juristidiplomi sai Moskva ülikoolist paar aastat hiljem. Seal töötas mõnda aega Vene siseministeeriumis. 1915 omandas maaülikoolis magistrikraadi reisija õiguse alal ja 28. aastal doktorikraadi. Seoses Tartus rahvusliku ülikooli asutamisega alustas maim 19. aasta juunis õigusteaduskonna kui jõudude komplekteerimist. Sellega oli loomulikult suuri raskusi eeskätt vajaliku kvalifikatsiooniga eestlastest juristide vähesuse tõttu aga ka sellepärast, et kvalifitseeritud eestlastest juriste vajate jõuga mujal noorežees riiklike institutsioonide ülesehitamiseks ja seadusloomeks. Seetõttu sai teaduskond tööd alustada alles 1920. aasta jaanuaris, kusjuures loengud peeti esialgu kolmes kohalikus keeles. Aastail 1919 kuni 24 oli siis maime Tartu Ülikooli nelja õiguse professori kohusetäitja, edasi erakorraline professor, dekaan ja nii edasi. Tema sulest ilmus mitu riigiõiguse valdkonda kuuluvat õpikut ja teaduslikku monograafiat. Ta oli nii või teisiti meie rahvusliku ülikooli õigusteaduskonna üks teenekas rajaja ja ka õigushariduse ja õigusteaduse üks alusepanijaid. Maime kõrval tuleb tingimata mainida Eesti vabariigi Tartu Ülikooli hõidu, kus teaduskonna Jana ja esimeste eestlastest kõrgharidusega juristide koolitajana kahta tähist Peterburi Ülikooli lõpetanud siis Ants piipu ja Jüri Uluotsa. Viljandimaa põllutöölise perest pärit Peep, hilisem tuntud Eesti riigitegelane ja diplomaat ning õigusteadlane, alustas Peterburi Ülikooli õigusteaduskonnas õpinguid 1990. aastal ja lõpetas Ülikooli 1913. Edasi töötas teadusstipendiaadina ning pärast magistrikraadi saamist rahvusvahelise õiguse eradotsendina. Aastail 1917 18 kuulus ta Eestimaa kubermangu ajutise maanõukogusse. Se nimetas ta septembris 1917 Eesti esimeseks välisesindajaks ja 1918 kuni 20 oli ta saadik Londonis. Suuresti tänu temale sai Eesti vabadussõja ajal Suurbritannial sõjalist abi. Esimese maailmasõja lõppedes osales Peep teatavasti Pariisi rahukonverentsil. Ta kirjutas ka alla siis 1920. aastal Eesti delegatsiooni liikmena Tartus rahule. Ja edasi oli ta teatavasti riigivanem, sõjaminister, välisminister ja nii edasi. Tema mitmed monograafiad on kasutusel veel tänapäevalgi. Venemaal põllumehe peres sündinud Jüri Oluvad, kes õppis Peterburi ülikoolis õigust teadust aastail 1910 kuni 16 hilisem Eesti riigimees, Õigusteadlane akadeemik, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõud esimesest semestrist peale kuni 44. aastani. Eesti ajutisele valitsusele 1918. aasta novembri lõpul saadetud avalduses kirjutas Uluots, et pärast lõpetamist oli ta neetud Peterburi Ülikooli juurde professori ametile ettevalmistamiseks praegusi erakorralise olukorda. See meie maal silmas pidades tahaks aga oma tööjõudu ajutise valitsuse teenistusse anda ja palus mind kui tarvis rahukohtunikuks määrata võimalikult Haapsalusse. Tollane Eesti vabariigiprokurör teemad on avalduse kirjutanud. Soovitan. Riigikohtu esimees Veismann märgib aga, et härra Uluots on mulle tundmata erateemanti soovitus tähele pannes arvaksin teda esialgu rahuga kohtuniku asetäitjaks. Nagu mitmed teised tollased akadeemilised eesti haritlased, kuulus uluots Eesti omariiklusele, kes ja arengus võtmerolli omanud organites asutav kogu riigikogu ja teised Dali riigivolikogu esimees. Eesti vabariigi viimane peaminister, õigusteaduse üldteoreetiliste küsimuste ja rooma õiguse kõrval käsitles Uluots ja õppekui teadustöös Eesti õigusajalugu eesti õiguse aktuaalseid küsimusi ja mitmeid teisi teemasid. Eesti vabariigi Tartu Ülikooli õigusteaduskonna esimese õppejõude oli 1906. aastal Peterburi Ülikooli lõpetanud Teodor Horsakov, kes alustas oma loengut rahvusvahelisest õigusest 1920. aasta sügissemestril. Peterburi ülikooli oli 87. aastal lõpetanud. Roomav, kes enne revolutsiooni ole olnud vene kohtuamet, Nick. No võib-olla veel siis Peterburi ülikooli õigusteaduskonna kasvandike tegevusest Eesti vabariigi seadusandlike kogudes. Märkigem, et Eesti vabariigi 11-st riigivanemast olid Peterburis õigusteadust õppinud neli. Ants Piip, Jaan Teemant, August Rei, ortostaatiline man. Erinevatel aegadel olid nad ka mitme valitsuskabineti liikmed. Peaministri kohal olid pane uluots. Viimane oli peaminister ka 44. aastal moodustatud valitsuses, milles peaministri asetäitja ja siseminister oli tiiv nõndanimetatud Tiefi valitsus. Eesti vabariigi eksiilvalitsuse esimesed peaministrit presidendi ülesannetes olid uluots ja rei. Eesti vabariigi ministritest oli Peterburi ülikoolis käinud. Andergop. Oli teatavasti pärast Poska surma 20. aasta märtsis Eesti vabariigi põhiseadusega. Siis veel Bachmann, Hellat, peetbung, rihman, Reinhold seljamaa ja teised. Peterburi Ülikooli kasvandikud moodustasid seega tähelepandav osa demokraatliku Eesti riigi rajajatest. Nad osalesid põhiseaduse väljatöötamises ning põhiseaduslike institutsioonide rajamises ja töölerakendamises ning jätkasid oma tegevust ka hiljem Eesti parlamendis. Valitsuses läheneva Eesti vabariigi 100. aastapäeva puhul. Loodan, et kõiki neid mehi ka väärikalt meeles peetakse. Kõigi tasandi kohtutes lõpetas 1922. aastal kohtunikuna 85 isikut, kellest 52 olid kõrgharidusega. Viimastest seitse olid õppinud Peterburis. No eriti särav kuju, julgeksin öelda, oli kahtlemata Ta veel tuntud eestlane, Õigusteadlane Eduard Laaman kes 1908. aastal astus ülikooli õigusteaduskonda ja lõpetas selle 12. aastal. Ta oli elema ajakirjanik, diplomaat ja tuntud ühiskonnategelane ja ühtlasi Eesti tööerakonna üks asutaja, ajaid ja ideolooge. 37. aasta põhiseaduse autoreid. Pärast ülikooli lõpetamist töötas Laamann mõned aastad ajakirjanikuna oli Tallinna linnavalitsuse abisekretär ajutise valitsuse sekretär. Järgnes töö Pariisi rahukonverentsil, Eesti vabariigi delegatsiooni ajakirjandusse Tallina ning Eesti saatkonna pressiatašee na Londonis välisministeeriumi informatsiooni osakonna juhataja. Seejärel pöördus Laamann tagasi ajakirjandusse, olles vaba maa ja rahvalehe peatoimetaja Abelgulise ja elava käsitluslaadiga kirjamehena. Tolle Silvam pais toima. Publitsistina uuris ja põhjendas ta eesti riiklikkuse kujunemist laienemist erakonnas, tammest ja nii edasi. Tema sulest on ilmunud mitmed ja mitmed äärmiselt väärtuslikud monograafiad. Peterburi Ülikooliteaduskonnas õppinud eestlasi jätkus peale eespool nimetatute ka muudes riigiametites, samuti rahanduse ja teistele aladele. Nende seas oli ka notareid nõunik ja majandusjuhte näiteks tuntud majandustegelane Voldemar Puhk. Siis samuti rahanduse alal tegutses tuntud riigitegelane Mihkel Pung, kes kõrvaldas teatavasti 19. aastal Helsingis Eesti esimeste paberrahade trükinimise ning oli Eesti Panga president ning Tallinnas pangakontori omanik ja nii edasi. Kokkuvõttes ütleksin vast. Käesolevaks hetkeks on õnnestunud nimeliselt välja selgitada 93 Peterburi Ülikooli õigusteaduskonnas õppinud ja hiljem oleme Eesti seadusandlike kogudes valitsus ja muudes teadusasutustes töötanud isikud. Peterburi Ülikooli matriklisse lisandub nendele veel 130 Eestist pärit isikut, kelle tegutsemisest Eestis seni kasutatud allikad aga tervet teavet ei anna. Eespool nägime ka, et mitte kõigist õigusteaduskonda astunud ei saanud juriste või nad siirdusid muudele aladele. Kahjuks pole siiani täpsemaid andmeid Eesti kõrghariduse ka juristide üldarvust. Kolleegid, karjahärm ja Sirk märgivad üksnes, toetudes Tartu ülikooli lõpetanu turistide arvule mis ületas kõigi teiste teaduskondade lõpet, ainult arvu, et juristid moodustasid ilmselt suurima kõrgharidusega haritlasi gruppi. Tõenäoline mingi osa Peterburi Ülikooli matriklisse märgitud 130-st inimesest siiski omandas juristi kutse ja töötas ka hiljem Eestis, mistõttu võib oletada, et Peterburist sai hariduse ja töötas Eestis vähemalt üle aja eestlasest juristi. Oluline osa sellest kontingendist võttis aktiivselt osa Eesti vabariigi põhiseaduse väljatöötamisest ning põhiseadusega määratud seadusandliku täitev ning kohtuvõimuinstitutsioonide rajamisest selle rakendamisest Eestis, õigusriigile kohase seadusandlikku baasi loomisest aga samuti juriidilise kõrghariduse andmise korraldamisest ning õigusteaduse erinevates valdkondades teadusliku uurimistöö alustamisest ja vennamisest. Nõndanimetatud hitlerlaste kiiret esilekerkimist vastloodud Eesti vabariigis nende pikaajalist püsimist selle poliitilises juhtkonnas. Riigi ja teistes asutustes soodustas kahtlemata Peterburi ülikoolist saadud hea erialane ettevalmistus. Samuti asjaolu, et paljud nendest olid enne Eestisse naasmist töötanud Venemaa riigi kohtu ja teistes asutustes ning ka sealsamas Peterburi ülikoolis ja omandanud lisaks teoreetilisele teadmistele ka korraliku kogemustepagasi. Seepärast ütleksin, pole eriti imekspandav, et veel kolmekümnendail aastail, kui Tartu ülikoolist oli tulnud juba arvukalt noori juriste hoidsid kõrgetes, riigikohtu ja muudes ametites olevad Peterburi ülikooli õigusteaduskonna, kasvanud ei puutu Ko ning suhtusid Tartu diplomi saanu türistidesse suurelt eelarvamusega. Pidades Tartu ülikoolist saadud ettevalmistust mitteküllaldaseks. Omavahel nimetasid nad tartlasi konspektniku, eks ja olid uhked oma õpetajate. See on 19. sajandi lõpu ning 20. sajandi alguse Peterburi Ülikooli professorite rahvusvaheliselt kõrge taseme üle. Peterburi ülikoolist Eesti õigusteadlaste taimelavast ja õigusteaduse eestlastest tudengitest rääkis emeriitprofessor Raimo Pullat. Raamatu lootuste linn, Peterburi autor. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Peterburi õigusteaduse tudengeid mäletab ka koduõpetaja Emma Lehrem Baum. Ja ta on kirjutanud nii. Kevadel oli meie korteris üliõpilastel meilt üüritud toas suur üldkoosolek. Üliõpilaste pere oli suureks kasvanud ja nende ilmavaated ei olnud enam kooskõlas. Üks osa nendest olid pahempoolsed Viktor Kingissepp, Jaan Anvelt, Vladimir Elendi, Peeter oinas ja mitmed teised. Kuna Parempoolsed olid Friedrich Kangro, Konstantin Stein man vennad Schotterid ja palju teisi puhkes suur vaidlus, mis lõppes täieliku lahkuminekuga. Suurem osa nendest asutasid üliõpilaste Seltsi Põhjala, kuhu ühines suurem osa vilistlastest ja teine osa, elas edasi üliõpilaste seltsi nime all. Mõne aja pärast oli jälle väike eraldumine umbes 40 isikut eesotsas Jüri Uluotsa ja Artur Losmanniga asutasid operatsiooni. Siis oli veel väike üliõpilaste koondus Lesnoissi metsateadlaste instituudis ja kui minu õetütar alis eria, pea, ülikooli juura fakulteeti astus, asutas ta seal Eesti naisüliõpilaste ühingu. Ja Peterburi saate lõpuminutid. Pühendame taas muusikale eesti helilooja ja pedagoog, eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajal vaid ja silmapaistvamaid esindajaid. Heino Eller loobus, nagu me kuulsime Peterburis õigusteadusest ja õppis seejärel hoopis Peterburi konservatooriumis viiulit ja kuni 1920. aastani ka kompositsiooni ja muusikateooria. Pastoraal jõel esitavad flöödid Arnold Sepp, pea klaveril Heino Elleri õpilane, Eesti muusikaakadeemias Heljo Sepp, kellele Heino Eller usaldas oma klaveriteoste esmaesitlused. Pala on salvestatud 1952. aastal.