Midagi siis teeme ühe pildi, tulge. Linnale pere filmida, kuulata teine kuulamist. Laborandi less palun kogunev kus ema on oma selge tähele paro, köik nardoderne SUP modell ei mõjuta jah, no nii, tema tähelepanu ja lets. Tere, armsad perepildi kuulajad. Täna viib teid külaskäigule Andres Noormets. On geno esmaspäeva pärastlõunal niisugusel toredal momendil mis on disisadepäevajärgne päev ja nagu kuulda, et, Niisugune niisugune esmaspäev, mida võiks peaaegu helesiniseks hüüda. Taevast näeb ka helesinist värvi. Kui pikalt pidutsejate pidutsemast ärkavad, silmad lahti teevad. Ja olen tulnud külla liisila ja Albertile, kes on niisugune kuuekuune sell, kes räägib täiesti omas keeles ja, ja ajab omi asju esialgu veel. Ja minuga koos tuli siia Liisile külla tema isa Gustav. Ja no ma tahan nende käest küsida mitmesuguseid asju. Ma pean ikka ütlema Gustavilevist, Kusti, sellepärast et mul on niimoodi kuidagi mugavam. Praegu mulle selgub, sest ma tean sind juba päris hulk aega ja kuidagi teistmoodi tundub väga ametlik juba ei oska su käest midagi küsida, kui ma seda niimoodi ütlen. Sa oled noormees, kas sa oled vanaisa? No kuidas üks noor vanaisa ennast tunneb? Eks need tunded tuleb ära jagada, et siis, kui ma teen oma igapäevatööd, siis ma olen ikka endises staatuses, pean ennast noore poolseks, aga niipea kui ma koht on, siis oma laste ja lastelastega siis mul tuleb nagu meelde tuletada iseendale oma roll. Ma olen ühtlasi isale veel vanaisa ja väiksed silmapaarid, siis jälgivad mind, kuulavad, võtavad meist eeskuju ja siis ma püüan iseennast mõnikord läbi nende silmade vaadata. Tuletan meelde, et kuidas mina nagu lapsena vanaisa vaatasin, kuigi see vaatamine oli väga lühikene. Kolmanda eluaastani ja mõned üksikud seigad on meelde jäänud ja mõtlen, et huvitav, kas nemad näevad mind ka niiviisi. Kui mitmekordne vanaisa, sa oled praeguseks hetkeks viiekordne? Seda oli ikka päris kõvasti, omal ajal öeldi, et viie tärni konjak on juba kõige diplisem asi. Sa ei ole veel 50 aastanegi, sa oled viiekordne vanaisa ja sa oled aktiivsemas töö eas. No mis on siis need vanaisa kohustused või kuidas sa seda rolli kannad, kuidas sinu igapäevaste tööde ja elamisega kaasas käib? Ega ausalt öelda ei saagi oma põhitöö kõrvalt siis väga vanaisa rollile keskenduda, et see jääb ikka kas siis mõneks harvaks nädala lõpuks suvepuhkuseks või siis ekstra võetud ajaks, sest tõepoolest vanaisa rolli. Me kujutleme, klassikalised ikka niiviisi, vanaisal on vaba aega. Ana isa saab minna lapsega parki jalutama, vanaisa saab minna lapsega ujumistrenni näitusele, kinno, meisterdama, metsa kuuske tooma. Mina veel sellises vanaisa staatuses oled, ma saaksin vabalt aega võtta ühe korra. Me oleme Henn Martiniga judos käinud. Siis ma muidugi hästi palju koos ehitanud, kas siis Saaremaal või siin kodus Liisi juures teinud neid laelampe, neid asju ja siis ma olen imestanud, et kuidas pooleteistaastane Henn Marten võtab selle kruvikeeraja kätte, saab kruvi ilusasti sinna otsa ja teeb neid samasuguseid liigutusi nagu mina. Või kui me möödunud suvi kiike tegime, siis ta oli ju ka küllaltki põlvepikkune, aga ütlesin, et tuleb liivapaberiga lihvida ja tuleb sealt lauast kinni hoida või midagi kätte anda. Taust on juba abi. Uskumatu, aga ta tahab abiks olla, mõistab abiline olla. Seal ma näen nagu vanaisa rolli, igasugused tööriistad, igasuguste asjade ettenäitamine, nende järgi tegemine, et seal ma tunnen ennast praegu pidulikus rollis. Kui nüüd vaadata seda, kui vana sa oled ja seda, mida sa rääkisid vanaisa rollist, siis paistab, et aeg hoiab sinu kõige magusama vanaisa rolli selleks ajaks, kui sa vanavanaisa oled. Tänapäeval paistab, et lapsed sünnivad suhteliselt hiljem ja ei ole enam niimoodi, nagu sellel ajal, kui sina omad lapsed said, siis olid vaevalt üle 20 muidu ei oleks see niimoodi võimalik. Miks need asjad praegu teistmoodi on? Omal ajal? Tõepoolest polnud mitte midagi imelikku selles, kui perekonnas, kus vanemad olid napilt üle 20 oli juba mitu last. Praeguse on minu meelest pigem suur erand kui reegel. Võib-olla selles tolleaegses ajas väljendus ühiskonna mingisugune stabiilsus ja küpsus, et ühiskonda sisenemine oli noorel inimesel tehtud küllaltki lihtsaks. Ma olin võib-olla jahu oma vanuse kohta varaküps ja tahtsin tõesti perekonda varakult ja ma otsustasin ta vähem õpinguid pigem võtta esimeses järjekorras perekond ja töömehe elu. Tänapäeval on Ibis, et tööturule sisenemine käib läbi mitme haridusastme ja selleks, et ühiskonda sisse sulanduda. Selleks, et ühiskonnas hakkama saada, on noorel inimesel vaja mitu haridust saavutada. Ja seal võivad olla pausid. Gümnaasiumist kohe edasi ülikooli ei pääse, sisse jääb üks vaheaasta. Noormeestel tuleb seal ajateenistus, omal ajal oli ta loomulikult ajateenistuses palju pikem, kaks aastat. Või siis tööturul ei ole kohe sulle töökohta pakkuda, inimene otsib samamoodi õpinguvõimalused, tänapäeval laiemad inimesed, siis võivad haridust nõutada piiri taga ja neil ei ole selle tõttu, nagu see pere loomine nii lihtne kui minu noorusajas. Ja võib olla ka see, et tänapäeval elatakse vanematega kauem koos. Minu õpingute aeg oli ju väga hästi välja arenenud õpilaskodude ühiselamute süsteem, et läksid õppima, said koha ühikas enamasti õliga peale õpinguid, töökoht kas siis kindlustatud või vähemalt suunatud nõnda et sa võisid väga ruttu jõuda ühest etapist teise, ei olnud ajalisi viivitusi ühte või kahte aastat. Noh, olles niisugune noor isa, kas sa seda mäletad, kuidas sa isaks kasvasid või kuidas algas sinu jaoks, sest noh, napilt üle 20 loll ikkagi väga noor inimene. Mingisugused asjad on oluliselt teistmoodi, kui see tänapäeval ilmselt on ükskõik milline see ühiskondlik. Taust seda ma arvan, et üks mõjutus ja kasvamise küpsus tuli sellest, et aasta enne oma esimese tütre sündi oli mul õetütre sünnid ja temaga mängimine tema hüpitamine põlvede peal ja mõningad, et tema kasvamise momentide nägemine valmistas mind ennast vähemalt moraalselt ette. Aga selline täielik küpsemine, see käib ikka läbi lapse saamise kooskasvamise ja võib-olla esimesel korral ei märka ise neid kõiki asju rohkem, nagu minu mureks oli selline väline külg, et perele siiasamma mõiku üürisime siis pool maja ja seal oli vaja remonti teha. Aias olid õunapuud ümber lõigata, peenramaa üles künda, ühesõnaga see väline pool, käia tööl, teenida pere jaoks sissetulekut ja see keskkond luua selliseid väga nagu like kohustusi ja vaevasid, et kas tuleb öö üleval olla, et seda ma ei mäleta ega ei osanud ka tollel hetkel märgata. Palju on, ma ei tea veel rohkem on ta eikeegi, ei jõuagi lugeda neid. Ei neile jõuta nimesid anda ega neid köiki kaardile kanda. Taina läheva looklevad arutavad, mõned on võõrad ja mõne. Tava. Mõned on auklikud, kivisid täis, mõnel, kui siledal põrandal käid. Mõned on sirged kui asfaldist, nooled kutsuvad rändama igale poole. Mõned Mihke Nevad vähendavad ussid kurvides karjuvad. Palju on Teide, mis käi meil vaja, vaata seal saadapsi tuledes maja, lähed ja astud tulesid, veel ikka on näha hämaral. Te. Ikka veel paistab, kellegi käsi. Lehvitab, lehvitab ära, ei väsi, see oli kodu ja kodutee kõigile kõige tuttavam. Küsin Liisi käest, millisena sa mäletad oma isa, kui sa alles lapsalid. Kõige rohkem mäletan seda, et me tegelesime teatud asjadega koos, nii nagu naljadega Läheb nüüd lapselastega, et mingid momendid, mida me tegime koos mõned raamatud, mida me vaatasime koos et just selline tegutsemine ei olnud nagu ainult mängimist, vaid koostegutsemist nagu tänapäeval rohkem ikkagi mängitakse lastega koos, kui, et need ainult kogu aeg toimetavad koos isa-emaga kaasa. Kui oluline on isa roll, mida annab isa tütrele kaasa, mis on need mingisugused ütleme, lastelaused või mingisugused arusaamad või noh, mida sa oled isalt kaasa saanud? Eks me oleme ikka terve perena koos kasvanud, ei oska niimoodi konkreetselt välja tuua, et nüüd isa ütles seda ka, ema ütles seda, et ikka me oleme ühe perena koos kasvanud ja see on väga tähtis, et üks pere oleme olnud kogu aeg. Mis on teie pere südamikus, kas on olemas mingisuguseid traditsioone või niisuguseid asju, mis sa tead, et vot see on kindlasti. Kui me sellest asjast räägime, siis see on meie pere asi võib-olla kuskil mujal tehakse mingisuguseid asju teistmoodi. Meie pere asi on kokku kogunemine, et kui on tähtpäev, võib-olla mõni väiksem tähtpäev nagu Albertil praegu iga kuu sünnipäev või siis jõulud suuremad sünnipäevad, et siis me ikkagi tuleme terve perega kokku ja nüüd me oleme juba päris suur pere, et lapsed, lapselapsed, vanavanaema, et kõik tulema kokku, et see on meie kõige suurem üritus. Ja kui te koos olete, mida te siis teete, no ilmselt on niisugune söögilaud, aga söögilaua kõrvale aetakse ju jutt, mida te räägite? Räägime hetke olulistest sündmustest, olgu see siis, ma ei tea, vahel harva poliitikast, mis parasjagu Eestis aktuaalne, on enamasti pere teemadel. Väikesed lapsed, kuidas nemad kasvavad, mida nemad on öelnud, mida naljakat nad on teinud, kuidas päevaselt on läinud sellised tavalised jutud iga päev midagi uut ja põnevat väikeste lastega, et siis sellest räägimegi. Tundub, et need niisugused tavalised juttudes on ikkagi selles suhtes ebatavalised, et kui mingisugune vahe jääb vahele, ilmselt on selle koha peal tühimik. On tühimik, ega ei saa olla pikka aega, niimoodi. Sellist pausi ei tulegi, kus me üle kahe nädala ei näe, ikka iga nädal on vähemalt üks kohtumine kokkusaamine kas õega või ema isa juures. Et sellist, selliseid asju pole kunagi olnud kuu aega jutti ei näe või kaks nädalat isegi vist ei ole meil vahet, kus perekondlikult kokku ei saa, et alati iganädalaselt, mitte konkreetselt, et nüüd see päev see kellaaega ka kuidagi kujuneb niimoodi, et iga nädal kaks mõnikord kolm korda saame isegi kokku, et see on lapsehoidmise teemal ja lihtsalt niisama suhtlemine. Pühasid rohkem, meil on riiklikud pühad, vabariigi aastapäev. Meil on kiriklikud pühad, ülestõusmisseid, jõulud, need lisavad nagu kokku saatmist rütmi ja täiendavad neid sünnipäevasid. Aga siis teinekord on ka nõnda, et meil on, kas siis laupäeval või pühapäeval lõuna või õhtusöök valminud ja siis me järsku nagu avastame, et kõigile sobib, kõik tulevad just siis luisesse kokku või me lihtsalt helistame seal laupäeva õhtut. Me teeme täna õhtuga 40 minuti pärast valmis, kes saab, see tuleb ja siis võib täiesti järsku, kes parasjagu lähiümbruses on jõuda sinna luisesse ja siis jälle üks perekondlik kokkusaamine. Ja loomulikult siis praegu lapselapsedannavad oma rütmi ette ja niiviisi siis need kokkusaamised, kas siis pikenevad. Ja me ise ka tahame nagu noortele seda vabat nädalalõpu kinkida või anda või mõnikord lihtsalt kasvõi ühte õhtut ja ühte ööd, et tooge poisid meile, et meil on nendega lõbus. Sest eks me tahame näha nende kasvamist ja olla just kasvamise etapil nende juures. Ja see vajab aega. Aga miks on oluline näha laste lastelaste kasvamist? Kui sa näed nende kasvamist, siis sa ju mõnes mõttes pöördub tagasi oma lapsepõlve ja ossa selle tagasipöördumisega omad võrdlusmomenti, et vaata, need asjad olid mulle olulised ja ma neid nagu tasin, tähtsustasin ja kuidagi väga tahtsin, siis sellest tuleb see soov panustada sellesse, kui jah ja pikk vahe sisse, siis võib tekkida võõrandumine. Ei ole enam seda järge, et kaks nädalat nagu Liis nimetas, et infovahe ei tohiks liiga pikaks minna ja teiseks, see on selline ainukordne aeg, ega seda uuesti sulle ei anta ega korrata, et võimul jäi see peatükk vahele nagu koolis, et ma õpin kodus üksi järgi. Noh, lapse areng on selline järjepidev ja igas selles momendis on midagi uut, ainulaadset ja eks ta toidab nagu vaimsel ja sellisel hingelisel viisil, et sa Istuta kõrval jälgid teda ja siis sa märkad asju, mida sinu isiklikus elus ei ole, ma mõtlen sellises tavapärases tööinimese elus või siis ka juba välja kujunenud oma perekonnaelus. Et laps toob ikkagi uut vaatevinklit, uut lähenemist, asja. Liis etle, kas sina oled tähele pannud seda, kuidas isa sinu kõrval kasvab, kas sa panid tähele, kui ta vanaisaks sai, kas midagi muutus temas? Esimest korda vanaisaks saamine, see tuli väga ootamatult ja isegi võib-olla polnud vanaisa vanaema ka selleks valmis ja siis esimese lapsega ei nägemine, kui ta oli väga-väga pisikene veel, siis siis oli juba näha, et kuidas muudab vanaisa, et ta juba tahab nendega tegeleda. On siin, ei saagi muud öelda, kui et armastus esimesest Fungil küsitud. Kui lapsed sünnivad, siis nad kohe nagu võidavad südame. Kas sa seda oskad kuidagi kirjeldada, kuidas noh, kui sina olid väike, kasvasid, said ise suuremaks ja hakkasid maailmast ühtemoodi aru saama ja siis jälle teistmoodi siis kolmat moodi. Kas see paika tähele, et isa sellel ajal sinu kõrval? Kosovos eks ta alati toetas meedia ikka, kui meie suuremaks kasvasime, muutsid meie huvid ja, ja meie soovid ja tema kasvas koos meiega, et teatud hetkel tuleb ju nii-öelda vabaks lasta ja las ta ise otsustada, aga samas ta alati toetas, nii et ekse isaks kasvamine kõige suurem muutus tulebki, kui. Lapsed hakkavad juba täiskasvanuks saama. Kõige olulisem moment isaks olemisel, et kuidas need suhted edasi arenevad, siis. Ja minu meelest on ka seal üks hästi keeruline moment millalgi see, kus iga hakkab murduma lastel siis on see väga lihtne neist maha jääda ja väga lihtne neist nagu eespool olla, et noh, et tule nüüd ja ja on juba aeg hakata täiskasvanuks saama ja mäletad sa, kuidas sina käitusid sellel ajal, kuidas sina sellesse aega ennast paigutad? Ütlesid ma mäletan võib-olla selliseid põhimõttelisi otsuseid, mis nagu eluetappidesse mõnikord tulevad. Me elasime saarel ja siis ühel hetkel me tegime abikaasaga otsused, lapsed jõuavad sellesse ikka, kus nad hakkavad ülikooli varem või hiljem siirduma peale gümnaasiumi. Et kui meie saarele ja nemad on mandril, et siis me sellest hetkest juba olemegi eraldi perekonnad hakkavad kodus järjest harvemini käima, side nendega jääb siis telefonisideks või muuks sidemeks. Otsustasime, et pikendame seda kooselu nii kaua, kui võimalik, et me tuleme ka kõik terve perega mandrile, et oleme siis nendele toeks ülikooliõpingute ajal ja me püüdsime siis kodus hoida seda õppimist toetavat õhkkonda ja kui selle kõrvalt tuli siis iseseisva elu soov ja kui see tuli ka järsku me olime nagu teadlikult selleks valmis. Näiteks teine tütar Liina ütles, et jah, et lõpetad magistri ära ja siis ta kolib perest eraldi. Ja kuna ta oli seda ette ütelnud, me olime selleks valmis. Meil ei olnud nagu selle valuliku protsessi, et mis nüüd korra siiski ja me olime harjunud, et lapsed on kogu aeg kodus. Esimese tütre ja viimased üksvahe on 10 aastat, nii et kui esimene läks välja, siis meil oli nooremaid kodus. Aga üks aasta oli küll niiviisi, et korraga nagu tundsime, et kolm last perest välja kasvanud eraldi elukohtadesse eraldunud ja me olime harjunud kogu aeg suure laua taga kokku saama koos sööma, järsku tundus neid nii vähe söögilaua ääres ja ja siis ma püüdsin ennast tagasi hoida, et kogu see meie tähelepanu ei koonduks abikaasaga ühele lapsele, et see üks laps võitis nii ebavõrdselt, tundus, et kaks vanemat, nüüd olitsevalt hakkavad tema elu korraldama, et seal ma küll nagu tuletasime meelde, et ta on sellises vanuses. Tema arvamus on iseseisva väljakujunenud isiksus, armus, millega tuleb arvestada, tuleb ära unustada, et ta ei ole enam pisikene laps, vaid et ta on täiskasvanud ja tuleb nagu omavahelises suhtluses kõnepruugis seda nagu hoida. Ja sellises võib-olla mentaalses suhtes. Et see on sinu arvamus ja seda arvestame, toetame, arutleme selle üle, mitte nii, et mina olen varem siin olnud laps ja sinna kogunenud katuse all siis meie nagu juhi mälu, et ei me arutame seda ikka ühiselt läbi ja püüame arvestada kõigi arvamustega. Kas ma saan õigesti aru, et sul on oluline olnud lastele anda niisugust vaimset või noh, mõtlemise vabadust? Eks need arutelud söögilauas või pidusöömaaegadel nähtamatult ju seda ideed on kandnud. Et me soovime, et lapsed oleks ka ju ühiskondlikult aktiivsed kodanikud, neil on oma asjade kohta Ta isiklik arvamus samas üldiste asjade kohta nad oskavad ka midagi arvata. Ja me püüame siis vastastikku oma teadmisi täiendada või siis arutledes neid esitada. Võib-olla jah, seda ma olen nagu tõesti teadlikult jälginud, et arutelu vaba arutelu on kõige tähtsam. Kuidas Salis suhted sellesse, et kodus omavahelises suhtlemises on oluline vaba arutelu? Ta peabki arutlema asjade üle ega, ega muud moodi ei saa ju teada, mida mõtlevad isa ema, mida mõtleb sinu kaaslane. Et kui asjadest ei räägi, siis ei saa teada, mida teine inimene mõtleb, nii et arutelu on oluline ja vajalik. Aga miks sul on oluline teada saada, mida nad mõtlevad? Sellepärast, et, Mõnikord tahaks olla nendega samal nõul saada kinnitust sellele, mida mina mõtlen, teinekord just on oluline see arvamustel oluline olemine eriarvamusel, et arutelu nagu laiendab iseenda arusaamu asjadest. Mis Albert arvad sellest? Albert avaldas niimoodi arvamusteta, ajas oma 10 sõrme hästi laiali ja tahtis mikrofoni sisse voltida oma arvamuse. Te olete praeguseks ju siiski mitte väga lähestikku elamas, kohati, te olete ikka vist päris kaugel üksteisest. Kuidas seda mõista, meie elame kesklinnas, oli see laps siis kesklinna lähedal, mis on kuus, seitse kilomeetrit? 10 15 minutit sõita, nii et tegelikult see on väga lähedal, et ei ole kaugel meie lähedal. Jah, me oleme muidugi ideaalvariandile mõelnud, et nad võiksid kuskil seal Koidu tänaval või luha tänaval elada, siis oleks luisest nagu jalutuskäigu kaugele aga ja vaadates vahemaid ja seda, mida inimene peab kulutama hommiku õhtu tööle, käimisele vanemad, siis laste juurde sõiduks, kui elatakse erinevates maakondades või koguni erinevates riikides, siis loomulikult meil on ikka ideaalvariant, see 10 15 minutit, see on iga asjaga võimalik katta bussiga taksoga, autoga kas või jala või jalgrattaga. Aga Gaabriel on ju vahepeal väga kaugel. No ta on jah, aeg-ajalt mere peal, aga me saame Skype'is suhelda või siis HS muu elektrooniline ühistelefon, SMS. Ta elas pikka aega meie kõrval, tegi oma korteri, siis sinnasamma, meie kõrvale, nüüd pere laienemisega, ta läks siis ridaelamusse järve teisele kaldale. Aga me mõõdame ikka seda minutites. Nende juurdesõit on 20 25 minutit. See väike aeg. Ta on niisugust asja küsida. Te käite selle nii-öelda suure perekonnaringiga päris tihti läbi, kuidas? Kõige suurem sinna ka õelapsed kuulub abikaasa õetütar, nii et jah, et selles perekonnaringis on ka teised lapsed. Seda vägevam, aga kas sa tajud ka seda, et lapsed moodustavad omavahel suhtlemisest niisuguse väiksema ringi, kuhu teie iga kord ei kuulu? Täiesti loomulik, et tüdrukud omavahel ju vahetavad informatsiooni, millest mina mitte midagi ei tea, olgu see siis kuulumas Meie alasse. Mis puudutab liisil trenni tegemist või Liinal, siis nõuandmist seal tervisliku toitumise osas seal kindlasti on omavaheline info, mis puudutab riidevärki. Seal on lihtsalt see õdede omavaheline vajadus, kellega rääkida, arutleda nii, et see on omaette elu. Aga kui palju sina sellest tead või, või on see niisugune informatsioon, mida nad omavahel liigutavad ja, ja kui nad tahavad, siis nad räägivad sulle sellest. Ma usun, et minu jaoks nagu see filter, kes olulise informatsiooni välja selekteerib, on abikaasa, et tema siis on kursis nii nende naiselike teemadega. Ja kui miski nagu peaks mulle huvi pakkuma, siis loomulikult informeeritakse. Tähendab, et sa hea meelega laset osal informatsioonil filtreeruda laseb sellel omaette elada ja tuled pildile siis, kui sul on tunne, et seda on vaja või siis, kui sa seda ise õigeks pead. Ära jaotatud ja piiratud, et lisaks põhitööle seisma. Ise õpin praegu doktorantuuris, ma käin siis Tartus õpetamas. Ja nõnda ma pean mõnikord oma päeva, nädala kalenderplaan hästi tihedasti nagu jälgima. Ja ma ei jõua seetõttu alati kõige perekondliku infoga vaheetappides kursis olla, et ma ootan, kuni lapsed ja abikaasa on teinud selle kokkuleppe ära, mis kell, kus kohas kokku saame. Ja mõnikord ma olen nii mugav, küsin abikaasa käest, et mis roll minule Päris hea, räägi veel seda, kuna seal on palju tööülesandeid ja sellele lisaks veel noh, õppimine ja muud asjad. Kas need asjad tulevad ka kaasa sellesse perekondliku suhtlemisse või kui te olete tõesti siin üheskoos ümber laua, siis sa suudad kogu selle töö asja kõrvale heita ja keskenduda ainult sellele hetkele, mil te koos olete. No need õpinguasjad on pigem sellised, võib-olla ja eeskuju andvad asjad, et ma väärtustan ise haridust ja enesetäiendamist ja liigun nagu eluga kaasa ja püüan siis ennast harida. Ja ma usun, et lapsed on osaliselt seda mudelit omaks võtnud, et haridus on tähtis. Ja see haridus, mis sa kunagi saad, ei ole piisav, vaid sa elad, töötad ja ühel hetkel vajad täiendust, et siis sa oled julgega seda juurde haarama. Kui mul on mõni selline haavastus oma erialal või oma õpingutes, siis tahtmine on jah seda jagada. Tütar on küll doktorantuuris, aga teisel erialal, nii et me ei saa nagu erialaliselt väidelda. Teadmisi vahetada, aga protseduuriliselt küll, et kui kaugel keegi on ja kuidas tal läks ja kas seal on stipendiumi taotlemiseks vaja seda või teist. Mõnikord jah, on selline spetsiifiline informatsioon küll omavahel tarvis teemaks võtta. Aga kuidas elada seda elu siis niimoodi, et see sa arenemine kunagi otsa ei lõppeks paljud inimesed lihtsalt võitu ühel momendil enam õppimisest, aga samas noh, on ju kahju, kui selle koha peal, kus õppimine saab otsa, saab ka inimese areng otsa, kuidas hoida ennast nii-öelda pidevas arengus, ilma et noh, ühel momendil need silmad tühjad ei oleks ja, ja huvi huvi sealt seest kadunud. Ma usun, et ta lähtub sellestsamast juba läbi käidud teemast vaba arutelu, et kui sa tahad midagi arutleda, siis sul peab olema ka ju teema. Sul peab olema selle teema jaoks siis ka mõned argumendid ja mõnikord sa tahad ju oma argumente täiendada. Ja siis, kui sa oled seda saanut hankinud siis see nagu hoiab ärkvel ja asjast huvitumine teeb elu põnevamaks. Sa näed elus pisiasju, sa näed elus mitmesuguseid võimalusi. Elu mitmekesistada näha seda mitme külje pealt tundub kuidagi rikastavat. Mulle tundub, et inimesel on niimoodi, et tal on mingisugustes eluperioodidest nagu mingisuguseid põhiteemad, millega ta tegeleb, ja tal on oluline selles teemas kuidagi mingisugustel lahendusteni jõuda või mingisugused asjad ära seletada ja siis sealt tagant või sealt kõrvalt või hoopis kuskilt mujalt tekib mingisugune uus teema mis juhatab teda mingisugused järgmised aastad edasi, kas sa oled samamoodi tajunud? Neid asja kindlasti, et on olnud sellised noore mehe eneseotsingut või tõeotsingud või maailmapildi väljaselgitamise vajadused ja see on nagu paelunud huvi pakkunud hiljem, kui see on kuidagi formeerunud ja ei saa öelda, et ta nagu jäigastub, jääb selliseks mosaiigis. Aeg-ajalt ikka on tahtmine korraks nagu vaadata iga selle tükikese või killukese juurde küsida, et kas see on ainus võimalus asjadest nii aru saada, et kas elu ongi selline, mille sa kunagi selgeks said ja arvesse võtsid. Ja teatud selline jah, võib-olla muutus suunamuutus, see on minu juures toimunud ja rõhuasetus jutus läbi perekonna läbi teenimise. Ma pean silmas teenimist siis nii vaimulikus mõttes, et ma olen kirikut ja kogudust teeninud ja praegu siis teenistuses kaitseväes, et ma läbi selle mõtestanud ka siis oma isamaa armastust ja isamaa teenimist hoopis teisiti. Perekond jo kuulub sellesse pilti kõige esmase ja kõige tähtsamana. Kas sa tajud ka eestlasi Eestimaal kui üht perekonda? Ja rahvana loomulikult on üks üks suur pere kogu oma ajaloolise arenguga kogu oma kooslusega, teadmiste arusaamistega, elukäsitlusega vaimsusega, mis tahes igapäevamomendiga. Aga on see oluline, et üldse oma seda oma maad ja rahvast niimoodi tajuda, võib-olla see pole see oluline. Noorena ma ei osanud võib-olla jah, nii väga olla oma rahva küljes kinni sest minu haridus jääb ju ikkagi nõukogude aega ja siis Eesti rahva ajalugu oli meil selline, mille kohta sa ei saanud ju usaldusväärselt suhet mitte kuidagi luua, sest sulle õpetati tee teise riigi või teise rahva ajalugu ja Eesti rahva oma jäi kuidagi varju. Sa pidid seda vaikselt ja salaja hankima, aga nüüd hiljem ma olen jah oma maa ja rahvarohkem kokku kasvanud, võib olla ka see, et kui ma olin saare peal, siis ma rohkem elasin Sealse kogukonnaga sealsele kogukonnale pühendudes ja nüüd, kui ma olen tulnud mandri peale, siis selge see, et minu töö ja teenistuspiirkond on märksa suurem. Võiks öelda praegu, eks ju, Eesti ulatuses ja osa tööasju mul ulatuvad ka riigist väljapoole. Nojah, kui see niimoodi seda asja seletad, siis tundub mulle ka, et tihtipeale on vist need perekondlikud ise olemised niisugused saared. Ühes niisuguses suuremas saarestikus, mis moodustab midagi riigi või rahvataolist On püssirohtu keskvihmade Hinglis piinu ja udude mannetud Lohtu. Sina kesk pimedat ärevus, paha, olgu kui ta siis öös laperdav surilinamullal val kostüüme. Mul on valgunskive, sina. On põdest püssirohtu, keskrihmade Lillispina ja udude mannetud kohtu sina poollagunenud aknaraamist, taevale joonistub ris. Ka minul on kandaris all heleda ta rosina all heleda taevasina. Sina on näputäis püssirohtu, keskrihmade Hinglistina ja udude mannetult vahtu. Siina. Hästi palju on sellest juttu just siin Eestimaal, aga ka laiemalt Euroopa tulevik sõltub väga palju sellest, kui tugev on meie perekond, kui palju seal on lapsi ja kuidas me neid suudame üles kasvatada. Kas Aliis tajud ka seda, et kogu sellel perekonna asjal on mingisugune laiem mõte, mitte lihtsalt see, et lapsed on toredad ja ma armastan oma meest? Laiem mõte ikka, et eesti rahvas säiliks, aga aga igapäevaselt me nüüd ei mõtle, sellepärast et meil on kolm last, selleks, et riigi heaks, jah, lapsi ei tee ikkagi lapsed. Meie pere lapsed ja, ja nad kasvavad koos meiega, aga muidugi nad on eestlased ja nad kasvatatakse eestlasteks ja kasvavad selles eestlase vaimus. Ega me otseselt ei, et nüüd õpime hümni pähe, see tuleb nagu iseenesest, et vabariigilipud juba lapsed ammu teavad, kes on Eesti vabariigi president. Lapsed teavad, et see tuleb iseenesest koos perega kasvades. No ma ei tea, seda, võid sa öelda, et see tuleb iseenesest, aga hästi ma seda ei usu, siis oleks see ju kõik meil ainult üks suur lust ja lillepidu, see tuleks iseenesest. Mulle tundub, et ikkagi nende asjade jaoks tuleb midagi teha. Ma saan aru, et teie peres on neid asju kuidagi niimoodi tehtud nagu iseenesest. Lipp tuleb iseenesest laua peale, kui on ikkagi Eesti vabariigi aastapäev, siis öeldakse toost Eesti vabariigi terviseks. Lipp peab olema ikka väljas ja kõigil tähtpäevadel ikka jälgitakse, et kas meie lipp on välja pandud ja tähtajad möödas. Klipp on vaja tagasi panna, kui jõuame Orissaares, vise, lipp sai ju mitme peale tehtud, ristiisa aitas ja et see koduõues slipp lippu, kas ja kui me sinna jõuame, siis esimene asi hommikul lipp heisata ja õhtu maha võtta ja või kui on jaanipäev võidupüha ka ikka lippu austada ja miks see on oluline. Nad on sümbol, mis kannab endas ajaloomomente, kus rahvustunded on ollut kõrgelt ja lipp on seda koondanud, ühendanud on olnud aegu, kus siis ei ole saanud rahvustundeid avalikult esitada. Lippu varjati. Eks oma käise peal embleemi laias maailmas sa oled just selle lipu järgi nagu äratuntav ja tunnistatav. See on märk nii riiklusest, märk rahvast ja selle nimel on võideldud, tsellu jäätud, unistatud, jaksatud, seal lugu, mida saab rääkida ja, ja jätta ka, rääkimata. Küsin ühe niisuguse viimase küsimuse, kuidas sa saad aru niisugusest ütlemisest. Laps on mehe isa. Ei ole kunagi pidanud seda niipidi mõtlema, nagu sa ütled. Kui ma püüan läbi enda seda lahti ütelda, siis vaadates, kuidas mind lapsed kasvatanud, millise vastutuse nad on minusse sisendanud, aukartus elu vastu, siis loomulikult ma olen tänu neile kasvanud ja palju muutusi seismiselt läbi teinud ja ilma lasteta kui õpikute või kellegi teise abil seda on mõeldamatu saavutada. Mis sa arvad liis, kui palju sina ja, ja su vend ja õed, kui palju te olete oma vanemaid kasvatanud? Rohkem ma näen seda oma laste pealt, kuidas minu lapsed mind kasvatavad, nii et ma usun, et kui nemad kasvatavad mind ühtmoodi, siis me oleme üsna samamoodi ilmselt oma isa-emaga kasvatanud. Eks kõige lihtsam joon on kas või see, et lapsed õpetavad kannatlik olema, et ei saa väga kiiresti tegutseda ja väga järsku otsuseid teha, vaid lapsed õpetavad juba esiteks kannatlikkust, nii et laps on mehe isa õpetajaid küll. Ma saan aru, et on aeg jõudnud sinnamaani, et Albertiga on vaja õue minna ja ma tänan teid väga ette, mind siia koos kuulajatega omale tuppa lasite. Ja kõike head teile, aitäh, aitäh. Andres Noormets oli koos isa ja vanaisa Kustiga külas tütar Liisil ja väiksel Albertil. Saate toimetasid Tiina Vilu ja Maristonba ilusat nädalavahetust ja kuulmiseni. Järgmisel laupäeval.