Midagi siis teeme ühe pildi, tulge. Linnale vere filmida, kuulata teine kuulamiseks. Laborandi less palun kogunev kus ema oma väga selge tähele barokk, nardoderne supp, modell ei mõjuta. Jah, no nii, tema tähelepanu. Tere, perepildi, sõbrad, mina olen Tiina Vilu. Imeilusa värvilise sügise taustal kutsun teid täna kuulama lugu maailmakodanikest. Kaisa ja Ando said elanud väljaspool Eestit maailma eripaigust kuid side Eestiga on neil alati säilinud ja nüüd on nad omale kodu sättimas Tallinnasse. Millised kogemused võõrsil elu on andnud ja kuidas pereelu mõjutanud, sellest täna räägimegi? On selline soe suve lõpu hommikupoolik. Ja mina olen külla tulnud Kaisale, Andole ja Eliisale. Me istume pirita kosel laua ümber. Tere teile kõigile. Ma tean, et seal üsna haruldane hetk, et ma saan teiega rääkida juttu siin Tallinnas sellepärast et alaliselt on teie kodu siit Tallinnast kohe väga kaugel, hoopis teisel pool maakera, kui mitu tundi läheb aega selleks, et teie sinna alalisemasse koju jõuda? Kaheksa tundi on Ameerikast Euroopasse, siis siit oleneb, kust lennata Kopenhaagenist või Varssavisse on siis mingi poolteist tundi juurde. Kokku läheb 11 tundi, et kõige parema lennuga, kus see teie teispool ookeani kodu on, kõlab hästi, shampein Illinois Chicago lähedal seda ikka tähendab, teise koha pealt on ka täna aga haruldane hetk minu jaoks, sellepärast et me istume siin majakeses, kus meie ümber on kastid ja mööbel ja ma tean, et teie päevakava on väga tihe, kuna te tegelikult tegelete kolimisega. Kolimine tähendab alati muutusi, mis muutused teil parasjagu käsil on, miks te kolite, kuhu ta kolib? Ei no see on väga pikk lugu selles mõttes, et mitte ainult ei koli praegu, vaid meil on käib maja renoveerimine, esimene korrus on korras ja seetõttu nagu kolisime oma vanaema asjad siia. Kas vanaema elasin nõmmel korteris ja, ja nüüd see sai maha müüdud selle rahadega, renorrisime selle minu vanaisa ehitatud maja ära ja kolisime vanaema asjad siis siia sisse, aga ka neid muutusi ei teagi ega elu ette ei tea, et see on niisugune aeg praegu, kus, et kus me see alaline elukoht järgmine aasta on, et seda ei oskagi öelda kolme kuu pärast? Ah nii, lahtised on otsad. Kuidas te praegu tunnete, et kui ma küsin, et Ando ja kaisa, kus teie kodu on, mis te vastate vot ega ei oskagi vastata kohe päris ausalt ei oska vastata selles mõttes, et me oleme nagu teinud endale plaane. Ja plaan B plaan B ongi selline, et, et oleks see kodu siin Eestis ja praegu ma just vaatan juba, septembrikuu on käes ja tüdruk on vaja lasta ajada panna ja, ja praegu see on plaan B, see, mis, mis läheb käiku ehk siis, et me jääme vähemalt aastaks Eestisse ja kodu on Eestis Tallinnas ja need silmad, millega Kaisa mulle otsa vaatab, seda öeldisega Andole otsa vaatab, on sellist üllatust, hämmingut ja küsimärki täis. Vaata, ma küsin Eliisa käest ka Eliisa, sina oled kui vana kuueaastane, kui ma sinu käest küsin niimoodi, et kus sinu kodu on, mismoodi sa vastad? Ma ei tea. No ma tegelikult tean, et, et ka see sikaava lähedal olev elamine ei ole ainus elamine, kus ta väljaspool Eestit olete elanud, nii palju kui ma aru saan, olete ühed parajad maailmarändurid. Hakkame kuidagi lühidalt otsast peale, et kuidas te üldse Eestist välja läksite ja kui palju te siis ja kust te siis elanud olete? Nonii siis oli see nagu eesti laule, revolutsioon käis siin ka siis, kas aasta hiljem kohtasin ma kas või Rootsis või ühte jagu stuudio omanikke, kes siis kuidagi juhtus niimoodi, et me läksime sinna proovitööle Kopenhaagenisse ja kogemata võeti tööle sinna ja siis oli, kas oli 89, vist oli vä? Plaaniks, et jääme pooleks aastaks. Jah, et anname seiklema. Tore oli, piirid tehti lahti, ütleme seikleme natuke. Ja sellest poolest aastast sai 12 aastat kaisa, lõpetasin konsi ära siis edasi tuli, sai Taani kontsi sisse, lõpetas seal ja siis ühesõnaga, ja ühel hetkel jah, me avastasime, et me oleme nüüd sa oled nii kaua juba olnud, et teeme siis sinna kodu ka, sest eks me käisime kogu aeg Eesti vahet, ega selles mõttes, et Eesti ei, vanemad elasid siin. Nii nagu otsustanud, et me lähme nüüd Taani, elame, me olime seal kokku 10 aastat selle mõttega, et noh, et nagu lühiajaliselt aga sellest oli nii pikk periood ja siis nagu otsustasime, et vot nende otsustega on alati niimoodi kahe otsaga, et, et ei tasu kunagi tõmmata kriips, et nii on, sest kunagi nii ei jää. Mõtlesime, et okei, et aitab, et ostame nüüd sinna omale elamise ja veebruaris ostsime, kas oli 2002 ja 2002 märts läks firma pankrotti. Siis firma, kus sa töötasid Ja, ja no kuna ma olin seal nii kaua töötanud, siis mul oli nagu seitse, seitse kuud anti seda maandumispakett nii-öelda vaja närveerima hakata, nagu aeg tiksus, ja siis järgmine aasta siis ma hakkasin tegutsema, saatsin tööd laiali igale poole, kus vähegi oli minu jälle jalaste näha ja üllatusena tuli esimene konkreetne vastus tuli Ameerikast USAst suhteliselt skeptiliselt, sest see oli just pärast seda suurt rünnakut seal ja noh, oli teada, et Ameerika töölubasid enam nii väga kergelt välja ei anta, et läheb pool aastat aega. Üllatuslikult tegid nad selle niimoodi ära, et ma märtsis nagu hakkasin rääkima, maikuus olin ma seal tööl ja see oli samamoodi ajutiselt, et noh, see tööluba tehti kolmeks aastaks. Töötasin siis Kaisa tuli aasta pärast järgi kaks aastat olime Atlantas, siis õnnestus ühel nagu jälle siuksel eriala, seal kus need on, kongressid või festival või saada tööd juba siis Los Angelesis, siis olime kolm aastat Los Angelesis, siis seal sündis meil Eliisa. Siis hakkas juba majanduskriis pihta, see, mis nüüd viimane oli, oli näha, et, et stuudio panevad kinni ja siis me põgenesime sealt ma sain töökoha sinna ütleme väike linn, jah, see on Chicagost kaks tundi alla sõita. Shampeini ja nüüd viimased viis aastat oleme seal elanud, aga tööluba, mis mul oli, ütleme, see on nagu ajutine tööluba, antakse välja ainult kolmeks aastaks ja pikendatakse veel korra kolmeks aastaks ja peale seda noh, ühesõnaga pikendatakse, las ta kaupa, juhul kui firma teeb sulle seda alalist tööluba, mis on öelda roheline kaart. Ja kuna see firma, see emafirma läks samuti pankrotti, siis seda firmat enam ei ole, kes mulle seda tegi olemuse, nagu tööluba oli seotud, sellega siis seda tööluba pikendada ei saa ja nüüd novembris lõpeb ära ja siis siis edasi. Siis me peame, vaatame, kus me saame sellest noh, nagu selle selles mõttes on absurdne, et töökoht on olemas, nagu aga seaduslikku alust Ameerikas viibida ei ole enam. Eks see peale novembrit, et vähemalt aasta aega peab seal eemal olema, aga noh, selle aastaga võib palju juhtuda. Nii et niisugune siis olge, teelt on igal juhul see võimalus olemas. Eestis on meil siin kodu olemas ja minu lapsepõlve mina olen siin üles kasvanud selles majas. Et nagu ikka mingi kindlustunne on, et on koht, kuhu tulla alati, et ükskõik, mis seal suures maailmas ei toimu, eks. See stuudiot, kus sa tegeled seal tegeleda arvutianimatsiooniga. Võib vist öelda jah, arvutianimatsioon, seda kolmdee animatsioon või ühesõnaga noh, arvutianimatsioon on ta sellepärast, et nüüd, et kuna nüüd siis tehakse seda kompuutrit ega alustasin ma ikkagi traditsiooniliselt lihtsalt käega joonistatud pliiats ja paberi peale, aga siis kuskile ütleme, 2000 aastal läks enamus üle ehk on puhtalt peale, et see on lihtsalt teine pliiats. Siin oli nüüd väga palju põnevaid teemasid ja kolimisi ja muutusi ja otsuseid ja maailma majanduse lugu ka tegelikult ega kaisa sina siin on, ta kõrval ei olnud sugugi mitte koduperenaine vaikselt Taanis või Eestis ootamas, et mis mees teeb, mis sina samal ajal tegid, kui tema ühe stuudio, sest teises stuudios siis oligi? No minu töö, selles mõttes ma nagu olen väga leplik sellega olnud, et me niimoodi ringi reisimisest, minu töö on ka reisimine, et siis, mis seal vahet, mina olen, samal ajal juhatasin orkestreid põhiliselt Skandinaavias ja ka natukene ka USA-s ja ma leidsin toredad kontaktid ka Kesk-Ameerikas ja isegi seal kuni kuni ega tuli nii välja selles mõttes üleminekuhooaeg lennukiga kuskile suunas lendamas ja tore siis, kui me kuskil punktis jälle kokku saame, mida me siis sel momendil koduksime? Sellega seoses üks huvitav lugu meelde see Julist Eliisa pidi sündima. Ja siis kuna ta isal oli nagu väga huvitav töö just kuskil Taanis, siis oligi küsimus, et millal Eliisa sünnib, et kui ta sünnib sel kuupäeval siis sa saad nagu minna ja kui sünnib nagu nädal hiljem, siis siis ei ole nagu enam võimalik ja siis oligi tilisa sündis siis oli kuu aega läks mööda, lendasid koos väikse Liisaga lendasid siis Los Angeleses Kopenhaagenisse, siis minu õde tuli hoiduda niikaua, kuni sina dirigeerisid, siis mul oli selle, ma lõpetasin San Francisco kunstiakadeemia, ta tulid mulle sinna lilli tooma veel San Franciscosse. Vahepeal. Ja see oli hästi tore projekt, sest me mängisime kokku 30 kontserti, mul oli selline kontrakt taskus ja ma ei nagu ei raatsinud sellest ära nii-öelda, kuigi ma teadsin, et mootone Liisat ja siis ma pidin mingi kuupäeva iseenda jaoks valmis panema, et ütleme, et kui ta peale seitsmendat aprilli sünnib, siis, siis ma pean ütlema ära. Aga ta sündis täpselt seitsmendal aprillil ja siis ma seitsmendal mail lendasin temaga koos. Ja kuna seal 30 kontserdivahes oli kahes plokis nädal aega vaba aega sattus selleks ajaks, kui oli tema lõpetamine San Francisco, siis muidugi pidime Elisa koos isile minema, lilli viivad, see oli päris naljakas jah, ja muidugi seal jälle selline esimest korda emaks saanud inimese ideed, ütleme nii, et ma arvan, et ma teise lapsega nii teeks. Juttu kuulates käib see kõik mängleva kergusega ja on lõbus ja lustlik, et oh, saame siin kokku ja seal ukse üldise rutuga vahepeal laps kahe kontserdi lõpetamist ja vahepeal see võib-olla kõik nii lihtsalt ei käigi. Kuidas näiteks lapse sünd Teie perre teie rändavate elu muutis või mis see kaasa tõi? Väga palju toonud, ma arvan, või just nimelt esialgne minu plaan oligi selline velo, eriti ka minu eriala, aga ega ei saa eride auku nagu väga suurt teha, et, et ma viimase kontserdi juhatasin, kuid ma ootasin teda kuuendat, seitsmendat kuud ja alustasin, kui ta oli ühekuune, et neli kuud oli seal auku, sest noh, plaanid nagu paigas ja siis peab ikka neid püüdma nii palju kui võimalik ju edasi toimetada, et lihtsalt ütleme nii kaua, kuni ta seal Ameerikas priis kuuli läks, sõitis ta minuga kaasa. Mina tahtsin seda öelda, et minul on ta väga selgelt meeles, et minu jaoks oli elu enne lisasündi ja peale lisasündi ja ma täpselt ei mäleta, milline seeennelisa sündi oli millise muutuse, nagu see tõi ellu. No mõned inimesed naudivad seda enne laste sündi elu nii väga, et nende laps ei tarvitse tullagi, sest et nii hea vaba on kuidagi omavahel neid asju ja graafikuid sättida. No ütleme, eks võib-olla noh, me oleme natuke vanemad vanemad ka, et võib-olla oli tore olla vabadus, aga noh, praegu ma küll ei kujutaks ette seda enam sellest ma räägin, et see oli täielik elu muutus, et, et enne ja pärast, et ja ma ei kujuta oma elu ette enam, eks ju, teistmoodi. Ei, minu jaoks oli just sedapidi ka, et mingisugused aastat ma kindlasti võisin ennast nimetada selliseks karjääri inimeseks ja, ja kindlasti see Eliisa sellepärast ka Niilia sündis, aga ma arvan, et ta sündis noh nagu kõik asjad juhtuvad väga õigel ajal, et ei ole vaja midagi nagu forsseerida või sellepärast et kõigil need lapsed varem tulevad, et ei pea ja siis nüüd selle pärast ise ka samamoodi tegema, et iga asi läheb oma joon ja kõige parem on selles mõttes nagu eluga kaasa minna. Aga ütleme, et selles mõttes me pidime planeerima, et, et Eliisa sünniks seda küll, et et nagu kahekesi kokku saada ja siis nagu ka teada, mis, mis täpselt üheksa kuu pärast nagu toimub, et selles mõttes oli ikka märkmik ees mis linnas ja kus maal nüüd see meie koosolemise aeg on kohe reaalselt niimoodi ja sest, ja seda selles mõttes ka, et kus linnas ja maal sünnib. Eliisa, kas sa tahad tulla ka ütelda paar sõna mulle, sekka, te olete üks selline mööda maailma ringi liikuv pere, räägi mulle, kuidas see sulle sobib. Väga meeldib see. Siis ma saan avastada uusi asju iga päev. No praegu sa vist oled peaaegu terve suve olnud, siin Eestis, kuidas sulle siin sobib olla? Hästi, muidu oled sa talvehooajal rohkem olnud praegu Ameerikasse, mis sa seal Ameerikas teed, käid lasteaias ja, või eelkooli siis öeldakse niimoodi. Mismoodi see on? Tore. Mulle meeldib õpetaja torega, aga tonni. Kes katsu, no kas sa seda ka tead, missugused on eelkoolid või lasteaiad siin Eestis? Ei tea veel ka ema ei tea rohkem praegu laps selle koha pealt, et et see plaan B käivitumine, see nagu ka tuli päevavalgele sind lähiajal, et ma nüüd ise pean iseenesele selgeks tegema kuhu kooli või lasteaeda või, ja nii edasi, et kuidas see süsteem üldse siin toimib. Mingisugune lahendus millegile. Ei no ma mõtlen selles mõttes vastu, et see esialgu ikka plaanaa praegu midagi muud nagu plaanis ei ole, kui see, et kui nüüd olukord muutub, eks kuskil tuleb mingisugune uus tööpakkumine ja kõik pöördub jälle pea peale, et siis võib rääkida plaan B-s, aga esialgu plaan ikka see, mis meil praegu on, et kolime siin, teeme remondi ära ja lisapaneme nüüd sinna veel kooli ja sest ei ole mõtet kolmeks kuuks teda sinna kooli viia, ju meil on kodu nii-öelda on seal ära müüdud. Mina, kui ma seal käisin, oline hotellis, et kui nüüd Eliisa tuleks kolmeks kuuks sinna kooli, siis me peaks kuskil koos hotellis. Sest isegi kui teil ei ole võimalik üürilepinguid, tehakse seal aastaks, eks ju, mitte kolmeks kuuks enam. Praegu on plaase siis plaan B on vastavalt sellele, kuidas ja mis juhtub kolme kuu jooksul. Kuidas töödega läheb? No igal juhul teie pealtnäha selline hästi optimistlik hoiak sellesse kõigesse tundub mulle kuidagi kummaline, sest mina ise siin siukse kodumaise eestlasena suhtun igasugustesse nii äkilistesse muutustesse kuidagi nagu valulikult. Kui siin kodukoht 20 kilomeetritki juba muutub, mulle tundub, et oi-oi, nüüd on elus väga suured muutused, aga ma saan aru, vaat teil käib see kuidagi hoopis teistmoodi. Selle 12 aasta jooksul Taanis tööl olles ma elasin kaks aastat aimal ja see tõi mingisuguse murrangu nagu mõtlemisse selles mõttes, et see budistlik filosoofia elufilosoofias on hoopis teistsugune. Ma olen ise ka märganud, elusalt ei saa vastuvoolu ujuda, et kui sa püüad midagi ja see välja ei tule, siis lihtsalt ei ole mõtet proovida, on ütlemise uks sulguda, teine aken avaneb ja ühesõnaga näed, et sealt midagi ei tule, siis siis järelikult ei ole seda nagu ette nähtud, mitte, et ma nüüd täielik fatalist oleks, aga, aga mingil määral küll ja siis teine, mis on niisugune nagu sul tuleb õppida nagu asjadel lasta minna, eks ju, et kui see asi on möödas, eks ju, ei ole mõtet sellega küljes kinni hoida ennast mentaalselt, et sa pead edasi, vaatame eksamite tagasi, kuidas ja ütleme ka siis need elu seisma ei jää, seda me oleme õppinud, ma olen sellises hullemas olukorras esimest korda, kui see juhtus Excel 12 aastat ühele firmale nagu töötanud, see oli täiesti eluline Nendel ja kui sisse kõik kokku kukkus, eksju ma olin täpselt samasuguses olukorras nagu jõgi ju kuidagi ikka leiab selle uue sängi, kuhu ta voolab, nii et noh, kui nüüd planeerida, endale stressi tekitada, sellest ei tule midagi, nagu ei parane niikuinii. Et selles mõttes meil on lihtsalt kannatust, on vaja õppida. Kus sa tead, et ta iga asi tuleb omal ajal midagi ikka juhtub, ega, ega siis noh, mis siis nüüd ikka saab, eks kuidagi ikka saame hakkama. Et juba kooliajal lootusetuks optimistiks nüütigi, et mina arvan sedasi mõte, sest et, et asjade üle, mis ei ole enda kätes, nende üle ei ole mõtet närveerida muretseda vaja, siis kui see on sinu teha ja sinu otsustada, siis võib mõtiskleda ja arutleda, iseendaga võidelda. Aga noh, teisest küljest räägitakse meile ju ka neid õpetussõnu, et ikkagi unistage ja mõelge ja olgu teil soovid ja plaanid, kuhu poole te liikuda tahaksite, et muidu ei toimu sedagi. Selle nimi on väga lihtne, sa pead selleks, kui sul mingi unistus on ja midagi sealt joosta õudsalt tööd tegema, seda unistust täide viia, sellepärast et ega keegi kuskil ütleme, minu erialal ja Kaisast, rääkimata konkurentsi, ikka väga tihe ja kus sa selleks mitte midagi ei tee siis tööd siis siis ei ole ka nagu selle unistusel nagu mingi alustäideminemiseks üldse. Aga kas teil praegu on mingi oma selline pere unistus mille poole ta rüsite? Oh, mina tahaks lihtsalt jah, nii vana inimene juba tahaks lihtsalt kodu nagu stabiilset kodukarjäärialased, unistused on täitunud rohkem, kui oleks osanud unistadagi, eks, et eks siis näeb, mis sellest ealasest edasi tuleb, aga jah, just lapse pärast, eks, et oleks nihukene, stabiilne koht, et siin on meil kodu olemas, siis jääb kõik selle taha, et milliste, mis tööd me leiame, kuskohast, aga samas nad täna on, maailm on nii väike, et kui minu eriala käib kõik üle interneti, nii et ma usun, et mätta jääd Ei no kohe Ando jutule otsadega see plaan raa sobib mulle ka sellepärast hästi, et tegelikult minu tööd on just põhiliselt Skandinaaviasse siinpool palju enam justkui teisel pool ookeanit, et mul on siitpoolt igale poole palju lähem lennata, ka minu pere unistus on just nimelt selles, et Eliisa Ta õpib ka juba vaikselt viiulit ja, ja see on nagu keel, mida mina olen õppinud ju kõik need aastad, et mul on nagu hea meel, et ka Eestis on väga tugev ja mu enda muusikaharidus on just siit pärit. Liisa saab ka oma muusikahariduse just nimelt algselt siit. Mis on veel oluline see, et selge see, et kui me oleks nüüd ütleme Ameerikas see on siis siis ega eesti keelega, kuigi me mõlemad kodus räägime eesti keelde, lisa kõik mängukaaslased on ju, eksju, olid ameeriklased kooliski ameeriklased, see inglise keel ikka väga külge, et see, et me praegu Eestisse tulema, see annab ka nagu märkade lisa ikkagi noh, kasvab üles eestlasena, sest eks seda räägitud ka, et kuidas väliseestlastel paljud ei räägi eesti keelt enam, aga ma olen seda omal nahal näinud, et et see on ikkagi väga raske. Olenemata sellest, et meie, mõlemad räägime eesti keelt, laps tuleb koju, tal mängu keel juba läheb inglise keeles, kui nad omaealistega suhtleb ainult inglise keeles ja lapsed õppejõudude lastelt palju rohkem. Ei no absoluutselt, ta tuleb ju koju, koolis on kõik juhtumid inglise keele, seda räägib, mis on kõik juhtunud, see kõik, mis on juhtunud, ei oskagi seda tegelikult eesti keeles väljendada. Ja seda me ju kuuleme ka sageli, et tullakse just nimelt Eestisse tagasi, siis kui need lapsed saavad kooliealiste, eks ju, et see on nagu selles mõttes jälle tore märk, et me nüüd just siia sattusime. See mõtlemine olnud ikka, et kõik on millekski hea, et kui kuskil viltu läheb ju sisse millekski, peab hea olema. Praegu veel ei tea, milleks see hea on. Ja kas üldse midagi viltu läks, see on hoopis teine teema. Läinud noh, näiteks nii-öelda sedaani viltu minemine lõpuks tuli mul niisugune seiklus sellest välja. Jätkame juttu Kaisa ja andaga, kes on aastaid elanud maailma eripaiku. Tihedate teie sidemed olid siis kodu ja pere ja Eestiga, kui te tegelikult ära olite, kui sageli te siia jõudsite, kui lihtne seda kontakti üldse hoidan? No vot, mul ema hirmsasti nuttis siis kui tuli see teadmine, et me lähme Ameerikasse taanistes. Ta ütles, et issand, nüüd ma ei näe teda enam üldse. Aga tegelikkus oli hoopis teine. Iga kord, kui ma siis lendasin sealt Ameerikas selle taani, siis tundus, et Eesti on ju niivõrd ümber nurga, et ma sõitsin tegelikult kordi rohkem Eestisse, kui ma sel ajal sõitsingi. Ma Taanis olime. Nii et mina, mina käisin Eliisaga koos siin ikka kolm-neli korda aastas kindlasti. Eliisa toksib meile natuke taustaks klaverit. Seda öelda, et aitäh Skype'ile, et see nüüd on. Me olime praegu kaks kuud lahus ja iga päev kolm korda, eks 20 minutit päevas räägime omavahel, nii et noh, ilma selleta ei kujutaks elu ette. Aga kas see on nagu piisav, me kuuleme seda oma saadetes praegu väga sageli seda Skype'i teel suhtlemist, pool peret, siinpool peret seal kas nagu kuidagi lõpuks nagu närviliseks ei lähe või kripeldama jää, no kaua me siin läbi ekraani ja kõrvaklappide üksteisega suhtlema, et ma tahan ikka päris inimest oma ümber. Loomulikult ei korva seda, et inimesega koos olla, aga, aga kui öelda, kas Kaibita või ilma, siis me ju teame ka valikust tänu sellele aja vahele, see oligi meil tore, nagu selline ajakava tuli täiesti luua sedapidi, et meie lähme magama ja tema ärkas ülesse ja siis ütlesime tere hommikut ja tööd ja millal oli lõunaaeg ja et selle järgi sai lausa oma päevaplaan siin luua, et võimalikult palju saaks ikkagi rääkida ja kas või sealt ekraani peal siis 11 näha ja lehvitada ja näidata Eliisa oma pilte, mis ta vahepeal joonis tähendanud või mis iganes. Aga kas läbi vahemaade suhtlemine paneb kuidagi rohkem hindama seda aega, kui pere saab olla koos? Kindlasti ma kunagi sai nalja tehtud, et me veel isegi Taanis elasime, siis Kaisal ikka tuli neid reise ette ja et me oleme nagu Koit ja Hämarik, igavene armastus. Ja meil oli hea nali, kui me olime 10 aasta, on see abieluaastapäev siis õnneks mõlemad unustasime ja siis arutasime, et noh, kuidas ma siis nüüd selle niimoodi siis ära unustasime, siis lõime just nimelt vanad märkmikud ja tegime sellise väikse arvestused sellest 10-st aastasse, esimene 10 aastat Taani ja Eesti ja Taylandi ja mille vahet me olime umbes kuus aastat koos olnud neli aastat lahus olnud, siis oli minu graafika palju tihedam kui nüüd, kui, kui elisa sündinud. Jah, mul oli selles mõttes hästi tore, kui 400 sündis, siis Kaisa oli palju rohkem kodus. Said igal hetkel nagu liinile. Aga kui palju te seal väljaspool olles ennast hoidsite kursis sellega, mis Eestis toimub, üks asi on need omavahelised pereasjad ja jutud, aga kui palju teil vee korda läks, et, et mis siin toimub, mis siin need sündmused on, kes siin mingid olulised tegijad on ja kes ei ole? Ei, see on väga lihtne, see on niimoodi, et uudist, oh, praegune kogu meedia kättesaadav, aga, aga mis on nagu väga on aidanud, ütleme Delfi kommentaarid, et kui koduigatsus ikka väga peale tuleb, siis lähed, loed natuke Delfi kommentaari on jälle rahu paar päeva. Aga muidugi. Ma loen uudiseid iga päev aktuaalset kaamerat praktiliselt iga päev just peale seda, kui see internet oli, enne, oli nagu raskem kuni 95. aastani, siis oli ikka ohud, keegi tuli Eestisse eesti lehti. Aga nüüd on ju absoluutselt kõik kättesaadav selles mõttes, et ei ole vahet, kus maailma otsas sa elad, eks Radio kogu televisioon, kõik on kättesaadav. Ma arvan küll, et me vaatame mõlemaid uudiste, eriti kuna minu ema näiteks hästi sageli ju meil seal abis käinud ja ikka kolme kuu kaupa Eliisad seal hoidnud ja siis ma arvan, et natuke tänu sellele ka me täiesti regulaarselt iga päev vaatasime aktuaalset kaamerat näiteks ja selles võib-olla natukene kasvas edasi iseenda jaoks ka, et vaatad nagu paralleelsed ja, ja mina võin ka öelda, et minema vaatasingi sageli nii-öelda Eesti uudised ja ja Taani uudiseid ja Ameerika uudised ja kui ma lähen Taani, siis mul on seal oma sõbrad, kellele käest ma iga kord ütlen, et nonii, anna mulle nüüd väike pilt, mis vahepeal juhtunud ja ja samamoodi, kui ma Eestisse jõuan, et, et me kindlasti oleme ennast ikka püüdnud väga järjepidevalt kursis hoida, mis, kus toimub ja ütleme, see inforuum minu jaoks on ikkagi natukene võib-olla piiratud ka nii-öelda muusikamaailmaks. Mind ei huvitagi võib-olla nii palju just nimelt ka see sisepoliitika, kui et ma uurimis pani muusikaelus või mis nagu muusikaelus siin ja seal juhtub. Kuidas on see sidemete hoidmine ülejäänud perega, ma kuulsin, et sinu ema oli teil abiks, aga noh, kui sa siin kohapeal oled, siis ikka mingisuguseid sõpru ja sugulasi lihtsalt satub tänaval ette. Kui sa kaugel oled, siin harvemini käid, võivad need asjad jääda väga hõredaks. Kuidas teil sellega on? Ei, vastupidi, kui sa ikka aastas korra vanu sõpru näed, on ikka palju toredam. Sul oli siin just oli niisugune juhus, et näiteks mul üks sõber töötab Riias, ma käisin nagu Berliinis, kevadel käisin ühel intervjuu seal ja siis õnnestus, kaotasin passi ära, see tähendab, et jälle millekski ja sain, hinnaks on kaks nädalat aega puhkust Eestis, tänu sellele sain mõtteliselt lahti ja tulin läbi riia, mõtlesin lattet, aga töötab Riias helistan talle. Kas sa oled seal ilusti, tegime paar tundi, käisime söömas seal ja noh, väga tore niimoodi kohtuda, lähedased sidemed on ikka heade sõpradega ei ole kuhugi kadunud, nad on seal külas käinud. Minu arust küsimus tekib selles, et nagu võib-olla keele kaugel olnud see maailm tundub võib-olla suur veel, et meie jaoks on ajendatud väga väike vahemaa tänapäeval ei ole mitte midagi, et see kaheksa tundi, eks ju, kas sa sõidad, ütleme no ütleme, viis tundi, sõidad lõuna Eestisse autoga või kui sõita, siis ütleme kaheksa tundi sinna Chicagosse või ütleme, võrdlus see, kui mul õde käis külas, ta ka reisinud, aga ta ei ole võib-olla nii palju elame, olime Los Angelese, tahtsid fotopoodi minna, mõtlesime, et oh, et sa, fotopood on siin ümber nurga praktiliselt. Ja siis, kui ma olin pool tundi sõitnud autoga, siis noh, nagu hakata küsima, et mis asja sa räägid seal? Raimond, lihtsalt vahemaad, me ei taju seda, et, et see on suur, et need ka meie jaoks on see nagu teistmoodi. Ja eks me ikka teeme jälle ringi peale ka, kui me Eestisse satume, eriti veel nagu terve perega koos, et eks me siis jälle teeme oma tuttavatele ja sugulastele ringi peale sageli need, kes ütlevad, et näed, et teid, Me tegelikult kohtame rohkem kui neid tuttavaid, kes siin Eestis on, sest kõik on oma nii-öelda rutiinis kinni ega võta see rutiin, on ka üks asi, mis meil nagu täiesti kindlasti puudus siin elus. Kas te tunnete sellest mõnikord puudust, et teil on suhteliselt rutiinivaba elu? No laste kasvamise puhul ju väga öeldakse seda, et selline kindel ja turvaline päeva ja elukava on lastele nagu väga hea. Ei noh, lastele kindlasti jah, aga mul just töösuhtes ühel hetkel tunned, et see on nagu ammendanud ennast just praeguse töö osas ja siis ma mõtlesin ka, et peaks nagu midagi uut. Tegelikult kõik sai alguse sellest, et eelmine aasta mina sõitsin nagu Chicagos Dallase maantäiesti lame ja seal on preeria, eks, kujutajate maisipõllud ja ma mõtlesin, et oi-oi, et kas tõesti Eliisa peab siin nüüd üles kasvasime mõtlema selle koha peale nagu nostalgiaga, et noh, kus ta üles kasvas. Et seda künnab ikka ei tahaks. Ja näed nüüd te siin olete selles kohas, kus sina oled üles kasvanud. Selles mõttes, et see oli nagu perfektne selles suhtes, et väike linn, eks ju, hästi turvaline, et tema kasvas sealt ühest kuni kuue aastani, eks seal oli pargid ja oli see lastehoidjana selles mõttes ideaalne, aga kui ta nüüd juba teadlik inimene on, eksju, kus ta kooli läheb ja ja sellest ju milliseks inimeseks isiksuseks kujuneb, see kohtlik oleneb ka, eks ja kuigi ta on ülikoolilinn, nafta ikkagi natukene jääb kõrvale nendest, mis meile ütleme alati oluline. Kui te olete nii palju maailmas rännanud ja saanud proovida ka pikemat elamist ühel ja teisel maal, kas see ei tekita nagu siia tagasi tulles mingis mõttes kõrgendatud ootusi, et vaata, seal oli see niimoodi, et miks sa siin nüüd siis niimoodi on või mis suhted ja te siia tagasi tulete? Ei, seda küll ei usu, sellepärast et siis on just nagu mingisugune natuke teistsugune pilt. Asju ei olegi vaja niimoodi võrrelda. Ma arvan, et ja, ja sai, oota just siin seda, mis oli seal. Ma ei usu ja sest igal maal on omad suhtumised ja ütleme, kui kultuurikonfliktist rääkida, siis kindlasti on olemas need mingil määral, eks, et noh, et kas ma nüüd oskan paralleele otseselt tõmmata nõukogude perioodiga vähemalt või lihtsalt eestlased iseloomuga külme LVM. Ja ma arvan, et ka, et see on nagu jälle mõtlemises natukene ka kinni, et vot sageli öeldakse, et ikka hea on seal, kus meid ei ole, aga me arvame, et just hea on seal, kus me oleme. Et kui sa sedapidi mõtled, siis on ju, tegelikult ongi igal pool hea elada ja, ja tegelikult sa lähed kuskile mujale, mitte võrdlema ja seal ei ole nii, nagu meil on, võid, lähed vaatama, laugu põnev, seal oli võtta ja vaadata ja õppida neid asju ja hinnata neid asju, mis igal maal on ju midagi head. See on väga hea, et kaitsta selle väljade ja see oli jah, kunagi ma õppisin selle selgeks, et ta on palju inimesi, kes alati kunagine rahul millegagi alati virisevad, eks ju. Et see pole hea ja teine pole ja aga, aga me oleme mõttelise vastupidi seadnud, et pool on midagi halvasti, midagi hästi, ega et kus iganes me ka praegu ei ole, et see on kõige parem koht meile noh, ütleme mõnes mõttes nagu iseendas põgenemine, mõtlemine, et oi, et kui ma nüüd saaks kuskile mujale kohale, mujale maale, et seal on palju parem, ei ole, need probleemid käivad inimestega kaasas või vastupidi, eks ju, need positiivsed küljed siis nii et. Mille üle teil siin olles praegu on nagu hästi hea meel, et te tunnete, et ah, see on, no aga kas või keeleliselt ja Eliisa ja vana Ma sugulased ja sõbrad ja ta kõike sellist ringi enda ümber saab, sellepärast et seda meil seal kaugel maal kindlasti ei ole ja see on ju ka samamoodi sihuke turvatunne ja tunne, et vaata, kui palju inimesi mind armastavad ja kallistavad ja ootavad ja, ja kõik toimub eesti keeles ja on nagu sellele küsimusele äkki vastust, mida ta minugi käest palju küsida ka ema, miks me räägime eesti keelt kodus, miks? Noh, et, et miks me räägime eesti keelt, no mis sa oskad talle vastata, et issi ja emme räägivad, aga ülejäänud keegi ei räägi, miks meiegi seda keelt peame rääkima, mis te talle vastasite, kui ta küsis ka, õnneks tuleb meil küll ei, õnneks me käisime iga aasta mitu korda Eestis, et noh, et kui ei oleks käinud, siis, siis ei olekski vastust. Ei, no mis seal, väga lihtne ju, meie oleme eestlased ja meie räägime eesti keelt ja kogu lugu seal ei olegi mingit muud. Ando, kas sa oskad niimoodi praegu tuua välja, mis on need asjad siin Eestis, sinu kodus, mille üle sul on nagu väga hea meel, et see on niimoodi ja sa tunned tõelist rõõmu pärast kõiki neid rännakuid sellele. Oh, siin on nii. Ei no mul on väga hea meel, et mu lapsepõlvekodu saab lõpuks noh, renoveeritud ja väga hea meel on selle muruplatsi üle, mis sinna sai kevadel tehtud, et see oli mul noh, kauaaegne unistus, saaks selle vanavanaisa maja ja niimoodi moodsaks muuta ja see nüüd toimumas praegu. Ja buss number viis sõidab Piritalt endiselt. Põhimõtteliselt sama, mina käisin sellega koolis kunagi ja siia ta tuleb jälle ikka jah. Nii vahepeal tuli teil need siin üks torutöödest. Nõne torumees kohe väga asjalik, tema üle on hea meel, et ei üldse, mõnes mõttes naljakas on see, et Eestist võib täiesti teine mulje jääda nagu väljaspoolt vaadates, sest ütleme me ju põhiliselt loeme ja ütleme näiteks need Delfi kommentaaridesse juttu, et siis jääb sellest riigist inimestest väga kummaline mulje. Aga kui siia tuled tagasi niimoodi suhtled inimestega, siis on täiesti normaalsed inimesed ja normaalne suhtumine ja kõik on nagu okei. Oota, kas see aega? Tööalaselt ikkagi tajutav tööpaigana kogu maailma potentsiaalse tööpaigana, et ta üldse ei määratle ennast sellega, et kust ja kuidas. Just see, nagu põhiprobleem on see, et mul oleks näiteks Aasias väga huvitav ja ütleme, Singapur ja jah, just näiteks Singapuri, Austraalia võib-olla isegi, aga kaisa nagu teeb sellise näo, et noh, et tal on seal nagu väga kaugele oleks käia, kus tema nagu kontaktid on, et ja samas eks temal oleks võib-olla raske seal mõelda, jalga ukse vahele saada kuskil võõras kohas, et need muusikutel käib ikka läbi kooli, kõik need sidemed, kuidas tekivad ja et sellepärast ongi, et tal on Skandinaavias, kuna ta selle konservatooriumi lõpetas seal ja Eestis kaheks. Kui kerge on siis läbi lüüa või see uks endale avada hoopis kuskil mujal maailmas, minu jaoks oli kindlasti see, et kuna õppisin ülikoolis ka Taanis, siis seal tekkis kõige rohkem kontakte ja seda ma just nimelt tundsin oma nahal, et, et kui ma nüüd USAsse läksime, siis seal oli seal palju keerulisem, sest ma olin seal natukene nagu võõrkehana, et seal pead sa uues kohas ennast nii-öelda uuesti algusest peale tõestama kellegile ja selles mõttes ma kartsingi on neid igasuguseid aasia ja Itaalia jutt, et kindlasti kõik on võimalik jällegi, aga noh, see oleks jälle nende väga uus algus ja, ja no väga pikk marsruut siis siiapoole, Ando, kuidas sinul, mis on see, mis, mis aitab sul nagu seda ust avada või kuidagi läbi lüüa ja leida omale need õiged kohad kusagil mujal maailmas, kus sinu tausta ju ei teata? Jah, ja see on minu töö, käib sedasi, mina panen väikse filmijuppi kukkuma töödest, mida nimetatakse demorfiiliks inglise keeles eesti keeles, noh mingi ütleme tema ja selle alusel olema ikka mina siiamaani kõikuma täid saanud. Aga jää päris siia teegi kõike siit. Ei no muidugi, miks mitte, ja ega ma räägin, et just sellepärast, et, et kui ma oleks mingi 25 30 ja eksju, üksik inimene või ütleme sedasi, et minu eriala muutub siukseid, töökohti, kus nagu võetakse pikaajaliselt tööle, siin ei ole enam siukseid stuudiaid, et võetakse lepinguga. Lühiajaliselt üks film tehakse, on leping ja siis vaatame, kuidas sa ise edasi saada. Kui nüüd on pere, siis ma ei saa ju rännata, eks ju, ühest maailma otsast teise seda enam, et laps saab kuskile kooli minema, et, et jah, et saaks just nagu mingi stabiilse koha vähemalt Liisaleda saaks mingisuguse vanuseni ühes kohas nagu koolis käidud. Kas siukseid töökohti nagu statsionaarseid kuskil üldse maailmas ongi enam minu eriala, seda ma ei tea, nii et seetõttu ongi niimoodi tegema võib-olla seal Frile vabakutseliselt et siis ükskõik, kus maailma otsas teda pakutakse ja üle läbi interneti ei ole seal mingi probleem. Tänapäeval. Ja mulle sobib see ka siis on keegi lapsel kodus. Kui sina käid ja dirigeerinud kusagil tont teab kus maailmaotsad. Eliisa sina siin toksisid meil vahepeal natukene klaverit, kassetid klaverit. Lihtsalt vahel enda rõõmuks mängid ja, aga millega sa veel tegeled? Lisaks sellele, et sa mängimist armastad, ma mängu nii olid ka, seal päris koolis veel ei käi, kas sa käid kusagil viiuli tunnis või kes sind õpetab? Karmen, sul on viiuliõpetaja siis siin Eestis või Ameerikas, kuidas sellega ta Eestis ja Ameerikas? See ei saa ju olla sama õpetaja, ei, ta ei rända sinuga kaasas. Kus see Karmen sind õpetab, siin Eestis? Eesti ja Ameerika Miss Price'i. Ka kui palju sa siis jõuad siin Eestis seda viiulit õppida, kui sa siin tegelikult kogu aeg tavaliselt ei olegi aegadel sa Eestis siis viiuli tunnis käid ja ütelda, niikui oleme Ameerikas, siis on meil seal õpetaja, kuuleme Eestis siiski me siin tunnis, et auku vahele jää. Kas viiulimängu õpetatakse Liisa kuidagi erinevalt Eestis ja Ameerikas või see on ikka samamoodi samamoodi, aga kui sa püüad nüüd võrrelda üldse olemist Eestis ja Ameerikas? Ma saan aru, et sul on seal palju sõpru. Kas sul on Eestis ka sõpruse aktsia kõrvalmajas mu sõber ka, mis on sinu kõige toredamad tegemised, mida sa siin Eestis oled saanud teha? Mängida sõpradega, ma olen siin kosel ja mu ema ja isand ühtavad siin ja siis on kaks käsimaal, tõi, need on õde ja vend tegelikult ja üks teine poiss ja nad täitsa kiisupojad alles. Näe, aastased no me saime jääda meerikast hinna, ta ei tillukesed. Siis nad olid aasta siin, aga see poiss on sihuke pirakas joon, ma isegi jaksad hätta. Kas te tõite siis Ameerikast need kaks kassi siia Eestisse või kui sa peaks mõnele inimesele rääkima, kes üldse ei tea mitte midagi Eestist ja ta ei tea mitte midagi Ameerikast, kuidas sa talle räägiksid, et vot Eesti on selline? No Eesti on natukene teistmoodi nagu Ameerika, kuhu meie nagu sild, niimoodi autode sild, siis pole niimoodi siukest asja, kus inimesed saavad kõndida jalaga, nii et sa teed ja Ameerikas inimesed ei saa seal kõndida üldse ja isegi seal polegi sihukest rada. Aitäh sulle, Eliisa. No kuidas te nüüd ette kujutada ja tahaksid, et see Eliise kasvamine siin siin Eestis võiks olla ja toimuda, ma saan aru, et väga pikki plaane ei tee, Te olete õnnelikud juba selle üle, kui ta, kui ta saab siin koolis käia ja mingitki aastat siin rahulikult olla. Plaanide osas on jah, see on ammu selgeks saanud, et laane võib ju teha, aga ega enam-vähem kindel on, et need kunagi täide lähe, et elu läheb ikka oma rada. Alati on inimestel valikuvõimalus, tegelikult see, et kuidas sa seda oma elu siis nagu sead on ju, see on sinu oma valikud, aga tagantjärgi see elu, kuidas meil sel momendil, kui me need valikuid oleme vastu võtnud, ei tundunud üldse midagi drastilist, aga nüüd, kui nagu ise seda juttu rääkida ja tagasi mõelda või kellelegi rääkida, siis tundub just nimelt siia otsa see mõte, et, et jah, et võiks ikka natuke juba vaiksemaks jääda ja ja vaadata, et laps kasvaks ühes kohas ja, ja leiaks endale sõprusringkonna ja ta praegu ikaga nutab oma sõpru taga seal Ameerikas. Kühviljani tahan koju, mõtlesin, et noh, me lähme koju Ameerikasse, sest nemad läksid sealt ära, oli nii-öelda seal kodu veel olemas, eks, aga nüüd me panime kõik juba sinna mis on hoiuruumi ja kogume kala ootab meie järgmist. Te võtate seda, niisuguse toreda väljakutse on, et vaatame, kuhu vesi voolab. Ega mul muud ei saa, eelmine kord ma läksin stressi, oleks oma juuksed, kahvel, hambad, et see noh, elu õpetab. Stress on kõige hullem asi, eks ju, mis võib juhtuda, kui kaisa rääkisime, mida sa ei suuda kontrollida. Nende pärast ei ole mõtet nagu ennast närvi ajada. Mida elu nende rändamise aastatega veel on õpetanud? Kindlasti väga palju, aga kui põhilisemad välja tuua? Ütleme muidugi maailm muutub Eestisse välja minnes oli ikkagi maailma keskpunkt, oli Eestimaailma naba, eks nüüd sa tead, et Eesti on väike ääremaa kuskil kaugel, sellepärast et iga maa mõtleb, et nad on maailma keskpunkt, eks. Nii et see on selles mõttes naljakas ja et kõik rahvad on samasugused, ühesugused või enesekesksed, ükskõik, kas väike rahvas või suur rahvast, nüüd sai nagu vaatleja, et mis nagu toimub, eksju enam mitte niimoodi, et ma olen Eestis sündinud ja Tallinn on maailma naba. Seal on kindlasti muutus nagu ütleme kas mitte väga kiiresti, aga noh, küllalt esimene asi kuuled sedasama juttu, et kõige parem on olla eestlane ja kõige parem on soomlane ja Taanis taanlane, ameeriklanna Ameerikas maailma kõige parema ja nii edasi ja nii edasi, eks ju selles osas oleva publiku poole Et sinu suhe on nüüd juba see, et kõige parem on olla see, kes ma olen, ükskõik kus ma olen. Eks ei, identiteet on ka muutunud, et, et ma ei tea, kuidas inimesed omeetrienti seavad, aga paljud seavad rahvuse alusel mina kindlasti seal esmaseks identiteedi, selle, mida ma teen, eks ju, rahvuse nagu lihtsalt osa minust, ma olen see, seda ei saa muuta, et, aga eks kindlasti osa identiteedist, aga mitte kindlasti nüüd, et minu esmane idee on olla, et meil oli elukutse, on olla eestlane, et see on lihtsalt loomulik asi, ma olen eestlane sündinud, aga noh, see ongi kogu lugu, eks, et on paljusid inimesi, kes nagu lähevad välja ja siis püüavad hakata teist keelt rääkima ja nii edasi, et ma olen siukseid, eestlasi ka kohtunud, tulime meelde, Atlantas oli üks meievanune umbes ja ta rääkis nihukese kõva aktsendiga eesti keelt, ma mõtlesin, et no ta peab vähemalt olema mingi teise põlvkonna seal üles kasvanud, et ta noh, eesti keelt nime oskab ja siis kui ta hakkas inglise keeles rääkima, see oli veel hullem. Nii et noh, ja siis tuli välja, et Anisse hiljuti Eestist läinud niuksed asjades Kaisa, sa said nüüd järele mõtelda, võib olla näiteks kas või seda, et me oleme kindlasti natuke tolerantsemad, kui me siis kui me siit võib-olla lahkusime, kasvõi see, et iga maa on isemoodi, kultuur on isemoodi. Ma arvan ka, et me võime julgesti ennast maailmakodanikeks nimetada ja seda Eestis olles või Eestisse jäädes kindlasti oleks keerulisem teha, või kasvõi kui kuulata paremale vasakule kostab seda, et mina ei läheks iialgi Eestist ära, et noh, et seda saab väita siis, kui sa oled igal pool käinud ja siis öelda, et ma ei lähe Eestist ära, siis ma nagu seda aktsepteerida, aga kui sa ei ole aiast välja läinud seesama aiaäärsel tänaval laulio sellele nii mõtte taga ka see tähendab see, et sa pead olema ju käinud kuskil, et siia tagasi igatseda. Jah, tolerantsuse suhtes seda, et me ei saa hinnanguid anda teistele kultuuridega, rahvustele või teistele, ükskõik, mis asjadele inimesed on, sellised on ja teiste inimeste asi ole seda hinnata, vaata eks ju. Ütle, mis puutub, ma ei tea, geiliikumine ja nii edasi, eksju, et Eestis on palju, jälle tuleme netikommentaatorid palju niisugust negatiivset suhtumist, et minu asi ole see, eks ju, et keegi teine tahab teistmoodi oma elu elada või rassism teise teistsugune nahavärv. Ei me ei saa nagu näpuga näidata, kellelegi öelda, et vot sa oled sihuke, sellepärast sa näed teistsugune välja või et sul on teistsugune eluviis või noh, religioon või mida iganes, eks ju. Mul on hea meel, et te leidsite aega tunnikeseks meiega juttu rääkida, sellist rändurite elu kirjeldada. Me siin kastide kõrval istume ja peagi saab seal kodusin pirita kosel teie alaliseks ja päris kasuks. Ma ei teagi, mida teile soovida, mida teile praegu kõige rohkem vaja oleks. Ma ei tea, mis meile vaja, eks tervist nagu ikka, see on olemas, siis saab ikka hakkama. Mis seal ikka, eks vaatab, mis elu toob, kuidas seda öelda, siis? No eks vaatame siis, mis elu toob ja olgu teil tervist seda kaasa teha, sellele aitäh. Perepildis rääkisid oma elust maailmakodanikud kaisa ja anda saate tegid Tiina vilu ja Maristomba. Järgmisel laupäeval oleme jälle teiega kõike head.