Ninalood. Nii hea lõhn või selline sambla ja ja puu ja nagu v. Tere, mina siin ei tea, kus ma olen. Nii hästi lõhnav. Olen metsas, tead, ma saan siin kokku metsatundjaga tahtsin heegeldada näiteks mulle päris karujälge, linnas pole neid ühtegi, ma otsisin ja leidsin mingi tavalisem hundikoera jälje. Aga mis siin on küll nii paks mets, et selles on kindlalt tuvad karu. Metsa hinge tulebki. Tere minu nimi Emmina. Nolan Hendrik Relve. Kas teie olete hea metsatundja? Noh, metsa ääres ma siin elan, mõned arvavad, et ma elan päris metsas, aga see pole tõsi, ma elan metsa ääres, aga mets on lähedal ja sellepärast ma tunnen metsa hästi küll. Ma tahtsin küsida, et ma tahaksin hirmsasti päris karu jälgi näha. Kas te saaksite mulle seda näidata? Karujälgi oleks pidanud tulema paar nädalat tagasi vaatama, siis oli lumi ja lume peal oleks saanud seda vaadata küll. Praegu peaks otsima võib-olla mõne porise paigaga, sime silmaulatuses, seda parajasti ei ole, selles metsas, kus me oleme. Aga siis oleks näha, et Karu tagumise käpajälg on niisugune, nagu oleks keegi paljajalu metsas kõndinud. Nii et, et kui sa iganes näed talvisel ajal metsas, et keegi oleks nagu paljajalu lumes kõndinud, siis oli see karu nagu inimese jälje moodi, siis väga inimese jälje. Mood sama suur ka mitte suurem oleneb karust, aga niisugune keskmine parask varude umbes täpselt samasuguse jalajälje kui mina. Aga mitu Carrodil selles metsas elab? Metsas noh, me seisame siin minu kodust 50 meetri kaugusel, ei, oleme karu jälgi näinud, aga siit umbes kahe kilomeetri kaugusel olen ma küll karu jälgi näinud. Karud üldiselt suvel liiguvad päris palju ringi ja nad võivad üsna kümnete kilomeetrite kaupa nagu minna hoopis teise metsaosasse. Nii et nad on liikuvad, karvad näinud karusid ma olen näinud ikkagi metsas vabalt ainult siis, kui ma olen neid sihilikult vaatamas käinud ja see on siis kaks võimalust. Kevadel, kui tahad näha karu, naasis, pead jahimeestega koostööd tegema, neil on niuksed, Aru söödapaigad, tihtipeale näiteks viiakse sinna mõni lõpnud looma korjus. Karu on tohutult näljas, kui ta kevadel ärkab ja, ja siis ta käib seal samas aeg-ajalt. Ja teine võimalus on sügisel kuskil söödapõllul kaerapõllu ääres. Seal on siis pead passima ja sa tead, et varem või hiljem ta tuleb, aga niisama metsas kõndides, karuga kokku rinnutsi põrkuda on peaaegu võimatu. Aga mis loomi siin teie metsas veel elab ja mis loomad metsas päevad teevad, kas nad lihtsalt jalutavad ringi? Igal linnul, igal loomal omad kombed ja omad käigud. Siin metsast tuleb meile õue peale lausa jänku, nii et meil elas siin eelmisel suvel ilmselt kevadine poeg, kes arvas, et kõige õigem ongi õue peal süüa kogu aeg. Aga üle õue on liikunud näiteks metskitsed, need on saanud siin vaadata ja jälgede järgi on vahel näha ka, et põder on läinud üle õue. Aga metsas noh, ongi nii, ütleme kõige tõenäolisem on ikkagi metskitse, siga või, või põtra või nende jälgi kohata. Aga mis nad siis teevad siin metsal jalutavad lihtsalt ringi vä? No mets on nii nagu sinu kodu seal, nende kodu ja neil on kodus kodune olemine. Nad otsivad siin süüa, magavad näiteks paar nädalat tagasi, kui ma just vaatasin, kui veel lund oli, siis oli kitsede magamistoad olid väga hästi näha, need olid siis lumest puhtaks kraabitud niuksed laigud metsa all ja siis omad rajad. Huvitav on see, et eriti talvel on neil väga kindlad rajad, kus nad kõnnivad, nii et sa näed kohe, et on sisse tallatud loomarajad. Nii et, et igal aastaajal on igal igal loomal omad omad toimetamised ja tegemised ja nende päevad on, on täis argisagimist, nii nagu inimestelegi. Kas kõik loomad magavad talveund ja ärkavad kevadel yles? Kaugeltki mitte kõik, et talv on niisugune aeg, kus, kus iga loom peab vaatama endale mingisuguse võimaluse, kuidas ellu jääda ja noh, osa ju noh, linnud eriti rändavad meilt hoopis minema ja aga osa loomi peavad ikka talve otsa endale toitu otsima ja kevade poole talve neil kõige raskem siis kui kõht on tühjaks jäänud, ta ise on kuivanud vähesest toidust ja lumele on tekkinud kõva koorik, siis on metskitsedel väga raske ja sel ajal on väga halvad olendid nende jaoks hulkuvad koerad, kes väga kergesti vajad metskitse maha murda. Aga kas karu magab nii kõvasti, ta ei kuule midagi. Näiteks kui mina käisin ringi ümber karukoopa, kas ta siis kuuleksid Mehilinsel? Karudega oli tänavu üldse mihukene raskeid asju sellepärast, et lund oli vähevõitu ja nad magasid rahutult ja mõned nendest, nagu siin said kuulda, tegid päris hulle tempe Pegi talvisel ajal, sest nad olid üles äratatud ja tigedad. Aga kui sa magava karukoopast umbes viie meetri kauguselt mööda lähed, siis võib juhtuda küll, et sina ei tea, et seal karu magab ja karu ei tea, et, et sa temast mööda läksid. Aga kui sa otsesele pesasse komistad, siis on halvad lood. Kasva norskamist välja. Kuule, norskamist ei kuule, aga kui on talv ja paks lumi siis kui sa oskad vaadata, siis karukoobas on kaetud paksu lumekihiga niuke nagu valge lumekuhi ja selle keskelt ühest kohast tuleb välja aurukaru hingamise au. Selle järgi saad aru, et seal on karupesa. Aga kas see on õige, et loomad, kellel on väikesed pojad, on hästi kurjad ja siis nad tahavad inimestele kallale tulla. No kas ta nüüd siis kuri on see, kui sina saad emaks ja sinul on väiksed lapsed, siis sa kaitsed neid ja loomadel on täpselt samamoodi. Nad lihtsalt armastusest oma laste vastu, kaitsevad neid igasuguste ohtude eest. Ja inimene on üks kõige suuremaid ohte, aitäh. Kes sa üldse võib ette kujutada, nii et, et see on lihtsalt kaitsmine? Poegade kaitsmine on, ei ole kurjad. Aga see on küll tõsi, et emakaru või siis ka isegi emis ehk siis seaema võivad inimesele kallale minna, kui sa näed metsas pisikest loomapoega ja tahad teda silitama minna. Aga mida siis inimene peaks tegema, kui ta põrkab metsas kogevad ta selle vihastanud emaga kokku. Hästi aeglaselt rahulikult käituma, mitte teha järske liigutusi ja vaikselt minema kõndima. Kannigal loomal, loomadel on, no näiteks hiirel, kes ka metsas elab, on 12 poega. Karul on tavaliselt kas kaks poega ja näiteks põdral on ka kaks või üks poeg, aga mitu muna muneb iga lind? No ma olen kõige rohkem näinud, munasid ühes pesas põldpüül ehk nurm kanal, seal ma lugesin 16 muna kokku, aga näiteks kiivitajal ma olen harilikult näinud nelja muna pesas. Aga kas see on õige, et kui ma lähen munad, loen üle, siis lindiade oma pesa maha? Tähendab on rahvas arvanud, et, et inimese hingeõhu lõhn jääb pesale juurde, sellepärast lind jätab pesa maha. Nii võib mõelda küll linnuema, kindlasti näeb, et see pesa juures käid ja kuna ta on pisikene, siis sa oled tema jaoks nii suur hiiglane, sa hirmutad ta võib-olla nii ära, et ta ei julge tagasi tulla. Siis munad jahtuvad ja sealt ei tule, poeg. Kas loomad ja linnud saavad omavahel hästi läbi või nad ei lihtsalt ei panegi ühtteist tähele. Kõikidel lindudel-loomadel on omavahel mingisugused suhted, mõned on sõbrad, mõned vaenlased ja tegelikult võib ka nii võtta, et see on nagu üks suur pere nagu linn. See on niisugune linn, kus on mitmekorruselised majad, sest seal üleval ladvas elavad ühed tüve peal elavad teised, maapinnal elavad kolmandad ja neil kõigil on omavahel niisugused keerulised suhted, nii nagu linnas inimestel igasugust leidub, seal. Ma nägin, kuidas üks-ühele krokodille läks siis linn suhu ja puhastas ta hambaid. Ja see on mõlemale mõnus, sest lind leiab sealt süüa ja krokodill saba, hambad puhastatud. Meil näiteks niimoodi, et Sa võid vahel näha väga harva küll umbes sellist asja, et, et lamba seljas on üks lind ja võtab sealt näiteks endale kevade pesa tegemiseks natukene vill näiteks või teine on seal lihtsalt pärast, et loomade ümber on alati rohkem putukaid kui mujalt, leiab seal omale nokapoolist midagi. Et niisugused sidemed on, on siin meilgi loomade lindude vahel. Aga kas igas metsas käivad jahimehed ja miks üldse lubatakse loomi maha lasta? Kui oleks niimoodi, et inimesed üldse ei oleks, siis siis loomad reguleeriks ja loodus reguleeriks kõike seda mingisugustesse piiridesse, aga inimene on juba looduse tasakaalust välja löönud ja need on niimoodi, et seesama inimene peab siis seda ka mingil kombel tasakaalus hoidma. Sellepärast jahtimine hoiab teatud piirides teatud loomaliik, et püsiks mingisugune tasakaal. Aga seda on siis inimeste enda jaoks vaja, mitte metsa jaoks või. See on ikka ka metsa jaoks, sest praegusel ajal on näiteks niimoodi, et kiskjaid hoitakse väga vähe, metsas lastakse olemas olla ja selle tõttu on niimoodi, et kui inimene jahiks näiteks metskitse ja metssiga, siis kuna kiskjad ei ole piisavalt, kes Tarmo piiraks, siis nende hulk kasvaks aga suureks metsas ja seal tekiks igasuguseid asju, alates sellest, et metskitsedel tekiksid mingisugused sellised suured tõved, mis levivad laialt ja need tapavad või, või nad muutuksid paljudele taimedele kahjulikuks, söövad paljusid taimi suutumaks ära näiteks. Kuidas saab olla nii, et talvel on puud ainult puust, aga kevadel tulevad kuiva puutüvest lehed välja. Kas need leed on siis nagu kogu aeg talvel ka selle puudide sees? Lehed on punga sees, kui sa võtad ühe punga keset talve lahti, siis kui sa võtad sealt need soomused ära, tuleb välja, seal on pisikesed lehe lapsed juba kõik omamoodi kokku keerdunud ja valmis ja nad ootavad ainult kevade märguannet, et välja tulla. Ma sain maal kasemahla ja vahtramahla juua, kas iga puu seest saab mahla võtta näiteks kuuse seest kuuse, Vahlaja? Mahlon nendes puudes, kellel on lehed ja see on niisugune asi, et mahl on lehelaste toit, ehk siis lehed saavad alguses kasvama hakata selle najal, et hüvest tuleb meile suhkruid, neile toit ja selle tõttu nad saavad kasvada. Ja sellepärast on lehtpuudel just vajab mahla, aga kuusel on okkad ja temal on nüüd okkad talvel ja sellepärast ei ole tal vaja kevadel nii palju midagi juurde kasvatada, nagu lehtpuudel temal mahla ei ole. Kui ma selle mahla väljalaseni ära joon, kas siis lehtedele ei jäägi midagi süüa? Siis sa peaksid neid auke hirmus palju sinna tüve sisse tegema, et kas ühe augu jämeda kase sisse teed, siis sellepärast ükski leht kasvamata ei jää. Aga sa pead selle augu küll väga hoolikalt kinni panema, pärast, et sealtkaudu seenhaigused puu tüvesse ei läheks. Kas see on õige, et kui sa puud puudutad, siis ta annab sulle jõudu. Minu vanaema käib metsas ja võtab puudelt. Et jõuda, no peaaegu kõikide maade rahvad on niimoodi arvanud ja see on natukene selline asi, et kui sina pead puuduma vennaks või õeks, siis ta ongi sulle vend või õde, aga kui sa pead teda oma vaenlaseks ja kirvega teda raiuma lähed, ta küll jõudu ei anna. Minu arvates kõige ilusam puu. No minu jaoks on kadakas kõige armsam, sellepärast et vaatame, kas siin ka mõni kadakas kuskil kadakas on ju nii väike, ta ei paista üldse silma, aga samas on ta väga sitke ja vastupidav ja ta peab igasugustes rasketes oludes vastu, kus teised puud ja põõsad. Aga ta ei suuda. Ja ta elab hästi, kaua ta niisugune tähelepandamatu, aga väga sitke see mulle meeldib. Aga miks kevadel metsas kõige parem lõhn ja kõige ilusam käia? Kevad on ju täis looduse jõudu, siin on tohutult palju niisugusi, jõude, mida muul ajal aastast ei ole, kui on meil munadepühad, seal on umbes niimoodi, nagu nüüd tuleks munasest välja tibu ehk kevad ja paljud maailma rahvad on alati arvanud, et kevadest algabki uus aasta ja selles mõttes ta algatki, et siin tuleb korraga palju uut välja ja sellepärast on kogu loodus täis tärkava looduse jõudu. Aga miks mõned ütlevad pahaselt, et mine metsa kuigi mets on ju tegelikult tore koht. Jah, minu meelest on see ka ja, ja selles mõttes niisugune hea soovitus, et mine metsa metsa peaks ikka rohkem minema, kui, kui praegusel ajal metsas käiakse, sealt leiad ikka igasuguseid üllatusi. Avastus. Aitäh rohkem küsimusi mul ei ole. Palun ja mine rohkem metsa. Mina küsimustele vastas metsatundja Hendrik Relve. Miina lood, kirjuta piimakohv, esitab Külli Teetamm, toimetab Tiina Vilu. Helirežissöör on maris Lambaninalood.