Et me kaotasime nii äkki nii ootamatult toredast sümpaatse kolleegi Viktor Gurjevi On lausa raske mõelda et teda enam ei ole meie keskel, mina tunnen isiklikult teda juba 30 aastat ja võin öelda, et ta on väga tore kolleeg, väga tore inimene oma isiksusega. Oma aktiivsusega on nakatanud alati kõike, mind isiklikult küll. Ma olen temaga väga palju koos teatrilaval olnud ja tööd on väga palju koos olnud kontserte. Näiteks minu esimene osa Teatris ohvenbachi Hoffmanni lugudes koos temaga esinedes. Olime siis veel õpilane muusikakoolis ja tema pedagoog. Ma ei ütleks, et oleks olnud mingisugust seina meie vahel. Tema võttis mind ja kõiki teisi noori. Kolleegidena ja abivalmis oli ta alati Tšaikovski ooperis Jevgeni Onjeegin. Tema laulis Klenskit, mina Volgat. Ka sellest on väga tore mälestus, neid võiks veel väga palju palju nimetada. Ma ütlen veel kord, et väga-väga suur kaotus. Viktor kurjelist kõneldes seguneb veel minevikuvorm olevikuga nagu märkasite Eesti NSV rahvakunstniku Urve Tauts jutuski. Küllap jääb see veel kauaks nii vähemalt mõttes. Elulugu, mille võiks pealkirjastada Narva töölispoisist juhtivaks ooperisolistiks vabariigi rahvakunstnikuks ja konservatooriumi professoriks rektariks. Sadadesse ulatuvas laulu ja 42-st teatri rollist on elavad mälestused kuulajate hinges arvestatav osaga lintidel Eesti raadio fonoteegis. Maestro õpilased ja õpilaste õpilased teevad teatris tänast ja homset päeva. Tema 70 ühte eluaastasse mahtus nii palju, et sellest oleks jätkunud mitme mehe viljakaks elutööks. Mis peitus selles väliselt nii leebe siia tagasihoidlikus inimeses, et ta nii palju suutis. Mälestuskillud ehk annavad osaliselt Kivastuse. Palun. NSV Liidu rahvakunstnik Tiit Kuusik oli Viktor Gurjevi esimene lauluõpetaja. Minul oli see selles mõttes huvitav, et mina olin kah esimest aastat pedagoog, siis hakkasin seda pedagoogitööd pääle. Kahjuks see aeg jäi väga lühikeseks, kuna nagu kõigile teada, tuli see kohutav sõda mis viis meid lahku magamisVictori kohta, ütelda seda, et ta oli väga korralik, käis korralikult tunnis ja pull jäi niisugune mulje, vähemalt et me mõistsime 11. On räägitud sellest palju, et tal ei olnud võib-olla mitte kõige paremad eeldused, aga ta oli täismees, kui ta hakkas teie juures õppima ilmselt tema töökus ja tahe oli väga suur. Seda küll jah, ega tal ei olnud, mul oli isegi väikselt kahtlusini ulatuse suhtes. Aga nagu me nägime, see arenes pärast ilusti välja ja ja oli ka teatrit 900 täitsa piisav. Olime tihti koos laval ja teater on alati peaaegu või peaaegu alati suures Tenurite puuduses, fenoolid on defitsiidis. Siis oli Victoril sel ajal ka väga palju tööd. Ta peaaegu kõikides lavastustes oli tegev ja tegigi opereti vahepeal. Noh, et omale kah midagi natukene lõbusamalt pakkuda. Kuna Estonia oli too akord nii tenorit vaene siis pidi ta laulma ka neid partiisid, mis hoopiski ei olnud otseselt tema häälega kooskõlas. Mida ütlete teie kui, kui pedagoog? Ja kui kolleeg, kui selle teatriinimene oli see tookord õige, oli see häda vajalik ja kas oli sellest temale kahju või kasu? No hädavajalik oli see kindlasti. Ja see seadus tingis ka selle, et ju siis oli õige. Aga ta ennast ära oleks katkestanud, seda ma ei saa ütelda, ta laulis veel oma 70 aastasel juubeli kontserdilgi vilise, nii et järelikult olid veel jäänud varud järele. Eesti NSV teeneline kultuuritegelane Harri Kõrvits kohtus Viktor Gurjevi ka esmakordselt Jaroslavlis Eesti riiklikes kunstiansamblites kuhu mõlemat kutsuti tööpataljonidest. Olukorrad ju me teame, seal ei olnud kuigi kerged, kui ta oli mehiselt talunud kõik selle raske talve. Ja mäletan, ta oli alati niukene, aktiivne, optimistlik ja mehine, kui ma nii lasen silme eest läbi kogu aja milla teda mäleta, Ta on siis peab ütlema, et see joon jätkus ja süvenes ja jäidele omaseks kuni viimsete kohtumisteni. Ta laulis alguses Me RK kooris oli nii tagasihoidliku ütelda reamehe kohapeal. Aga kui meenutada seda, kuidas ta pärast suurt võitu saabus Eestisse, siis peab ütlema, et ta oli oma nende päevade muusika Eeessenili tubli võitleja sõdur, kes oli saanud karastuse nii oma maailmavaates, oma suhtumises elusse kui ka oma vaadetes kunstile. 1942. aasta jooksul tegi ta siis koorist hüppesolistiks juba tookordse džässorkestrisse, mida juhatas Rostislav melt kuulav. Ja ma mäletan, tema esinemised alati olid rahvale väga suureks elamuseks. Oli tore, ta valdas vabalt vene keelt ja paljud Nõukogude tookordsed võitluslikud laulud, jaga lüürilised laulud jõudsid tema ettekandes väga nii soojalt ja vahetult kuulajateni. Ma arvan, et, et kokkupuutumine Aleksander altariga, tema eeskuju ja küllap kra konsultatsioonid aitasid kaasa tema häälekooli kujunemisel. Ma peaksin rõhutama seda, et mul tundub, et Victoria see oli haruldane niukene, looduslik talent sest ma mõtlen, et ei ükski häälekool säärane noh, akadeemiline. Ma mõtlen ja reeglitest kinnipidamine ainult ei oleks andnud talle võimalust laulda hiljem ju sääraseid väga erinevaid ooperirolle kus oli ühelt poolt lüürika tarvis, teiselt poolt dramaatilist, nii et ta oli midagi taolist. Eelkäija kauge eelkäija Karl Ots, kes me teame ka aastakümneid pidas vastu väga erinevates ooperirollides tänu jõustuma, arutlusel sihukesele, looduslikule toredale, talendile ja muidugi niukene vaoshoitus ja ja korrektsus ja korralikus enda nõudlikkus enda suhtes, see aitas Viktorid alati olla vormis ja, ja suhtumine oma ülesannetesse, oma kunsti, see oli. Ma arvan ka hiljem tema enda pedagoogitöös suureks eeskujuks tema õpilastele, tali niukene suhtelise sisemise distsipliiniga, mis ei paistnud sugugi välja, ta nüüd vähemalt pean nüüd minema või ta tegi ära rahulikult, see oli kõik nii toredasti nagu loomulikult. Ja ma kujutan ette, et tal ei olnud vist Niukest stressi selles mõttes, et ta pidi nüüd siit varsti minema nüüd teise ülesande juurde, ta lahendas selle loomulikult, nagu tal oleks, aga küll, aga tegelikult ootasid teda uued ülesanded, nii et see oli tema juures üks haruldane iseloomujoon millest tõesti oleks ja alati kõigil eeskuju võtta. Nojaa. No Küllo. No. Mul onu. Valter Ojakäär Eesti Raadio estraadiorkestri kauaaegne mängija Viktor Gurjevi pidev koostöö Eesti raadio estraadiorkestriga algas varsti pärast selle kollektiivi formeerimist. Kestis läbi neljakümnendatel, armastate teise poole läbi 50.-te aastate ja ulatus veel kuuekümnendates segi. Minu isiklikud mälestused Viktor kurjevist ulatuvad tagasi. Oli ühel 45. aasta sügispäeval tollases Tallinna merekoolis sisustatud Eesti raadio ajutises stuudios Eesti Raadio estraadiorkestriproovil kus mul esmakordselt oli võimalus kaasa mängida Viktor Gurjevi lauludele. Neist lauludest oli tookord hästi populaarne ja on ka tänini populaarne. Edgar Arro kodulinn Tallinn. Peaaegu kõik tollased heliloojad, kes meie orkestriga koostöös olid, tõid oma laule ka Viktor Gurjevi esituses rahva ette. Selle kõrval oli Viktor Gurjevi repertuaaris ka teiste nõukogude autorite laule. Ja populaarsed olid olid tema laulduna ka mitmed itaalia laulud. Iseloomulik on veel see, et ta tuli proovi alati põhjalikult ette valmistatud, aga võib olla on see üldse teatrilauljate professionaalsuse tunnus. Sama võib öelda Georg Otsa elaneeluse ja teiste kohta kes käisid teatrist estraadiorkestri solistideks. Neil oli repertuaar alati hästi selge. Laulu ei pruukinud koos orkestriga enam õppida, vaid töötati välja juba laulukujunduslikku külge. Peab imetlema Viktor Gurjevi energiat ja töövõimet neil aastatel, kui tema õlgadel oli peaaegu kogu Estonia tenori repertuaar. Käia sisel estraadiorkestriga laulmas ja mitte ainult stuudios, vaid ka väljasõitudel. Kui seda otsene teatritöö vähegi võimaldas. Kunstnikuna oli Viktor Gurjev väga printsipiaalne tai suhtunud estraadi, nii et ooper on suur kunst, seal on vaja pingutada. Estraadi võib ka kergemalt võtta. Kuigi nad olid Merkuuloviga head sõbrad, võis mõnigi kord orkestris istudes jälgida, kuidas nad mõnegi küsimuse üle päris ägedalt vaidlesid. Camirkulovi olnud nende hulgast, kes kohe esimesel momendil järele annab. Aga kõik need loomingulised diskussioonid tulid asjale kasuks, sest selle taga oli soov panna välja maksimum. Ja saada niisugune tulemus, mis endale hiljem enam midagi ette heita ei lase. Kui ka oma Tikas. Viimi. Eesti NSV teeneline kunstnik Voldemar Kuslap on Viktor Gurjevi õpilane. Minu lapsepõlveaastatel oli raadio põhiline kultuurivahendaja ja nendest aastatest jäi Viktor Gurjevi hääl. Nimi kõrvu olid ju paljude teiste lauljate kõrval sagedaseks esinejateks raadios kuulus ansambel Viktor Gurjev, Georg Ots ja Gennadi modelski. Esmakordselt kuulsin ma neid esinemas seal ilmselt 50.-te aastate keskel Elva kultuurimajas. Nad olid ka oma aja niuksed, tõelised muusika, propageerijad. Nende kava oli üles ehitatud seal populaarsetest rahvalauludest, laululauludest kuni populaarsete klassikaliste paladeni, nii et kontsertitel oli igale kuulajale midagi. Sellel kontserdil eriti kirkalt mulle on meelde jäänud Gurjevi poolt esitatud Vašeki kogutamise aarias metana ooperis müüdud mõrsja. See oli niivõrd värvikalt tehtud. Ma esmakordselt seda lugu kuulsin. Et see mulje on mul värske tänase päevani. Teistkordselt puutusime juba kokku, kui ma astusin konservatooriumi, ma mäletasin, et lauluosakonna sisseastumiseksamitel lennukate kulmudega nihukese avalaja sõbraliku näoga väga julgustavalt sõbralikult elas meie abinaga pooleks sisseastumiskatsetele kaasa. Ja seal on teine niisugune tõdemus, et meeldiva kunstniku näol on tegemist ka väga südamliku ja toreda inimesega ja seda niisugust esmamuljet süvendasid ka edaspidised kontaktid. Kuna ta oli ise tõsise ja sihikindla tööga saavutanud selle taseme siis ta nõudis ka oma õpilastelt tööd raamlauludes. Ta ütles, et kõik on olemas, noodis kirjas osake ainult seda välja dešifreerida. Ja just nii muusikalise kirjaoskusele pani ta suurt rõhku. Üldkokkuvõttes muidugi. Me võib seda öelda, et nii nagu igal tippsportlasel peaks oleva treener nii ka igal lauljal peaks olema üks niisugune nõuandev inimene, kelle poole võid pöörduda oma vokaalsete probleemide ja muredega. Ja, ja selliseks inimeseks ma ütleksin, isegi vanemaks vennaks või isegi isaks oli meile tema, säilitades oma elu lõpuni niisukese erksa huvi ja. Analüütilise võime jälgis ta oma nooremate kolleegide oma õpilaste, aga samuti ka meie teatritöid tegemisi erksa huvi ja kaasaelamisega vahel ka murega. Ja oli meile tõesti nii erakordselt. Ja heaks vanemaks kolleegiks. Eesti NSV teeneline kunstitegelane Venno Laul võttis Tallinna riikliku konservatooriumi rektori ameti üle Viktor Kuurjevilt. Olen temaga koos töötanud konservatooriumis 13 aastat ja olen sellest ajast olnud pikka aega ka konservatooriumis administratiivtöö, esialgu dekaanina, siis prorektorina. Meie kokkupuuted on olnud just seotud konservatooriumi juhtimisega ja võin siin iseloomustada Viktor Gurjev konservatooriumi rektorit. Gurjev oli igas olukorras kõigepealt väga inimlik. Ta otsis alati niisugust lahendust mis kedagi ei riiva. Ta tahtis alatu olla kõigi vastu. Kõigepealt hea. Ja Ta oli kantud alati südamliku, sest ka kõige keerulisemate küsimuste lahendamisel. Kui me nüüd leinapäevadel panime konservatooriumis seinale tema portree leinaraamis siis sealt vaatab taastuva häbelikult naeratades justkui vabandades et tal jäi töö pooleli. Ja peab ütlema, et nendest aastatest mäletan teda nii, et ta alati heatahtlikult südamlikult kõigepealt naeratas ja siis hakkasime probleeme arutama. Tal ei olnud niisugust tormamist nagu me tänapäeval paraku juba enda ümber igal pool näeme. Ta oli tasakaalukas, rahulik. Temaga sai alati kõigest pikalt ja põhjalikult rääkida. Ja veel üks väga väga tähelepanu väärne. Ja hea joon oli tema juures, et ta suhtus kõigisse inimestesse ühtmoodi. Ei valinud omale vestluskaaslasi ametite järgi. Jaga otsustusi ei langetanud mitte sellest lähtudes, mis amet kohal keegi oli, vaid püüdis olla väga objektiivne. Ja seda taga tõesti oli. Nii, ta võitis konservatooriumi töötajate siira lugupidamise. Kõigepealt kui inimene ja alles teises järjekorras nagu avaldus tema juures siis administraator, mida rektor paratamatult olema pidi Minu. Estonia teatri dirigent, Eesti NSV teeneline kunstitegelane Vallo Järvi Viktor Gurjevi saime me kokku nii-öelda õpinguaastatel. Me olime, õppisime ühel kursusel Tallinna riiklikus konservatooriumis. See oli pärast seda kohe. Tema tuli tagalast, mina olin siin olnud temale minust vanem, muidugi 10 aastat on meie ajavahe. Aga tol ajal oli see ajavahe, ei lugenud midagi, kes tahtis õppida pidi õppima, kuna konservatoorium tehti alles lahti, äsja avati ja mina asusin siis dirigentide klassi ja tema lauljana. Ja ennem kui Concetooriumi jõudsime lõpetada meid värvati Mõlemit 49. aastal riiklikus teatris. Estonia minutit, dirigendid, lauljad kuna tenorit kriis oli suur siis otsiti konservatooriumist inimene, keda arvati, kes suudaks seda tenori kohta täita. Tema õigustas ennast igati Estonia teatris. Ja 51. aastal, kui me lõpetasime, siis ta oli juba päris öelda staažiga laulja. Suurem töö oli minul. Viktor Gurjevi kava mäletan maskiballilavastus. Verdi maskiball, see muidugi nõuab niisugust tenorit. Kuidas öeldakse Itaalia tenorit. Viktor Gurjevi oli sümpaatne hääl. Kuid Me teisest küljest, nagu ta armastas ise ütelda, et tema ei ole mitte esimene tenor, vaid tema on teine tenor, selles mõttes tema justkui oldi teatavaid kõhklusi, kas Verdi materiali partiid sobivad temale kuid asja käitutakse täiesti, õigustas ennast selles osas. Temal oli see hea voorusetama, sidus ennast kogu aeg partii laulmise ajal muusikaga otseselt tähendab temale ei olnud mitte see vokaal ega, ega see tooni tegid lähenemine niivõrd tähtis, kui temal oli tähtis süvenemine tervesse muusikasse, said hea ansambli laule õpetama, sulas partituuri, temaga oli hea töötada selles mõttes, et teda võis juhatada, teda sai juhatada ja tema allus ütleme, interpretatsiooni dirigendi interpretatsiooni ja tema otsis sinult tuge kogu aeg. Ühesõnaga, kui meil oli mingisuguseid lahkhelid, siis me siis me kohe seda klaarasime, rääkisime vaheajal, võib, ma tahaks, teeme seal nii, teeme seal, no aga ütleme, tema ennast oleks peale surunud või oma vokaali oleks näidanud või, või, või midagi niisugust detava. Kõik allus muusika partituuri, see oli kõige toredam joon, temas ei olnud siin mingisugust, kuidas öelda niisugust enese esiletõstmist või, või et mina olen nüüd solist ja teie tehke, mis te seal tahate. Vaid vastupidi, tema võttis orkestri ja, ja ansamblitööst väga hästi. No muidugi, tema laulis ka niukseid partiisid, mis temal ei olnud sobivad, aga, aga ta tuli sellega kõik toime. Ja see on haruldane just minu meelest selle omaduse tõttu, et ta oli Jäkitu muusikamees. Ta esines ka operetis, meenub nahkhiirelavastus Paul Mägi lavastus seal temade keisesseni kuna tema oli rahvuselt venelane ja ta oli Narvas üles kasvanud, tal oli pisikene aktsent ütleme, teksti andmise juures muidugi perfektselt rääkis eesti keelt, aga väikene aktsendi kino oli ja meie kahtlesime Kasnemilised opereti tohime panna niisugust. Aga see lisas just sellele, kuidas ütelda, sellele essents Steni kujule ja niisugust pikantsust ja andis just aktsendi tervele sellele osale, nii et ta tuli sellega suurepäraselt toime, tal oli hea mängulust, tema oli niisugune keevaline karakter. Kui ta läks, siis ta siis ta tahtis lõputu jäägitult selle ülesande täita, seda osa teha, kuidagimoodi arvestanud teada, tahtis kohe täiuslikult teha ja päraski. Meil oli võimalus veel olla temaga mitmes lavastuses koos, üks oli meituse varastatud õnn, seal ta tegi ka ühte väga suurt ja dramaatilist osa, helilooja oli temaga. Meitus käis ise siin. Ja see oli ka üks niisugune suuremaid saavutusi minu meelest tema rollide reas. Kuigi ta neid on teinud väga palju. Ja siin pole mõtet neid üles lugeda, seda teab muusika, ajalugu, nii, mis ta teinud on. Teisest küljest on meid sidunud veel üks niisugune puhtisiklik motiiv, nimelt meie soovitasime terve rida aastaid koos teatriühingu kodus Pedassaar. Seal oli meil kohe kindel tuba, temal oli oma minu perekonnale oma tuba ja ühesõnaga meie olime seal tihedalt kontaktis, tema oli väga kirglik kalamees, seal oli veel endine Eesti raadio töötaja Gustav Teder, see oli ka Kalamees, ainult mina ei olnud kalamees, aga nemad käisid peale, et osta õnge, osta endale spinning ja tule ka meiega, tavaliselt lihad, kui vahva, paned ülikonna selga, läheb sügavale vette, võtad nuia vööle ja lööd, kuid peaks igale kaelast saadik sisse ja püüad selle kala tihelt kui hea. Ja kui nüüd nii vaadata, et et oh, ta oli orjalaulja ja siis julguse kala püüdmine justkui ei käi selle ameti juurde, aga ei, ta, ta oli väga kirglik kalapüüdja, aga pärast ma olen kuulnud, et ta tegi seal tervisejooksuharrastusega, ma ei teadnudki, et tal oli infarkt olnud ja ta rääkis mulle, et mul on niisugune asi, et ma arvatavasti pingutasin ennast üle, temal on seal elukoha juures, ilmansid, on tervisespordirada kohe metsa all, nii kui uksest välja tuled. Tema hakkas väga aktiivselt tegelema jooksuga, tervisespordiga, mulle tundub nii, ta ise ütles ka, et ma vist pingutasin ennast selle asjaga üle, et ma hakkasin liiga vanaks pärast iga aktiivselt. No vot, ja võib-olla oli siin ka üks põhjus, et see see kordustel