Finaal, mis te praegu kuulsite, on kirjutatud helilooja Hans Hindpere poolt läinud talve talimängudeks. Juubilari soovil märgib see tänase kontserdi algust ja tänane kontsert märgib viiekümnendat vahefinišit Hans Hindpere eluteel ja kolmekümnendat tema teel muusikas. Ja me alustame kontserdiga, alustab Uno Loop. Kõnni. Sinilille värvi. Lina väiksed. Rohelised pluusiga kääri kõndida. Kerge. Satasid lumevee võitlevatele punkti vaidlema ja pajukasse päiksevanni aitama. Unstas põhisele murule. Ja siis loega laulma pistis naisalge kaevu pääseda. Teevad kaadreid? Täna lindistame ühtlasi ka Hans Hindpere juubelisaate Eesti raadio jaoks, sellepärast tänastele solistidele kõikidele esinejatele mõnikord ka mõni küsimus. Uno Loop on väga kaua aega on sind perega kokku puutunud ja see kokkupuude algas vististi juba veerand sajandit tagasi või kustkohast? Ja see kokkupuude algas 1954. aastal juba veerand sajandit tagasi. Astusime koos siis muusikakooli. Tema oli siis. Tuntud pianist juba oli kirjutanud mitmeid laule mina, algaja muusikateoreetik ja nii me siis kohtusime muusikakooli sisseastumiseksamite alguses. Ma vaatasin, et niisugune minuealine küllatamanni pedagoog tundis hästi literatuuri, küsis teiste sisseastujate käest, et kust see on? Oo, see, keegi ei teadnud siis lõpuks selgeks või siis ja kui ta õde Liis Ja seal oli veel paljugi, millega Hans Hindpere üllatas ja seal ta kirjutaski oma esimesed ilusad laulud. Ja siis tuli see lõbus aeg mängides koos orkestrites vaja tantsuorkestrites. Noh, kas ta nii lõbus oli, töörohke oli ta küll, ma ei ütleks, et see eriti lõbus on öösiti mängida ja päeval muusikakoolis käia. Kohtusime edaspidi pidevalt. Kas kontsertidel? Sageli esinesin tema ansambli solistina ansambel meloodia, tänagi laulab ja Hanson mulle peale seda kirjutanud veel õige mitu laulu millest tuntumad on mustvalged pilved, vanapoisid Emmalvers. Mõned sellised laulud. Aeg oli muidugi lõbuskonna, Hans ise on väga lõbus poiss. Aitäh, jame jätkamegi nüüd Hans impere lauludega esineb Kalmer Tennosaar ja laulu jõudsid. Tee vargsi katsumas res ootavad. Reegel jääb jõusse ka Kalmeri puhul. Kaks sõna jopilarist. Tema jah, hiljuti ütles, et tema niisugune armastus on nõndanimetatud potipõllumehe tööd. See näitab seda, et Ants on väga looduslähedane ja maalähedane inimene. Kõik, mis on seotud niisuguse siiraja eheda asjaga siin maailmas tema peab sellest väga lugu. Ja mis mulle veel tundub, et ka inimesed, maainimesed peavad tantsus lugu, sellised lihtsad tööinimesed, olgu nad siis kalurid või kaevurid põllumehed Ants saab nendega väga hästi läbi, sulab nendesse. Ja mis minu meelest veel väga hinnatav joon on, et ta paneb õla alla meie isetegevuskunstile juhendab väga paljusid ansambleid, istub igasuguste festivalide žürii liides ja ei keela kunagi oma head nõu ja ta oma loomingut esmaettekandeks pakkuda just isetegevust lastega sellega ta näitab, et ta usaldab seda kategooriat. Jaa, jaa. Minu arvates väga tänuväärset tööd teeb selles oblastis. Ja nüüd vahepeal vad ansamblid. Järgmisena esineb teile ansambel karikakar. Meie järgmine ansambel, kes astub siin üles, on vanad sõbrad. Aga niikaua, kui vanad sõbrad jõuavad siia toetada karikakar välja paar sõna juttu laine ausiga, kes on karikakra vanem. Tee repertuaaris. Ansambli repertuaaris on küllalt palju niisuguseid lembelaule. Öelge, kuidas need meie juubilari õnnestunud olla. Ning nagu ikka seda kuulevad, need on tal väga hästi õnnestunud. Ja meile nad lihtsalt istuvad nagu meie ansamblile loodud. Öelge, mis, mis nipiga teil õnnestus meelitada andsimper oma ansambli juhendajaks? Ma ei tea, kuidas nüüd seda ütelda? Noh, me oleme ka küllaltki palju esinenud nagu Ants interialgi olnud sülides palju. Ja ma arvan, et võib-olla tema enda lauluga nörnane Võrgutasid teda ära. Kena ja siis järgmine ansambel, vanad sõbrad. A. Veel kooreta mitu näita heitud. Nutta? Teil olla. Varem. Platsile. Vaid ka vaid ta on olnud. Aare. O. Vaedavalikus. Ja misjaoks laulab Voldemar Kuslap justants impere laule? Assoo no kindlasti sellepärast, et nad on väga meloodilised ja. See kontakt sai alguse nii mitteteadlikud juba Tartu muusikakooli, päris lugu, kus ma väljaspool õppeprogrammi õppisin koorijuhtimist, kus mul tuli üks kord tunnis laulda või tähendab keerida tema koorilaulu vistoli, kündja laul. Aga niisugune esimene teadlikum kokkupuude oli kusagil. 60.-te aastate keskel ansambli meloodia proovides ja hiljem ka kontserditel ning peale selle naguniisuguse sõprusega ja tihedama koostöö tulemusena. Ta kirjutas üsna mitmed-mitmed, estraadilaulud mulle. Üks esimesi oligi seesama, mis jaoks, mida on lauldud peale eesti keelega saksa keeles seal kontserdil viibides ja vene keeles nii Moskvas, Leningradis kui mujal. Peale selle on ta kirjutanud üsna mitmeid romansse. Ja nüüd niisugune viimane suurem koos tööli 10 laululine lastelaulude tsükkel mis ootab nagu esiettekannet. Nagu meelepeet rebis sinu Jaoks. Nüüd on. Pean meeles, pisar laugel. Kui hellalt hoolikesi alati. Saab esimese minu jalgu suvesid mullu. Kui sa keetsid maitsvaid Marii Anatoli Paali ja maakera. Kui seen No kui viibin sinust eemal Kõik võõrad naised silmi tee. Nad kiusavad mind, hävi, tuul, lausa laevadel, läbivus, sess näimist üpris abitud. Mis minuga alati? Ja teab veel, mis ei teeks. Kui ma ei keelaks. Seepärast juba praegu ma enda peale kaeva ja põlvili suue. Ta elas maa. Riia maantee oli siin onu. Jaamal. See oli üks nendest paljudest lauludest, mida Hans Hindpere on kirjutanud. Estraadikavadele ja nende lauludega võibki juhtuda ja nagu selle laulu pannähtuste juhtunud niisuguseid muutusi, et laul võib kas paroodiaks muutuda või vastupidi, paroodiana mõeldud laulu võidakse hakata tõsiselt mõtlema. Mul on olnud võimalus mitmes kavas kaasa teha millele on kirjutanud muusika ja ma pean ütlema, et tema muusikat on kerge laulda hüsselist rattal, muusikat, mis on kirjutatud antud kas siis sissejuhatuseks või lõpetuseks. Ja kui tekibki mingisugune niisugune ootamatu, on mingisugune moment, kus ei saa nagu ruum see helilooja tahab kui Ants ise või siis seisab hetkega selgeks ja siiamaani on kõik laulud õnnestunud rahvale nagu mina tean, nii palju, kui ma olen reisinud vabariigis nende kavadega on see muusika meeldinud. Ja enda nimel, aga ma arvan, et publiku nimel publik minuga ühineb täna maestrot toreda ja muusika eest. Ja nüüd pöörduma ajas tagasi umbes 30 aastat sellesse perioodi, kui Hans Hindpere õppis alles ja oli koolipoiss, kõige tavalisem koolipoiss. Ja mis ajast pärineb peale matemaatika ja grammatikaülesannetega Hans Hindpere esimene ooper, operett, vanad rebased, laanerebased, näete, see on nii kaugel tagasi, et siin ei ole isegi minusugusel midagi mäletada. Aga selleks pean paluma siia Uno Kreeni. Täna on tänaseks books, on taastatud sellest mõned laulud ja esitab neid Uno Kreen. Koomilise osatäitja Juhani Kublee Mis? Aastaajal. Ja iga. Niisiis ei käi ja, ja ma olen kogu aeg, et ta toob ja. Vaipa aeglane. Ja palun, kuidas te tegite seda, siis tähendab mitte esitust praegu. Ütleme, Ain peab muidugi nimetama seda, et nagu ikka öeldakse 30 aastat tagasi või isegi rohkem 31 ja pool aastat tagasi. Kolm Rakvere koolipoissi võtsid nõuks teha Ühe opereti. No me pinginaabriga, Kennaadi Sudela oli niisuguse kirjanduslike kalduvustega noormees. Tegime sisele libreto ja see oli umbes midagi selletaolist, nagu need praegu need filmid oleme näinud. Kilp ja mõõk või eriti hakkab mulle üks asi silma, kui ma vaatan seda. Poola filmi kapten Kloss. Las ma vaatan, et ei tea, kust need poolakad on selle meie materjali 20 aastat hiljem kätte võtnud ja ära virutanud meie käest. Väga palju ühtelangevusi on, et lihtsalt väga tuttav tuleb ette kogu see film. Muidugi meil oli tehtud ta, nii nagu operett peab ikka olema, seal olid armastajapaarid. Kas see tuli esiettekandele siis ka tol ajal või? Kahjuks oli niisugune asi, et kui me seda operetti tegime, siis oli, jõudis kätte meie keskkooli lõpetamise aeg ja jäi ja lavaproovid, meil käisid ja seade proovida, me ise olime enda arvates jõuame ikka sellega mõttelised, jõuame sellega õigel ajal lavale, aga kahjuks nagu öeldakse, töö hakkas seda kunsti segama, nii et me pidime hakkama keskkooli lõpueksamit tegema ja lihtsalt me ei jõudnud teda välja tuua. Et täna on esiettekanne Aga nüüd esineb Saku maaviljeluse Instituudi puhkpilliansambel. Selle ansambli jaoks on Hans Hindpere viimasel ajal kirjutanud. Küllalt palju. Ma paluksin siia mikrofoni juurde orkestri nii ja kinga ette rahuldaks meie uudishimu ja ütleksite paari sõnaga kuivanaal see orkester. Mis seos on sellel ansambli verega? Praegu siin viibiv kollektiiv on kuueaastane. Väga noor. Ja umbes sama pikk on see aeg, kui me tänane juubilar kirjutas, esimese pokkeriloo. Arenevad täna kuuldud mass on samuti kuu aega või tähendab kuus aastat kuu aega tagasi, umbes Sakus ühel üritusel. Tänane juubilar viibis, sai niisugune väljapressimine talle esitatud, kirjutas siis selle loo ära ja on tänaseni kirjutanud juba päris hulga head muusikat. Mismoodi see tee ansambli võidan, orkestri tööst peegeldub, on teil valida puhkpillimuusikat ju küllalt laialt diapasooniga. Me oleme seni mänginud kõik Hansu lood mälestuste kirjutamise, jumala ja miks väga hästi kirjutatud. Ja loodame, et ta seda joont jätkab edaspidi veelgi rohkem leiab aega just nimelt puhkpillimuusikat kirjutada. Sest nagu on senikirjutatu näidanud, on tal väga õnnelik käsi. Need, kes siiapoole ansambel meloodia on, ansambel, millega Hans Hindpere 10 aastat tagasi Tallinnas töötas, töötas ansambli kuulsaks. Praegu tundub, et seda ansamblit nagu ei tohiks enam olemas olla. Jah, nii öeldi televisiooni saatelauliku lehed, kus oleks õigel, ütles, et seda ansamblit enam ei eksisteeri. Kui võtame seda, siis järelikult Hansson teinud meiega mitte 10, vaid kaheksa aastat tagasi lõpetas ta meiega töö, nii tugev tööd, et me oleme suutelised siis selle, nagu öeldakse, vana rasva peal ka praegu laulma. Kuigi praegune siiski eksisteerin veel. Öelge, kuidas Ants imperesist T8? Kas seda nii tugeva põhja sai panna? Me teame siin natuke enese üle uhked olema sest tänu meile on Hans Hindpereansambli juht ansambli juht, nagu ta praegu on, mitte sellepärast mitte nüüd naerate, aga meie kutsusime ta enda ansambli juhiks, kui ta oli veel Tallinna riikliku konservatooriumi tudeng. Need alustas meiega, kogemused sai, neist koos tuli vastastikune. Tema õppis meilt meie temalt ja tänu temale saime niisuguseks Aldambiks, nagu me kunagi olime. Täna ei olnud küll klaveri taga Hans Hindpere, aga eks neid kordi, millal Artur on laulnud ja Hans Hindpere on olnud klaveri taga, on olnud nähtavasti mitusada ja seda küll astronoomiline arv väga palju. Me oleme imporiga laulnud, teiseks on ta mulle kirjutanud ka ise palju laule. Ja muidugi laulud on hästi lauldavad ja laulud on kirjutatud ka igas vanuseklassis olevale lauljale, samuti ka kuule Nataljale. Laulusõpradele on siis nii, et kaheksa aastased Ja pool. Aastat. Nordi poolt. Minut vaatriöö aga. Aga mind ei näe meresaar, keda ta napsituba Ja.