Möödunud nädala lõpul lahkusid Tallinnast kodumaal külaskäigul viibinud väliseestlase abielupaar Lola ja Peeter kambroomid kelle alaline elukoht on New Yorgis. Meie mikrofon kohtas neid lõbusas sugulaste ringis kohvilauas. Te ei ole ju kaua aega enam olnud Eestis, eks ole, Te olete siit ära juba 35, A 35 aastat, järelikult pilk eestisteridel võrdlemisi udune. Ega te vahepeal ei ole ju siin käinud, ei ole, missugune oli teie arvamine eestist? Tõlkes räägitakse Maila elus näinud nisust, vana käidi nii ja, ja siis seal ja siis seal veel parandada trükiš teadsi, Rock tema tunneb veid live jahel, et liig kallis, seisabki mäkke maalitud pildid, mis kunst tuhandetele rublani maksavad. Mina ei teaks nii põlev temal seletab Kreekal plaan oma äraselt, no seal õigus, temal silmad, paastuautol, möll küll kodus ka, vist oli palju. Ei ole. Veel. Siin, mis ma olen näinud, mis mul olnud on? Seda küll, aga nüüd Visurete ja kujutlus oli siis, kui te siia tulite. No ma mõtlesin, et kõik kardavad, et kõik on nagu vangid siin, et keegi ei julge rääkidagi, keegi ei julgenud midagi üteldagi kaitsele Talivee kaubamajanduses, ma vaatasin neid asju seal sugulaste juures sugulastel, head korterit, sokke, kvartal kui praegu sugulaste untsakad minulgi kodus. Paremad. See on täisti õigemise, kust õitses Eestis ringi, käisid. Seal ta oli näinud väikestele Minul on suurepäraline Tallinn on väga puhas ja inimest jumal, nalja mängida, kenad ja uulitsa tant õega väega puhtad. Ennevanast seda ei olnud, unistada oli palju, palju mustemad tõed ja kuidas teil on plaanid, kas te tahate veel siia, tõin talle ka tuleva aasta ja nii hästi, mis ma olen näinud neid kuuld ja elandi olnud tulevast laulupidu tagasi. Aparaat ka teie partei kinnige ja Heino, siis on rahvariides väga palju rahvast, värvilised, ilusad rahvariided, tantsupidu, suurepärast tantsupidu, Nende, midagi ilusat. Ja, aga mina ikka ei tahaks seda. Nii, kui eestlased tullakse eestimaad vaatama Eesti sõprade ja sugulaste juurde ja siis peame selle. Seda külaskäiku visatakse, aga miks sa seda ei tee? No ei anna, aga miks ei anta? Kutse on saadetud, sugulased? Ei ole. Siit tuleb 106 CD, näiteks saadate kutse oma sugulasele sisaldava saab tulla, et muidu ei saa. Nemad saadavad siit eile kutseses, teie tulete siia külla. Kirjutas aga, aga, aga siis kunagi oli seal külaskäigu kutse ja siis külaskäigu viisast. Meile räägitakse nagu stenid, räägite, nüüd ma saan aru. See on just niisama kui Ameerika annaks kuskilt eskust vigu, Rootsis taheti meil tulla, mäletab, et aegki saadeti, mina garanteerin tegelikult. Kes saab saatkonna poolt, kui on vaja igaks juhuks seda me ei ole ka veel kuuld, et Eestil olla. Ise omavalitsus ei ole seda kuulnudki kuskile edel mitte kuskil ja keegi pole rääkinud. Mina ei tea, kas teil on nii, kui omavalitsus täiesti. Margus saab Eestis, et seal kollane valitsus ei ole alati niiviisi, et nii hästi valitsuslikku valitsusmeistrit, määrus, meest taheti maitsega heameelt teha. Hakkasime käigus. No kas te saite sisuga emaili siseministeeriumist siin lähevad ja tähendab, see siis ikka on, on ikka õigus? Aga kui ma tohin küsida, mis alal töötate minagi kaenlasse. Ahah, see on emme ja issi-emme, ikkagi enemine. Mina marini, endine, see on nagu eesti keeles öeldakse nii kui vereinsener. Laevad laevade peal, aga mina töötan elektri, Ugala, elektroLaulasmaal, Ameerika asju ma sain kätte see aeg, kui ma läksin selle Murmanski ja siis nüüd sõjaline laevasõit. Kas teil üldse mingisugust kirjandust seal käib, kas te kodumaad ka loetelu ei loe ja me mul, mul tuli koduma lend, saatsime, millalgi hakkas käima siin minemast, aga nüüd lõpeta ära. Jälle lähen ära, tellin jälle üheks aastaks kodumaad kuueks kuuks tuli ja siis sa enam ei tuld ja mina jällegi tellid. Kodumaa ja ilus lett kasseeris kodumas, kirjutatakse, vastab sellele, mis te siin nägin ja väega vastad, kõigele õieti kirjutatud. Ja seda, mis on tarvis a'la tarvis õigepti kirjutada, kui ei ole õieti kirjutanud, siit tuleb välja ikka. Meie külalisteks mikrofoni ees on täna ühingu Uus-Meremaa Nõukogude Liit, delegatsiooni kaks esindajat. Ühingu Ooklandi osakonna aktivist Luksepp Aleksander juriid ja tema arstist poeg Peeter. Viid delegatsiooni, ülejäänud kolmeliite tutvustamine ei tekita mingeid raskusi, ka nende perekonnanimi on riid. Abikaasa leidis tütar Pamela mõlemad töötavad ärijuhtidena Ooklandis ja üliõpilasest poeg Rodrigo õid. Küsimusele pika reisi eesmärgi kohta vastas härra Alexandroid. When my väädin. Oleme ühingu Uus-Meremaa Nõukogude Liit delegatsioon ning saabusime Nõukogude Liitu ühingu Nõukogude Liit Uus-Meremaa kutsel. Edasi jutustas Aleksandr, viid, et see on kogu perekonnale suureks elamus museks viibida külas nõukogude maal. Muljeid on juba kogunud nii rohkesti, et raske on momendil midagi eriliselt rõhutada. Kõik, mida seni on nähtud, on suurepärane. Muuseas, täna hommikul käis alüsaanriid koos poja Rodrikuga Siligaldsiidi instituudis ja kohe selgub ka põhjus. Härrariid seenior on juba aastaid tundnud huvi selle uudse ehitusmaterjale vastu ning on isegi omal käel väikest viisi katsetanud. Paraku tulemusteta. Seepärast oli tal eriti huvitav viibida Tallinnas silikalt siidi sünnipaigas. Kaasa viib Aleksander viid instituudist tehnilist informatsiooni Siligaldsiidi kohta. Tahaks loota, arvab silikaatsideentusiast Uus-Meremaalt, et mul õnnestub äratada selle materjali vastu mõni minu kodumaa ehituskompanii huvi. See tähendaks ju peale kõige muu kaubavahetuse laiendamist, mis on vastastikku kasulik ning kasulik ka normaalsete suhete arendamise seisukohalt riikide vahel. Arstist poeg pidurid alustas oma jutuni. Enne, kui tulime Eestisse, külastasime Usbekistani, Moskvat ja Leningradi. Olles näinud Tallinna, on meil jäänud mulje, et Eesti on üks arenenumaid vabariike. Edasi jutustas Peeter viid, et teda kui arsti huvitab muidugi eeskätt tervishoiu korraldus nõukogude liidus. Täna hommikupoole käis ta vabariiklikus haiglas, kus ta viibis mitme operatsiooni juures uus-meremaalasest arsti arvates. Muuseas ta töötab ise praegu Austraalias, on professionaalne tase meil siin kõrge. Teilt võib nii mõndagi õppida, ütles Pidriid. Ja lõpuks avaldasid kõik delegatsiooni liikmed ühiselt mõtet, et kunagi tuleks tingimata uuesti tulla nõukogude liitu ja sel juhtumil ei jääks reisikavast muidugi välja ka Nõukogude Eesti. Tallinn ja tema inimesed on neid ära võlunud. Oma sõbralikkuse ja külalislahkusega oli härra Aleksander riidi kokku petlik arvamus, mille ta esitas kogu delegatsiooni nimel. Nädal aega viibis Tallinnas abielupaar missis ja mister koolbek. Külalised on pärit Inglismaalt, kus mister Kolbek juhib üht suurt kompaniid. Tema abikaasale jaga esitasime küsimuse päris sulaselges eesti keeles. Kunagi olete Eestis olnud? Aga mis teid õieti nüüd Tallinnasse tõi? Sest Coolbet tahtis oma abikaasale näidata, kus ta lapsena Läskasvas oma kaduma ja Kaduma suurepärastest puudest loodusest ja ta ei pettunud, kui ta tuli siia noote, sõprantet. Mis teeb Coolbet, ütleb, et ta ei pettunud mitte sugugi. 35 aastat tagasi oli ta Lätis kuid loodus, õhk, puud, rohelus. Eestis on veelgi toredam suurepärasem, kui seal moor viinud. Mu verine reid koguõppega lõhnab eriliselt. Aga ainult kodumaja sünnikoha vaatamine oli see võib-olla veel midagi oli, mis kutsus siia. Nii sees ja mitte kordagi tulid enne Eestisse sõitu sotimaalt, kuid nad ütlevad, et metsad Eestis on palju kaunimad, kui seadis. Kolbekki ütleb, et tema abikaasa oli võlutud sellest, kuidas siin teostatakse arheoloogilisi uurimisi ja samuti Valaste arhitektuur. Kolbekki ütleb, et ta talle väga meeldib see, et vanalinn on hästi säilinud. Et meie organisatsioonid hoolitsevad selle eest hästi, et hoida vanalinna korras ja. Mis siis Kolbekki ütleb, et ühel päeval tuleb uuesti siia tagasi, siis õppekoos oma perekonnaga, oma lastega, hobused meilislaavlastele, sääs, Sis Corbeks sooviks tolle laulupeoks ja tagasi. Väga n Estonian, tere tulemast. Täiendivermalised. Kodumaal te olete nüüd ära juba pikemat aega. Aga kas te ise ei ole seal kasvanud, ainutõde on seal elada. Ma elasin. Ma olen 18 aastat vana kõverale. No siis, te mäletate ju ikka neid kohti veel, mäletate, tundsite ära vanu tuttavaid kohti? Ja see on hea, me katsume, kõik püsisid eemale. Ja need alu ajal voolaial ei olnud. Ja ma elan. Jääda see on hea, kui te pooldate rahu ja võite türa katsuda. Võib-olla võib-olla lasevad üks või mitu suusasuur seal on nagu kõik ameeriklased mõtlevad nii. Seal on palju. Võib-olla mõni, mõned, kes teevad raha, kui sõda on. Nii. Ei tähenda muidugi, et kellel on perekonnad, kes saad. Seda ei taha meie. Nii kui ma ütlesin väga, kui sõda tuleb. Mul on viis, viis lastelast on trädi, et see on hea küllalt, kui need maha lasteks ostsime, võid kodus, saad oma koha takk. Seal, muidu asi seal sai, jooksis ära. Saada teised tööd tegemata jäänud ja see on, see on sellepärast, et mina ei usu säält. Ja parem on hakata juba laua taga peale ja see on ka õige muidugi. Aga no missuguste muljetega te kodumaal nüüd olite, missuguste muljetega te siit lahkute? Kuidas teile siin meeldis, kes te nägite oma sugulasi? Mina seda ei maksa teha, aga ei oska öelda, peab ikka natuke, ei ole seal lahkumise momendid, mullane särgivi enge, kui ta rähkub, kuidas ma nutta ei või? Nõval nii kaua nüüd ära olnud, kas oli ikka rõõmu ka, tuli koju? Esiteks ikke Corbõhje pärast hoidsin selle tagasi märikum käikama jällenägemise rõõmu nutuga ära ja hoidsin nii palju, kui sain nutud äge. Rõõmupisarad muidugi veel mammut on niimoodi võib-olla nii saama, kui jälle ma lubasin tagasi tulla kolmel kuul, võlv võttis vähe rohkem aega. Kui veel on, kes teab, võib-olla. Ja ja kui ma, kui keegi mulle Seal oli teisi koorega. Kingissepas tarnija Saaremäe, teisi paare, kes elanik Ja see oli väga hea Posten, noored, meie noored meeldivad. Kui sa võtaksid need kaks noort poissi välja, ma just rääkisin, kuidas ma tunnen. Ma ei taha rääkida nii, et nad kuulab. Neil neil on kerand. Naised, Ma tahaksin mõlemal omaga ühes võtta. Kui poisid. Kuule võrdla. Nooremad võib-olla ei saa. Aga üldiselt, ega nad ju ega pahad poisid. Ei olnud. Nii ka ei ole. Aga ütleme niimoodi, kui võrrelda meie noori mehi siin ütleme meie noori neidusid Ameerika omadega, kas on vahe olemas? Võib-olla, et minu eesti keel on väga selge seal, vot see on kõige parem, mis ma võin rääkida. No see on arusaadav aeg on juba läinud ja 53 aastat mööda. Ega seal teda nii tihti ei saa rääkida. Minu naine ei olnud eestlane, sa selle päästma ei saanud rääkida, siis on isegi hästi. Head reisi teile ja tänan ka. Teie olete ju nüüd juba teist korda karesein ja kuidas teile nüüd meeldib? Meeldis väga. Ja. Üks osa on teil eestimaast tuttav kahe aasta eest, eks ole. Ja te käisite siis Häädemeestel, eks ole, nende meeste ja, ja nyyd köiste Häädemeeste kus ta suurema osa oma siinviibimise ajast veetsite, kes talje ja sellena ma viibisin Häädemeestel. Ma olin Pärnus viis päeva ja siis sõprade peavad aga teha selle aja, ma olin kodus vanemate juures vanematele. Ta töötab raskesti ja tema eest saad võtma ja siis muidugi mu vanem vend elab seal oma naisega, aga nemadki, et just nimelt hetk Vossideo. Teed tehtud seal, tead aga siis neid, kuidas see välja paistab ja neil on hulga kergem seal kõik on neil masinad, seal ei ole enam seda käega niitmist, jagas sõnnikulaotus, kõik on masinat, enamjagu seal, ma käisin nende kalossi. Oma näol on ainult üks koordisendajal niiskugeisi, naersin oma Pablerisi korda, see oli 30 sõnascusakestamine. Aga bännesmas esineja, töötasime seal söögimajas ja moodi elas seal siis ma käisin rohkem ringi, aga Tallinnas ainult üks kord, nii et ma maatöö kohta maal praegu põllumees elab natuke teisiti kui siis, kui teelatus aines ära teisiti. Väärtuste 39. Rumeenias ninas ja nüüdses elatakse teisiti. Ei, ma mõtlesin masinate masinatega, seal elavad teisiti, et ja noort ja ta on siia, siin on väga palju, käin kui minu õenduse või nemad ei pea kariskeemianalide leiba, kõik on üks-kaks lehma teatsion aias või aga nad käivad ka nagu kollases on nende karjamaad, aga nagu ma ajal on, tal on kaks lehma paneme ta paela otsa või on aed, reis? Ja Levadia kuni ei ole, nagu me tegime, juba neid ostavad kõik seda Väingudeadjasse, nii noore ma Sugolon seal palju kergemini, sel ajal kui mina eduseli pidin töötama pidi nüüd maainimene läheb paremini ja paremini ja. Rõõmuste lõbusalt sealmaal. Külastasin ja aitasin ema seal ühte-teist teha, kodus maja puhastada, siis oli seal oma söögid-joogid, õhtuti aitasin ema, Eesti hooldajate, siis ma olen härra, on teised juba tüdinema teada, nii kavaid olnud esitajaid veel nägi muidugist, vanem õde elab seal lähedal, temal on oma pereta isa, ema olnud kogu aeg sinna tulla, võib-olla käib üks kord nädalas. Käidi väga kaugel ja mina olin kaugel jää. Ena PWM, need jalad kärnas temale maade Ede vanaema naine ja ma ütlesin, andsin ta peade su käest rohkem minema, et vanem aitama. Tead. Aga ta saunas käin. Mina käisin kaks kordisti saunas, käisin rattaga sõitmas. Isegi lüpsilehma, tead. Ja lehv lõi jalaga siis jälgida, tead, tonniga ära. Sest ma käisin haiglas. Esimesena vabrikus ja leivakombinaadis vaid meid igal pool väga hästi vastu. Ja nii et väga ilusad muljed jäid ja tahan jälle tagasi tulla ja igatahes maksnud kutsuma tuleks jäämagi. Aga seda on natuke raske ütelda, et olen juba seal oma eluga harjunud, aga ütlesin talle nii kaua, kaadia. Võtaks hea meelega ette, need siia tulevad. Siia jäämegi pea teavale ka veniaga siis jääda on raske leida ja paremat. Ja nii see oli väga ilus puhkus on siin maa, kohe sinu teed on teistmoodi, ei ole nii head, aga linnakaaslane väga ilusat teed. Ja kas te olete käinud ka meie lõbustuskohtades kohvikutes? Oi Me käisime meedial sind väga elasid meie esimees, reede see oli, kui me jõudsime siia kolmanda ja see oli seal nagu ahju, kus me käisime seal 30 jõudsime siia, mis oli Sekstinud 16 veri peal, mõtlesin siia see usk. See päev oli nii, et väga tore slaidi vaeste inimesi täis soojale teavad väga palju inimesel esimesse ka seal ja ja siis pidi käi vihma 100., ei seal autode isandaksid, pidin käima jalal. Restoranides, kuidas publik välja näeb? Siin pole niisugune ka siin on kõigil sukad jalas, kontsakingad suitsetavad, juuksed värvitud. Ma näen terad väga kenasti ja käivad riides väga kenasti. Nii et ma ise nuriseda võib. Restoranid on ilusad, siin puhtad, söögideni jääd. Viinad on head. Valla elab veel kaua aega. Ega temal südamel aegus, aga temal on jalge, seda ei saa käia. Pea tulla nii, et ega rahas ja igas oma töötajanga raskes ja olen kogu aeg töötanud, nagu siin mõned ei too, et sõdureid siia, et raha kasvab, puu otsas ei kasva, raha tuleb raskelt, läheb seal ka tööd teha. Võib-olla maksta tuleb maksta, aga on ka sea, kus ma isegi töötan, see on, kellel ei ole raha, mis jäävad ilma abita ja haigekassadesse kuuluvad, eks ole, haigekassa maksavad, need saavad niikuinii ja, ja mõrad jah, aga ütleme tavaline inimene koduste asjadega, Ameerika ei ole ju halb maa Pyricon võrdlemisi kõrge ja kõrge elatustasemega maa pea ees, aga Eesti pole kunagi ennast võrrelda, et Eesti oleks Ameerika. Niimoodi, aga siin on edasi väga palju läinud peale seda inimesed teatud väga raskesti ja lähevad edasi, olles Ameerikasse toonud seda, kui ma läksin sinna 39. aastal, seal ei olnud nagu Neinud jalavisjonid neid ja Jääkaabits, neid ei anonis niisuguse külmakapis Niineronie nagu pritsi, räiged ja kõigel on autode auto siiani nii palju seal. Nüüd aga vestleme mõne sõnaaks Bergide pere esindajatega. Endine jalgpallimängija ja kohtunik Sigvard Aksberg ütles Olen pärit endisest Rootsi pealinnast vanast ajaloolisest sik dünast. Ma olen abielus eestlannaga, kelle sugulased elavad Eestis. Ja me leidsime, et on väga tore siia külla sõita. Olen ehitustööline ja töötan sel alal juba 1936.-st aastast. Seetõttu olen ka väga huvitatud ehitustegevusest Eestis. Me käisime uutes ehitusrajoonides, siin käib suur ja imestamisväärne ehitustegevus. Mina pean eestlasi väga tubliks rahvaks, töökaks rahvaks kõigil elualadel. Nad tunnevad oma tööd ja omandavad kiiresti oma eriala. Kõigepealt oli meil esimest korda siin minu kolmad kolme kolmanda ja ütleme. Kaks last kaasas ja tõi kaasa, nii et terve perekond olen. Ma olen õnnelik, et ma siia on tulnud ja nendele oma kodumaad olin seal näidata. Üks plekk teeb nimelt meil mul poeg oli, koolis ei olnud ära, lõpetame nüüd sellepärast me valisime selle grupijuhid, et siin vahepeal tulla. Lisame siia juurde, et 15 aastane Ronny Jaksberg perekonna kõige noorem võsu võttis koos oma tädipoegadega osa Kadrioru basseinis toimunud olümpia-aasta puhul korraldatud ujumisnädalast, omandades tema vanuseklassile ettenähtud ujumismärgi. Soome aga sõitis naise vanematele külla kodumaal viibinud pensionär Alex Grossman Ameerikast teist korda Eestis juba. Ja seekord siis juba abikaasa on kaasas, tema ei ole enam Eestis käinud. Mis te siin nägite, kus te käisite? Käisin tuumaringis, piirid igalpool Tallinnat ja, ja mis huvitavad kohad ja aga väljaspool Tallinnat käisid, käisin Pärnus Pärnu rannas, rannahotellis või mõlemad? No kuidas elujärg on praegu Ameerikas sisse seatud töötajatele? No ei, töötajana olen pensionide õieti räägin. Saab elada parem, kui sul omal ka natukene raha on järele. Ja nüüd on siis kavatsus Florida furde elama minna. Eestlasest pensionär läheb väga palju vist kloorides vaelum, kõik minu tuttavad seal minagi tudu põldu ja mis seal siis kogunete kokku kohe niisuguseks oma etteringkonnad jää ja seal on umbes paarisaja ümber need põhilised ohutus. Kõik pensionäridest juba vanem, mõned teevad suurem osa suurem osa, kuidas kodumaa välja nägi ja kuidas ta teile meelde nüüd jääb, palju rohkem muidugi neid uusi maha. Kaks aastat tagasi Pärnus iseäranis ülijões. Jõeäärne oli muidugi kaks aastat tagasi päris tüdineda nüüd palju simas juurde. Ameerika külalistest jagab oma muljeid veel Missis liikey Mäks või. Ma olen pärit bostonist Massachusettsi osariigist ja ma tulin siia sellepärast, et mind on Eesti alati väga huvitanud. Tulin lennukiga bostonist Londonisse, Londonist, Pariisi ja siis Stockholmi, kus ma ühinesin Rootsi grupiga, milline sõitis Tallinna? Ma olen väga õnnelik ja mulle meeldib Tallinn väga. Inimesed on väga isikupärased ja see on see, mis mulle kõige enam meeldib. See, mida ma tundsin, oli sõbralikus loomulikus kultuur. Hea muusikaline maitse ja armastus kirjanduse vastu. Õhkkond on selline, et tunned end nagu kodus olevat. Eestist, ma lähen tagasi Ameerikasse, kogun aasta otsa raha, et tuleval aastal suvel tulla teie laulupeole. Tallinn on ka looduslikult ilus. Kaunid on tema ehitised, ta on kõrge kultuuriga linn. Ent tooniandjateks on inimesed ise ja see avaldas mulle Tallinnas kõige suuremat muljet. Kõige toredam juhtum oli, kui meie giid viis meid sõprusühingusse ja see oli minu arvates üks huvitavamaid kohti. Seal olid elavad toredad inimesed ja see oli väga meeldiv. Seal jutustas ühingu president ühingus sihtidest tema tegevusest. Vestlesime seal kirjandusest ja muusikast, kohtusime seal ka helilooja Leo normetiga. Mulle meeldis väga see midagi. Tõlkis Leo Normeti mõtteavaldustest Eesti muusika kohta. Minu poeg on suur muusikasõber ja nii ma tahtsin osta heliplaate eriti eesti muusikaga ja sealhulgas tingimata laulufestivali kohta. Ja kui ma härra normetilt küsisin, missuguseid plaate osta, oli ta nii, armastusväärne tuli minuga kaasa. Nii, ma sain sõbraks tema abikaasaga ja meist kahest said väga head sõbrad kahe päevaga ja ma loodan, et meie sõprus kestab. Ta oli nii kena, tuli minuga muusika kauplusesse. Me einetasime koos kunstnike klubis. Seal meeldis mulle väga, see oli tore koht. Ma ei unusta seda kunagi. Mul on nüüd tunne, nagu oleks mul perekond Tallinnas. Vestles proua liikey Mexuell Ameerikast.