Lugupeetud raadiokuulajad kogu elav, oleneb lakkamatus suhtlemises keskkonnaga. Inimesel on arenenud selle suhtlemise kõige edukamaks teostajaks mõtlemise organ, aju inimese ja tema aju kujunemine, teotsemine ja teotsemise edukuse hindamine toimub ühiskonnas. Ainult inimene pärandab põhilise osa oma teadmistest ja oskustest eelnevatel põlvkondadel aju vahendamisel, ühiskondlike teadmiste ja kogemuste kogusummana. Ühiskondlikult organiseeritud inimesele on omane ühiskondlik maailma suhtumine ümbritseva realiteedi tundmine, juhendeid ja oskused selles teotsemiseks. Maailma suhtumise kujundajaks on maailmavaade. See koosneb mõtlemise materjalist, teadmistest, meetodist, materjaliga, opereerimiseks ja maailmapilti, modelleerivast, üldistuste süsteemist. Maailmavaatest tuletatakse teotsemise juhendid ühiskondlike küsimuste lahendamiseks. Inimajaloos on kõik formatsioonis teod, sõnu maailmavaadete viimistamisega eeskätt valitsevate klasside ülesannete täitmise abistamiseks. Maailmavaate asjalikuks kriteeriumiks on tema edukus inimkonna progressile, inimese ühiskondliku arengu kiirendamisele ja viimistamisele kaasaaitamisel. Maailma suhtumise põhi laadidest on usundliku kujundatud ja viimistletud aastatuhandeid. Teaduslik maailma suhtumine on põhiliselt viimase sajandi looming. Vaadelgem mõlemate osakaalu kaasaegses ühiskonnas ülal loetatut koostisosade järgi. Usundite poolt kogutud mõtlemismaterjali iseloomustab täpsuse puudus. Amorfne ja kirev segu elementaarsetest, tajudest, rituaalidest, müütidest ja legendidest on iseloomustav inimkonna arengu primitiivsemate astmete tunnetuslaadile. Seda Murssed segu ei saa kasutada tõe leidmiseks mingi meetodiga. Ükski usund pole välja töötanud isegi kõige elementaarsemat mõõduühikut oma lähtematerjali hindamiseks või sistamatiseerimiseks. Sellest aga hakkab peale iga inimteadmiste asjalik kujundamine ükskõik mis alal. Seepärast valitseb usundite praktikas metoodilise juhendina tõe leidmiseks ilmutis irreaalsest maailmast ebamaistelt jumalatelt saadava titaadina. Tohutuid jumalate plejaad ja neid ümmardavate usundite usu lahkude loendamatu arv demonstreerib aga ilmutusliku tõe, abitust mis tahes praktiliste küsimuste edasiviival lahendamisel. Usundlikud süsteemid moodustavad endast omavahel lakkamatult Borele Vagaria neljand tüüpiline ühtsuse puudumine kõigis põhiküsimustes, ka jumala olemuses. Ajaloopraktikas on erinevate jumalate kanguse praktiliseks hindamiseks rakendatud väga mõist vahendit sõdo õigustades seda vastastikku kaelal riputatavate siltidega. Kets võid pagan. Ususõdade praktiliseks tulemuseks on aga alati olnud vallutatud rahvaste kõige halastamatu murra. Usundlike üldistuste suurim avastus väidab, et tegelik elu polegi elu vaid igavese hinge ajutine proovikoda, maise häda kannatuste lõõsas. Selles määratakse hinge igavene õnnetus, arvem õndsus, järgnevas elu taolises olemises põrgus või taevas. Kujutused viimast olemusest on udused ja vaimu ohtralt. Mart Veini arvates säärased, mida ükski elav inimene üle paari nädala ei taluks. Uskliku maailmapildis ei teki uut. Nii maine kui ka ebamaine elu toimub ainsa igavese ja muutumatu skeemi järgi. Mõned aastatuhanded tagasi loodud maa. Sellel vireleb hädades patune abitu inimene, lootes lunastust kelleltki juba tulnud või tulevalt, mis seal pärast surma raskelt ligipääsetavas taevariigis. Kõige ülereff jumala vaim, toimides oma äraarvamatu tarkuse kohaselt saatuslikud ja paratamatult enamasti inimest vaevavad. Miks just nii, aga mitte teisiti pole mõistetav ega seletatav. Sellest tuletatakse teotsemis, juhend. Kõik meie töö on tõsine, ei mõju meie vägi. Tuleb täita jumala käske, teda palvetada ja lakkamatult ülistada orjata jumalast seatud isandaid ja olla sõnakuulekad passiivne. On peaaegu kindel, et sind ootab põrgu. Parimal juhul satud otse taevariiki, nagu prohvet hüljes. Ometi loob iga usud maisete survevahendite näol väga range süsteemi elavate inimeste vaoshoidmiseks. Selleks on käsen, keelan printsiibil loodud usu Toomal keerikud templit, preestrite, ususulaste armee dogmade pähe paukumiseks ja meelsuse jälgimiseks. Sulaste armeed, kiriku kohtud, kirikuvanded ja õnnistatud timukad ülemeelikute karistamiseks. Selle süsteemi ülalpeoks on pikkade aegade vältel maetud alati oluline osa inimese väärtusi loovad töö tulemustest. See süsteem on alati olnud inimkonna progress igal looval mõtlevale teadlikult tegutsevale osale brokrustase sängiks. Selles kooruta ajaloolise olemuse tuum. Formatsioonides, kus usundite mõju on olnud kõige tugevam on inimkonna areng olnud kõige aeglasem. Kaasajal on Usudlik maailma suhtumine iganenud taotlus hoida elus orjanduslike Fjodaalse ühiskonna primitiivset maailmakäsitlust. Tuleviku kujundamise juhendina. On ajalooline anakronism, mida turgutavad need ühiskondlikud jõud, kes on huvitatud mineviku säilitamisest. Revolutsionäärid. Usun kõik maailma suhtumine on inimaju väärrakendamise ajalooline Unkot piltlikult surnumatja valimine mõistluse lemmiklapse kasvatajaks. Kõik inimkonna progressi kandvad määravad saavutused on teostatud usundliku maailma suhtumise vastu võitluses sellega. Tõhusaim neist on teaduslik, maailma suhtumine, inimaju noorim looming. Kõigist maakeral tegutsenud teadlastest on 90 protsenti meie kaasaegsed. Noored, uued ideed ja teooriad tekivad teadupärast ainult pärast seda, kui ühiskonna materiaalse elu areng püstitab uued ülesanded. Neist on kaasajal keskseim muuta maailm klassi ühiskonna hädaorust inimväärse, kommunistliku ühiskonna hästi korrastatud koduks. Selleks tuleb teda kõigepealt põhjalikult ja asjalikult tunda. Teadusliku materialistlik maailma suhtumise põhiolu on filosoofiline ABC. Materiaalne maailm on inimeste aistingute aluseks ja aistingud ise selle maailmakujundid. Teaduse mõtlemismaterjaliks on faktid, konkreetsed, võimalikult täpsed ja ühemõttelised andmed meid ümbritseva realiteedi kohta. Faktide kogumine, hindamine, klassifitseerimine on iga teadvuse esimene põhiülesanne. Kuid inimlik aisting tajumise kujutlus Pole meelelise tunnetuse vormidena ammendavad maailma kõigi seaduspärasuste olemuse mõistmiseks. Teadus uurib esemeid ja protsesse, nende saamisloos omavahelises sõltuvuses, neid kujundavate looduse, seaduspärasuste kandoni nähete faktide peegeldused, siirduv mõtlev inimvaim, nende olu peegeldusele. Abstraktse mõtlemise loogilise tunnetuse abil saavutatakse inimliku tunnetuse kõrgeim tase. Tunnetusprotsessi ühtsus peegeldades tegelikkust selle mitmekülgsus ess, eraldades olulist mitteolulisest võrreldes hinnates ja korrastades süvenetakse uuritava nähte olusse. Nii toimubki põhiline hüppe tajumisel mõtlemisele. Nõnda rakendatakse inimaju kõige otstarbekohasemalt ainult meelerist andmete loogiline töötlemine. Olemasoleva praktika teaduslik analüüs viib teaduslikule mõtlemisele. Teadusliku maailma suhtumise tuum ja jõud peitubki selles, et teadvus ennustab, ennustab, kuhu viib uuritava nähte või eseme areng selle sisemise vastuolu ajendil. Teadus otsib ja leiab objektiivse tõe kriteeriumi tuginedes sellele kogu oma tegevuse valdkonnas. Eks sellest lähtudes väidabki Tartust võrsunud suur loodusteadlane Karl Ernst von väär. Loodusteadlaselt pole õigust uskuda imedesse kuna see tähendaks loodusseaduste tühistamist. Tema ülesandeks on nimelt loodusseaduste avastamine. Väljaspool neid pole tema jaoks olemas mitte midagi. Kahekümnendat sajandit iseloomustab teaduslike ja tehniliste teadmistemahud tohutu kasv teadlaste arvteadustesse paigutatavad kulutused kahe kordistuvad arenenud maades iga 10 aastaga kestvas koloniaal kes vaevelnud India on viimase 46 aastaga ette valmistanud ümmarguselt 32000 teadlast ja tõstnud viimase 10 aastaga oma kulutusi teadusele, üle 12 ja poole korra maad, kus puudu teaduse areng jäävad paratamatult maha ja sõltuvateks majanduslikult ning kultuuriliselt. Teaduste tormiliseks kasvus on eriti silmapaistvad saavutused peamiselt kahes suunas. Mateeria siis ehituse uurimisel. Viimase kahe aastakümne vältel avastati elektronide emissioon valguse temperatuuri mõjul samuti pooljuhtide üllatavad elektrilised omadused. On selgunud võimalus energia ülekandmisel kõrvades kehades kasutada tohutu võimsusega kitsast valguskiirte reilainete kimpu nõndanimetatud laaserites ja Maaserites. On avastatud elementaarosakeste termotuuma ja ahelreaktsiooni. Kõik need avastused on loonud sootuks uue tehnika energeetika, millel on otsustav tähtsus inimkonna arengu kujundamisel. Kõrgelt organiseeritud elavam mateeria uurimisel on viimase 15 aastaga rajatud uus teaduselunähtuste füüsilist keemilistest alustest molekulaarbioloogia sadadest tuhandetest organiseeritud aatomitest koosnevad makromolekulid. Elutalituste kandjad elava rakusüsteemis loovutavad oma saladused ainevahetuse korraldamises organismi pärilikkuse kohanemise juhtimisel. Uued avastused aitavad mõista ja mõjutada eluprotsesse. Nende lättes leiavad rakendust nii arsti kui ka põllumajandusteaduses. Lahendades elava ja elutu do olemuse põhiküsimusi tõestavad nad maailma materiaalset ühtsust, selle arengu objektiivseid seadusi eelkõige aga teadusliku maailma suhtumise ainuõigust ja efektiivsust inimkonna praktikas ainulaadse vahendina, mis allutab looduse, inimkonna suhted inimese teadlikule juhtimisele. Parim tõend maailma õigest tunnetamisest on maailma edukas muutmine. Kaasaja teaduslik maailmapilt on evolutsiooniline kujundatuna Charles Darwini poolt eluslooduse Karl Marxi poolt. Ühiskonna osas annab see laia panoraami lakkamatust arengust ja täienemisest teda täiendavat sama lakkamatult teaduse uute avastuste üldistused. Tema auks on teadusliku tõe täpne ja laitmatu käsitlus. Kahekümnendat sajandit on nimetatud küll elektriküll keemia, ato, müstika, küberneetika, kosmonautika sajanditeks. Arvatavasti nimetatakse teda peagi bioloogia sajandiks. Kindlasti on ta ka inimkonna kauaste unistuste realiseerimise sajand. Sotsialismi ja kommunismi sajand. Sajand, mis on veenvalt tõhustanud teadusliku maailma suhtumise määrava tähtsuse inimkonna tuleviku kujundamisel.