Juba kaheteistkümnendat korda. Estonia teatrikuud niinimetatud kaminaõhtuga mis kannab mõtiskluste ja mälestustelainele häälestavat pealkirja siis, kui auvalgus kaob. See on üks teatri peanäitejuhi Aarne Miku ilusatest algatustest kutsuda teatrikuul kokku need, kes oma elus paremad aastad on pühendanud selle teatri teenimisele kohtuma omavahel publikuga ja praeguste teatritegijatega. Kutsutud on need, kellel käesoleval hooajal on olnud või veel tulemas ümmargune tähtpäev. Mitte kõik kutsutud ei ole saanud kohale tulla. Jääb üle vaid loota, et nendega kohtume viie aasta pärast. Ka publiku hulgas on valdavalt keskmise ja vanemaealised inimesed. Ja kui mõelda, kui paljud teatrisõbrad, kes oleksid tahtnud siin viibida, pidid siiski sellest õhtust loobuma. Kes isiklikel põhjustel, kes lihtsalt sellepärast, et teatrisaal mahutab publikut ikkagi just nii palju, kui ta mahutab kandugem, siis mõttes 18. märtsi õhtusesse Estoniasse kus eesriide avanedes on laval mõnusate lauakeste taga aset võtnud teatriveteranid. Üks laud seisab ees laval ja selle taga need jutud aetaksegi. Aarne Miku tervitussõnade järel võtavadki selle laua taga istet teenekas balletitantsija August Riismann, kes 28. septembril sai 75 aastaseks ning tema noorem kolleeg Sulev Nõmmik, kes on Aarne Miku kõrval teine õhtujuhtija. Kui ma tulin teatri May taastat täpselt öelda siis ja mind võeti balletti. Ma seisin rühma tantsudes neljandas reas, teine vasakult. Siis omamoodi jahmatas. Hämmastas mind üks tants, nimelt tants toimus ooperis Padaemand kaardimängus stseenis. See oli väga temperamentne akrobaatikaelementidega kiirete pöörete tuuridega õhus, maal ja põlvede peal elementidega nagu veski. Ja see tants oli esitatud meisterlikult, seda tantsiti. Kolmekesi. Tantsisid tollased tantsijad Herman balang, Hans neljander ja August Riismann ja kolleeg, kes istub mu paremal käel täna, August. Kas Sa võid meile öelda, kust said sa nii hea karaktertantsukooli? Sealt hakkasin pihta ja, ja siis mul oli andi karaktertantsud ja ja rahvatantsu ballev kõiklist raskemad tantsud, antiik menu teha ja koomilist tantsud. Ja hiljem, kui me olime tuttavaks saanud koos tantsisime, jäi mulle meelde alati rõõmus, alati naeratav, blond lokkispäine, ent huumoripuudust mul ei ole olnud. Tervis korras, on huumor, jookseb nii seemnendusest, see on hea, ütle, kuidas sai, saad siiamaani säilitad, nii paksud tihedad juuksed. Kuidas, kuidas, mis vahenditega säilitab nii head paksud tihedad juuksed. Tihedad raadikson, tandid. Tihedat küll jah, on aitäh. Ma tean, omal ajal seoses padaemandaga räägite veel üht seika või juhtumit seoses sinuga, kas sa ilmud üldse lavale või, või tulid varem või? Viimase vaatuse tants ja emal tuli nunn mujal natuke tööl ja ja buss jäi vahele ja kui ma jooksin, siis trepi peal kuulsin, et minu muusika juba hakkab minema. Kolmekesi pidime, tantsime seal. Jah. Ja siis, kui ma lava tagant jooksin, linnuke kõigepealt garderoobis, võtsin püksid kätte, hüppasin kahe jalaga sisse. Polnud aega enam ühte jalga panna, teist. Ja siis on nagu lava lava taga sain, kohe-kohe hakkas pihta. Tutvutud, tuntud juhtunud või kohe nii täpselt, ma pole kunagi lavale jõudnud. Pool minutit hiljaks jäänud, läbi olnud. Millega tegeleb, tegutseb praegu? Laht, elanud seal Viimsis? Aiamaa on jah, suvel teen seda ja praegu pensionär lillega ossad igat sorti andma tulla. Ei tule, naabri naabrinaine, siis ütleb sorton, mis kasvab, läheb su head käimis, hea lõhn on, see mulle meeldib. Üldiselt oled sa siis aiapidaja ja põllumees ja, ja, ja tõin sulle midagi, peab tegema muidu igav. Selge. Kui me paluksime nüüd praegu siin, et sa oleks nii kena ja kordaks veel kord oma dollatasid padaemanda tantsu Assepressaapkast jah? Võib küll, tõstaks laud selle allapoole? Ei kuule, põlved ei pea, vastaja jätan Maradona, jätame siis tantsime, jätkame täna raja ja meenutame neid tantsimisi, mis on tantsitud kauaaegselt hästi, siin sabas neil lavalaudadel, aitäh, August Riisalul ja tähendab, aga. Külalised nendel õhtutel meil alati on teenekate veteranide vestluse vahele esinenud noored lauljad. Ja täna me tahame tutvustada teile Ühte noort lauljatari, kes on veel Tallinna riikliku konservatooriumi neljanda kursuse üliõpilane, kuid keda võib-olla mõned teie hulgast on juba ka Estonia laval kuulnud. Nimelt Tiiu Reinov on laulnud Amelia osa Verdi maskiballi paaril etendusel. Kui kõrgele ta oma meisterlikkuse jõuab, seda näitab tulevik. Aga nii raskete püüti küll pika aja jooksul, mitte keegi meie noortest kolleegidest ei ole julgenud ette võtta. Täna laulab Tiiu Reinaudile Leonora aaria Verdi ooperist saatuse jõud. Järgmine jutukaaslane sai neljandal novembril 60 aastaseks. Meie hea eilne kolleeg varem koorilaulja orkestrantide hiljem solist Mait Roobas Oled pidanud siis pensionipõlve mõned nädalad? Jah, kuigi on hea tõdeda, et et teater on kogu aeg siin, teed vanades etendustes kaasa. Võib-olla algaksime algusest, kus kõik algas, kuidas algas teie muusika juurde või veel varem, mis oli enne muusikat? Minu muusikatöö algas juba lapse peast, ma olin vist 12 või 13 aastat vana. Kui juba hakkasin, mängin Maal puhkpilliorkestris, sest kõik onud mängisite mind viidiga mängima. Seal mängisin peaaegu kõik bilitsejala mängitud ja proovitud. No ja siis nagu mina ei tahtnudki kutseks, muusikuks ega lauljaks, aga minagi saada. Mind oli mõeldud, et mako hoopis kaupmeheks. Ja käisingi siin Tallinnas kaubanduskeskkoolis. Suveti töötasin siin kõue tarbijate ühisuses ja kosel ja Äksis ja paunkülas ja, ja talveti käisin koolis. Noh, siis tuli sõda. Sõda jättis oma haavad, vanaisa. Mind põhiliselt kasvatas, vanaisa mõrvati sakslaste poolt. Ja siis tuli, noh, nagu omal käel rohkem nakata. Kaupmees sa ei saanud, arvan, taeval talus olnud ja ei tea sellepärast et muidu oleksime me kaotanud sinu muusikale või teisalt võetuna kaupmeheks sai, oleks sobinud, ma tean, sa oled liiga hea inimene, sai käidud ja. No ja siis tulin peale seda, ühesõnaga Tallinna muusikakooli hakkasin trombooni õppima. Paul karbi juures ja ühtlasi ka juba võeti mind filharmoonia alul puhkpilliorkestri ja hiljem estraadiorkestrisse, seal mängisin 12 14 aastat mäletaplik. No seal olid ala lõpmatud riisud ja see oli niisugune asi, et kogu aeg komandeeringus ja see töö seal olin nagu sa tead, ise kindlasti üks kava õpite ära, seda mängiti terve Baltikumi kõik liiduvabariigis. Ja ühesõnaga see nagu hakkas, hakkas ära tüütama ja ma lõin selle asjale käega ja närv ei pidanud, närv ei pidanud vastu ja ühesõnaga mõtlesin, mis teha. Aga siis ma leidsin Estonia sead, orgastrandid, tuttavad ütlesid tuleorkestris kohta oletule. Ooperikoori. Tulingi, laulsin, laulsin ette ja võeti ka ja kohe. Nii et mäletan, et aeti nagu paar osagi kohe algusesse lamda lendav hollandlasest oli parajasti ja siis hiljem oli Hoffmanni lood Nata laen, Natanali osa oli, aga ma ütlesin olemas raps ja andsin Krummile rahutu õnnes. Tuulega oli see mees, kes siis nagu Krummi leidis, laulsin pruulitähtede poole viis, laulsime koos kooris. Nojah, aga mul on niisugune küsimus, kui tulid pakkuma end tromboonimängijana siia meie orkestrisse ja koht ei olnud. Ja kui kooris ei oleks ka kohti olnud, kas sa siis oleksid läinud balletti? Ei tea, ei usu, ei siis ma laulsin kooris siin üks, seitse aastat vist. Korduv nagu need algused pakkus pakkumised, mis tehti mõõtmised ja siis hiljem nagu juhtkond vist lõi käega selle asjale. Ja oli mingis oluline. Noh, ei tea, kas solvumine, Asso põhiliselt solvumine, oli küll, jah. Teatrilavastus. Buzzinooppelisel, tütarlaps kuldsest läänest. Ja Paul Mägi pani mind laulma peaosa Johnsoni osa. Laulsin kunstinõukogule nagu ette ja võeti vastu, mille jõuame, ütleme nii kehv. Et ikesed osa nagu teha ei saanud. Ja siis kõlar oli Vanemuises peadirigent ja salati Tallinnas lauljad, nagu ma ütlesin endale. Ja õigel ajal targalt tuli vahele. Ja läksingi siis Vanemuise saingi ooperisolistiks ja esimene osa oligi seal. Buzzinooper. Madaam patof pikertoni osa siis tulid seal niisugust ooperit nagu Tormide rand, Leemetid, laulsin siis Katariina Smilosser, käid hiljem, tuli Karmen lapise, laulsin ošeed, siis Windsori lõbusad naised Bentoni ja seal, ühesõnaga siis hakkasid tulema niuksed, karakterrollid rohkem nagu Urbel ütlesid sellelegi karakterrollid sobivad rohkem kui lihtsalt pearollid. Nojah, ja siis jäingi nende olemuse ajast meenutada mõnda seika, mõnda juhtumust, eredat nii mällu jäävat. Ahjaa, üks, üks on jah, kas just nii huvitav on, aga mustlasparun läks Straussi mustust, Parun ja mina laulsin seal krahvamunaid. Ja seal seal Irdi-lavastus oli, seal oli niimoodi, et, et tagant labast tuli homonassisse treppidest kõrge trepi alla. Ja see tükel väga palju kordi juba läinud mul dublant ei olnud. Ja ma seekord nagu parukad pähe ei panud. Ja tal oli niisugune suur vorminud vurr, valge müts peas ja seekord olid lavatöölised seatud kolm astet panemata. Ja noh, nagu ikka, tulede teadyt aste on, eks ole. Aga astet ei olnud. Astusin niimoodi ja kukkusin kohe niimoodi ta näoli maha, näoli maha, müts lendas Võrver all orkestrisse ja ö trompetimängija kohe pähe potsti. Nonii, trompet mängis edasi finaali kõhuli, sai siis nii, et, et ma unustasin kõik teksti ära. Õnneks tollele Liimu kuuskana mängis Parinkaid, tähtis olu pole olukorra ära, nagu läks oma osa ka edasi ja ja hiljem ma sain ka ikka nagu sisse lülitada. Tõi mütsi karati, mütsi müts pandi kohe alguses. Ma mäletan, ma juhtusin nägema Estonias tõotust etenduse ajal, kui kvartett läks nagu lootusetult sassi ja, ja, ja, ja seal ainult mitte muusika, vaid ka sõnad. Ma mäletan, sina laulsid edasi, aga missuguseid sõnu, kas sa seda mäletad? Ei, ma ei mäleta, seda sai lauldud mitte kõik mokas, kõik mokas. Olemine võis olla midagi seal, oli küll. Kas ma kas ongi makas? Midagi oli tore siis paari sõnaga, võib-olla. Georgi on siin, ma vist mul on tunne, et professor Ants Simm oli see mees, kes tegelikult meie majas karakterrollide lavastas, nii-öelda siin tulid järjest lood, neiud ärevil kaks kevadpäeva ja lõpuks lausa kroon. Roll. Ma mõtlen karakteri loomingu mõttes oli kihlus kloostris sinu etendus, me tulime kõik karjas lava taha vaatama. Nii et häbi meile, et me ei suutnud sinus avastada nii väärtuslikku peidetud nagu seda tegi professoranziimu. Mida praegu teed, mida sööd, jood noores pensionipõlves silku-leiba silku-leiba piima, et tekiks kroonar altarite lupimist. No ma ei tea, kas spordiks spordiks võib nimetada, aga ma olen võtnud ühesõnaga niisukese printsiibi endale, et kui tahad elada, siis pead liikuma. Ja nüüd mul on niisugune asi nagu tekkinud kohustus. Minu kodustan. Stroomi metsa täpselt kolm kilomeetrit. Lähen jala sinna suurusele, väiksed oravad, söödan neid. Ja suvel sörkjooksuga tagasi ja nüüd ma olen teinud juba aasta otsa pidevalt niimodi. Aga muidugi liikumist ja seda niisugust ma olen juba teinud 16 aastat järjest, iga päev pidevalt iga päev kuus kilomeetrit, jah. Isegi rohkem vaest jaapanlased toovad 10. Ei ole, see on see niimoodi 9000 sammu sel kuusk, Kilumets aha. Kass. Aga miks sind ikka paljud kolleegid, miks ma püsiv rohkem publikule, mitte endale? Ma tean, miks hüüavad doktor Roobaseks. Noh, see on võib-olla sellepärast, et vanaisa, minul oli apteeker, arst ja tema mind põhiliselt kasvatas ja ja ta korjas ühtlaselt Rogisid. Ja minu suvine töö lapsepõlves oligi blogide korjamine on ju nagu ühesõnaga seda meditsiiniasja hakati juba sealt sisse süstima kogu aeg pidevalt. Ja põhimõtteliselt ma selle mõttega Tartu läksid, et ma ikkagi õpiksin ikka meditsiini seal natuke õppisin ka, aga see asi ja kõik poolele ja ja ühesõnaga läks kõik teisiti. Edasi tegutsesid kuidas edasi oli nii, et Paul Mägi veel tuli vaatama. Ükskord lõbusad leskema, lõbus resestagi, Rollins koomilises karakterrollis olid. Cuomo oli mitmete Hilda Urbelile avastustele mitmes osast kokku pandud veel, tegelikult ju tegelikult oli muidu väiksem osaleja Urbel, tegite natuke teistmoodi suurimaks tekstilise läbi läbitüki osa tegelikult noh, ja siis pärast mägi kokku nagu ja. Tulid mind õnnitlema ei hakka vestlema ja ja ma ütlesin, et kas võtad mind tagasi Estoniasse ja mägi võttis. Mägi võttis. Ja sealt sai uus elu alguse. Tänane doktor rabas. Nüüd aga kuulame Mait Robast Pedriljo osas Mozarti ooperis haaremirööv. 20. novembril sai 85 aastaseks noor daam Delfiga. Kui Helmi kaalu tööraamatut vaadata, siis selgub, et 1961. aastal, kui ta läks pensionile oli ta 20 aastat töötanud Estonias masinakirjutajana ja vaatamata sellele, et ta nüüd 25 aastat, pensionär Me tarvitame tema abi kuni tänase päevani. Sest ja siis kõik, kui nooremad kolleegid haiged on või nende lapsed haiged on, siis toob helmikaal ja päästab meid hädast välja. Nii et te ei ole saanud Estoniat nagu maha jätta tänase päevani. Aga kas te võite öelda, millal te esimest korda siia majja tulid ja mida te üldse tegite siis? Esimest korda. Esimest korda ma nägin selle maja nurgakivi panemist. See oli vist, ma olin siis 10 10 aastane, isa töötas mul ehitustöölisena ja tema ehitas seda hoonet vundamendist kuni karniisi, nii. Ja siis selle tõttu ma juba hakkasin lapsena käima, aga Sindiaatris varem kui ma oleks pidanud käima ja siis läks mööda üks umbes kaheksa aastad, siis asutati siia Estoniasse. Balletitrupp, esimene trupp, seal olid juba kolm kuud töötanud MI Holts, Raheroldorey nooring. Ballettmeister oli siis seeruni nimelinist Mironinaist. No mulle väga muusika meeldis ja Tansson iga muusikaga seotud siis ma mõtlesin, et ma ikka hakkan tantsima. Ja see pakkus mulle väga huvi. Vanemad ei keeranud, aga läks üks x aastakene mööda ja siis sugulased ütlesid, et, Et see elukutse ei ole ikka noorele tütarlapsele sobiv sellepärast et sa, et sa mõtle ometi, et saalis istuvad all mehed ja seal visked jalga. Jalga Laal liiga kõrgele. Jalga üles, mis siin ostis, mõtlema hakatakse? No ja siis ma mõtlesin ka, et noh, ma olin juba ennem ka muusikat õppinud, et ma ikka õpin muusikat edasi. Ja siis ma õppisin professor Rammul juures üks umbes kaheksa aastat ta suri ära. Ja õhtuti ma käisin siis kolledžis, veel seal oli kunstnik August Jansen kutsus mind jälle kunstnikku kooli, lubas ka abiks olla, õpetas mulle graafikad ja nii ma olen selle kunsti Nemiga mitmest küljest tuttavaks saanud. Aga elus on mind ikka toitnud masinakiri. Kuidas te selle peale tulite, siis ikka vahepeal õppis, õppisin masinkirja ka sellepärast, et kui ma käisin õppimas muusikat ma pidin ju selle eest maksma ja siis ma ikka töötasin masinakirjutaja nõukogu aeg õhtuti, siis käisin seal muusikatunnis kolledžis. Ja kuni 42. aastani, siis ma Henri ette, Reimer kutsus mind siia Estonia teatrile kontorisse, siin oli masinkirja vaja ja sellest ajast ma siis töötasingi siin pidevalt. Masinakirjutaja käe alt käivad läbi kõik paberid. Nii et olite teatrieluga ju üksipulgi kursis. Hakastega etendustega jõudsite kursis olla, pidevalt vaatasite neid? No ja sellepärast juba, et mul ju mees Johannes oli ju inspitsient ja, ja siis siis ma käisin kõiki etendusi vaatamas. Mängis seal Napoleoni ja ma olen ikka peaaegu kõik Ededused ära näinud. Aga kes teile pinna kõrval veel on laval kõige rohkem nagu rahuldust pakkuda meelde jäänud? Lauljatest olin siis väga noor, ega mina mulle meeldisid kõik, aga siis Altermanni ma nägin ka kord. Aga no siis ma olin niivõrd noored ikka tean, et oli väga koomiline see piibelehte Aga tänase päevani vaata kõik etendused ära vaadanud, mis on meie repertuaari lisandunud. Peaaegu kõik, aga viimased balletitund on küll mõnegematega, on. Ja viimane küsimus, ega meie kolleegid ja ka publiku hulgast siis paljud ei usu, et te tõepoolest olete 85 aastaseks saanud, mis on teiesugune nooruslikkuse ja ja elurõõmu. Alus, või millele te, te pöörate ka pensionipõlves suurt tähelepanu pidevalt? Ikka liikuvus ja töö, nagu see tee ei saa nii olla, et ma olen täitsa paigal ja mida ei tee, pean ikka midagi tegema liikuma vä? No suur tänu tänase vestluse eest ja palju liikumise Elurõõmuga järgmisteks aastateks. Järgnevalt esineb konservatooriumi neljanda kursuse üliõpilane Mati kõrts. Mati kõrts on Estonia teatri koorilaulja momendil. Ta on teinud ka väikese osi ja praegu harjutab ta kahte osa Lenskide trikeed peatselt lavale tulevas Jevgeni Uniegini etenduses. Täna laulab ta teile aaria endale ooperist Xerxes. 10. detsembril sai 50 aastaseks balletisolist täna repetiitor haigi Rüütel Žīgure. Kai Rüütel on riikliku koreograafiakooli esimese lennu lõpetaja. Ma mäletan esimest Moskva kastrolli. See oli, oli nagu meeldejääv, see oli ka teile teie lennule esimene hea etendus selle 50. aastal ja siis me tähendab Moskvas ma vabandan, aga siis olid juba varvaskingad või kontskingadega. Meil laval või ei, meie laval olime siis veel pehmestus, siis meid meid veel varvaste Moskvasse varvastele veel ei tõstetud. Aga me olime Moskvas sel aastal muide isegi teist korda seal oli, me olime kevadel enne kooliga. Ja tal oli Moskvas oli koeragraafiliste koolide läbivaatuse niisugune ülevaatus ja siis me olime seal ja me tantsisime, siis me olime külvata ja siis me tantsisime nelja luike. Aga me tantsisime mitte seda akadeemilist seadet, vaid Olbri teada, mida meie õpetaja Zoja, Kalevi pettus peab ütlema, et ega Moskvas nendel eriti ei meeldinud, et see neli luisk oli natuke teistmoodi tehtud, kui nemad olid seda harjunud nägema. Neile istunud see meie variant, aga see oli väga ilusti tehtud. Aga muidugi Moskva ise üllatus, nagu ja Moskva ise üllatasime Moskvat ka, ega me ka ei olnud niimoodi, meil olid kõigil siis me olime just niuksed, ei enam, tüdrukud, käite päris naiste. Aga meil olid kõigil esimest korda kontskingad, kõigil uued kingad jalas käik. Ja need kingad olid tol ajal tehti kalanahast. Aga Moskvas oli see materjal täiesti tundmatu. Kujutage ette, kui siis järsku niuksed noored plikad seal ju kampas lähevad ja kõigil Ankonds kingad mingisugusest imelikust nahast tehtud. Siis meid vaadati ja siis tuldi küsima, et mis, mis, mis kingad kuskohalt, mis lase aken on meie vene keel oli tol ajal ikka päris niisugune Kaksena kõverat moodi. Ja, ja siis me ikka püüdsime ka väga tähtsad hädad seal, kus meie elame, vaat meil seal niukseid tehakse, seal kõik niukseid kannavad ja me olime väga uhked oma kingad, vill, toroltsesid, kala nahk oli, ma ei tea, mispärast ta, ma ei tea. Ma tean, et ei jõua enam, kindlasti ei ole kavalam. Jah, ilmselt sellepärast, et nad on väga, väga huvitavad, olid, aga teine asi, mis meid Moskvas muidugi tähendab, nii Moskva meid üllatus oli see. Moskvas oli 50. aastas seast oli tegelikult möödas ainult viis aastat. Moskvas oli juba palju autosid meie meelest ja nad kõik kandsid signa oli nii, et kui me õhtu käisime, oskad on, ma tean suure teatri juures, kui need tulid sealt ja kõik tuled põlesid alla ja kogu aeg üks tuututamine käis, meelest oli see sõrmus, huvitav, et küll on ikka tore, et kõik autod niimoodi tuttavat heliefekt jättis meile suure mulje. Sa olid tunnistada, ega selle juures, kui avati see maja ja kui teater tuli glooria paksude müüride vahel süüa. Ja meie tegime kloorias kaasa, juba seal tegime kaasapa taevandas Estonia glooria teater ruumides aga see maja, kui avati pärast taastamist, siis meil avaetendusel avakontsert, mis oli pidulik, kui ehitajatele kõigil, et avati, see maja oli ainult esimest vaatust, näidati kalevipojast ja meie olime seal Kuusaated kuul tuli Lindale kosja ja meie olime kuusaatjad, tantsime ja nihukesed loorid olid meil käes ja siis me avasime selle maja poole, siis me selles majas on üldse teha ei saanud, sest nii palju seda majalikvelt tööaeg, kui ettevalmistused valmis ei olnud. Nii et Bowid, me tegime kõik seal Sakala, selle poliitharidusmaja, sellest vana osa seal saali ees on niisugune noh, platvorm või kuidas seda nimetada. Ja vot selle, see, see oli siis proovisaaliks, kus siis kogu Estonia balletis õppis ja seda kalevipoja esimest vaatust. Aga siis, kui siis esietendaks, siis saadi kõik. Avamiseks saad ikka kõik korda. On tore tõdeda muidugi, et meie mõtleme, plejaad nägi seda aega, kui tuli glooria siia majja ja me loodame näha ka seda aega, kui me päästsid vanast majast uude, tänapäevasesse kaasaegsesse hea akustikaga ooperimajja. Hoolimata rahunimedest, mis tuleb raiuda või, või hääli, komeedist või puudest, mis seisavad ees. Eelmine kord ajasime juttu sinu klassiõe Maarja oranžiga, rääkisime tollest seigast, kui me purjetasime terve koreograafiakooli esimene lend ja maisteks maa. Nii et sellest on räägitud. Ma tean, sina olid peal. Aga ma tean ka seda, et sa olid tunnistaja või ise ujuja, kui Viljandi järvel midagi juhtus. Ma vaatasin Viljandi järve lukku ja vaata, kujuta nüüd ettejärveks ole natuke suurem telepaatiast siis nööriga kaks niisugust pisikest aerupaati järgi ja ühes kaugemas aerupaadis oli Hendrik kerge ja et ma ei mäleta seal keegi veel selles lähemas paadis oli meil tantsijad Ainar Peterson, suuna pooldajad ja kaks koori daami ja need koori daamid olid juba kostüümis Aino Joloog kostüümis, nemad olid alles nii nendel olid. Aga need olid oma pikkades kleitides niukses, rasketes daami kleitides sai, hakkasime suurema mootorpaadiga ees minema ja nii nagu see paat keeras nii kohe laine sinna väiksesse aerupaaki. Ja see paat hakkas vajuma. Et koori David Kuda, nemad igal juhul nemad hoidsid kramplikult paadiservast, kinnipaat oli vee all, aga aina una, need hakkasid ujuma. Mina vaatan mootorpaadist, ehmandeid lihtsalt kohus aina nüüd uju, et mis ta mõtleb, jumal, ta läheb põika järve poole koputama, mõtleb ära ujuda. Ja ise hüüab, aga Unul Uno ojja koti Uno jahukotiuna niimodi, käisin veest väljas, ikka kotika, niimoodi liitlase summad. Järsku Verner loo, kes sel õhtul läksime üleni printsi kostüümis, kõik soeng peas. Ei vette hüpanud, ta ei saanud teda, hoiti kinni tema mootorpaaditooli peal püsti. Niimoodi. Oota oota, ma tulen, ma tulen. Ja siis Larissa ja Kaur, kes pidi seal ühte luike, seda niimoodi kahe käega Värneri jalgadest kinni keeramine täiesti ära mine, ära mine. Mina vaatan, niuksed suurte silmade ja Endrik Kerge see seal paadis naerab, no niimoodi naerma, et ma olin kohe intriku, pole tikke, et kuidas võib niisuguses olukorras jumal, teised upuvad ja niimoodi naerda. Ja kui ma pärast Isaynakest küsin, kuule, mis sul seal kotis oli? Et mida suunas ainult mul olid seal varvaskingad, mõtle, kui need märjaks oleks läind, kuda ma siis oleks laval tantsinud. Aga ära ujustes sellepärast et tema küll ütles, et mul tuli kohe niisugune mõte, et uppuvalt laevalt ujuma kaugemale, et muidu veevool tõmbab põhja. Kuidas oled rahul oma repetiitor tööga, tööga lastega laste juures, laste juhtub pidevalt midagi? Ta lastega isegi juhtub midagi, eriti palju midagi, ma olen ise ka mõelnud, et, et lapsed õnnetuks üldiselt väga rahulik rahvas. Et mida vanemaks saad, kõik, seda rohkem närv tekib. Mida väiksem on laps, seda seda väiksema lärmiga, tema tuleb lavale, sest minul tulevad siia lavale. Tähendab vot sinu sinu etendus, Pipi Pikksukk, esimene tavaliselt see etendus, millega koolilapsed astuvad Estonia laval, nad tulevad ilmselt ka siia, tähendab niimoodi õpetaja neil koolis ära tantsusaad saavad koolis selgeks, siis nad tulevad kohe etendusele. Nad tulevad esimest korda meie teatri uksest sisse, nad tulevad alla fuajeesse, neil on kõik täiesti võõrast, nad ootavad mind seal kõik. Siis me lähme ülesse, siis ma näitan, vot, võtate kostüümid kaasa, nüüd lähete sinna riieti umbes tulete, sinna võetakse DNA tera kõik niimoodi nad tulevad lavale, nad ei tea etendust, nad ei ole orkestrit kuulnud, mitte midagi. Mina lava takka ütlen ette, valmistan ette, tähelepanu, nüüd läks siis lapsed jooksevad kohale, dirigent Kaarel läpisti näitab jätkata oma tantsime, tantsivad kõik rahulikult oma tantsu ära, nii nagu oleks nad proovi teinud, nagu kõik oleks korras. Mingit närvi hakkab asja. Mõtle kui mindlik. Villem oli ka teinekord minna niimoodi tegema, hiljem hakkasin midagi tegema. Püha taevas, kus sa esimest korda läksid lavale, mingeid asju uuesti esimest kord tegema. No siis oli ikka tugev närv sees, aga no nemad tulevad esimest korda teatri uksest sisse, kohe lavale grimm peale orkestri ette publiku ette tantsijad mingit närvi. Nii et lapsed on selles mõttes lastega, on, mina olen närveerin, load aga palju rohkem, aga ma ei tohi muidugi seda välja näidata, vaid ka ütlen, ei ole midagi, ei ole midagi. Aga enda mul kõik siin sees keerleb. Sa oled ette valmistanud kas või Pipisse, ma ei tea, 10 või 12 koosseisu. Kas saab, kas need endised lapsed on osa neist juba pensionärid? Pensionil veel nii vanad kui vanaks. Aga kui mina selle üles võtsin, siis oli küll niimoodi, et tähendab, mina hakkasin just ametiga peale, Pipit lavastati nii, tantsud olid seatud, olid viimased viimased lavaproovid olid ja nende hulgas olid need siis praegused meie teatri tantsijad, Kusmin, Beljajev Vanemuises siiski kiinal sipsiku ja tütarlastest ainukesena. Tiina Rebane, tähendab siis ta oli jaanimägi Tiina Jaanimegi Rebane. Ühesõnaga, tema on ainukene tüdruk, kes siis sellest Pipi koosseisust ja sellest on saanud siis tants. Kas sa tead seda, et ma võin 50. aastal sinusse armunud sõna või ei, mina? Väikese hiljumisega ütleme 30 aastat hiljem teeksin sulle abieluettepaneku võist sa ütleksid. Tähendab, ära mõtle, noh. Valan sulle mõtlemisaega ei saa, ma mõtlen. No ütleme, viis aastat. Tänan. 22. detsembril sai 80 aastaseks kauaaegne Estonia teatri jumestaja juuksur Erna Lomp. Kui lehitseda Estonia teatri arhiivi, siis selgub, et te olete selles majas inimesi ilusamaks teinud 38 aastat. Ja aasta millal ta siia majja tulite? Oli 1924. Kuidas see juhtus, et just selle ameti peale sattusid ja miks te üldse teatrisse tulite? Eksitus? Minu ema tahtis hoopis, ma olen saksu teenima, olin siis kaheksateistaastane ja ema tahtis, et ma lähen Saxo teenivaid peenemaid kombeid õppida. Aga et minul oli üks sugulane siin paradiis iidoli ja töötasin teatris ja tema hakkab mulle ütlema, et kuule, kas sa ei taha teatri tulla, teatris on parajasti ühtepidesse taidlus võrdluseks juuksuriõpilased tarvis, saksa teen? Jah, no anna ema muidugi emale muidugi ei meeldinud sugugi, aga ma mõtlesin ikka, et noh, et ikka ma läheks küll. Tulingi ja hakkasin proovima ja mul omal hakkas meeldimine, meistrile hakkas meeldima. Ja niimoodi ma siis olingi. Oli kolm kuud, töötasin niimoodi, et ma ei saanud palkagi ega midagi. Ja siis juba hakkasin nii meeldima ja siis juba hakati mulle palka maksma. Siis hakkasin juba solistide juures garderoobis käima. Lein külvas risti ette kohe, kui läksin, siis et kuidas nüüd läheb. Aga kas mõni solist oli siis väga kapriisne, kelle juurde te kartsite minna? No kas kapriisne, aga siiski see suurt tunnustust ikka oli niisugune, et ta võib olla, kes mul läheb hästi. Teatri köögipoolt tundes peab ütlema, et need paar tundi, mis enne etendust solistil on järele jäänud enne eesriide tõusmist, need on väga närvilised. Kõik nagu, nagu töölised ja need näitlejad ja ja grimeerija on just üks nendest inimestest, kes teda paitab ja silitage kogu aeg värvi ja peale paneb soengu, teeb, et te peate. Kindlasti oleme ka suur psühholoogiat inimesele alati seda rahutust maha võtta. Nojah, ja ma olingi niimoodi et ma mul ei tuld tülitseda kellegiga kuidagi saime nii kokkuleppel ilusti kõik. Aga millised soengud või, või Krimmid on teile kõige keerulisemad olnud, teha? Teid, ma tahan ja ma ikka soengute peal olnud grimeerija sulisid, krimirisid rohkem iseennast. Hullu jumala, eks need pidermeerida ära ja, ja aegseid ja kõik need, eks neid ole ikka, tuleb ikka kombineerida ja mõtelda, kuidas ikka teha ja. Ju ma siis ikka õppisin kõik see aeg meil olid ikka raamatuid ja. Kas vahel juhtus seda näiteks etendus muudeti ootamatult alles keskpäeval ja ja teil olid valmis hoopis teised tüki parukad ja mis siis sai, see oli hästi kiire tegemine, sai hakkama, parukas kunagi pähe läinud kellegile? Peamine aeg ju teil läksin garderoobis lava kõrval mööda, kui etens käis. Aga paljude etendusele ka saali poolt suutnud vaadata või? Noh, eks ma ikkagi proovi daatasinik ära. Ikka sai krabanud. Tänapäeval käki etendust käite vaatamas veel? Ei näe enam nii kaugelt, jah, ja seal nii palju neid pileteid siis talugetele pannakse, koht esimesse ritta, administraatori poolt elus neil esimeses reas istunud. Ei no järgmine etendus, istute, kui töötu on. Suur tänu, aitäh. Esineb vabariigi teeneline kunstnik Leili Tammel. Mass nii lauluga esimene tan leini Tammeli võluvas esituses lõppeski mälestusõhtu esimene osa. Vaheaeg eetris kestab täpselt nädala.