Taas on Estonia teatri laval väikesse lauakeste ümber istet võtnud veteranid kellel käesoleval hooajal täitunud või täitumas ümmargune arv eluaastaid. Need on kaminaõhtu aukülalised, kellega teatri peanäitejuht Aarne Mikk ja lavastaja Sulev Nõmmik peatselt juttu puhuma hakkavad. Õhtu muusikalise külje eest hoolitsesid kollektiivi praegused tegevsolistid. Raadiosaates on meil võimalik kuulata ka helilint, et mis on aastate eest salvestatud tänaste veteranide endi osavõtul või mis nende teatritööga kuidagi eriliselt seotud. Nüüd siis teatrisaali, sest vaheaeg on lõppenud ja algab meenutuste õhtu, teine osa. Ette astub Arne Mikk. Viiendal jaanuaril sai 80 aastaseks üks Estonia teatri teenekamaid muusikuid Paul hakk. Paul Hakon trompetit mänginud siin orkestris ligi 30 aastat. Aga kuidas teie just siia Estoniasse sattusite ja mis oli teie esimene etendus, kus te kaasa mängisite? Estonias juba sattusin huvitaval kombel samade etendusele, millele praegu valmistud veidi Jevgeni ju niigi. Ja see oli 20. aastal, kus mu õde tõi mind käekõrval siia teatrisse parmetatud käinud. Ja see, see oli elamus ja mul on tänapäevani meeles kino niiginis uskud katked, kuigi ma ise saad järgmises lavastuses kõik kaasa mänginud, aga see esimene mulje nüüd Laarini kodus seal siis Laareni pall trikke, koomiline kuju ja ja lõpeks duell nüüd kõik sellest ajast juba kaasa tuua. Järgmine suurem elamus oli siis, kui ma ise tulise orkestrisse mängima esmakordselt. Ma õppisin konservatooriumis trompetimängu ja sel ajal, kui ma õpilane Salai see Estonia teatris lavastati Verdi ooper Othello. Dirigendiks oli Juha Vaarik. Aga teatri orkestrile sel ajal ei olnud mitte nii suur kui praegu vaid näiteks trompetit osakaal kaks, aga see ooper nõuab nelja trompetit. Siis. Otsiti konservatooriumis paar poissi välja, kes oleks suurte siis sellega toime tulla ja teatri orkestrile täienduseks. Ja nii see oligi, minu esimene niukene teatritööga kohtumine ja väga huvitavat nüüd hiljem, kui see oli kuuekümnendatel aastatel hotell uuesti kavas oli siis seesama noodilehte vaatasin, et sa ütled, et, et väga tuttav oli. Asi ongi. Võib-olla veel üks selline küsimus, et siis, kui Paul hakkteatris mängis ja maiparaadi peal üle võidu väljaku, Estonia teater läks, siis Paursak ei olnud kunagi Estonia teatri, vaid tema juhatas teise keskkooli puhkpilliorkestrit. Mis teie arvates on selleks põhjuse, kes tänapäeval on koolides suhteliselt vähe puhkpilli või üldse nihukest tõsisemat musitseerimist? Millega teie need noored pillide juurde tõite? Poissi ma ükshaaval õpetasid ja kui ei tundnud, pillun, võõras loodi, kirja ei tulnud ja aga orkestrit teha. Ja sedamoodi, kui kevadel lõpetab, nagu mitmed aastad oli kümmekond poissi, aga järgmisel aastal see tähendab seda, et orkester oli halvatud, ta ei olnud suurtel, ei suutnud üldse mängima, põhikiiresti, orkester ümber komplekteerida, noori võtta ja nendega kurja vaeva näha istutada. Nii nagu me siin praegu poiss ja mina ja õppimise noodikiri ATP ja et see kiiremini läheks, pesin seal tema kõrval laulma ja ette laulmagi rütmi või noodi õigeid noodikõrgusi ja vaata sinna, mina oma hääle. On laulja, türgi, kelle avastatud seotud nendel on ka seesama õdu minu seadmata saabusega ohver. Nii et teie seadmata hääl läks siis selle nahkajate piirdepoisse panema, pilli puhuma. Aga ikkagi poisid puhusid millija ja käisid alati siin koos teiega marssimas. Järelikult oli siiski vaja neid inimesi, kes selle asja ette võtaks. Ma tulin teine keskkool 1000 938. aastal juba madin, maalne õpetaja Kuusalu kandis ja siis teise keskkooli lauluõpetaja. Kas Saimuga suvel kokku ütles, et tuli ära linna, et meil on siia orkestrijuhti ka tarvis ja, ja siis sai see asi vist nii korraldatud, et ma sain Tallinnas õpetaja koha, hakkasin ühtlasi siis teisest küljest ka pikema, siis kaks aastat sai tehtud tublit tööd ja tuli sõda, siis vahetad, mindi orkestrit enam, aga läks siis aastaid edasi ja pärast sõda kutsuti uuesti sinna, aga siis asi ära siis Pillega ja kõiki nooti enam alles. Ja ja teada eksperi otsastele seal ei olnud, kuid orkestri tundigi ette nähtud vaid linna keskrajooni haridusosakonna juhataja oli niisugune huvitatud kooli orkestri saaks ja ja ja vaatame, et sa ometi tasuda ka midagi nii et ma esimese laatoni saaki peaagu tasu midagi. Ja ikkagi pikka aega te tegite kahte tööd. Kes oli tehtud valsi selle tõttu, et ma seal tegin? Ja siis, no muidugi haridusosakonna juhataja viskasvad ministeeriumit tagant tõukas. Nii et kogu vabariigi anti siis koolidele neli orkestritundi ja ega see, kui sa lähed selle peal välja tundi anda siis tulemusi igal juhul tuleb teha nii, et, et tulemused on ja mina ise olen kasvanud Tallinna esimeses keskkoolis kui sel ajal, kui mina koolis käisin, see oli väga tugev orkester ja ma julgen väita, et tänapäeval kuni selle ajani ma ei tea, et oleks kuskil sellise tasemega noort orkestrit. Lugu oli see esimese keskkooli orkester. Ta oli konservatooriumi professor Julius faks, ta oli üks tore mees, kes oskab, poisid mängib hästi panna ja raskekavaga. Mudeli või ees kujumiseks pill kuu-pooljumal ei püüdnud. Ma peaaegu sain sinna, aga mitte täiesti, sest nyyd olud ja tingimused, mis tänapäeva koolis on, nende, need ei võimalda seda. Ja kõige suurem häda on selles, et kahe vahetusega pool maja siin ruumi kunagi saatsid need poisid esimese vahetuses, õhtupoolikut on hiljuti või pillimänguga või pärast koolitunde seda ei, seda ei saa. Sest seal ei ole ruumi ja siis vaata, kus siis on nii et kui vaba käsugusi või köögis. Kui õhtul juba köögirahvas Siis läksid meie sinna, aga kui sanitaarinspektor sinelis, kupatas mind välja kõik. Et kas te praegu käite Estonia etendusi vaatamas? Jaagu piletid saaks. Kaheksandal aprillil tähistab oma esimest juubelit kontsertmeister Ella Kodres. Sa oled juba 20 aastat peaaegu Estonia teatris klaverit mänginud aga publik sind väga harva või peaaegu üldse ei näe, sest oled kas siis orkestriaugus või kulisside taga, kuna sa töötad balletiga. Mis siin ometi selles väga raskes töös ma julgeksin öelda. No kohe mitte ei ole nagunii kokkuvõtet veel teinud oma elust, aga mina õppisin kunagi koos pärina neljateistkümnendas mittetäielikus keskkoolis. Koreograafiakooli esimese lennu tantsijatega. Selles koolis käisid Sis Ülle Ulla, Maire Loorents, päigi Rüütel, Aime Leis. Ja kuidagi see oli väga niisugune kunstilembene kool. Ja meil tüdrukutel oli ääretult põnev neid tantsijaid vaadata, seal saad alati koolipidudel, esinesid näpuga, katsuda neid kostüüme ja noh, ja kuidagi algusest peale nagu nii palju nendega seotud. Kui ma konservatooriumis õppisin, siis mind kutsuti Tallinna pioneeride teatrisse kontsertmeistriks tähis kõige saapa neid lapsi, kes laulsid näidendis ja no mängige saatemuusikat ja tantse. Nii juhtuski, et kui ma lõpetasin ka heade olime, siis suunati Vanemuise teatrisse, aga balleti muidugi pärast kuradike balletunud. Seal õpetas mind välja Idavustel. Ja ma olen talle selle eest väga tänulik, sest see on tegelikult kontsertmeestel säärane ala, mida kuskil ei õpetata. Õpetatakse klaverit mängima, õpetatakse lauljat saatma, pilli saatma. Isegi orkestriga on võimalik mängida. Aga tantsijaid mitte kuskil ei õpetata saatma ja see on täiesti oma profiiliga kontsertmeistritöö. Te mõtlete nii kenasti ja rahulikult, kolm aastat olin ma seal. Ja siis tulin tagasi koju Tallinnasse. Kuidagi läks nii, et täpselt 20 aastat tagasi 1966. aasta alguses Aga kui nüüd vaadata neid tunde, mida balletikollektiivi hommikul teeb, enne kui see päris proo peale algab siis igal pedagooge, ilmselt oma harjutuste süsteem ja, ja selle saatemuusika jaoks ma ei ole kunagi noote näinud, see tuleb kas peast mängida või improviseerida, siis kuidas see toimub tegelikult, kuidas sa valmistud selleks? Ai, see on raske küsimus ja ja iga iga tunni pedagoog on ise nõudmistega. Aga see muidugi aastatega tulnud ja nad ise nagu õpetavad meid, ega me palju ei olegi, meid on ainult kolm. Ja, ja nii, et meid õpetanud ja on vahest rahul ja vahest ei ole rahul. Ja, ja niimoodi me siis tunnist tundi koos nendega töötame. Et tänapäeval vahel ballett meistrit lavastades balleti moodsale muusikale, tihti kasuta kontsertmeistri abi, kuna rida partituuri, kust ei olegi klaviire tehtud ja kasutavad palju lindimuusikat prooviprotsessis kas kontsertmeister ikkagi oma muusikalise nõuandja pilguga on selle juures abiks või teda ei ole siis enam vaja üldse? Ja nüüd, viimasel ajal niiviisi, et magnetofoni abiga tehakse neid proove, aga siis on jälle säärane olukord, et väga palju tänapäeva erinevaid kasutavat orkestris klaverit lihtsalt. Ja siis tuleb kontsert, mis te seal mängida, nii et selle muusikaga olema nii või teisiti me kursis. Ja, ja ikkagi lõpuks etendus läheb elava muusikaga dirigendi ka, nii et mingi suhe ikkagi sellesse töösse jääb. Ma ei hakka küsima, milliseid tantsijad on seal kõige rohkem meeldinud saapaga nendega koostööd teha, aga sa võid öelda, millised paar teost viimase aastate meie balletirepertuaarist on sulle kõige enam rahuldust pakkunud. Ja see on niisugune kahe kahepoolne küsimus. Üks asi on, mida ma saalist, naine ja teine asi on see, mida orkestris mänginud. Ja kahtlemata kõige kõige raskem aga, aga oma raskuse poolest siis tähendab tema ületamisel kõige meeldivam dioodide pihtimus. Ja kui nüüd Vaadata balletirepertuaari tervikuna siis kaasaegne muusika nagu järjest muutub komplitseeritumaks ja, ja võib-olla tuled, uued mõtted, väljendusvahendid kõlavärvid, aga ometi üks põhivundament on alati klassika olnud. Ja mulle tundub, et vist Estonia repertuaarist läbi aegade on kõige rohkem mängitud Tšaikovski luikede järve. Et see muusika Christian suvi veres nii eestpoolt taha poole või vastupidi. Jah, selle seda lugu ma mängisin isegi enne veel, kui me Estonia teatris töötasin. Juhtus niimoodi, et algas puhkus. Solistiti Randi Irja, Tiit Härm tahtsid sõita selle looga kuskile lõunavabariigiks Armeeniasse Gruusiasse. Ei olnud kedagi, kes oleks nendega proovi teinud ja siis nad palusid mind. Mina ei tundnud lugu, tähendab, ma ei töötanud siin majas üldse. Aga kuna ma olin Vanemuises balleti mänginud, siis nagu balletiga olin kokku puutunud, aga mitte selle teosega. Nii ma siis alustasin ja mängin siiamaani, nii et need on siis nad on 20 aastat. Ja küsimus võib-olla sellest aspektist, et kui sa sellest balletimuusika mängimisest tüdinenud oled ja kodus istud klaveri juures millist muusikat või milliseid palusa siis mängib nii oma lõbuks. Või nauding. Kas nüüd oma lõbuks, aga ma töötan veel dirigentidega pedagoogilises Instituudis kultuurhariduse kateedris ja seda täpselt sama palju nagu ma olen töötanud Estonia teatris, nii et seal on väga rikkalik repertuaar. Nii et muusikat on sul palju olnud elus ja on ja mürgitust ei ole veel sellest saanud. Kõike head ka edaspidiseks. Esineb Eesti NSV teeneline kunstnik Helgi Sallo. Mäles. 29. aprillil aga tähistab oma kuuekümnendat sünnipäeva vabariigi teeneline kunstnik Paula Padrik. Paula, tere tulemast jälle siia lavalaudadele. Kas sa mäletad, millal oli sinu esimene etendus selles? Tead, mäletan selgesti, see oli 55. aastal konservatooriumi lõpueksamina, tegin Simmika, ela ooperit, ikka ela aariat ooperist Carmen ja selle osaga ma jäingi siia teatrisse tööle. Ja võib-olla on tarbet üles lugeda kõiki sinu rolli, aga Paula vabrikut teatrikülastajad kõigepealt tundsid ikkagi lüürilise soprani, na oli semi või Manoon. Aga 64. aastal, kui meie repertuaari tuli Mozarti võluflööt üllatas Paula Patrick kõiki nii kolleege kui ka publikut vist, et sa laulsid ootamatult ära kõige raskem osa sellest ooperis, tervist kogu maailma ooperiliteratuurist, nimelt kuninganna rolli. Kuidas siis keegi polnud varem avastanud sinu koloratuuri võimeid? Ei tea õpetaja Linda Sauli juures ma õppisin küll kõiki hääletehnilisi võtteid ja, aga neid ma kasutasin ära, lihtsalt tüüris sõpraline. Aga siis oli kord Moskvas külastasin, läksin noodiärisse ja leidsin sealt selle Kuninganna aaria noodi, selle mulle küll täiesti võõras muusikaomavalitsuste varem kuulnud, aga noodipildi järgi ma vaatasin see mul välja tulema. Ja siis Vallo Järvi kord kutsus mind lindistama, mida teha, ma ütlesin, teeme selle ära. Ja siis sai see lindistatud ja pärast võeti siiani teatrisse, siis kavatsesid tikk. Läks. Kas sinu selline hääleulatus nii erakordselt suur oli looduslik kingitus või olid sa ka seda siiski nagu õppimise arendanud õppimisega varal edasi? No ta oli looduslikult, aga ta oli täiesti metsik Muidugi konservatooriumi töö andis mulle palju juurde. Ja ega see kuninganna osa veel ei olnud minu häälega, olgu see piir. Ma laulsin sealt veel kvarts sellest Haas kolmandatakterifaasat kvart üles, kolmanda oktavi siin iga kord, kui ma kuninganna jaoks oma häält kord kord korraldasin ja saatsin. See võsis, selleni ulatub viima Sumakil ja üle kolme oktavi. Kui nüüd tagasi mõelda nende osadele, mida sa oled laulnud, mis sulle endale kõige rohkem on võib-olla meeldinud. Ei oska ütelda, Nad on kõik omal kohal olnud järgemööda ikka ikka elast alates kokad, raskema pooli. Ja selline küsimus, kas sa praegu ka laulad? Aga mis repertuaar seal on, hällilaulud? Aks öökuningannat kõlavad, kui nad magama jää. Ei. Ei seda, ma ei ole neile. Aga proovi mõnikord, võib-olla jäävad hästi maa. Suur tänu sulle, Paula ja sünnipäev on veel tulemata, keda me siis veel soovime sulle ametlikult kõike head. 20. juunil saab 60 aastaseks vabariigi rahvakunstnik Uno Järvela. Uno Järvela on olnud Estonia teatri peakoormeister 22 aastat. Ja kui teatrielus on kaks väga rasket momenti, kuidas tulla teatrisse, kuidas teatrist ära minna siis Uno järvel on need küsimused väga loogiliselt ja delikaatselt lahendanud. Kuidas ta tuli, seda sa räägid ise. Aga et ta tegi ise ettepaneku äraminekuks ja oli ka selle juures, et valida välja järeltulija, anda talle võtmed ja ohjad üle. See räägib juhi suurest tarkusest ja ja ettenägelikkuse eest. Aga nüüd ikkagi, kuidas sa teatrisse tulid ja sattusid just? Ma ütleksin, et 22 aasta jooksul on siin lavalaudade, et see minu esimene roll. Ja kui siin eelkõneleja ütles, et lapsed närveerivad vähe, aga mida vanemaks inimene läheb, seda rohkem ta hakkab närveerima. Võite arvata, et, et mul on küllaltki praegu ebamugav tunne, et oma esimest rolli siin Estonia lavalaudadel täita. Aga kui ma sain kirja tänasest õhtust osa võtta siin nädalapäevad tagasi, ma mõtlesin, et tegemist on eksitusega. Kui ma hakkasin mõtlema oma koori pääle, kellega ma 22 aastat siin töötasin, siis leidsin, et seal on ainult veel järelejäänud kolm kes minuga alustasid tööd. Ja kui ma mõtlesin oma õpetaja Gustav Ernesaksa ja paljude tema õpilaste peale siis tuli mulle meelde, et mina olen Gustav Ernesaks ja kolmas õpilane, kes tema juures lõpetas, esimesed olid professor Ariste ja professor Vahter. Ja siis ma sain muidugi aru, et jõhvika nähtavasti on juba aeg niikaugel, et tuleb see tänane roll siiski äratäit. Aga teatrisse sattusin ma päris juhuslikult ootamatult. Pean ütlema, minu elus olid kõik minu tööd algasid niimoodi ilma pikema ette mõtlema, et ilma pikema ettevalmistuseta ja konkreetselt 1963. aastal olin ma meeskoori dirigendina Emeeskoriga Tartus. Ja helises telefon. Ja minule helistas tolleaegne kultuuriminister. Anspak pakkus mul asuda Estonia teatri peakoormeistri kohale ja andis mulle aega täpselt 24 tundi ja hommikult. Järgsoovik tellis uuesti. Ja nagu ta naljatledes ütles, et on aega siis oma koduse miilitsa ka kodus kokku leppida. Seda ta mõtles, nähtavasti abikaasat. Nii et 20 24 tunni jooksul saigi otsustatud ja järgmisel hommikul sai antud jaatav vastus lõppevasse tulekuks. Mina olin kassisel kooris, kui sa tulid, nüüd ma mäletan hästi seda perioodi ja hiljem me oleme teinud lavastusi koos ja sinu juures on imetlusväärne see rahulikkus ja see alateadlik optimism, et vaatamata kõikidele raskustele etendus algab kell seitse, see peab toimuma. Ja me teame, et et eriti meeslauljate saamine ooperikoori on kogu nõukogude liidu ulatus väga keeruline ja raske probleem. Sa oled nendest seminarist osa võtnud ja oled asjadega palju täpsemini kursis. Et teatritöö on palju pikem kui kontsertkooridel ja palk ei ole suuremaid, vastupidi vähem. Ja selle kõrval sinu niukene pidev otsimine, need konkursid, need koolides käimised, on andnud sellise baasi Estonia teatri koori, igal kastrollilon kiidetud. Kõik arvavad, et Eesti on suur koorilauluvabariik, laulupeod on meie ammune traditsioon, aga aga, ega professionaalses ooperikooriei ole nii kerge saada uusi meeslauljaid. Nüüd kui sa oled natukene juba rahunenud, mõtleksin natukene rahunenud sellest pikaajalisest tööst siin ja töötab pedagoogina. Kas sul on tekkinud mingeid mõtteid või ettepanek, kuidas ometi tulevikus seda küsimust paremini lahendada? Ma muidugi kõigepealt peab ütlema, et iga iga kollektiivi juht peab peale selle, et ta oskab hästi teha oma tööd kunsti alal. Ta peab olema ka siis, kui organisaator ja kui tal puuduvad need organi saatanlikud võimed, siis kahtlemata ta hea juht ei saa kollektiivile olla. Mis puutub lauljatesse, siis on niimoodi, et küll nad ikka tuleb, küll neid tuleb kuskilt elu on näidanud nii et kui tundub, et, et noh, nüüd enam ei ole kellegagi laulda, siis ikka kuskilt tuleb, paistab nii, et et mingisugused lainete kaug Tulevad ilmuvad järsku, meie vabariik on juba küllaltki väikene ja silmapaistev lauljaid ei tule mitte igal aastal, aga võib märgata, et vahel tulevad nad niisugused näiteks mingisuguse perioodi mingisuguse lühikese ajaga ilmuvad järsku mitu ja tulevad ja ma mõtlen, niimoodi oleme saanud meeskoori ikka täiendada muidugi naiste ka kergem olnud, sest lihtsalt Meie meeskoor on teatavasti ju küllaltki suur ja võtab ma mõtlen riikliku meeskoori, mis võtab väga palju lauljaid, aga me oleme ikkagi toime tulnud ja ma mõtlen, et kahtlemata olud lahenevad Teatris kõigiti ja edaspidi all küll lõplaulikule. Ma olen optimist. Varematel aastatel sa juhatasid teatri koori kõrval veel Tombi nimelise kultuuripalee poistekoori kas või praegu ka mõni koor on, keda sa pidevalt juhendad? Praegu konservatooriumi koor, muusikapedagoogide koor, nii et päris ilma koolita ei saa ju olla. Aga kui sa tuled nüüd Estonia teatri etendust vaatama, kas süda ikkagi kripeldab see taseme pärast? Seda küll, seda küll me teame, et meile lavale on küllaltki raske kooril esineda, sellepärast et meie akustilised tingimused ei ole head. Aga me teame, et heade akustiliste tingimustega me olime kuulnud oma koori väga hästi esinema ja vahel võib-olla mõned imestavad, et kuidas nii, et Moskvas ja Stockholmis olime, et koor võis nii hästi laulda, aga lihtsalt ta laulab ka siin hästi, aga, aga ei ole võimalik. Alatusega ei tule saali nii hästi alati nagu see tuleb hea akustikaga teatriks. Nii et. Ja peame pöialt, et kunagi tuleks siis ka Tallinnasse sellise akustikaga teatrisaal, kus iga koormeister tunneks sellest koorist suurt rõõmu. Kindlasti tuleb aitäh. 14. juulil saab 75 aastaseks endine lauljatar, hilisem teatri kostüümilaojuhataja Leida Beekman. Teie, lugupeetav Leida Beekman tulite mehe majja samuti raskel ajal, vahetult pärast sõda, mil teel, missuguse tee kaudu te majja tulite. Konkursiga ja. No ruum selleks oli all jalutusruum. Seal oli. Ja siis muidugi pealtvaatajaid ka lisaks. Ja minul on muidugi kõige suuremat hirmu seelsestmatult tahtsin tulla nii teadmata, et kui ei õnnestu, siis keegi ei tea. Aga meil maestro oli just ka žüriis. Ženja, Siimon. Karl Ots. Nõutav oli kaks laulu selle peale siis muusikaline katse ja rütm ja, ja liikumine ja lõpuks siis üksipäine tantsida. Sõrves selles ruumis siis võttis nii hästi kibedaks juba niisugune mõte oli, et kui nüüd ainult ära saaks. Aga võeti vastu, võeti vastu. Tulite ja jäite meie mai. Mis oli esimene etendus? Minul? Esimene etendus täielikult sisse panid, ei oska. Seal oli tarvis poolteist Mands artistid. Ta ei laulnud, need olid mingisugused, näitasid neljakesi, nii kui meid võeti, nii neid paljal. Aga siis muidu tee modid teemal läks tol ajal laba tagusad kuurid kohe. Maanteekannike oli operett, sinna pandi kohe lisaks poeemile. Nii et ega suurt nii pealtvaatamist ei olnud. Ja peale selle siis me hakkasime kohe käbedalt kibekähku taskuleeke õppima. Tasun löökideni, sääde proovid, sõitsin teises keskkoolis. Nii et ringiratast. Tol ajal resiti rohkem nii vabariigis kui väljaspool vabariik. Väljaspool vabariiki algasime alles 50.-st aastast, aga aga vabariigis liikusime kõige aeg väikeste nii ja mittevägi päris koos suure koosseisuga olime Tartus juba talvel külmaga. Meil olid siis niisugused bussid, mida me nimetasime pipra piskideks. Need olid nii, et tuli vihmaga varjuga istuda, sees ka. Töö pakkus lõbu ja, ja muidugi see suur teadmine, aga mis meil nüüd muidugi inimestel majanduslikud tingimused olid ju kestvat rõivasaamine ja see oli kõik raskendatud. Aga peamine oli see, et sõda oli lõppenud. See andis nii-öelda ohku ja tegi ka meeleolu heaks. Ja leppisime kõigega, mis, mis kuidagi oli näiteks garderoob oli meil hästi võimatu kloorias või tähendab, me nimetame seda nüüd klooriaks seal Vene Draamateatris oli niiviisi, kutsusime omnibussi üksuda naiste garderoobi. Kui me kõik seal kuus istusime, is olid toolid niiviisi vastamisi selja ja kahest nii saelaudadest olid lauad ja ökoneeri 25 inimese peale kaks suurt peeglit, ainult muidu taskupeeglitega tegime oma töö. Kas te nägite, kuulsite elasite läbi ka meie Moskvaga strulli aegs oneegri, tollase triumfi? Ja hästi läks ja, ja suure menuga ja sealt ju tulid meilide esimesed teenelised j. Georg Ots ja riiklikud preemiad EMU ja Dorased, trellid tulid seal sellega, ainult noh, mis meil pettumuse valmistas, olid meie, meie suut Kareli poeg, mis oli tõesti haruldane, seal, nii ei pääsenud mõjule, seepärast nad nagu olid rohkem klassikaga löödud. Nemad looduses midagi muud, räägitakse seal tollal kestis pool tundi aplaus. Kui rahvas ei saanud välja lugeda nime meta Kodanipork, siis lasi tsitaat jama ja ots vaheldumisi ligi pool tundi skandeeris. Publik oli küll. Kui te lubate, ma räägin rahvale tõiga vahele. Mis juhtus siin enne Moskvast rolli, kus ma olin, mis kio tähendab oneegini, sekundant olid originaali Georg Ots ja Lenski oli väga väheste lavakogemustega mees, keegi advokaat. Põder otsustab revolvri, vajutab päästikule, mitte mingit pauku. Väike troopika kukkus sealt alla, vallates lavapõrandal teist-kolmandat korda, vajutab päästikule, mitte mingit pauku. Siis lavatagune rahvas otsis võimalust lava abistada, teha mingi kasvõi mingisugune pauk lüüa jalaga vastu maad taburetiga. Nüüd advokaat põder suri kuulipilduja raginad saatel. Publikumalduse kombel ooperi publik aplodeerib, advokaat Põder tõusis püsti, kummardas ja suri uuesti, kohe ära. Ja lauset meie laval lauset umbes aastat 15. Ja siis hiljem kostüümilaojuhataja. Vastutus oli muidugi suurem vastutus. Suurem jah, aga ta oli omamoodi huvitav selles kostüüm on ju teatud määral ka teatriajalugu. Ja seal oli, meil oli niisugune kokkupuude ülevõtmisel inventuuri tegemisel sattus mulle selliseid asju kätte, mis ei kuulu lattu. Näiteks terve hulk oli teatrikirjandust just Menningu ajast siis oli seal tähendab kulli ja, ja tema abikaasa kirju lapp sisaldas väga palju. Tähendab, seal on ma mina enam nii hästi ei lugenud, aga märgitud on mul akti üle üle 100 fotonäitlejate omaaegsest, kus eksisteerisid selle ümber ja, ja sellised tegelased, need andsid üle kõik teatri- ja muusikamuuseumi, teatri muusikamuuseum. Markim tol ajal tuli ja siis tema tegi mulle ülesandeks, et nende vanadele kostüümi talle no valunud, kui niisugust ei jäänud tulemisest, need olid need, mis oli 50 45.-st aastast oli minu viga, et ma ei suutnud kõike kohe-kohe nii paika panna, sind jäid natuke hiljemaks ja kostüümidega see paha lugu ju nad lähevad ümbertegemisele, kui ei sa õigel ajal jaole. Aga nii palju mul siiski jäi, et ma sain sealt ära näiteks pinnale. Pinnal tegi meil musketäri teistegi kardinali kardinali kostüüm ja, ja siis ratsutamiskostüüm niiviisi, need jäid sealt, noh, siis sai terve hulga sella, sain Faustist. Margarete droogi oma siis Tarase Fausti kost, Väypati valentinisai. Ja, ja just võtsime, no kes nii-öelda oma viimased sõnad olid öelnud, teatrilaval enam ei tegelenud, oli unustamata pater, flai, meil somaasikul. Meetod, Tatjana meta, Kodanipork, Tatjana. Ja, ja siis Ülle hulla boolero. See näitab, sain kokku, nii et need ma jõudsin siis enne ära anda, kui ma pensionile läksin, nii et sellega ja sellega nad siis olid väga rahul, et teatri nagu ajalugu sellega päästa. Muidugi ei ole ju muuseumil ka nii palju ruumi, et nad võiks kõike võtta. Aga oleks väga kena, näiteks mul oli võimalus siin kunagi käia balletiga koos Poolas. Ja siis näha seal tänu seltsimees sõbrale ühte etendust, see tähendab, ma nägin majaga nii-öelda paraad poolt, muidu sellistel kordadel on ju ikkagi rohkem tegemist köögipoolega kus nendel on omal. Just ma mõtlen, kui meil ükskord uusteater olnud, kus ruumi oleks küllalt, nendel oli eksponeeritud niiviisi kodusel viisil nende Boris, ma ei mäleta nime, kes, kelle siis oli seal, kui publik mäletab, kindlasti meil omal ajal Poola neegri üks tuntud filmitäht tema üks kena kostüüm kingadega koos niiviisi vitriini pandud siis väga nimekas Change Puura tenor poole oma, kes siin käis, tegime härtsubki, vot tema oli oma härtsuke, kostüüm oli tal niiviisi vitriini pandud. See oleks nii, kui tooks natukene teatri minevikku, olevikku. Kui meie ükskord nii kaugele jõuaksime. No loodame uue maja, et ma olen nüüd omakasupüüdlik. Ma kogun teatri seiku ja nalju. On teil mõni seik? Noh, glooria veel tähendab, Vene Draamateatripäevil oli ju lava niivõrd kitsas, et tagant läbikäiku ei olnud. Meil, kui tegime kõrbe laulusel siis tulid Köörlid, nagu me olime pooled pooled, kes tulid ühelt poolt tulidki, aga kes teiselt poolt pid tuleb, need pidid publiku poolt niiviisi seal ringi jooksma. Benno Hansen, väga tore mees, Diaalibenali ja haaremi pilk sugune noh, nii surutud nagu see lava seekord seal lubas. Ja temal kušett niisugune hästi madal, mille peal ta siis istus ja mille peal siis meie käisime paluma sandiks nii väljas Clementine laule, enne peale selle siis valged hispaanlased ja siis tulid mustad peale tagavad, et palju see nüüd ta peab meist tüdinema ja tõusma. Aga tõusis, aga ta ei saanud ennast püsti ajada, astus oma tšillaga peale tal ja vateeritud. Ja siis atlas kusid tšillaga Solyllybe, ta istus tagasi, istus kassetist mööda. Papi naerab, naerab meile näkku, meil avastus tuleb peale, muusika läheb edasi. No ei saa kätte, hakkad siit kinni, libe hakad, sealtki, nii libe. Ja teiseks ta ise naerab ta, isand elas suurt aidata suure õppimise peale me ta saime siis üles ja nii et teised eest ära, teistele, et muusika ja ei oota. See oli muidugi ajas hullusti naerma, nii lõbus, aga siis kui sul seisu niiviisi, et sa Beatiivis abi publikusse seisma, naerda sa ei tohi. See oli põrgupiin. Aga muidugi mina ise lustis väga selles seda asja. Sama alibedaliga oli lugu, taoline suur must habevaheajal lükati laeva peale. Ja uuesti teises vaatuses laval tulles unustati laua peale. Must habe oli siinkohal. Siis Endel Pärn ütles alibenalile. Vabandage, te habe on laua peal. Mees vastas jah. Mul rändav habe nagu Taylor, rändav neer ja tõmbas Abemal. Täname teid, propeekon, ma ütlesin proua nimme meelega. Noora kavatiiv ooperis fenora.