Ninalood. Ma panen siis kinni. Olgu, ma ei tahagi seda enam lahti teha. Kahju, et moduaal vutid pole. Tere mina siin. Nad rikuvad mul kõik ära, alati nii teised saavad ja mina ei saa. Kas sul on ka nii, et teised saavad ja sina ei saa ja miks koju tahan? Tahan ju kõik vohh. Saad aru, Maybri kirjutas mulle kirja, aga mitte tavalise kirja, vaid salakirja ja seal kirjas ta kutsub mind volbriööks enda suvilasse, et me hakkame seal nõiduma. Priit ütles, et ainult volbriööl tuleb nõidumine päriselt välja ja see endale õige ka. Kui tavalisel päeval proovida, siis alati keegi liigutab taldrikut. Noh, tead küll, kui pannakse käed taldriku peale ja siis küünal pannakse põlema, alati keegi liigutab, aga volbril ei pea liigutama. Siis taldrik hakkab ise liikuma ja ennustama. Tead, millise salakirjemale Maybrid kirjetas. Haiglal käid ümbriku lahti ja on paljas valge paber nagu keegi oleks saatnud mingi tühja paberi. Aga õnneks ta ütles, et seda tuleb triikida. Siis isa pani mu tuppa triikimislaua üles ja ma käskisin tal kohe välja minna. Ukse ma panin hästi kõvasti kinni ja isegi toolima, lükkasin jõuga ukse ette. Sina ei tohtinud üldse näha, mis ma teen. Salajasi asju ei tohi keegi näha peale sinu enda. Õnneks isa oli nõus ja ta ei piiliunud yldse. Ja tead, kui ma triikisin, siis tuli alles kiri nähtavale. May brid kirjutas selle piimaga. Ta ütles, et tegelikult saaks ist keefiriga ka ja petiga selliste asjadega. Ma ei tea, ätiseks joogijogurtiga ka, mul peaks proovima. Kirjutan talle vastu ka salakirja. Kui ma paberi ära triikisin, siis ma sain teada, mis ta kirjutab. Kuula, ma loen sulle ka diremina, kuidas elad? Seal on hästi, mul on liis mulje Liisale päevaplaan ja me kutsume sind ka. Kohe ma loen selle, kuhu kohta tuleb volbriööl minu suvilasse. Me hakkame sauna eesruumis nõiduma ja taldrikuga ennustama. See õnnestub vaid ühel ööl aastas. Volbriööl, kuidas elad, kirjuta Maiblit. Motaan minna pean saama ööseks teiste juurde minna. Ma saaks ju kodust isegi luua, kaasa võtta lendamiseks. Kõik kleebivad kogu aeg teiste juures. Liisa ööbib kogu aeg maibriti suvilas. Maybrit ööbib Liisa juures, magab seal välivoodis tüübi kogu aeg oma klassivendade juures igal juhul jube tihti siis oti sõber ööbi poti juures ükskord ööbis isegi siis, kui oti ema ja isa polnud kodus, kui nad olid. Ma ei tea öösel kuskil restoranis, täitsa minul, minul ei lasta isegi siis sellel öösel maibriti suvilas olla, kui Madrid. No ja. Võib-olla me varem ei saanud Maibliga läbi. Vahepeal tuli ülbe, aga enam pole. Miks ma siis ei või minna? Ema ütleb, et tema tahab, et me oleks kõik perega koos. Et siis me saaksime ükskord meie aias koos May lõket teha. Et siis ma saan Sophie ta õe ka meile külla kutsuda. Okei, aga siis ma ei saa nõiduda. Mai Brit ütles, et tal on kõik asjad olemas, seal suvila eesruumis. Kõik issand, mida läheb nõidumiseks vaja. Minul pole kodus mitte midagi. Mul pole isegi sauna eesruumi. Ja pealegi, iga kord, kui Sofiga seda taldriku ennustamis teeme, Sofiilikab taldrikut, seekord ta ei jõua ära oodata, millal taldrik hakkab ise liikuma ja siis ta lükkab siis ise, ütleb eleid, mina lükkan. Mina lõikan, ma ei hakkaks elu sees kilkama. Üldse, ma arvan, et ma arvan, et maibritt oskab 10 korda paremini. See tema sauna eesruumis oleks kõik välja. Tegelikult ma tean, ma tean, ema ja isa pehmeks rääkima, Hotikleb, et kõik inimesed saab pehmeks rääkida, kui sa tahad. Kõik inimesed, tema näiteks rääkis oma ema ja isa pehmeks ja nad ostsid talle tšintšilja. Algul tahtsid talle Merisi kaasta, aga ott, rääkis ja rääkis, kuni nad olid täiesti pehmeks räägitud. Siis nad läksidki poodi šintšiljat ostma. Subelistne proovin ka täna õhtul, muidu mul jäävadki kõik asjad nõidumata. Ta. Sest kui ma suureks saan, siis ma võib-olla ei oskagi enam nõiduda. Ema ise ükskord ütles, et iga suured inimesed ei oska nõiduda. Ainult et noh, päris nõiad oskavad see need neiuvad ka ainult siis, kui usud, et nad Naiuvad. Vaat seda ma ütlengi neile. Millal ma siis veel nõi on, kui ma praegu ei nõiu? Pärast ma enam ei oska. Nii, aga nüüd ma pean hakkama kirjutama Mayblitile. Nad võiks minema köögist, aga kas meil on külmkapis asja? Ema kodus muide üks vanaisa on aga vähe rahulikum. Mustikajogurt sobiseni lillase jääb kohe ilma triikimata ka näha. Nii et. Siin on veel pohla-rukkisee, pole küll. Emale meeldivad need rukki ja mingite teradega. Minule meeldib kõige rohkem maasikajogurt. Ongi maasikajogurtit. Metsmaasika juurde täiega kõige parem. Lõhnab kõige paremini. Otsas Mart sama jogurtit. Seda ei ole enam. Läksin, unustasin salakiri lubada. Pehmeka, mis meil siin on, siis seda piima ei tule ja ei ole mingisugune kitsukese tuli superteeki. Koolis läks, mul läheb koolis hästi, ma pean ruttu õppima minema. Õnneks nad ei näinud. Ma ei taha, et nad tahavad, et ma salakirja kirjutan ja Miiaga ma kirjutan, siis nad saaksid selle vabalt läbi lugeda. Võlakirju peavad ainult need lugema, kes teavad saladust. Keefir ei teagi, seltsi keesi saab, tema mõtlen korralikult, mis ma pean tegema, et triikraud on mul siin toas olemas. Proovin ma saan teha katse kirja ja kui mõjub, siis, siis ma teen alles päris salakirja. Tee retiri. Ma ei. Kri. Kuidas elad, kui? Eel. Tead. Räägin täna. Kiin. Ema ja isa pehmeks. Noh põhiei, miks? Siis me hakkame volbrieelne ilma. Siis me. Vot see on proovikivi, see pole nii tähtis, pärast ma teen puhta. Pane. Me ei leidu, mis materjalid. Ja liit valmis. Mina. Kuivama. Alles siis ma saan hakata triikima. Söödab raudselt jube kaua aega. Proovinud ei ole, kuiv ah, ma pean ära kannatama. Paneelis ütleb, kes kannatab, see elab kõikidest kõige kauem. Homseni, siis. Homme kuuled, kuidas minal vanemate pehmeksrääkimine õnnestub mina lood, kirjutab Eva Koff. Esitab Külli Teetamm, toimetab Tiina Vilu. Helirežissöör on maris trumme, ninalood.