Ja all on ka teisipäev meiega liitunud Indrek Vainu, head uut aastat, täna võib veel seda soovida head uut aastat, aga mis siis aastal 2016 tehnoloogia valdkonnas saame, hakkab õli juttu, et aasta alguses tuleb see prognoos ära teha ja nagu ma aru saan, siis on tegelikult kõige keerulisem asi terve apteegi aastaringi juures. Just nimelt, et kui sa ennustama hakkad, siis on ju nii-öelda hiljem on juba siis vaadatakse, kas lähevad ennustused täis või mitte. Et noh, eks mõned asjad on lihtsam ennustada, mõnda asja keerulisem, aga kui ma mõtlesin, et mis võiks olla see üks märksõna 2016? Aasta, siis ma soomisin välja ja välja välja lõpuks jäi selline märksõnana. Elektrit kasutama au ja kindlasti kasutatakse aina rohkem igal pool nutiseadmetes asjades, mis, mis meile peale tulevad, on elekter oluline. Aga pigem ma mõtlesin seda elektrit nagu selle all, et kaks, kaks põhiteemat, võib-olla, mis sellel aastal 2016 on, on päeval, on niuke taaskasutus või elektri kokkuhoid, et inimesed saavad aru 2016, et ikkagi Loodust tuleb kaitsta ja sellest tulenevalt ka tuleb igasuguseid ärisi, äriloogikaid, mis on seotud taaskasutamisega. Ja siis, kui veel nüüd sealt edasi minna siis taaskasutamine on seotud ka elektri kokkuhoiuga või elektriparema kasutamisega ja siis selle edasi minna siis näiteks üks asi, mida 2016 on oodata, on akutehnoloogia paranemine. Et kindlasti nii-öelda ka elektri enda tootmine, et üha rohkem räägitakse sellest, et seadmetel on vaja. Uutel väikestel seadmetel on vaja võimalust ise toota elektrit, näiteks nagu see taskulamp, mis ma, ja ja see oli küll selline nii-öelda vana nutiseade, aga põhimõte oli ju tal õige ja muidugi ise elektrit tootev kohe sealsamas selle seadmega. Mina mõtlesin ka, et peaks tegema samasuguse asja, millega saab ikkagi telefoni täis. Sellel taskulambil oleks võinud veel USB auk olla. No selle võiks ise teha ja miks me ei võiks seda teha? Mina ei võiks, selliseid laadijaid oli vanasti olemas, on ka, kus manuaalselt väntab oma nõukogude aegu ei näe neid ja praegusel ajastul Seal oleks nüüd rohkem kui kunagi varem ajast nutitelefonide akud on nii tühised. Et noh, eks on räägitud ka kangastest, mis elektrit koguva, noh, need on kõik sihukesed ulme asjad. Aga ikkagi peamine läbimurre oodatakse patarei tehnoloogia arengus. Ja huvitav on see, et mitu väga head lahendust on juba olemas nii-öelda uuenenud kas siis kas siis materjalitehnoloogia tõttu või mingite keemiliste koos teiste tõttu või ka see, et me saame toota lihtsalt vingemaid asju, noh, mingisugused erilised kolmdeebrintimised saad mingisuguseid materjale toota, mida enne ei olnud üldse võimalik või, või väljalõikamised laseritega. Ja siis igatahes noh, miks ei ole veel meil telefonides vingemaid akusi on see, et ükski tootja ei ole veel nagu ära otsustanud, et milline siis nendest uutest lubavatest, patarei tehnoloogiatest oleks see, mis siis järgmised viis või 10 aastat meid edasi viiks ja ja nii-öelda uut innovatsiooni ootaks, aga selles vallas on kõvasti edusamme tehtud. Ühesõnaga siis variante nagu onni praegu pole lihtsalt otsustatud, et mis, mis nagu tehnoloogia ja mida see reaalselt tähendab, ütleme kui praegu on ikkagi kehvemate nutitelefonidega niimoodi, et kuidas päev otsa möllutada internetis rakendusi käivitad, käid võib-olla Endomondo ka jooksmas, kuulad mussi, siis sa pead iga päev laadima, mida see läbimurre tähendab? Tavaläbimine tähendab umbes nii, et kaks päeva peale aga mitte ainult on ka näiteks juba selliseid akusi, mis peavad tänaste liitiumakudega, mis on enamlevinud ja noh, ütleme aku tehnoloogiast siis hetkel poest kõige kättesaadavam tehnoloogia ja kõige parem tehnoloogia. Kõige levinum, aga aga lisaks sellele, et ta kauem vastu peab, on ta ka laadimiskordade suhtes kindlam. Et kui muidu seal on, võib-olla ma ei tea 1000 laadimisnäiteks, siis loodetakse, et ikkagi need arvud mitme kordistuvad. Mis tähendab ka seda, et kui sul on nutitelefon, ütleme aasta aega olnud olete te iga päev laadinud, siis tõenäoliselt hakkab see aku juba ära väsima. Aga kui uued tehnoloogiad tulevad, siis paned kaks aastat ja püsib samamoodi täis nagu nagu varasemalt alguses. Nii kui Pakist võtsid uhke lugu, et see on üks teema ja noh, kui rääkida sellisest taaskasutusest või sihukestest rohelahendustest, siis kindlasti elektri tootmine, kui selline läheb meinstriimi, selle juhtimine tuleb telefonidesse igasugused paned omale lisaks seadmetele, mis, mis ennast suudavad ise elektriga varustada, tulevad ka nii-öelda kodulahendused, aga taaskasutuse alt üldisemalt rääkida siis igasugune jagamismajandus. Me oleme siin ka varem rääkinud taksoteenustest, mis on läbi jagamismajandusega magamisärimudelite muutunud, nagu hoopis hoopis uuteks on ju, on igasuguste postipakivedu on, on teisenenud selles mõttes, et et noh, kas või Indrek Vaheoja võib sinna hakata pärast raadiosaadet nagu pakke laiali vedama. Ma ei, ma ei teagi, et selles mõttes niisugune taaskasutus on ka ju tegelikult RB näiteks sama korterite rentimine. Et kõik sellised mudelid, kus kus kuidagi inimeste seisvat vara saab kasutusele võtta, välja laenutada, välja rentida, kasutusse anda ja, ja muidugi kui hakata veel kaugemale mõtlema, võib-olla Eestisse see 2016 veel ei jõua, aga osaliselt juba märgid on olemas näiteks elektriautolaenutuse näol. Et lähed auto juurde, paned seal mobiilist õige õiged, õiged asjad sisse, auto uksed lähevad lahti, sõidad oma sõidu ära, jätate kuhugi mujale, keegi teine sõidab edasi. No sarnased asjad näiteks tulevad nüüd isesõitvate autodega Ameerikas. Et lõpuks ongi nii, et lihtsalt auto vedeleb tänaval ja sul ei ole mitte mingit mõtet seda omada. Lihtsalt istud sisse, sõidad oma sõidu ära, ka omada, remontida, no seal on see siis sa ostad omale sotise bemmi ja siis remondid ja omad seda niimoodi, et vähe pole seal nagu kas mitte seal toitu ja ta sõprade seikluste teises osas polnud see, et olid autod, mis sõitsid mööda tänavat, hüppasid sisse, siis tulid jälle välja või kusagil seal oli selline teema minu arust. Aga mida see Sa rääkisid siin sellest elektritootmise mitmekesistamise eest nagu ka ja äppide kaudu juhtimisest, mida see tähendab, et ma hakkan ise Endale elektrit tegema nii-öelda? Jah, näiteks käsitöö, elektrit, käsitöö, elektrit, elektrit, mõned asjad muutuvad nii lihtsaks ja sa saad neid asju, nagu me rääkisime ükskord see sama äpp, mis seal Miti instituudis välja mõeldi, milleks sa said füüsilisi asju ümber programmeerida, banaanid asjadega seostes ja asjade internet, Reality Edit Reni. Ja oodatakse, et aina enam tekib selliseid võimalusi sul kombineerida seadmeid kokku, teha sinna omad mingisugused ahelad või lahendused ja siis kasutada neid. Sinna juurde kuulub ka elektriga varustamine, kindlasti. Kuidas on sellise juhtmevaba elektriga, millised arengud seal on vaadata, et ma tulen tööle, ma ei hakka oma telefoni panema mitte seina, vaid ma ei tea, võib-olla paneb mingi lauakesed harjatud lihtsalt lae ja ta hakkab ise laadima. Jah, et ma mäletan, kui ma nägin esimest korda juhtmevaba laadimist, siis oli, see oli soomlaste väljamõeldud sihuke taas mis käis telefoni laadimisauku ja siis sa said panna selle telefoni mingisuguse plate pealesesse laadis. See oli, ütleme kaks pool aastat tagasi kindlasti kui mitte rohkem. Ja tänaseks on siis paljudes telefonides sama rõngas juba sisse ehitatud, et, et see, see on küllaltki, ütleme mainstream või, või. Lennujaamades on sellised kohad olemas, eks. Ja paljudes telefonides on see laadimise rõngas vanasti külge käis, on sisseehitatud, paned lihtsalt peale istutud oma kontorilaua taha kodus, kus iganes sulle on. Panen telefoni käest ja talajad, et noh, eks on, akud on ka nii palju paremaks läinud, et nad ikkagi suudavad sellist, mitte lõpuni laadimist nagu vastu pidada. Ja see on küllaltki tavaline ja paljude seadmetega antakse see juba kaasa mõne mõnel juhul tuleb see lihtsalt siiski juurde osta, aga mugavdunud. No praegu, kui on õhk, on tänu kütmisele keskküttele kuiv, päris paljudes ruumides ja sahistajad mööda sünteetilise materjali ringi tekib staatiline elekter, küll tekib siis kas seda ei saa koguda kuidagi, kas ei ole selle jaoks mingit vahvat süsteem? See laev maha ja oleks vaja maha laadida, süsteemselt nad ikkagi ei saa seda staatilist elektrit on noh, selles mõttes nii-öelda tavapärases olukorras on raske koguda just sellepärast, et see, see pinge kasvamine noh, ta, ta käib nii järsult samamoodi nagu välku ei saa koguda, koguda patarei. Et, et noh, oleks ju tore tegelikult kui saaks tohutud energiamahud, aga lihtsalt see vastuvõtmine tänapäeval ei ole veel võimalik ja sama moonia staatilise elektriga muidugi oleks päris mõnusat paremini akrüülist kampsuni selga karvadega. Sahistavad mööda kontoreid, ringi sussidega, jää. Ja aku täis, aga läheme edasi. Kindlasti on üks teema robotid, tehisintellekt ja igasugused liikurid, meil autod juba isesõitvad, autod on juba olemas, onju aga robotid ei ole ikkagi sellised, et nad tulevad nagu Meil ulmefilmist, vaid ikkagi on mingisugused pisikesed täiesti näotult tegelased kuskil ja võib-olla nad ei liigugi, vaid on paigal ja teevad oma asju üle üle neti. Aga otsustavad ise, aga otsustavad ise ja just väga palju on seotud see ka tehisintellektiga, et sa iseotsustamine ja selles osas on Google lubanud. Tehisintellekti osas on lubanud Google ja Microsoft see aasta nii-öelda põrutavaid uudiseid välja laduda. Mis täpselt, seda näitab aeg, aga kindlasti tehisintellekt on üks teema, millega tegeletakse, ma arvan nii, siin Eestis kuskil kuskil sügavustes. Ja näiteks, kui ma siin käisin, kohtusin soomlastega, kes, kes arendavad tehisintellekti, et et noh, erinevate nurkade alt saab neid arendada, et näiteks Soome seltskond, Valossa Nemad arendasid video. Et niimoodi, et tehisintellekt tunneks videost objekt ära ja tegid siis suurt andmebaasi nende ütleme, andmebaas üks sihuke väga selge tulemus oli see, et sa kirjutasid otsingusõnu. Noh, ma ei tea näiteks, et lahe kutt tagantlöögiga jalaga nagu pättidele vastu pead, onju ja siis pakub sulle kuuphilme näiteks siuksed asjad. Aga näiteks kui liikuritest rääkida, siis kindlasti igasugused tasakaalulauad, elektri rulad, mis on juba vaikselt poodis lähevad ja ükski ei tööta tegelikult päris õigesti, mille Haverbordid need on tohutu olema, eks need noh ta vaata ongi, et ta täna on veel selline, et mõned asjad on isegi võib-olla ohtlikud nendega ringi rullida, aga üha rohkem on ikkagi välja mõeldud, näiteks seesama üks ratas on ju siis on niuksed kaks kaks ratast nagu rulamoodi rattad on nagu horisontaalselt paigutatud külje peale. Et sellised asjad tulevad mängu. No kindlasti see virtuaalne reaalsus on, on see aasta niisugune noh, nagu päriselt massidesse jõudev. Esiteks telefonide areng, siis tuleb välja Playstation neljale, virtuaalreaalsuse prillid, tuleb HTC-lt tuleb prilltulek Oculus, Rift nii-öelda uus, siis nendel inimestel on mõeldud versioon mitte arendajatele. Ja näiteks ka ekraanitehnoloogia areng on ju läinud, oleme juba näinud kumerad, ekraan siis nüüd juba Elgee esitles oma painduvad ekraani täiesti nagu rullitavat mobiiliekraani. Et sellised suunad on ja miks mitte, oleks üks painduv telefon taskus oleks ju päris tore, oleks küll. Aga, ja kui nüüd veel lõpp lõpuks võtta, siis muidugi on globaalne internet selle aasta märksõna kindlasti juba Egiptuses ja Indias on hakatud piirama seda Facebook näiteks tuli oma tasuta internetiga, mis küll lubas sul Facebooki piires navigeerida, aga siiski netti tasuta? Ta on ju. Kuigi jah, osades riikides ei ole see eriti hästi vastu võetud ja päris mitmed riigid on öelnud, et nad ei, ta on ära keelanud selle. Aga eks mõeldakse midagi muud välja ja ega see tasuta globaalne netis tulemata ei jää. Et keelatakse Facebookile rajal tuleb keegi teine. Et, et see on kindlasti hea uudis. Ja noh muidugi igasugused asjad, asjad, mis lähevad nagu netti, et et selle selle aasta sõnade muidugi äppide kvaliteet läheb aina paremaks, aga tuleb juurde neid pahavara asju. Kui nüüd vaadata, siis ikkagi, kõige rohkem on pahavara suunatud mobiilidele mobiilidest, siis androidile ja üllatuslikult tuli välja, et aastal 2015 on ka väga palju pahavara asju tehtud Mäkile, Apple'i sülearvutitele, lauaarvutitele, et isegi võib-olla rohkem kui windows on üritatud nagu seda mäki maha võtta. Selge, Indrek, kohtume sinuga siin juba järgmisel teisipäeval, aitäh sulle selle ülevaate eest aastal 2016 osas tegijad. Raadio kaks. Raadiokanaliteks.