Meikari tung kiidunud. Veel päike viimast pehmet soojust kingib. Ja juba õues punab pihlapuu. On viljad valmis. Kartul õitses ammu. Pea käes on kooliminemise kuu. Veel pole suvi päriselt. Meilt läinud näod on pruunid, kehas jõud ja jaks. Jäänud napiks, ketsid katki kantud. Eks suvel saadud palju suuremaks. Eeläike viimast pehmet soojust kingib. Ja juba varsti lapsi ootab kool. Kimp astreid peos ja ema käsi teises. Nii algab, minek. Algab koolihool. Tere, tüdrukud ja poisid. Väga paljudel lastel algas septembrikuuga uus kooliaasta. Paljudel aga esimene kooliaasta. Aga teil, kes veel laste lapsed olete, on, mida oodata. Täna loevad näitleja Merle Jääger ja koolitüdrukud Kadri ja Marje Soova Teele luuletusi koolist ja kooliaja ootusest. Tulevad tänases Medri saates Ave Kumpase laululapsed. Head kuulamist. Silmanurgast äratab september kollast päikest. Nüüd kooli, kooli äratab tõi ka suurt ja väikest õuntega täis lusti, meelda pillub lapsi kooliteel. Kuid pehmeid unelinasid ta karukoopas valmis seab. Ja lumememme ninasid. Porkna peenrast välja veab. On kuldne kuu, siis kuldsed õunad ploomipuul, septembrikuu on marjakuu, siis marjad, mättal pihlapuu, septembrikuu on rännukuu siis rännulaulud linnul suus. Septembrikuu on tuulekuu. Sid aabits, uus, siis ranits, uus uus vormipluus. Kõik, kõik on uus septembrikuus. Uibul veereb elu vastuoksa. Tema puhkab talvel. Suvel on tal kool. Ja kui praegu Doc saab vastuoksa priske ubil naerust puna palge pool siis see tähendab, et suve läbi õppis usinasti ka õunavend. Keegi eksamile kuku läbi, kohe astub ellu järjekordne lend. Kuldse naerutund andis päike, tõsimeelset magushaput, kuldne kuu oksal tantsutuul ja lauluäike. Aga mullatädi toitis, kes veel muu? Iga ubin endale on kindel suvist tarkust täis ja keegi pole vuss tuleproovi. Ja sa paned hinde täitsa puhas, viis. Eel juurde. Äike pluss. Ei tee neid näiteid kalleid kuu aega. Õde on mul uhkust täis, tema iba koolis käib. Palusin mind kooli, vii aga tema vaste nii kooli ju ei võeta, neid, kes ei tunne liiklusteid. Pika patsiline kai täna koolilapseks sai silmad uudishimu täis, tähtsalt liina kõrval käis. Lõpuks sosistades päris hääles ärevuse värin. Ütle kasu, nukk jäi maha. Kas sa mängida ei taha? Liina kohkus käin ju koolis. Ei Manukudest, ei hooli. Kuid ta käsi vargsi laskus sügavale põuetasku. Taskus aga vait kui sukk. Kuulas nende jutunukk. Sügisel märjem on kaste. Pimedus, pimedam, sügis, see on koolilaste varaneja Tutlik samm. Sügis toob pihlasse marjad ja udu ja porise tee. Ja saapad ja saapaharjad. Ja taevasse Linnutee vahtrasse tulevad värvid ja õue kasepuuriit. Emal on jälle närvid. Isal radiku, liit. Lastel on koolikott raske ja palju koolitööd. Ja hommikul uni on silmas. Pärast pikka külma ööd. Mis seal juhtus? Ai kui pahaaabits kukkus laualt maha, kaotas täpid, ei tea kuhu? Ööd ju lemmi läksest Huust. Bee sai otsa ette, muhu. Ka läks hoopis lahti koost. Enn lõi põlve ära, endal haal läks keskelt katki kriips. Es, mis rängalt maha lendas, sirgeks läks ja muutu siiks. Uuleks paiste, hullumoodi veeres nurka, suur ja lai. Hell lõi kahe korra koodi jadast v sealsamas sai liigaloga liikmed lahti, istus M, seal sedasi. Toibus a- ja ringi vahtis. Ei ta tundnud kedagi. Köide on ilma väga palju köögid söögitööd, dieedid ja niiditööd, lauatööd ja rauatööd ja veel mitmed teised teetöid on ilmas väga palju. Künnitöid ja tünnitööd, suletööd ja tuletööd, roolitööd ja koolitööd ja veel mitmed teised. Minulgi on omad tööd, nina pühkimise, tööpükste nihkumised, liiva tassimised, kinga passimised, salmi, lugemise tee, voodipugemise töö ja käes on öö. Väikeveli tahtis kooli tahtis koledasti täna esimesse tundi Talsi tulla, lasti klassi uksel väike veli peost ei lasknud linki. Kuni õpetaja riista esimesse pinki ütles. Ole hästi vakka ja pea kõike meeles. Selles tunnis teeme juttu õigest eesti keelest. Äike. Veli istus sirgelt, justkui oleks puust ta iga sõna hoolsalt, püüdis õpetaja suust ta. Siis meid küsiti. Hindeiks olid viis ja neli. Äkki kuulen? Nutma puhkeb minu väike veli. Küsib sellelt õpetaja siludeste juukseid. Miks sa nutad? Vastav deli neelatades nuukseid. Ütlesite, pea kõik meeles, kui ma tulin klassi. Aga nüüd läks tunni algus peas mul äkki sassi. Mis seal ikka pillida, kurvastada, grillida. Mõni laps käib prilliga sinust mitmeid aastaid varem. Nõnda halvem, sest või parem. Seni ülesaamatust kribukirja raamatust prillid ees, loed ludinaga põrinaga vudinaga. Mõni muidugi loeb ilma kuid üks asi paistab silma. Kohe, kui on prillid ees. Selgub seltsilist tõug kes on õige sõbramees. Kes on paljas ilalõug. Käin siin ja künni kuulamooliga. Näed. Meie klassi tüdrukud unistavad nukkudest. Meie klassi poisid aga hoopis ukse lukudest kus saab miskit lahti teha, seal on poisid hoos. Kust saab palju prahti teha, seal on poisid koos. Pisikesed tüdrukud, kurvad mängutoad on pisikesed poisid, aga haiged taskunoad on kus on mängud, kruvilised, võigus, pauke käis. Seal on poisid huvilised mängulusti täis. Aga kus on kas pikana koer või vars või tall? Seal on kohal kobarana kõik, kel jalad all. Liivakellas liigub kukub liiviga, tera mööduv hetk ja viiv kui saaks 1000 aastat ära mõõta, nii. Kõrbes otsa saada võiks ehk kogu liiv. Sinule endale väike kell on randade peal. Aja kohta sulle annab andmeid seal. Sina ei jää hiljaks palliplatsile ega külla joostes naabriaizzile. Holgu aja mõõteks. Raud lee ühtemoodi ikka möödub iga viiv. Tere, sügispäid keere. Aitäh Boysginoolimast. Põnevuses ootab tere koju oma koolilast. Tal on uudist mitut masti. Ikka igaühele. Tere. Hüüab lõbusasti läbi hambad ühene. Mis seal enam aega viita, näitab vanaemale prisket emakeele viit. Ta. Joonistus saab emale. Ütled vaata, vanaisa imestab küll, sina vist võtab tähtis, suur ja visa. Piimahamba pinalist. Sääreteene. Hästi. Kui teed ukse lahti üle õla vaata ehk on mõnel mahti viipega sind saata. Pole mõtet kõnel, aeglaseks ei leita. Ehk konn juhust mõnel. Pilk su poole heita. Julgust andev jõud on. Pilgu tulikiirel iseeteele saadab. Päeval tuli kiirel.