Ninalood tere. Mina siin. Täna, ma tahan sulle rääkida, kuid asja? Üks asi on tore asi. Ja teine on ikkagi üks paha asi. Hea asi on see, et mul on vanaemal varsti pulmapidu ja mulje nendel sünnipäev. Siis tulevad ju kingitused. Ja ma tahan vanaemale kingituse kinkida, mis on ainult minu kingitus. Vot see ongi see hea asi. Aga paha asi. Ma ei saa aru, miks nad on yldse olemas. Miks mitte kellelgi pole neid ju tarvis? Mitte keegi ei taha neid, mitte keegi. Tead üldse kyljest, ma räägin varastest. Kas sinul on ka kodus vargad käinud? Minul käisid, see ongi see paha asi. Õnneks nad toas ei käinud, ainult keldris. Tead, mis on kõige nõmedam? Nad varastasid isa uue jalgratta ära. Täiesti uue isa ostis selle vist viis või seitse päeva tagasi. See oli mega uus, täiega läikis ja ilus ja roheline. Hästi kallis, mingi mitu 1000 krooni maksis? See oli soodushinda ka ikkagi mitu 1000 krooni. Soodushinnad on ju ka tegelikult mega kallid. Näiteks ükskord oli, pärisin ühel puusal 499 krooni ja soodushind oli 479 krooni. Ema ütles, et nii kallis soodushind, et tema sellest küll mulle, kui sa ei osta. See oli päris lahe pusa, noh, selline, kus on kõhu peal hästi suur kummist pilt. Läikiv, selline, et kõht on nagu kõva, aga soodushind oli ikkagi liiga suur. Mul läks juba see varas meelest ära. Vastik. Mulle ei meeldi need, kes on vargad, teised ju ei tea, et nad on vargad. Vaatavad, et täitsa tavaline inimene tuleb, kuid tegelikult on varas varjavad jube ülbelt, et nad on sellised kes varastavad. Miks nemad varastavad, ma ei saa üldse sellest aru, kus nad aru ei saa, et varastamine on ebaviisakas, teistel on ju paha, kui neil enam oma asju pole. Isal oli, jalgratas on nüüd ei ole. Millega te siis peab sõitmas käima? Isa just ütles, et nii Jaan, kui seal natukene arvuti tagant püsti ja jalgrattaga sõita, et et see mõjub hästi tema sellele südamele ja siis nendele veresoonte hääle ja, ja rõhule ja üldse kõikidele asjadele ja mis ta siis nüüd peab tegema? Vot tegelikult ma tahtsin hoopis mingist muust asjast rääkida, aga aga see varas tuli täna öösel ja ma ei teagi enam, mis ma pidin rääkima. Vastik varas ei taha tema peale enam mõelda. Nii varas, mina sinu peale enam ei mõtle. Igal juhul ma loodan, et vähemalt kahetseb, et ta mõtleb, kui ta läheb oma koju, miks ma pidin selle uue toreda jalgratta endale võtma? Mulle ju ei meeldi tegelikult üldse jalgrattaga sõita. Oh oleks võinud ju tegelikult iseendale oma jalgratta osta, minna lihtsalt poodi ja osta. Miks ma siis pidin sinna keldrisse sisse murdma ja varastama? Tegelikult vist ikka kahetse. Isa ütles ka, et vargad ei kahetsegi. Sõidad ise nende jalgratastega, mis nad varastavad. Et nad hoopis võivad nad maha müüa, kui nad tahavad. Minu arust ma ei tea, kus nad siis müüvad sibulaturul või viivad hoopis poodi. Meedia igal juhul olgu õnnelikuma, jalgrattaga ise teab, kui tahab varas olla. Mina ei hakka elu, seis vargaks, sest vargad ei meeldi mitte ühelegi inimesele. Mina tahan, et ma meeldiks teistele. Nüüd tuli meelde, tegelikult ma tahtsin hoopis rääkida, et mu vanaema pulmad on peaaegu samal päeval, kui mul tuleb sünnipäev. Vanaemal ja tegelikult vanaemal ja tema peigmehel Antonil on laupäeval ja minul on pühapäeval kahe nädala pärast. Tähendab, neil on pulmad ja Mullen sünnipäev. Sain kümneaastaseks. Tõnni juubel. Ma tegelikult ma arvan, et minu juubel on isegi natukene tähtsam või vanaema pulmad või. Vanaema kindlasti arvab, et tema pulmad tähtsamad Hamilton arvab kindlalt. Aga igal juhul ma pean täna ära otsustama, mis ma vanaemale kingin. Seda ma tean juba ammu, mida ma ise tahan sünnipäevaks. Mobiili ma tahaks tegelikult kyll, aga seda ma juba tean, et nad ei kingi. Mobiilen alatise, vaatame, vaatame. Aga mind ei huvitagi Mulleni oma meiliaadress ja varsti ma lähen MSN ja teadmise hoopis tarhun. Rulluiske põnevil emale ütelnud, aga varsti ütlen. Ma tean, ma tean, mis mu vanaemale pulmadeks kingin karva ära. Rulluisud põnemas absisu mere ääres sõitmas käia, televi Haapsalus. Seni tervislik vanaema näiteks üldse ei huvita, et ta on vana, mitte kunagi, ta seisab pea peal ja võimleb, teeb igasuguseid venitusharjutusi põrandal ja siis me saaks suvel temaga koos sõitmas käia. See on hea mõte. Ja ta võib ju need rulluisud paastulaagrisse ka kaasa võtta, kui ta tahab. Aga yksasin kyll, pulmakingitus vist peab olema niisugune, mis Antonile on ka noh, näiteks mingisugune vaas või siis pildiraam või küünlajalg või. Aga võiks ju vanaema käest rulluiske laenata ja üksi sõitmas käia, kui ta üldse tahab, sest tegelikult talle vist meeldib peotantsu tantsida ja kala püüda, rohkem. Madin ikkagi nii. Vot jah, tead, isa ja ema Vik kingivad vanaemale Antonile reisi. Reisi saab ju ka vabalt kinkida vis Peterburgi või kuhugi sinna lähedale maale, ma ei näe ta. Aga seal mindi paastule Roger või mingi spaa, siis nad saavad endale paketti. Ja mõttepakett on niimoodi, et oled päeva seal siis ta paastud, sööd, idusid, ujud basseinis, sa võid väljas jalutamas käia, ühesõnaga selline ongi pakett täiesti tavaline. Ja, aga vanaema võib ju sisema rulluisud sinna paketile kaasa võtta, muidu ainult jalutada jalutad. Ma olin kindel, et vanaema pärast ainuke, kellel on rulluisud kaasas, kellel pole igav. Mulle tuli jälle see varas meelde. Varas, mine ära minema peast kusagile mujale. Ma ei tea, mis ma pean tegema, ta ei lähe ära. Kogu aeg, ma kujutan ette, milline ta on. Ma ise ei näinudki teda, ta käis öösel salaja siis kui meie magasime ei kuulnud mitte midagi, kuigi ta murdis maja ukse katki ja siis suure keldri ukse ja siis veel meie keldri ukse. Kuidas ta üldse sai nii vaikselt kõik need ukselukud ära murda. Igal juhul, mina olen kindel, et on vuntsidega kindlalt siis. Tal on kindlalt mingi imelik müts ja silmade all on tal sellised tumedad laigud. Ja ta jube kole. Ma ei usu elu sees, et saab olemas olla ilusat varast. Vargad on kõik koledad. Ja ma arvan, et ta on vanariided, on tal sellise imeliku lõhnaga ja põhipoja tallanuga appi, kui õudne, ma hakkan kartma. Õnneks ma ei läinud samal ajal keldrisse moosipurki tooma. Mõtle, kui ma oleksin läinud, tema oleks parajasti seal olnud suve õnnexi toode öösel keldrist moose. Kui ma oleks, julgen, ma võtaks selle varga kinni. Otsiksite üles, sõrmejälgede järgi panestusis vangi. Isa käis politsei juures, ta pidi seal kõik kirja panema, milline ratas tal oli ja kus ta seisis ja keldriluku kohta ka. Aga isa ütles, et sellest pole mitte mingit kasu nagunii nad ei leia seda varast elu sees üles. Novot. Ma tean, mis ma tee male nutijuurde. Äkki ott nägi seda varast. Äkki ta näiteks kuuliste samme. Kutt on selline. Taju hakkab spiooniks, kui ta suureks saab. Spioonid ju võivad vargaid ka taga ajada, kui kui nad tahavad. Olgu homseni, siis. Homne kuula edasi, kas minul õnnestub midagi varga kohta teada saada? Mina lood, kirjutab Eeva. Kas esitab Külli Teetamm, toimetab Tiina Vilu. Helirežissöör on maris Lambaninalood.