Tere, minagi. Mullen täitme ei oota keegi kolmanelja reedele kuue päeva pärast sünnipäev ja ma ootan juba jubedalt. Päevad on nii pikad, kohutavalt pikad. Kas teile tundub ka nagu mingid lohemaod või mingid sajajalgsed? See päev lihtsalt ei tule kätte, ma ootan ja ootan. Alati läheb aega hästi kiiresti. Alati näiteks nädalavahetustel, või siis koolivaheajal. Ma käisin sünnipäeva nädal, see ei liigu üldse. Asi. Kuus päeva vana paks laisk sünnipäeva nädal. Aga ma ootan ära, okei. Vanaisa ütles ju ka, et siis ma elan kauem ka, kui ma kõik asjad ära kannatan. Mulle tundub, et tegelikult see vist ongi üldse kõige tähtsam päev. Minu sünnipäev. Vanaema muidugi vist arvab, et tema pulmad on tähtsamad. Ta ju abiellub oma Antoniga üks päev enne minu sünnipäeva. Aga need pulmad ju tegelikult pole eriti tähtsad nagunii Anton elab kogu aeg tema juures, kogu aeg on nad koos, siis pole ju mingit vahet. Lähevad veel pulmareisile ka. Naljakas lima lähemale, et vanaema ei tohi selle pulmareisi pärast muretseda, et küll tema kõik korraldab, korraldab teadmise korraldamine tähendab lihtsalt seda, et vanaema pulmakink ongi reis. See, mis ema ja isa kingivad. Missis mina kingin. Algul ma tahtsin rulluiske kinkida neile Antoniga kahe peale, siis et siis antenn saaks neid laenata, kui ta maha võtab ja rulluisud teda kannavad. Kui ta pole enam nii raske. Aga siis ma sain teada, et, et neid võidakse ära varastada. Asju varastatakse, kui vargad need üles leiavad. Ja rulluisud on küll nii Megadet, neid tahab iga varas nagu isa, uus jalgratas. Süda pole politsei ikka veel tagasi toonud. Novot rulluiske kinkida ei saa. Aga mida me siis kingin? Mul on viis päeva aega mõelda. Midagi sellist, mida ei saa varastada. Otilise tingi maja maja selles suhtes jah, et maja ei saa varastada, aga ikkagi mis siis vanaema selle majaga teeb, tal on ju oma kodus remont tehtud ja tal on näiteks seal varbsein, mille peal saab võimelda, ei taha elusees ära kolida. Ja ma arvan, mul ei oleks nii palju raha, ka. Majad on suhteliselt kallid, asjad ju maja ei sobi. Kuigi selles mõttes oleks ja et teda ei saa ära varastada. Ma mõtlen. Jess, ma vaatan vahepeal, kas teised on mulle kirjutanud. Ma saatsin oma sünnipäevakutsed meiliga. Mul on 10 külalist meie klassist ja siis mu maa sõber Jaagup tuleb ja oma klassiga meremuuseumisse. Ja siis ta tuleb üks päev varem linna minu sünnipäeva pärast ja võib-olla ta ööbib ka meil lahe. Ükskord saab minu sõber minu juures ööbida, lõpuks Soonatoni kiri. Džaux tulen, kaasasub meilame j ma unustasin selle ütelda, ma pean õues ühel hästi ilusal aasal. Tähendab, see on nagu mägi. Seal saab alla ka joosta, mäe peal süüa nagu piknikul siid alla joosta. Hästi, ängiskaht. Seal lähedal elab isa, sõber Rain tähelepanu, ainult mikrobussi. Ja siis ta viib meid sinna, aga selle kohale. Ja siis me saame kõik auto peale panna, toidud ja limonaadid ja hoia mulle pöialt, et päike paistaks liida. Mina tulen sinu sünnipäevale, kuidas elad, mis kingitust sa tahad, Liisa tuleb. Ülevad sünnipäev on ju kõige tähtsam päev ka millal tahta ja ma ei teagi madalaks nii palju asja. Mai, Brit. Ma ei saa tulla tulla Tartusse muusikalile, seal mängib üks Nunza Nunza kutt, ma tahan talt autogrammi võtta. Ma sain Birgiti käest mobla numbri. Mis teed? Mai Brit? Ei saa tulla? Ei saa tulla, mis asja pärast tulen Tartusse muusikalile? Mispärast ta peab sinna minema, kui täpselt minu sünnipäeva ajal? Hästi Nunza kutt, täiega imelik Ta said, on mobla numbri, okei, kas ta tahab siis talle helistada või siis on mingi 10 aastane. Mulle ei meeldigi muusikalid, ei tahagi nendele minna. Ma pole seal kunagi käinud, aga ma ikkagi ei taha see elu seisma, ei helistaks mingile muusikali kutile. Mis mõttega ta helista, kui ta on kümneaastane? Ei usu, et see kutt on mingi 11 aastane, kindlalt on ta vähemalt mingi 16 selline rituaal mingi tavalise lapsega rääkida. Mõttelise May pritsis. Riigi ilma Mai Brit üldse kutsuma tema mind ei kutsunud. Siis mina, tema kutsusin tal oli talvel sünnipäev, siis me ei saanud üldse läbi, kogu aeg olime riius. Ta veel ütles, et mina olen staar, tube nüüd tahab ise mingile päris staarile mobiile helistada. Täiega imelik. Mai Brit ongi üldse natuke imelik, näiteks nagu kupostereid. Ja siis ta tropid nyyd igale poole, kuid seinad on tal täis tema tuba ja WC. Siis ta mõnikord musitav neid täiega imelik. Musita pilte, naisi musita, aga igasuguseid näitlejaid ja lauljaid mesino. Mina küll ei taolist teiste ees mingit pilti musitada. Ise teab, kui ta ei tule. Me teeme seal kõvasti lahedamaid asju kui mingi muusikal. Ma mõtlen igasuguseid mänge välja. Seal on see mägi ja põõsad ja mingid kivid. Seal saab täiega hästi luurekat mängida. Oota meil liigilt. Tere, Miina. Lahed, sul on sünnipäev? Ma tulen, mul on sulle täiega mõnda kingitus, mõnda aega, mõnda mitte mingi Nunda. See nii üllatus, seda ma praegu ei ütle, mis see on, kuidas elad, liis? Liige Niko, normaalne tüdruk, me saame temaga üldse kogu aeg läbi. Ta pole nüüd enam kurb ka. Parem tuli, tal läksid ju ema ja isa lahku. Aga Ma vist ei nuta enam nii palju kodus ja. Ja isa juures on ta nädalavahetustel, mõnikord. Ema lubab tal nüüd isa juurde minna. Lasemaibrit lähedki oma muusikalile, kui ta tahab, kõik teised tulevad. Nad saavad aru, et minu sünnipäev on lahe. Kõvasti lahedam kui mingi tavaline muusikal. See üldse seni palju tähtsam kui muusikal. Homseni. Mina lood, kirjutab Eeva. Esitab Külli Teetamm, toimetab Tiina Vilu, helirežissöör Maristom. Miina lood.