Ei Estonia kontserdisaal. Neegrite kontsert. Ei. Elmar bluus. Mis Eino Baskin seal tookord 73. aastal möödummarile juubeliõhtul ütles? Elmar traditsiooni Ilus peksta võõrast nahka. Või ta sellepärast tagumata jätab? Ajaloolise tõe huvides peab juurde lisama, et Baskin küll ütles nii, kuid ütles edasi. Aleksander Rjabovi tervitussõnad tänagi võib-olla küsijaid, kas jälle juubel? Jah, no mina hakkasin peale kooli orkestris 27. aastal tähendab, tänavu aastal need viis 10. aastad tipp-topp. See kukkus küll täiesti juhuslikult nii välja, sest oleme ikka mõelnud, et kõik ei pruugi ju sugugi juubelisaated olla. Mis me ühest või teisest inimesest teeme. Ning tänanegi muusikaline tund oli kavandatud alapealkirjaga jutustab meie trummimees. Aga seegi jääb kehtima. Mis puutub aga tänase saate muusikalise ossa, siis kuulate mitmeid heliülesvõtteid Elmar Kruusi kunagiselt juubeliõhtult, kus tookord esinesid Heli Lääts, Inge Põder, Heidy Tamme, Artur Rinne, Uno Loop, abiseider, Andres Ots, juubilar ise ja Georg Ots. Ja viinamari issand kiidame. On asjatult. Kuid kurvastuseks suureks ta kõigi kolme vaid valju vastus oolis. Äkki ümber õlakeelena? Märjal ei saa, ei märka, päiks, illus viinamarju. Siis. Ei ta koos oma koos. Oo ellipsimees. Mitu trumminahka jõuab üks trummimees läbi taguda, ütleme hea trummilööjad peaaegu ei löögi neid nahku katki ja praeguse tehnika juures trumminahad on kõik nailon kaproonist, need ei jõuagi katki lüüa, vanad ütlemis tehti vasikanahast ja siis need juba kliimatingimustes läksid, sellepärast tema niiskusega andis, järele venis ja siis nagu jälle temperatuur tõusis, võis lõhki tõmmata, ise ilma mänguta jõuga need nahad nagu vasika nahadki olid, need vastsündinud vasika oma sisse sai ära töödeldud jaam pargitud ja õlidega tehtud, et ta jäi hästi läbipaistev, õhuke, siis ta oli vastupidavam ka, milline on kõige pikem soolotrummimehel oigus? Kui seda nüüd teaks, neid soolas on ju palju olnud, aga no ütleme, kontsertkorras siis võib ütelda, et umbes nii sajakahe 10 taktine soolo, mis on täitsa nii improvisatsiooni korras. Ja vahel on ju niivõrd satud ise hasarti ja ja läheb see soolo võib-olla pikemaks, no siis juba kolleegid juba teavad siis märguanne, vat neid lähme jälle edasi, siis võtavad kohe üle, läheb nii, et kui sõpradel närv krussi läheb, siis hakkavad juba müks juba. Ja tal ei, vahel ongi, ise oled hasarti ja teed selle soolo ja nemad juba tahavad hakata peale, aga siis ma näitan kuidagimoodi ära, annab märku, et oodake, oodake, läheb veel natuke ja meeles. Headest trummimeestest on alati suur põud olnud, ongi, no omal ajal, kui ma mängisin, siis ma vahel mängisin mõnes neljas koosseisus tööd oli palju hommikust õhtuni, pluss lindistamised ja kontsertsõidud veel ja siis pidid kombineerima kogu aeg, kus trummimängijaks üldse õppida saada. Praegu saab murega muidugi. Mina õppisin puhtraamatute järgi, tellisin omal trummikoolid ja välja selle järgi. Sel ajal, kui te esimesse orkestrisse sattusite, kas siis oli juba pikk kodune harjutamine selja taga, mõtlesin täitsa juhuslikult sinna, sõbrad olid, klassivennad, ütlesid, tule hakkab mängima ka midagi, noh, kes õppis seal klarnetit, kes viiulid ja kes sealt saksofoni, lauluõpetaja, aga klarnetit siis minagi paar kuud. Võtsin ta kätte ja siis oli kooli lõpuaktus, oli just kevade ja muusikaõpetaja. Kuule tule, meil on suure trummi peale tarvis. Meest tuleb aktusel, mängib. No ma mõtlesin, et ma lähen siis. Proovin, aga õnnetuseks oli niisugune asi, et oli üks avamäng ja see avamäng lõppes suure trummisoologa. Kõik orkester lõpetab, käib üks suur põmmaks, lõpuks. Aga mina nii arglikult, lõin selle ja kukkus nii välja nagu maalsele. Paugu sinna kogemata lööb. Silmad häbi täis, aga oma sõi nii arglikult välja, tuli, võiks öelda, debüüt läks aia taha. Ei ütleks küll, aga ja sellest ajast peale ma jäingi. Siis tuli juba, tegime koolise väiksel klaver, viiul ja trumm ehk et Riio tegime, siis hakkasime koolipeol juba mängima, puhkpillisuur trumbu, kui väike trumme, siis ühe käega lõin, suutum teisega väikestele. Niikaua kui siis juba. Laupäeval, kui metoodika Me ammutamisel katkised hoida kontsad. Kaubavood ikka katkise väge, kui saad suvatses vastata. Mihkel Mattisen enne kui ta ja uljas Johann saal aena keeruda. Seepeale ikka veel küllalt palju igavene hambutelegi kastidega. Oli see esimene löök nii arglik ja väike kui tahes aga peatselt seisid pulgad täiesti kindlalt ning hakkasid ka leiba andma. Ansambel foor, Swingers, hilisem Six Swingers, John pori, orkester, kuldne seitse siis Eesti raadio, estraadiorkester ja Emil Laansoo ansambel ning riikliku filharmooniaansambel Viru meenutust ka esinemistest restorani poodiumil. Seal tuli kõik teha, tuli konferantsee olla ja tuli, tuli mängida ja rasked olid kabareesaated, meil oli väga palju, oli artiste, kes tulid. Raske saatemuusika oli, nendel olid ju pool akrobaatilised numbrid, iga nende võte tõstepidi trummi peal ära fikseerinud. Nagu tsirkus. Mängisin ka siis see oli peale sõda, mängisin mitmed aastad raadiotöö kõrval veel sealgi ja kas nendest restoranide mängudest annab midagi koomilist meelde tuletada, mängisime kontsertmuusikat ja vana peremees vaatas seda pealt ja ja tuleb järsku, ütleb, et kuulge mina maksan kuue mehele palka, aga ma vaatan, et see üks mees teil nii vähe mängib. Natuke pani selle pilli suhu, siis selle peale võrra rohkem istub, et võib-olla pole tarviski seda meest ära suur tegemine, oli tal selgeks teha seda, et teate, et temal ei olnud selles loos nii palju mängida. Me mängisime muusikat nonstop stiilis 45 minutit ilma mingisuguse pausita, üks lugu tantsu ära, publik läks lauda selle aja sees, me mängisime romanss, midagi niisugust kerget muusikat, kui nad kogu aeg tantsivad, eks ole, siis keegi tarvita midagi ei söö ega joo, käis vaheldamis. Tantsija, muusik peredelt tahtis teenida. Okei, see on ta ju. Uitab valget või soe ei mul ta täita. Ja näita. Väga pikk periood, sidus teid siis Eesti raadio estraadiorkestriga 29 aastat. Ja siis selle kõrval oli veel pidev mängaa Emil Laansoo ansambel 14 aastat ori. Tuli ette küllalt pikki ning pikaajalisi reise Nõukogude Liidu ja välismaa linnadesse. Kõige kuumemad mälestused tollest ajalõigust on jäänud kontserdimatkal Taga-Kaukaasia maile. Temperatuuri pärast, aga mitte ainult. Alati oli, kui me tulime ära, kontsert lõppes, siis publik oli veel väljas nagu artistide käikontaga ukse kaudu, siis oli nii neid austajaid ja pooldajaid seal küllaltki Lillija. Väga-väga hea vastuvõtt oli igal pool ongi vist igal pool temperamentsem, publikul neil ei, iga kord. Eks see oleneb, kuidas ise esinedes ma olen esinenud nii palju meie vabariigis ja eriti maarajoonides. No ma natukene naljamees ka, siis nad kohe ootad, et järsku ma midagi jälle seal laval teen. Kas on jälle midagi tulemas, niisugune üllatus publikule? Laansoo ansambliga tegime siis ikka mingisuguse üllatus, mõtlesin välja, see tuli nii improvisatsiooni korra oli, mul on meeles rinne laule, seda viimast Monikaanlast. Ja järsku mul tuli idee, et seal oli niisugune tekst, et sealt indiaanlased ja valge mees tuli ja mul ükskord rinnid laevadega selja tagant, järsku ma karjatasin iis kalplex. Ehmatas ära nüüd laadi ja huvitav juut, ma elan meriväljal ja lähen poodiks pähe ja väiksed poisid seal ümber poe ja näe, viimane. Oli see ikka. Praeguse kaaniga laastanud kautomeetricle. See valge me ka jah, see raudteed. Mis talle talle oma hoora praami on? Ikka. Kõrge sõjakirves. Räägisi kaare viimse kaarega. Kaotab. Tooli see valge me see raudteed. Mis talle talle ambulatoorne? Aega. Ega need on ammu taeva See on jäänud nii vanast ajast juba trummilööja, see peab siis olema siis kõik see naljamees ja näitleja ja kuidas oli, ükskord trummipulk lendas käest ära. Süda on juhtunud, mitte üks kord seda mitu korda juhtunud, lihtsalt jääb kuskil ääre taha ots kinni ja viskad käest ära. Aga see oli ja meil oli mingisugune Chess kontsert oli, mina mängisin soolot ja ma ei tea, kuidas hasarti läksin. Trummipulka viskas käest ära, tegi mitu saltot üleval ja ma jäin ühe trummipulgaga, mõtlesin, mis ma nüüd teen. Mängisin ühe pulgaga edasist, tõhusin trummi tagant üles sihukesele ühe sama pulga klassi mööda põrandat, kogu aeg soolo käis. Otsin oma pulga teise sealt üles, tulin siis kahe pulgaga jälle mööda põrandat klõbinal tagasi, trummid tahes. Ja siis lõpetasin oma sooloära, muidugi. Maruline aplaus oli. Ja siin võibki kuulda, mida saab trummipulkadega põrandal korda saata. Stepipinge Põder sekundeerib Elmar Kruus. Mul on tulnud juhuseid on jäänud sõnalises osas ütleme, partner haigeks ja ma olen aidanud isegi sõnalises osas välja. Eino Baskiniga tegin ka ja isegi Heli läätsega laulsin ühepalju. Ma nüüd laulsin seal väikse tekstiga, nii sai üks laul tehtud. See laul on ka olemas, seega proovida, see oli kontsertsaalis. Juubelikontserdil. Tüdruk mull, mis kata linnulaululugu pea. Ja muidugi ei oska ilus. Mõnus. Laadida kooli laulu saadab tuju. Kui lauluta. Trummimehe töö, see on üks suur improviseerimine, kõik algusest lõpuni, täitsa improviseerimine ja, ja muidugi kui sa oled juba nii kaua mängin Elsa nisupraktika, siis ta on puht, läheb juba nii automaatselt kõik see on juba nii vere sees, et iseenesest klapipsi taktide arvu pea lugema, kuna hea hea ei tea. Kui lugema hakata, siis ta võib hoopis sassi minna, sest kui ma ei eksi, siis see anekdoot käsist trummi ühe pihta, kus me jookseb õlle paaria Loebise üks, kaks, kolm, neli viis, kuus, seitse, kaheksa ja nii edasi ja siis lõpuks küsitakse viga ta maajooksjaid orkestrist ära. Takte. See ei ole anekdoot. Mina olin Tartusse, mängisime all Vanemuise restoranis. Õhtul teatris läks, mingisugune etendus läks ja seal tuttav trummilööja tuli alla sinna ja tegi oma pisikese niukse napsu ära seal ja mõtlesin, et kurat, kas ei mängigi praegu ei mängi küla, mul on 120 aktipausiks. Ei ta ei loo ja sellepärast see on ajaliselt juba teada. Ja ma vaatasin Estonias, ma olen ka mänginud siis on nendel kohe kirjutatud paus. Viis minutit on teil vahel sümfooniaorkestriga ka tulnud koosmäng ja mahasümfooniat, kummalin, raadio, sümfooniaorkestrid tihti olid lisajõuna, mängisin nii väikest kui ka suurt, on see raskem või kergem, ei, sümfoonia on, mina vaatan, sümfoonia on kergem, selle kastiga trummil ei ole pidevalt tegemist, seal on neli-viis mängijad, oma partiid on ära jaotada. Seal improviseerida ei tohi. Seal Isalveriga kaks omal kohal olevat tule ja. Kõndisin rõdul kõrini ju ja kord härradega ringi ja kuradikari. Riik siis juttusid, aga seedin ja Ritaga siidi ja Ritaga seedi. Ega see miinusringis ja ja seal miinus ehitisi. Ei ole näinud veel meelitustes tundma. Veel meeritustest. Hilisem töö filharmoonias see vist sidus jällegi ratastega kokku viimased aastad ja palju rataste peal, nii et mõnikord kuus oli nii, et üks päev said koju, sai palju sõidetud, nii, siin liidus ringi. Ja välismaa sõidud olid päris pikk Kathalid, viimane sõit eriti pikk neli ja pool kuud aafrika sõitu. Aafrika turmeest võtsid tookord osa peale ansambel Viru mängijate veel lauljad ja tantsijad teistest liiduvabariikidest. Esinemised olid Ugandas, Rwandas, purundis, Keenias, Madagaskaril, Mauritiuse saarel ja Tansaanias. Milline muusika teile endale kõige rohkem meeldis? Madagaskari ilusad meloodiad, seal jalgu põhiläheb ikka, see rütmid lähevad seal trummidega. Nii südamlikud inimesed, nii head vastuvõttu, kui meil Madagaskaril oli, see oli tõesti haruldane. Esinemised olid ka koos nende nii-öelda taiglatega, nad olid nii õnnelikud, kui me seal näitasime oma kunsti ja nemad näitasid oma kunsti ja küll me olime seal kaelast kinni ja, ja, ja need vastuvõtud ka alati korraldate, siis olid nad nii, nii kui omad inimesed, olime paremad vastu võtta ei saa. Vist kujutage ette, kui seal. Džunglis kasvasite käia, džunglis me otseselt ei käinud läbi, sõitsime autodega, sõitsime läbi kus oli täiesti nii tihe, et sealt vist hile läbi kuidagimoodi puu kõrval ja nii kasvannet kasvudega segamini ei ole tahtmist pugema hakata kus sillapuu? Vist sama tore nali olime, olime kuskil ka India ookeani ääres üks või ma lähen välja ja vaatan, et huvitav niisugune looklev, aga ta läheb ja läheb sinna džungli poole metsa poole. Ja mina siis küsin seal ühe kohaliku käest, et kuulge, et minu arvates see on nüüd maduuss siit läinud madu, madu ja, aga ega ta midagi ei tee. Palun väga, see oli käevarre jämedune õmbles, ega ta midagi teie kutti talle ise midagi ei tee, me sõitsime ja Niiluse ääres seal siit ühe puu ümber oli nagu ütleme, köis keeranud ennast, aga onu krokodille neid olid tohutud krokodille ja jõehobusid, sõitsime seal kolm tundi laevaga Niilust mööda kuni Niiluse alguseni ja seal neid krokodille ja siis täpselt kalda peal oli üks suur krokodill. Ja me mõtlesime seal surnud butafooria asena. Kohalikelt ei ole, et see on sajaaastane Krokudel, mõtlesime, mis jutt, see on, ta ei liigu, teen, aga siis läksin nii päris lähedale ja siis nägime, et silmad natuke liikus, suu oli tal kogu aeg lahtise kallame ja need hambapuhastajad käisid linnud. Need, linnud käivad siis tal on hea, see lint käib tal suus ja nokitakse lamba vahel. Mida seal kalda peal süüa, sai, see nüüd iseasi tulistatud olla. Aga muidu need. Nii minna ei tohi üldse noh, ega teie hulgas nii julget meest ei olnudki sne ilusti ujumas oleks käinud. Ei tohigi minna. Me tulime ja ühe silla juures peatusime ja ma ei tea, kes meist läksin alla vee juurde, siis kohalikud kohe karjusid ruttu ära sellest, ta tuleb, niivõrd rutuse krokodill. Ükskõik kes tõmbab sul jala alt ära võtta, lendakas maal ta vist nii kiire liikumisega, päris kiire oli kalda peal, kui oli seal need parajasti nädalist autosid, seal omaneid välja poegi ja nii kui me tulime sinna kaldalähedasest, oli läinud kohe niidu. Nool noomi paadiga tulime kasvõi selle laevaga. Huvitav, kas seal palju õnnetusi on, on oranduvad, on väga palju õnnetusi, nendega on kohalikud just eriti, kui lapsed on läinud, siis tõmbab ära, kohe ta nii ruttu tuleb veest ära ja nii vaikselt tuleb, ei pane tähelegi. Jõehobusid, need olid nii toredad, need sulistasid seal kogu ajakirjanduse krokodillid ja, ja hobused, aga need omavahel leiad. Nähtavasti krokodillid jõehobusid, kardab liiga suur suutäis oli liiga suur ja ei mahu ära. Programm oli seal tihe, meil oli ikka tihe tihe programm, hommikusöögisõime ära, siis läks meil juba kas linnaga tutvustamine või midagi, kutsuti külla, seal esinemine oli, siis oli jälle lõunasöök, peale lõunasööki oli natuke puhkust, õhta esinemine peale esinemist, õhtu jälle oli kokkutulek siis kus linnavalitsustegelased ja, ja külalised ja, ja meie oli nii-öelda sõpruskohtumised. Ja siis palju oli ju meil nii, et täitsa looduslik ümbrus öeldivalt täna läheme sinna. Ei olnud elektrit ka kõik läheb minust ei saanud, ei võimendust, ei saal siis meil oli siis elektrooreli asemel meil oli siis akordion ja kordoni arelik pass ja ja, ja siis sellega muidugi või olijale elekter siis siis ikka oli elektrobass ja elektrooreli ja niimoodi sees inimene käis ka või ei olnud valikut, kus või mis pooli mõni staadion või oli metsa all, kuskil tehti improviseeritud lava ja Läks kohajas neegrikülasse Kasatusitele läbi sõitsime küll neegri küllaldast seal ja ka otseselt neil külas ei olnud, seal ei olnud, nendel on banaanid ja need ka saad kohe käeulatuses, nagu uksest välja tuleb, võtab, sööb selle ära ja, ja kasvavad banaanid, aastane p, üks lõikust lõpeb, teine hakkab ka kartulit kasvatavad kartulit ja ma ei ole nii suuri kartuleid näinud, kui seal oli seal nagu Megaalikates suured nähtavasse maa on ikka nii hea ja sealt saab, me olime ju linnades ja euroopalik toitumine, kas muidugi sõime ka nende maiuspalasid isegi austrid, sõime ja konn ja kõik niisugustes Maiva imestunud kolm maitses nagu kanapoeg, kui võrrelda aafrika ja meie loodust, kumb ilusam võiks olla meie inimese pilgu all ja minul oli niisugune tunne, et kui masina sõitsin esimest korda, et noh, ettekujutus aafrika ja Liivia härra nimi ja see siis, kui me sinna jõudsime, esimene päev ja kui ma vaatasin seda loodust, siis nonii, puhtad värvid, punane, ikka punane, nii ilus, punane ja roheline ja kõike need värvitoonid olid lihtsalt haruldased. Muidugi igaühel on oma kodu kõige ilusam ja kõige parem. Ja selles mõttes on, et sa oma loodust hindad võib-olla rohkem kui midagi muud, aga no vaadata mujal, see on tõesti ilus, aga kodu tuleb ikka rohkem meelde. Ega pillimees vist päris pensionipõlve ei saagi kunagi pidada, eluaeg oled seda tööd teinud siis praegu ma olen juba nüüd olnud, nüüd on juba ära harjunud, et aga algus oli nii imelik, et nagu peaks kusagil minema, nii, midagi on puudu. Aga eks ta kulub natuke puhkust ka ära, sellepärast millal puhkad aastad lähevad ja lähevad ja ise tunned ju ka, et ei ole enam see, mis sa oled siin 10 15 aastat tagasi. Rida vanadus hakkab tulema, seal ei aita midagi. Aga ega need trummipulgad pole siis päris nurka pandud. See lava juba on kasvanud nii verre. Tunned ennast laval rohkem kui nii, sa pead neid nelja seina vahel oleva kogule. Aasta jälle vanemaks saanud veegolhoos raamat ma ja varandus on õige ohtralt koos ja tõotas ja esimees, et küllap näevad kõik. Et neil laual metallik etnower õige toone leiab jutujärg. Lõhn on pirukad ja praed 900 ei vets üdi seal, kes kuidas teda kaeti, ei lasknud, oligi kedagi. Naesseri köök, võõrastel, kus aeg võimatu, vennas. Ta toekas pidu, nagu nõuab mu puudus kõnedega pilli looteri lõpeks janu ega joosta. Toidukraami rammi raskuslauad, loopia veab ja küll sellised ETV ühes reas veel pidupäeval muret, et üksainus asi vaid juubilar Ell sooleja. Ja ka see Asjaolu. Et meil jõudu õue karjalauda üles ja toode, kirjastajate esimees Mine Koss.