Tere, mina siin, mul on nüüd jube kiire, kolme päeva pärast läheb mul teater valmis olema. Mu vanaemale pulmadeks, ma kingin talle nukuteatri etenduse. No ei tea, kas üldse nii kiiresti saab, mis sa arvad? Ma mõtlen, nukuteatrit ehitada? No muidugi, mul on vanaisa, tema päev kindlasti käe külge. Sina arvas ka, et ta paneb, aga ikkagi nii jube kiire on. Aga teadma õnneks leidsin ühe mehe, kes oskab nukuteatrit teha. Tal on teater kohvris. Ma arvan, et tema teab, kas saab nii ruttu. Ja täna ma lähengi tema juurde tule ka. Tere, minu nimi ennina. Armas mina lapseke, minu nimi on Heino, Heino Seljamaa ja mina olen rändnäitleja, mis tähendab rändnäitleja. No see tuleneb eestikeelsest sõnast last rändama ja näitlema. Ja need kaks sõna siis vaikseid sõna osad neist kogukondades tähendab seda, et see näitleja rändab palju ta ei ole mitte niisama rändur, vaid käib oma siis teatriga oma publiku juures, otsib teda, kohtub temaga, mängib talle, tunneb sellest rõõmu, head meelt ja eriti hea veel siis, kui lapsed ka head meeltanud. Kas see on õige, teie olete endale ehitanud päris oma nukuteatri. Jah, see on õige, ainult et minu päris oma nukuteater ei ole mitte uhke maja ja ja uhked kulissid ja, ja suur hulk teatri, näitlejaid ja töötaja Need, kes kõik armastavad mu tööd, et minu teater on eelkõige siis võib-olla suured sõnad minu südames ja siis on muidugi natukene ka seda, mis noh, päris teatrit siis tee, vaata seal siis dekoratsioonid ja nukud ja, ja muusika ja pillide. Palun öelge mulle, kas ma saan ise kolme päevaga valmis ehitada väikse nukuteatri koos etendusega. Jah, ikka saab, kõik oleneb sellest rohkem, et mis kavas on, mis plaanis on? Mul vanaema abiellub kolme päeva pärast ja ma otsustasin talle nukuteatri etenduse kinkida ja ma kardan, et ma ei jõua äkki valmis. Oi, oi oi, mis vanaemal siis niimoodi järsku pähe lõi. Nõnda mina ei tea talvist armunud. Ma tahtsingi küsida, et kas ma peaksin tegema enne teatri või peaksin enne tegema nukud. Teater ja nukud tulevad kõik siis, kui on tõsine tahtmine ja, ja hea mõte, mida ja kuidas teha. Ahah, et enne ma peaks mõtlema üldse loova välja ja siis alles hakkame ehitama teatrite nukke just, just, just, just. Aga millest saab üldse teatrit ehitada? Mul on kodus üks vana telekakast, kas sellest saaks teha? Kui teater on lõpmatu mängumaa, võimalik on kõigest tehaga, vanast telekakastist kindlasti, aga see ei ole kindlasti ainukene võimalus, mis võimelisi seenenud. Tegelikult on ju nõndamoodi, et teatriks ei olegi rohkem vaja kui näitlejad ja vaatajad, kui need kaks on olemas, siis hakkab teater kohe peale, kui üks mängib teisele ja minu nukunäitleja on, siis kasutan veel mingeid asju või nukk selleks, et neid elustada. Ja täpselt sama võib vanade telekakastiga ka teha, kujutada ette, et see on uhke loss ja sellest kujutusest lähtudes hakatagi mõtlema asju juurde siis hakkab kujutlus, tööliase kujutlus ütleb, et mis edasi toimuma hakkab. Aga, ja kui suur peaks õige nukuteater olema? Ega sellel ei ole, ei sentimeetrit meetridega kilomeetril suur, ta peaks olema õige teater peab olema niisugune, mis on huvitav. Kas on nii, et nukuteatris saan ma mängida ainult kahe nukuga, et üks nukk on ühe käe otsas ja teine nukk on teise käe otsas sest rohkem muidu käsi ei ole? Ja armas Minakene, minul on täpselt sama lugu, et mul on ainult kaks kätt ja ma vahel mõtlen küll, et võiks olla vähemasti kuus nagu Budal või rohkem, aga aga ei ole nii olla nõmme tehtud. Sina ja mina, meil on kaks kätt. Aga ega siis käte arvu järgi ei saa nüüd tegelaste armu kuidagi vaadata tegelast, aru saab ikka vaadata selles, kuidas minu kujutlus töötab, mida mina näen. Kui üks tegelane parajasti ma ei suuda teda liigutada, siis, siis ma mõtlen tema kuulajaks, vaataksin tundjaks, et neid võib-olla hoopis rohkem. Ja nukud, ma tahaksin ka ise teha, millest nii teha saab. Ja siis ma tahtsin veel küsida, et kas nad peaksid olema pika pulga otsas, et siis pole ju näha, et mina neid hoian. Oled sa kindel, et sa ei peaks nähtav olema, et kui sa tahad niimoodi, et sa näha ei ole, siis on võib-olla parem tõesti pulga otsas, lihtsalt tehniliselt on see siis nagu parem. Aga kui see sul kindel plaan ei ole siin näha ei ole, siis ei ole sellest ka midagi katki. Siis võid võtta ka lihtsalt soki tale kaks nööpi panna. Niimoodi ta seest kinni võtad, sealt tekib suu ja juba võib hakata temaga tegelema, teda näitama, temaga mängima, tal tekib juba hing. Kas see on õige, et kes etendus teeb, peab oskama teha ise hästi erinevaid hääli, näiteks hundi häält ja punamütsikese häält ja kitsetallede häält ja näiteks roboti hääl? See on lähedal tõele, et peaks oskama. Aga, ja kaugeltki mitte kogu tõde, see sega kui üks nukunäitleja või näitleja üldse, aga nukunäitleja võib-olla eriti või ooperinäitleja, kellel oleks häälevõimalused võimalikult laiad, et need oskused oleks suured, et oleks, mida valida. Aga tähtsam kõigest muust on ikka see, et et mitte, ma ei teeks nüüd koera häälte järgi auh-auh, et siis ongi koer. Ei ole huvitavam, on ikka see, kuidas ta mõtleb, mis plaanid tal, missugune tema hing, missugune on tema elulugu, mida ta tahab, missugune ta tulevikus võiks olla, et kõik niisugused asjad, ühe tegelaskujud on palju olulisemad kui see, mis häält ta parajasti teeb tehkiga seal tähtis. Aga missugune on see teater, mis teie endale ehitasite millest see on tehtud ja kas ta on suur ja millest need nukud on tehtud? Ei, see ei ole suur teater, see on ikka niisugune kammerlik teater, öeldakse väike teater. Et mis mina teen, need nukud, mida mina olen teinud. Need materjalid on ju kõik hästi kättesaadavad, täna näed, siinsamas on mul üks ohver, ma võin selle kohe lahti teha, siis ma näitan sulle, missugused nukud mul sinul koledad. Oi. Nii ilusad, mina küll sellist ei oska teha. Ei oska, tead, see on niimoodi, et mina hakkasin tegema, siis ma nägin ka palju vaeva, et ma ei oska teha, aga näiteks seda printsi tegin ta roheliseks just sellepärast, et ta niisugune noor poiss ja ja natukene armunud. Ja siis roheline unisuse, noorte jäär ja seda ma tegin 20 tundi järjest ilma praktiliselt vahet pidamata. Ja siis ma vajusin seal tööl avaras väsisin nii ära, et mul tuli uni peale, ma läksin magama, ma sain neli tundi und, ärkasin üles ja esimene mõte peale seda, kui ma silmad lahti tegin, ei olnud mul mind, läheks pissile või läheks, sööks midagi või, või, või, või teeks midagi või peseks nägu või esimene mõte oli seal, saaks töölaua juurde tagasi ja teeks edasi ja siis ma tegin selle nuku valmis. Aga milles näriline keepann, see on nüüd niisugust plastmaterjalist, ausalt öeldes, mul oli eesmärk teha vastupidavad kerged nukud, sest et ma mängin palju ja nad peavad no puhtfüüsiliselt vastu pidama, et et ma ei peaks neid iga etenduse järgi parandama. Ma kasutasin plastpudelit limonaadipudeleid ja näidanud päris põnevalt mõelda, mismoodi need välja lõigata, mis neid kaunistada, mismoodi neid värvida ja, ja uus elu anda. Head vead on siis siin on nüüd üks päris nuku peale, kui ümbertöödeldud pisike nad on umbes siis üle pöidlasuuruse ja ja, ja siis on veel puupea, mida ma olen teinud ja siis on muidugi veel pinksipallid, on suurepärases mõõdus üks parajas mõõdus, just millest saab teha need, siin on pingsi pallidele pandud need tõmbeneedid silmadeks ära värvitud. Aga siin kohvris on igal nukul nagu oma pesa, et kas see ongi nende lava või või see on lihtsalt, et neid kohale viia. See on nii üks kui teine, mina pean mõtlema sellele, et kõik teeniks nagu etenduse huve ja seetõttu on see, kui ma selle kohvri lahti teen, siis see on juba. Kuidas ma nüüd ütlen, VAT teater hakkab minu publiku jaoks ju peale, mitte sellest hetkest, kui eesriie lahti läheb. Mul tavaliselt eesriiet ei ole, teater hakkab publiku jaoks peale minu meelest hoopis varem eelmine õhtu, kui sellest juba räägitakse, kui pannakse riideid valmis. Lapsed panevad puhtalt piduriided endale valmis, et homme tuleb teatris, selleks ma pean valmis olema, et, et lapsed on juba teatrisse tulnud, mitte niimoodi, et nad tulid liivakastist või, või söögisaalist ja nüüd näidatakse natukene neile seda varieteed ka. Et mitte nii kindlasti, vaid ikka niimoodi, et siis, kui ma ohvi hakkan lahti tegema, siis on ka see, et see ei ole mitte juhuslik reisikohver, võid seal nukkude kodu, kus neil ja pehme olla. Teie teater ongi siis kohvris? Nojah, nii on teatri nimi, teater kohvris, mis viitab rohkem sellele reisimisele, aga kohvris on muidugi nukud ja siis mõned dekoratsioonid. Teater ise veel koosneb paljudest asjadest, sealhulgas minu riietest, minu kostüümist isegi minu autost. Aga siin on nukuvanker ka, millest see tehtud on? See on tehtud õhukesest alumiiniumplekist ära värvitud ja titteke sisse pandud. Nii äge, aga kes on kõige lahedam nukk üldse, kes teil on olnud? Seal näed, vaata, seal laua peal on sina teata nime, ei, teavist tean kah. Pohhui. Mushepuga on üks huvitav lugu. Äpponiassennok eesti keeles tekkis tähendus äpu sellele sõnale just siis, kui see kõige suurema sõbra saade oli populaarne. See tähendab siis niisugust äpardunud millestki kogu aeg parduvat mehikestega, kes on oma püüdlustes ja tahtmistes väga õilis või hea. Ja, ja mul on väga hea meel, et mina siis näitlejana veno Klaunina artistina pole siis suutnud eesti keelde ühe tähenduse luua. Tõsi, teiste abiga meil oli niisugune väga vahva seltskond seal, kes kogu seda saadet tegid. Tol ajal. Aga mis on teie lemmiketendus, mis te oma teatris mängite? Ma olen oma lemmiketendust mänginud juba kaugelt üle 1000 korra seal vendade Grimmide muinasjutt, okas roosikesest. Ta ei ole muinasjutuna lemmikud, seda mul raske, seal on väga ilusaid muinasjutte raskel neist, et üks on nagu lemmik, teine, mitte enamasti põika muinasjutu tõsiselt süveneda. Kõigil need on, nad on armsad ja kuidagi väga meeldivad ja neis on elu sees. Ja hing ja armastus ja sallivus ja kõik ilusad asjad. Aga siis ma olen lihtsalt seda nii palju mänginud, et ma tean seda väita. Ta on niisugune mulle lähedane, sellepärast et kui ma olen üle 1000 korra mänginud, siis järsku ühel etendusel ma avastan niisuguseid asju, mille peale ma ei oleks tulnudki. Eestimaal vist ei ole ühtegi teist näitlejat, kes oleks ühte etendust nii palju mänginud nagu mina seda nii palju kordi. Ma mõtlen, ma olen 53 aastane. Et kui palju on ühel väikesel noh, kasvõi üheksa rahastusel, sina oled üheksa aastane, üheksa aastasel avastada selles mõttes, et et kui ükskord oled 53 nagu mina, siis hea kui veel ikka leiad hoi selles muinasjutus minna midagi niisugust, mille peale ma iialgi ennem ei oleks tulnud Tseedeblemikuks. Kas teie usute, et saab olla nii, et nukk hakkab järsku ise elama ja rääkima nagu sipsik näiteks? Sellele küsimusele üks lihtne vastus mul jaa. Aga kindlasti võlgnen veel natukene seletust asjale, et ma mäletan seda endas, kus ma pidasin seda niisuguseks peiduseks ja, ja ausalt öeldes ka praegu, kui ma räägin, siis mulle tundub see imelik olema, aga ma olen seda lihtsalt kogenud. Niisugused imed on täiesti võimalikud. Millest meil pole õrna aimugi olnud ja mida me eelarvamuslik jutt lihtsalt ei usu, ühel hetkel. Kuku või pikali, see kõik toimub. Mina mõistan küll papa Carlo ehmatust, kui ükskord nukk tema rääkima hakkas. Tiina ja Buratino ütles mulle ükskord jumala telekas käisin, et nuku teise kunagi vanaks, et nad jäävad alati sama vanaks, kas see on õige? Ja see mulle tundub ka niimoodi, see on küll natuke ei ole inimene, nukk on kindlasti inimene inimese täiesti erinev ja ja isegi on vale nukunäitlejal püüda teda täpselt niisugustena nagu inimest minu meelest tema hinge tuleb otsida, leida ja siis siis võib inimese hing seal kindlasti abiks olla, aga see ei ole mitte seesama. Aga kas teie jaoks on toredam mängida nii, et ise oled kate taga ja keegi ei näe sind või nii, et kõik näevad sind. Kas nukuteater meeldib ainult lastele? Selle pärast muretsen natuke, et minu vanaema on juba 65 ja, ja tema peigmees, kellega ta abiellub, on juba 75. Äkki siis neile ei meeldigi, et ma kingin neile nukuetenduse? Võib küll olla, et ei meeldi, aga ausalt öeldes mina mina seda ei usu. Sellepärast et kui nemad on niisuguseks armastuseks võimelises, niisuguses eas, siis on nende tundeelu küll sedavõrd korras paigas, et et neil ei teki niisugust eelarvamust, et see on nüüd midagi, midagi niisugust last Gidekat. Et kõigepealt ma peaksin siis välja mõtlema loo, mida ma tahan mängida ja siis hakkan alles teatrite nukke ehitama. Ja just täpselt ja ma tahan sind julgustada väga, et see, see ei ole niisugune raske, vaid sellest võib kõige lihtsamast mingist niidikesestumisest, mõttejupist või inspiratsioonivälgatused kinni hakata ja kui ja kui niisugune aktiivselt seda teha, siis siis hakkab see lugu ennast lahti kerima ja ta tuleb igast huvitavaid asju sinna juurde, et ma soovin Sulle südamest jõudu. Et see ei pea üldse olema valmis, muinaset ei pea. Kas te teate, kui vana on maailma kõige vanem nukuteater? Töötab ei tea, aga ma oletan, et see on nüüd küll, kas Jaapanis või siis Hiinas, Hiinas, tõenäoliselt, mida ma olen näinud niisugused traditsioonilist teatrit, et just neist pärimusliku teatrit tähendab, räägitakse 2000-st aastast. Kui teil on mõnikord oma teatrietendus, kust ma siis teada saan, kus on ja mis kell? Aa, mul ei ole nüüd kava väljas, aga, aga minu teatrist saab teada. Kui internetiotsingusse panna seljamaa sisse, siis esimene peaks kohe minu koduleheküljele viide aitäh. Rohkem küsimusi mul leiale. Palun, palun, armas laps. Mina küsimustele vastas Heino Seljamaaga minalood, kirjutab Eva Koff. Esitab Külli Teetamm, toimetab Tiina Vilu, helirežissöör naristamba Miina lood.