Tere õhtust, kell on kuus, Päevakaja võtab kokku tänased olulisemad sündmused stuudios toimetaja Margitta, otsmaa, energia ja toormehinnad on langenud, aga majanduskasv on nii Eestis kui mujal tagasihoidlik, sest poliitiline olukord on ebakindel. Eesti ettevõtjate ja tarbijate kindlustunne langeb, aga Eesti loodab siiski tööstust elavdada. Jõe eksporti suurendada. Tallinna Ülikooli rektoriks kandideerivad praegune rektor Tiit Land ja ülikooli inimgeograaf Café professor Hannes balang. Rektor valitakse kaheksandal veebruaril. Kölni politseijuhte vabastatakse ametist, teatab uudisteagentuur Reuters viitega Saksa valitsusallikad. Olen Saksa siseministeerium teatas varem, et Kölnis aastavahetuse ajal toimunud rünnakute ja vargustega seoses on kinni peetud 31 kahtlusalust, nende seas 18 asüülitaotlejat. Slovakkia peaminister soovib Euroopa Liidu erakorralise tippkohtumise korraldamist seoses Saksamaale toimunud rünnakutega. Leedu peaprokuratuur palus kohtul mõista endine Leedu kaitseväe parameedik Andrei Surkov süüdi Valgevene kasuks luuramises. Tartu ülikool avab koos Eesti Telekomi ka nutikeskkonnalabori, kus tudengid saavad uurida ja lahendada nii-öelda asjade internetiga seotud Eesti arhitektuurimuuseum tähistab 20 viiendat sünnipäeva. Arhitektuuripärandi päästeasutusest on kasvanud välja tihedalt näitusi ja muid sündmusi korraldav valdkonna muuseum, mille eesmärk on rohkem haridust ja seeläbielamust pakkuda. Setomaal. Obinitsas sai täna alguse kaks päeva vältav soome-ugri külade foorum küla kui soome-ugri rahvastele ujulete laskesuusatamise maailmakarikaetapil. Ruhpoldingus pääses ainsa eestlasena jälitussõitu kauri kõiv. Ilm püsib pilves selgimistega, sajab vähest lund ja tuiskab. Õhutemperatuur langeb öösel Lõuna-Eestis miinus 30 kraadini, homme päeval on miinus 13 kuni miinus 20 saartel miinus viis kuni miinus 12 kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda ebakindel poliitiline olukord ei lase eesti ega muu Euroopa majandusel suuremale tõusule pöörata. Energia ja toormehinnad on madalal, inflatsiooni peaaegu pole. Eesti majanduse jaoks on alanud aasta olulised vanad tööstustoodangu suurendamine ja ekspordi elavdamine. Praegu on meie majandus liialt tarbimise poole kaldu. Kai Vare lugu. Statistikaameti teatel langes tarbijahinna indeks möödunud aasta kokkuvõttes 0,5 protsenti. Viimase 15 aasta jooksul on indeks aastane muutus olnud varem negatiivne kaks korda, ütles statistikaametimajandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhataja Viktoria Trasanov. 2009. ja 2014. aastal, mil siis mõlemal korral oli miinus 0,1 protsenti, kui, siis praegu on meil miinus 0,5 protsenti aasta keskmisena. Eesti Panga ökonomisti Rasmus Kattai sõnul põhjustas valdav osa Eesti hinnalangusest mootorikütuste, soojusenergia, elektri ning liha ja piimatoodete hinnalangus. Nende kaupade odavnemisel oli aga tarbijahinna indeksile suur mõju, sest need moodustavad kokku umbes veerandi tarbijate ostukorvist. Piima- ja lihatoodete hinnalangus oli seejuures üks suuremaid Euroopa Liidu riikides. Kattai lisas, et Eesti toiduhinnad on ka varem maailmaturu tõusu ja langust tsüklitega rohkem kaasa läinud kui enamikus teistes Euroopa Liidu maades. Seetõttu võib eeldada, et kui maailmaturuhinnatõusule pööravad, siis tõuseb toidu hind Eestis kiiremini kui euroala riikides keskmiselt. Kui energia ja toorme hind on madal, peaks see ju tootjale meelepärane olema, aga mitte ainult Eestis, vaid ka mujal Euroopas ei ole see majanduskasvule kaasa aidanud. Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets. See on nagu üldisem Euroopa probleem, et sellisest stagnatsioonist ei saada välja üks põhjus, on tõenäoliselt ka selline ebakindlus ja ebamäärasus tuleviku eest, sest kui me vaatame poliitilisi arenguid ja pagulaskriisi ja Ukraina kriisi ja kõiki neid kriise, mis meid ümbritsevad, siis see võtab jälle investoritelt nagu kindlustunde väiksemaks tuleviku suhtes. Niisugust ühest väga selget põhjust, miks Euroopa majandus nagu seisab täna ei ole. Värske konjunktuuriuuring näitab, et Eesti majanduskliima rahuldav, aga võrreldes eelmiste aastatega siiski kehvem ettevõtjate ja tarbijate kindlustunne langeb. Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles, et ettevõtjate kindlustunne peegeldab seda, et Eesti majandus on praegu tarbimise poole kaldu. Eesti peab suurendama eksporti, elavdama investeeringuid. Ettevõtlusminister Liisa Oviir kinnitas, et käesoleva aasta üks oluline eesmärk ongi tööstustoodangu mahu suurendamine ja selleks hea keskkonna loomine. Praegu koostatakse tööstuspoliitika aluseid, mis peaks valmis saama märtsis. Kaardistame, et mis on need suurimad arengupidurid Eesti tööstusel ja proovime pakkuda probleemidele omalt poolt välja lahendused, et ja seal siis käsitleme tegelikult suhteliselt laialt teemadel skaalat alates siis tööjõust kuni ettepanekuid maksumuudatusteks, et proovida anda uut arenguimpulsi meie meie tööstuse arengule. Marje Josingu sõnul on prognooside tegemine praegu keeruline, juba mitu aastat on tulnud prognoose pidevalt muuta, aga alanud aastal ootab konjunktuuriinstituut järgmist. Me arvame, et Eestis võiks olla see aasta majanduskasv kaks, pool protsenti, inflatsiooni prognoosime ühe protsendi ringis, tööpuudus 5,7 protsenti, nominaalpalk on 1105 meil aasta lõpuks ja reaalpalga kasv 3,2 protsenti, sest palgakasv ikkagi ületab meil inflatsiooni tunduvalt. Tallinna Ülikooli rektoriks soovib saada praegu ametisolev rektor Tiit Land ja ülikooli professor Johannes balang. Kärt Kelder rääkis kandidaatidega. Hektari valimistoimkonna esimehe Daniel remondi tšelli sõnul seadsid oma kandidaadi üles vaid kolm instituuti ja üks asutus, loodus- ja terviseteaduste instituut, ühiskonnateaduste instituut ja Tallinna Ülikooli akadeemiline Raamatukogu tiitlandi ning humanitaarteaduste instituut Hannes balangu. Kandidaatide oli võimalik üles seada Instituudi nõukogudel, kuratooriumi liikmetel või senati liikmetel ja senati liikmed ja kuratooriumi liikmed ei kasutanud seda võimalus oma kandidaat välja pakkuda. Tallinna Ülikooli praegune rektor Tiit Land ütles, et otsustas uuesti kandideerida, sest 2020.-ks aastaks planeeritud uue arengukava elluviimine on alles poole peal. Landi arvates on oluline, et uus lektor reformidega pigem jätkaks, kui hakkaks uusi tegema. Noh, loodaks väga, et hakataks tegema uut reformi või hakata tagasi tööle oma arengukava vastuvõtmine. Protsess, mis sellele eelnes, minnakse edasi selle arengukava täitmisega ja nende fookusvaldkondade arendamiseks. Ma loodan, et inimesed tahavad stabiilsust. Teiseks kandidaadiks esitatud Hannes balang sõnas, et kandideerib rektoriks, et pakkuda omalt poolt värskemat lähenemist ülikooli praegusele juhtimisele. Samas nõustub balanglandiga, et tähtis on hetkel järjekordsete muutuste asemel vaadata, kuidas uus süsteem tööle hakkab. Selles mõttes on väga raske seis, et ülikool tulnud läbi struktuurireformidest, paljud protsessid algasid esimesest jaanuarist, mingid eelmised protsessid algasid esimesest septembris ja nüüd tulebki hea seista selle eest, et valitud kurss oleks selline, mis ülikoolile edu toob. Ülikooliellu jätab siin ma arvan, et mul on ehk natukene värskem pilk sellele asjale kui praegu. Siin ei tohi lahmima hakata, ülikool ei ela üle kiireid, uusi suuri muutusi, et on vaja saavutada mingisugunegi stabiilsus. Järgmisest nädalast alates kuni valimispäevani on kandidaatidel aega tutvustada oma platvorme. Rektori valib kaheksandal veebruaril valimiskogu, kuhu kuuluvad ülikooli senati liikmed, ülikooli juhtivteadurid ja ametikohale valitud professorid, kuratooriumi liikmed ning valitud üliõpilaste esindajad. Uue rektori ametiaeg algab 15. mail 2016. aastal ja kestab viis aastat. Päeva olulisemad välissõnumid võtab kokku Janek Salme. Kölni politseijuht Wolfgang Albers vabastatakse ametist, teatas uudisteagentuur Reuters viitega Saksa valitsusallikale. Saksa siseministeerium teatas täna varem, et Kölnis aastavahetuse ajal toimunud rünnakute vargustega seoses on kinni peetud 31 kahtlusalust, nende seas 18 asüülitaotlejat. Politseina Kotka kaebusi seksuaalse ahistamise kohta, aga selles kahtlustatavaid ei ole veel tuvastatud. Varasemate teadete kohaselt laekus pärast uusaastaööd Kölni politseile naiste vastu suunatud kuritegude kohta 121 avaldust. Nordrhein-Westfaleni liidumaa politseiliidu juht Arnold Likert ütles uudisteagentuurile Reuters, et Kölnis juhtunut oli võimatu ette näha, kuid mingil hetkel polnud ka piisavalt politseinikke. Kölni raudteejaamas ja selle ümbruses. Mis puudutab suhtlemist avalikkusega, siis esimene pressiteade uusaasta hommikul, kui öeldi, et kõik on korras ja õhtu oli rahulik. See oli katastroofi ja seda me peame selgelt ütlema küll neid tuleb selgitada, kuidas oli võimalik, et selline pressiteade väljastati, ütles plikkert. Slovakkia peaminister Robert Fizza teatas täna, et soovib Euroopa Liidu erakorralise tippkohtumise korraldamist seoses Saksamaal toimunud rünnakutega. Ungari peaminister Viktor Orban ütles, et Euroopa liitu jõudev rändevoog tuleb peatada täielikult, mitte piirduda vaid selle haiglustamisega. Ta kutsus ka üles ehitama Euroopa kaitseliini Kreeka põhjaossa piirile Makedoonia ja Bulgaariaga. Ungarit läbis mullu üle 390000 Saksamaale ja teistesse riikidesse teel olnud migrandi. Ungarit läbiv migrantide vool vähenes oluliselt, kui Ungari püstitas septembris ja oktoobris mitu tara piirile Serbia ja Horvaatiaga. Leedu peaprokuratuur palus kohtul mõista endine Leedu kaitseväe parameedik Andrei osurkov süüdi luuramises Valgevene kasuks. Vilniuse ringkonnakohtu tänasel istungil palus prokurör mõista süüdistatav kuueks aastaks vangi. Kinnisel kohtuistungil esines kõnega ka osurkovi advokaat. Suurvürst Algirdas mehhaniseeritud jalaväepataljonis teeninud Ossurkov vahistati 2014-ni aasta jaanuaris. Leedu julgeolekuteenistuse teatel oli valgevene kindralstaabi luure peavalitsus värvanud ošurkovi täitma eriülesandeid. Ta edastas andmeid viis aastat ning sai selle eest raha. Leedu julgeolekuteenistuse andmetel huvitasid valgevene luuret Leedu relvastuse ja sõjatehnika, Leedu kaitseväelaste osalemine NATO missioonidel, operatsioonide plaanid, mitmesugused õppused, väeosade koosseis, kaitseväelaste isiklikud andmed ja iseloomustused. Euroopa Parlamendi selle aasta esimesel täiskogul, mis algab 18. jaanuaril, on päevakorras Kaja Kallase raport Euroopa digitaalse ühisturu arengust. Täna tutvustas Kaja Kallas Tallinnas raportit ajakirjanikele ja Mall Mälberg käis kohal. Kaja Kallas peab raportiga seoses ise kõige olulisemaks asjaolu, et Euroopa parlament on innovatsioonisõbralikul seisukohal ning digitaalseid lahendusi ei nähta mitte ohuna, vaid võimalusena oma majandust arendada. Kõige enam vaieldud teemasid oli palju, tavaliselt nimetatakse selles loetelus makse, tarbija õigusi, töösuhteid. Loomulikult töösuhted, kuivõrd töösuhteid, digitaalne majandus, aga palju muudab inimesed enam ei tööta kellegi alluvuses, vaid töötavad iseendale ja, ja see muudab töötajate õigusi ka väga paljuski. See on üks pool teine pool, mis puudutab tarbijate õigusi, me väga palju ostame teenuseid ja tooteid juba internetis, aga tarbijatena meie õigused siis internetis ja väljaspool internetti on kohati erinevad. Teisest küljest tarbijatena meie võimalused on internetis isegi suuremad. Mis on oluline Eesti jaoks? Eesti jaoks, ma arvan, on oluline see, et kuivõrd meie väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted on need ettevõtted, kes meie majandust käima tõmbavad, siis neile on rohkem võimalusi digitaalses majanduses kaasa lüüa ja pääseda siis kogu Euroopa turule ehk siis 500 miljoni inimeseni. Raportile tehti 1286 muudatusettepanekut. Kaja Kallase sõnul aitab see, kuivõrd digiturg riikidele korda läheb. Euroopa Komisjoni hinnangul. Kuna digimajanduse kasvupotentsiaal on tohutu, siis selle läbi peaks tekkima Euroopas 223000 uut töökohta ning euroliidu majandus peaks saama aastas 800 miljardit eurot. Kasum. Tartu ülikool avab koostöös Eesti Telekomi ka nutikeskkonnalabori, kus tudengid hakkavad otsima lahendusi nii-öelda asjade internetiga seotud uurimisküsimustele. Labori töö tulemusi loodetakse katsetada juba Tartu kesklinna rajatava targa linnaosa projekti raames. Madis Hindre lugu. Asjade internet ehk internetiga ühendatud seadmete võrgustik ümbritseb meid iga päevaga üha enam nii kodus, tööl kui linnapildis. Sestap on see muutunud üheks oluliseks uurimisvaldkonnaks ka Tartu Ülikooli arvutiinstituudile. Nuti Keskkonnalabor luuaksegi Instituudi juhataja Jaak Vilo sõnul selleks, et üha arenevat teemat käegakatsutavate vahenditega uurida. See puudutab kogu seda kihti, et need asjad ise, aga siis kõik, mille kaudu neid juhitakse, kas siis intelligentsete juhtimiskeskuste kaudu, mis oskavad ja neid juhtida, või mobiiliseadmete järgi, et asjade internet tegelikult teeb väga paljude asjade liitmise internetikülge tegelikult odavamaks, aga samas annab ka väga suured ärivõimalused, millest on siis huvitatud suured telekomi. Sestap tuligi Tartu ülikoolile appi Eesti Telekom, mis sisustab laboris nutikate seadmetega kaks ruumi. Ühes hakatakse otsima lahendusi kodu teisest töökeskkonna parandamiseks. Eesti Telekomi arendusjuhi Urmo Lehtsalu sõnul on nende jaoks tegemist pikemaajalise projektiga, mille esimesi tulemusi loodetakse katsetada juba õige pea siinsamas Tartus. Meil on hulk hüpoteese, millised kasutuslood võiksid inimeste elu paremaks teha ja millised võiks inimestele korda minna. Koostöös ülikooliga on hea võimalus testida neid hüpoteese tehniliselt ja hiljem siis sellest markentšidki projekti raames me ikka praktiliselt rakendada koha SmartenCity projekti raames nimelt renoveeritakse Tartu kesklinnas üle 20 korterelamu ning rajatakse nii-öelda nutikas linnaosa. Ülikooli informaatika assistendi Alo Petsi sõnul võivad laborist linnaossa jõuda näiteks nutikat lahendused. Praeguste külmade talveilmadega on kindlasti hästi põnev teema, targad küttelahendused, et kuidas on võimalik küttesüsteem efektiivsemalt sisse-välja lülitada. Kuidas on võimalik see, et pool maja ei oleks külm, kui on suured tuuled ning kindlasti kokkuvõttes kasutaja jaoks kõige olulisem on see, et asjad oleks ikka lõpuks nende jaoks odavamad. Oluline uurimisvaldkond töökeskkonna parandamise koha pealt on Alo Petsi sõnul näiteks võimalus jälgida töötaja enese heaolu. Inimestele saab panna siis need tervist jälgivad käepaelad. Kindlasti. Kokkuvõttes on võimalik ennetada neid juhtumeid, kus inimesed näiteks läbi põlevad. Ülikooli arviti Instituudi juhataja Jaak Vilo sõnul on nutilabori rajamine Eesti IT-teaduse jaoks vaid väikene sammuke veel palju pikemaks kujunevalt teel. Eesti IT-teaduse kõige suurem väljakutse siin lähiaastal on tegelikult Euroopa tasemelise uurimiskeskuse püsti panemine koos tehnikaülikooliga, et tegelikult me ehitame üles sellist 10 20 aastast uurimisprogrammi ja selle neid alusmooduleid. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Madis Hindre Tartu. Eesti arhitektuurimuuseum tähistab veerandsajandat sünnipäeva ning Mari Rebane käis õnnitlemas. Eesti arhitektuurimuuseum asutati esimesel jaanuaril 1991. aastal ning esialgu ei olnud näitused need kõige tähtsamad direktor Triin Ojari. Loodidel eelkõige eesmärgiga koguda ja toona tõesti sõna otseses mõttes päästa hävingust mitmed arhitektuurikogud projektid, arhiivid, mis, mis olid mitmete institutsioonide vahel laiali. Viis aastat hiljem sai muuseum oma maja ning Rotermanni soolalaos kasvas nii-öelda päästeasutusest välja korralik aktiivse näitusetegevusega valdkonna muuseum. Mis aga nüüd tahab arendamist, on teema, mis aktuaalne kõigis tänapäeva muuseumides. Kultuurne hariduse pakkumine ehk muuseum kui õpikeskkond. Triin Ojari. Ka arhitektuurimuuseum nii käesoleval aastal, kui ilmselt jõuame siis reaalsete tegudeni järgmisel aastal laiendab oma ruumides just sellise haridustegevuse ja elamusliku õpikeskkonna osa. Sarnaselt ülejäänud muuseumidega Eestis peaks arhitektuurimuuseumist saama sihtasutus. Kunagisest plaanist liita omavahel arhitektuuri ja disainikeskus, tarbekunsti- ja disainimuuseum ning arhitektuurimuuseum on kultuuriministeerium tänaseks loobunud, kuid kahest muuseumist ühe sihtasutuse loomist kavatsetakse muuseumidega arutada küll. Jätkab Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Mirjam Rääbis. Kui sihtasutust asutada, siis ei peagi olema ju täitsa samad valdkonnad ühes sihtasutuses, et kas või näiteks Läänemaa muuseumi näitel, meil on Ilon Vik, Landmele, raudteemuuseum ja Haapsalu raekoda on ühes samas pundis ja need toimivad koos väga hästi. Ma usun, et ühise sihtasutuse asutamine ka tarbekunsti, disaini ja arhitektuurimuuseumi puhul olenevalt sellest, kuidas seda juhtida. Õnneks võib olla väga hea efekti, et mõlemad muuseumid on väikesed, muuseumid koos nad oleksid kindlasti palju tugevamad. Arhitektuurimuuseumi direktor leiab aga, et kokkuhoidu kahe alarahastatud väike muuseumi liitumine ei annaks. Ja raha praegu puuduvate spetsialistide palkamiseks muuseumidel ikka ei tekiks. Kui liituda, siis juba ühes majas olla mis on nii majanduslikus kui ka inimeste mõistes mõttekam. Triin Ojari. Rotermanni soolalao ees Tallinnasse Ahtri tänaval on vabala riigile kuuluv territoorium. Kui vaadata seda ala tervikuna, mis jääb Viru keskuse ja sadama vahele, siis ala arengus võiks mõelda selle nii-öelda Ahtri tänavasaare täisehitamist arendamist just nimelt mitmekülgset kultuurifunktsiooni silmas pidades. Setomaal Obinitsas algas soome-ugri külade foorum, mis tõi kohale kümmekond soome-ugri hõimurahvaste esindajad, et algatada soome-ugri külade liikumine. Mirjam Nutov lugu. Laul ja tants on soome-ugri rahvaste lahutamatu osa, nii ei puudunud tänaselgi foorumil ersa meeste spontaanne ülesastumine. Seda, et hõimurahvaste kultuurialane koostöö on hea, kinnitavad kõik seega otsitigi täna pigem võimalikke kokkupuutepunkte teistes eluvaldkondades, jätkab setomaa kultuurivedas Aare Hõrn. Peab ütlema mesinikult, Ahto tullakse Eesti mesinike kokku saama, kui sfäärindus med, ütleme käsitöölise kutsuda siis kanga kudumise konverentsidele väikseid pidevaid kategolme, Inemise koostöövõimalusi on palju ja noom tükk maad odavama aia peaski tolle peale minema. Soome-ugri hõimuliikumise esindaja Jaak proosese sõnul ongi selline koostöö vorm palju parem, jätkab trooses. Vanemaid ka tihtipeale igasugused koostöölepingud ja, ja niukesi armastati tseremooniaid, et tegelikult võib-olla niisugune vahetu suhtlemine rahvadiplomaatia, et see on soome-ugri rahvaste koostöö kõige parem vorm. Muuhulgas kõlas tänasel foorumil ka idee luua soome-ugri rahvastevaheline turismivõrgustik soome-ugri maitset. Eestvedaja Aivar Ruukeli räägib lähemalt. Soov ala, et ega vaevalt keegi turist külastab ühel samal reisil Eestit ja Karjalat, et pigem on see selline võib-olla üldse turundada ennastpõhise teemana lamedaks, kui mõelda välisturule. Soikule isurite seltsi liikme Dimitri haraka Zaitsevi sõnul ilmnevad sellise idee puhul aga kohe probleemid, näiteks oleks nende juures, mida vaadata küll ja küll, kuid piiritsoonide tõttu on nende aladele juurdepääs komplitseeritud, jätkab haraka šaitsev. Sellepärast me peame orienteeruma ainult vene siseturismile või siis me peame tegema võimudega vastavaid kokkuleppeid, et muuta seda lihtsamaks. Olulise küsimusena kõlas täna ka see, kuidas muutuvas maailmas hoida oma kultuuri ja anda seda edasi noortele. Seda eriti ajal, kus ugrimugri Angolimas küladest linnadesse Moskvas elavad, ligemale 700 murti on leidnud sellele probleemile uudse lahenduse, jätkab Moskva udmurdi ühingu noorte liider Marina Borodina Peedžainsus Stahlil Lämmijärves ka, et me üritame Skype'i teel oma keelt õppida. Kuna kõigil on erinevad tööajad, siis on raske inimesi kohtumiseks kokku saada. Seega toimuvad meil õhtuti üle Skype'i tunnid ja me õpetame oma keelt. Soome-ugri külade foorum jätkub homme, kus muuhulgas tehakse ringreis ka setomaa külades, raadiouudistele Obinitsas Mirjam Nutov. Kuigi viimasel nädalal on Eestis paukunud kõva pakane, siis maanteeameti lääne regiooni hooldusjuhi Hannes Vaidla sõnul teedele veel minna ei tohi, kuna paljudes kohtades on jää liiga õhuke. Kui Noarootsi-Haapsaluga ühendava jäätee avamist võiks oodata juba järgmisel nädalal, siis saarte ja mandri vaheliste trasside loomiseks on vaja veel vähemalt kaks nädalat miinuskraade. Maanteeamet on aga jääteede rajamiseks vajalikud ettevalmistused teinud ja tavaliselt ongi esimene jäätee, mis talvel avatakse. Haapsalu ja Noa Rootsit ühendav Hannes Vaidla. Ja seal me oleme jõudnud nii kaugele, et töövõtja alustas uuringuid ja esimesed uuringu tulemused on meil ka käes. Tõenäosus on, et me suudame Haapsalu Noarootsi trassi avada kuid kindlasti mitte sellel nädalal. Ja praegu me leidsime kõige õhemad kohad on veel napilt, alla 20 sentimeetri, see tähendab seda, et veel jääle mitte mingil juhul minna ei tohi ja, ja meil jääb ka jääteede puuri, ütleme puurimisuuringute vahele ka mõned alad, mis vajavad täpsemat uurimist. Aga ütlen veelkord, kui ilmataat on meiega ja, ja kõik läheb hästi, siis võib-olla juba järg. Sel nädalal üritame Noarootsi-Haapsalu avada. Ja sünoptik maile Meius räägibki nüüd ilmast palun. Saabuval ööl on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab vähest lund ja on pinnatuisku. Kagu ja idatuul neli kuni 10, rannikul puhanguti 13, enne südaööd kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus 20 kuni miinus 25. Ida- ja Lõuna-Eestis võib langeda kuni miinus 30 kraadini, saarte rannikul jääb õhutemperatuur miinus 10 ja miinus 16 kraadi piiresse. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab vähest lund ja tuiskab. Puhub kagu ja idatuul kolm kuni üheksa, rannikul puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus 13 kuni miinus 20, saartel miinus viis kuni miinus 12 kraadi. Juhan Kilumets võtab nüüd kokku päeva spordisõnumid. Laskesuusatamise maailmakarikaetapil Saksamaal Ruhpoldingus said meeste 10 kilomeetri sprindidistantsil kolmikvõidu norralased võitis Johannes Thingnes Bö, kes edestas oma venda tali ei pööd kolme sekundiga ning Emin haiglas Svencenid 7,6 sekundiga. Ainsa eestlasena pääses homsesse jälitussõitu ühe möödalasu teinud kauri kõiv, kes sai 52. koha. Kalev Ermits oli 72., Renee Tsahkna 92. ning Jan Treier 99.. Naiste sprindi võitis kodupubliku rõõmuks sakslanna Francis ka Hildebrand, kes edestas vaid 0,3 sekundiga. Maailmakarikasarja üldliidri tšehhitari Gabriela Soukalevad kolmas oli soomlanna Kaisa Mäkäräinen. Eestlannadest oli parim 86. koha saanud Kristel Viigipuu. Kadri Lehtla oli 87. Grete Kaim sai 97 lõpetaja seas viimase koha. Tour de Ski kuuendal etapil Itaaliast oblachis võitis meeste 10 kilomeetri vabatehnikasõidu norralane Finn Haagen kroog, kes edestas 3,6 sekundiga Touri liidrid Martin Johnsrud Sundby'd, Karel Tammjärv oli 43. ja Raido Ränkel 51.. Kokkuvõttes on sündby edu kaasmaalase Petter Northugi ees nüüd ligi poolteist minutit. Naiste viie kilomeetri vabatehnikasõidus üllatas tugevat norra nelikut ameeriklanna Jessica Digins, kes teenis karjääri esimese maailmakarikaetapivõiduga. Tegin sellest tas 0,9 sekundiga. Heidi Mengi. Kokku võttes juhib tuuri Ingvild Flugstad Esperige Leedu, Therese Johaug ees on 25 sekundit. Aitäh ja selline sai Päevakaja reedel, kaheksandal jaanuaril, saate pani kokku Margitta otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.