Kunagi oli Saaremaa kauge paik maha jäänud maa kuhu nii kergesti mandrimehe jalge ei astunud. Tänapäeval aga kuulete, viib mugav reisilennuk kolm korda päevas inimesi kaupa ja postisaare kadakate keskele ainult 50 minutiga. Kadunud on kaugused ja Saaremaa ise pole samuti enam endine. 15 aastat tagasi oli aga Saaremaa tuhas ja varemeis. Käisid ägedad lahingud sünnimaad täielikuks vabastamiseks fašistlikest okupantidest. Ja praegu lennates selle paljukannatanud saare kohal. Meenuvad Debora Vaarandi värsid. On midagi nimetu, kallist, mida seletada ei saa. Ses kõlas karedas hallis. Hea on lausuda Saaremaa. Seal ta on siit vaadates alla nende valgete pilvede seest. Näen, kuidas ta rahuneb, tugallas nüüd lahku, lööb säravast veest. Ja üle siis kadakalaante, kord valgust, kord varjusid, käib tuul tolmuga, lehvitab maanteel. Vahuveergudes sätendab Väind. Ent ainult loodus pole see, mis meid kütkestab. Rõõmustab töökate saarlaste visadus, kelle kätetööna Valendavad uued ehitused, uued kalurikülad, kolhoosikeskused ja hästi haritud põllud. 15 aastaga on saarlane teiste nõukogude rahvaste abiga ehitanud üles uue kodu. Uue Saaremaa. Täna me ei külasta neid paiku, mis endale juba on ajaloo teinud ja nendest kohtadest on Saaremaa vägagi rikas. Täna veedame pooltunni nende inimestega, kes Saaremaale uut ajalugu teevad annavad oma mõtte ja TÖÖ seitseaastaku plaanide elluviimiseks. Saaremaa kehvat kivised ja kadakas, et karjamaad ning soostunud heinamaad on nõudnud aastasadu saare talupojalt visa tööd. Higi ja vaevaga hoiti kunagi söögilaual leib ja hädavaevukõrvane. Seepärast kujunes juba ammusest ajast tavaks, et saarlased rändasid mandrile jõukate hallparunite ja kulakute juurest lisa teenima. Mõru oli võõrsil teenitud leib. Palju tuli kannatada, alandust ja mõnitamist. Kodanliku võimu aastail jäi elu saarel põhiliselt endiseks. Põllutöömasinaid ja riistu oli 100 hektari põllumaa kohta saartel neli-viis korda vähem kui mandril. Põhiliseks põllutööriistaks jäigi ikkagi sõjanina. Viktor Kingissepp kirjutas oma kodusaare kohta kus on mujal kurnajate maarjamaa pinnal veel rohkem päkapikkusi väike maapidajaid, vabadike kui saartel kus nälgib töörahvas oma maalapikese peal veel kibedamini, kui saarte kehval pinnal. Tänapäeval aga ei mäleta vanem saarlane enam seda aega. Ja noored õpivad seda ainult ajaloo õpikuist. Nüüd katab ja toidab saare kivine pind, kõiki. Ta annab rohkemgi. Loob jõuka elu, millest saarlane alles paarkümmend aastat tagasi ei osanud unistadagi. Nüüd on kodukülas, õigemini nüüd juba kolhoosikülas küllaltki tegemist. Noored ei lähe enam esimesel võimalusel isa majast laia maailma. Missugune kollektiiv oli aga esimene, kes uuele arenevale meie maa jõukuse alusele kolhoosikorrale teed rajas. Käisime Kingissepa nimelises kolhoosis siin lodi Saaremaal, esimene kolhoos. See oli 1947. aastal üheksandal septembril. Seegolhoos ei alanud mitte üksnes Saaremaal esimene vaika esimene kolhoos vabariigis. Kolhoosi kontoris saime jutuotsa peale raamatupidaja, seltsimees Mookiga. Ja tal oli mingi tallid lühidalt jutustada meile, millised majanduslikud näitajad siis kolhoosile. On koos. Oma algaastatel ei olnud mitte hea kolhoos kuid alates 53. aastast peale septembripleenumil on kolhoos sammunud kogu aeg tõusuteed, kuivatel, näitlejad. 53. aastal oli kolhoosi kogu piimatoodang 1983, tsentneri 58. 4722. Ja käesoleval aastal loodame saada vähemalt üle 5000 tsentneri. Jaa, kolhoosnikute keskmine töötasu. Milline see on, kui on käesoleval aastal peaks ta vähemalt 5000 täis tulema, nii et võrreldes 53. aastaga iga ööbimise kolhoosniku keskmine aasta töötasu tõusnud rohkem kui üheksa korda. Ligi 10 korda tuleb täis. Tänavu nagu saarlased ise kinnitavad, on vaatamata põua sele suvele tali ja suviviljasaagid poole suuremad kui varematel aastatel. Veel kunagi varem pole siin kadakate vahel nii suuri viljasaake saadud. Pöide külanõukogu, Lenini-nimelise kolhoosi viljaaidad. Brigadiri akselliigil on tublisti tegemist, et rikkalikule viljasaagile ulualust leida. Talija suvivilja saadi siin 17 tsentnerit hektarilt. Kuidas siis varem tuntud viljavaene maa nii heldelt salvesid, täidab? Lenini-nimelise kolhoosi esimees seltsimees kalju aga selgitab kohe. Põhimõtteliselt, mis meil nüüd suviviljade ja taliviljade keskmisi saake tunduvalt tõstis, on nüüd asjaolu. Eeskätt taliviljadel sai õigeaegselt antud korralik pealtväetis säilida häästatud suveviljade osas oli saagi tõusu põhimiseks tõesti, eks asjaolu et varematel aastatel sai siin kõik tehtud maha raske randa palliga, kuid seda tööriista me sel aastal üldse põllu peale ei lasknud ja põllud said korralikult alla kultiveeritud ja reas külvimasinatega õigeaegselt maha tehtud. Õigeaegne küll, tänavusi oli vist ka teie oludes otsustav? Kindlasti oli. Ja võib-olla saagid oleksid ka kõrgemad veel olnud, kui meil oleks olnud kasutada kitsarealine Külli masin, kusjuures siiskid eriti välja vahetatud uus sordi seeme, oder maja, see andis meil mõnedelt lappidelt ligi 28 tsentneri. No see on teie kolhoosis vist juba rekordiline saak. Jah, varematel aastatel niisugust saaki ei ole olnud ka samuti keskmist teraviljasaaki niisugust paremini. Ja nii pole see ainult Lenini-nimelises kolhoosis. Ka Muhumaa kadakate vahel lokkavad viljapõllud ja karjamaadel liiguvad rammusat veisekarjad, ühismaa kolhoosi esimees eugeenius Kokk lubab meile tutvustada oma tööka kolhoosiperesaavutusi. Meil on praegu 200 lüpsilehma ja tule veel aastaks on meil 250 lüpsilehma, mida me oleme paigutanud ära, nüüd paigutame ära mehhaniseeritud laudadesse, kus on ka masinalüps. Mida siis veel karjatalitaja oma kätega laudas teeb. Oma kätega talitaja veel tuubis söödad. Muidugi see tuleb ka rippraudteega ja järetüpsi teostab Juuseutud andmist, teostab ka käärid ja kõik muu läheb juba päris mehhaniseeritult. Maad on küll kehvad, kuid käsu lasta siiskid andsid viljad eriti head saaki. Isegi 20 tsentneri oli meil siin taliviljade saagid ja kujuneb välja käsu lasta kogu teraviljasaak 17 tsenteri hektarilt. See on kolhoosi keskmine keskmine ja mida toob alanud seitseaastak kolhoosile kolhoosi rahvale. Meie kavatseme seitsmeaastakul ehitada välja individuaalsektor, tähendab elamusektor 25 individuaalelamud valmis ehitada klubi. Ja siis veel rajada üks sajapealine lehmalaut. Nullume laut, 200 pealine lambalaut ja mehhaniseeritud kuivati koos mehhaniseeritud vilja ladudes. Kuidas toodang tõuseb seitseaastaku jooksul 50 protsenti, tõuseb toodang seitsme aasta jooksul mehhaniseerimise aste. Teie kolhoosis on võrdlemisi kõrge. Kuidas Nende kivist põldude vahel tänapäeva tehnika liikuda saab. Praegu ei ole olukord enam nii hull, sest aasta-aastalt on teostatud maaparandustöid ja kauni suurte summade ulatuses 50 60000 ulatuses ja kividest hakkavad juba põllud puhtaks saama ja 61.-ks aastaks toimub põldudel töö 80 protsendi ulatuses traktorite ja masinate niiet kunagise Hiiumaa väikepõllumehe kõige suurem nuhtlus kivi on siis juba ühismajandi põldudelt peaaegu kadunud. Ja kadunud. Jõukas kolhoos toob jõukusega kolhoosiperre. Oma maja ja auto on Saaremaal praegu päris tavaline. Rääkida aga pikemalt. Siis raadiot ja mootorratast leiame peaaegu iga saarlase kodus. Samas on kõik juba enamuses eakad mehed, olete juba kaua merd kündnud. 16 aastaselt hakkasin kündma juba kala püüdma. Ja nüüd ma olen juba 60 aastat, aga vahepeal siiski paar aastat on nii jäänud järele sellest peeglist kõrvale, sest küüditati ära Saksamaale viidi meid nüüd see aeg, kus sa ei saanud palju püüda ka, sest et siia lubada merele. Aga nii kui sa oled, siis ära tulin tagasi, nii hakkasin kohe siis selle sarve kalur, ühistoli, aktseni ühistus, kalur, eks kohe ei olnud Tõnnised mitte midagigi. Doling ei olnud saada ka kusagilt, siis sain 300, tursaõnge, sain vokige, ketrasin ese Tamsast kahel korral seljanööride, aksin nende püüdma, aga siis pärast ühistus aiajõulisemaks, siis sai juba küünised anda. Rohkem sai Ostühistust, hiljendakse skaloosi, see asi nosiisakas Bennisse saama. Vestlejaid kalurikolhoosi Sõrve kalur liikmetega mikrofoni juures olnud kalurid Volli õitspu, Eduard Keidung, August Rosin Millal teil kalurikolhoos moodustati? 1949 aastal? Need, et 10 aastat on koos töötatud ja kuidas siis nüüd praegu teil see tüüp käib? Praegu käib köik nüüd käi käest, sest et nüüd ei ole enam ühtegi purjepaati, ennem peitsin purjepaadil käik, mootorpaadid on köik, tennised on suured, kastmõrrad on ja eesseisevnooda kiuses angerja potengaarnid on ja kalaniit võetakse kohe punkte vastu, ennem oli ükskord üksik aluline, peitsime siia raske kalast lahti saada, kui sa käid meres. Tahtis, käisime teine pool Kingissepa, seal sai müümas käidud, aga nyyd öeldaks kohe osta ponks vastu saad kohe raha ja alla läks hapuks kõgetiga, palju läksime hapuks ja see kõik tuli oma tasku peal oma tasku peal, sest et selle eest ei maksnud seal keegi ja kuidas siis nüüd teenistus on? Häis aiast laite teenistus on üsna hea, siin on, niiet tuleb 1000 rubla ringis, mõnes kuus tuleb natuke üle, meil kolhoosiaega läheb nüüd asi paremini, nüüd on meil neli traallaev on. Ja kaldu baas on ka kaunis tugev paatide poolest punniste poolest. Nii et kaunis hästi läheb, ikka on edasiminekut kaunis tugevasti märgata. Sõrve poolsaare vabastamisest möödub varsti 15 aastat. Teatavasti olid siin väga suured lahingud, maja tehti peaaegu maatasa, midagi siin järgi jäänud ja kindlasti olete mõtelnud oma isiklikule elule ehitanud. Kuidas teil praegu selles osas olukord on? Mul läks maja küll lahingus ka kaduma, nii et ta ei olnud, kui tagasi tulin Saksamaalt ära, siis ei olnud kuskile pool, kus minna, siis on siin teiste juures, kortlasin mitu aastat, möödunud aastal hakkasin jumala ehitame möödunud kevadel ja selle kevadel kolisin juba sees ja teie oleks mul oli ka niisama lõhutud, aga siiski vana nokitsesin veel üles ja nüüd praegu on uus ehitus pooleli, hakkan ka uut maja ehitama omal, niiet kolhoosis käib meil ehitus kaunis kaunis palju juba ehitakse keskusse ja kes on niisama keskuses, järvedes, tiivad oma kodude kohtade talvel Paekuna vanem, kõige noorem, küll praegu meeste seast kaheksa aastat merd kündnud. Iga praegu majaehitajatele. Kuule siiamaani küll ei ole veel, aga eks tulevikus ehitanud. Viibides Kingissepa rajooni parteikomitees üteldi meile rajooni parim kalurikolhoos on kodurand. Sellel kolhoosil on käesoleva aasta esimese teise kvartali töötulemuste eest rajooni parteikomitee ja rajooni täitevkomitee rändpunalipp. Tulimegi koduranda vaatama. Ja saime siin kolme kalluriga kokku, võib-olla teeme kõige esiteks tutvust minu nimi, mäeker ja teil menoni meil kivi. Minu nimi on Adamson. Võib-olla seltsimees Mäekkeri jutustab kohe, mille eest sisserändpunalipp saadi. Meil rändpunalipp on aasta algusest esimese teise kvartali töötulemuste eest antud esimese kvartali sõitsime üle 300 protsendi teise kvartali suutsime täita üle 120 protsendi ja kuidas siis praegu aasta plaaniga aasta plaan on meil täidetud ja ületatud, siin püüame pealmised räime, kilu ja jõest, siis ka väiksed, kalasin ahvenat, särge ja muid kalu. Kuid pealmine, suur kalavõrgu kala, Teie, seltsimees kivitöötajate kolhoosis, aseesimehena ja võib-olla jutustaksite meile, milline köögitehnikat ja praegu on ühismajandis. Püügitehnika peamiselt suurte seisund nootidega kevadel ja suvel on võrguviik kevadel püüamaga jões suursoomkala jää mördadega kolhoosis ehitanud. Uue klubi ehitasime ja praegu kasvuhoonete ehitamise autoga. Ma olen teinud paar tükki juba uusi autuselemmastelt kolhoosile kuus autod sõidumasinasse, mis käesoleval aastal. Põhja-Saaremaa kalurikolhoos ühinud rand alustas sel aastal väiketraalpüügiga katsetamist, kui kaugel teie kolhoosis on selles osas tööd? Meil on üks väiketraal, on valmistatud ja on asunud garantiigile tühja Saaremaa nihinud ranna kolhoosi piiridesse, kuna seal on just kilu, esineb rohkem kui meil siin sisevetes. Ja käsil on meil meil, teie, praegu on meil käsil teise väike katedraali ehitamine ja kavatsus on neid veel ehitada. Mitu väiketraalpüük tasub ennast paremini sellest ära, et temal on, kulutused on väiksemad tulevikus muidugi tahame ka minna üle minna suuremate traalidega tugevam, jõuliste mootoritega. Käesoleval seitsmeaastakul on meil ette näha just minna ka üle Atlandi heeringapüügile. Kingissepa kalakombinaadi toru, kala suitsetamisse, kujutelgem endale neid toredaid lõhnu, mida me siin praegu tunneme kujutlete värsket räime, kui ta on just suitsuahjust välja tulnud. Tuhanded-tuhanded, räimed on varrastel. Need on omakorda raamides ja veel praegu tilguvad omaenda rasvas. Kui palju aga see kala suitsetesse päeva jooksul toredat isegi magusat toodangut välja annab? Vast brigadir Leida Tuisk teab seda meile kõige paremini ütelda. Keskmiselt üks vahetus annab päevas välja valmistoodetes 700 kilo. Ja missugune kala siis siin kuldse kätte saab? Eiering, külmsuitsu siis räim, angerjas, ahven, missugune. Kõige maitsvam on kindlasti angerjas, kindel see, tee taiksegi sobiv angerjat ja äärmiselt ja ega ei ole ka viga ahvenal. Siin on suitsutusahjud kaks mehe kõrgust. Ja neid ahjusid on ilvese kõrval siin. Kui palju meil on kuus-ahju? Meil on kaheksa raamilised ahjudki jääräimest, paneme siia 40 kilo angerjaid tagastada. Missugune kala, aga ka kõige rohkem rasva tibutab? Kõige rohkem rasva, meie võime ütelda on just peamiselt võrgu räim. Angerjas ei tilgu ega ka ahven ei anna meil nii palju rasvaga, räim on meil siiski kõige rasvasem kala, seda suurt siis paar aastat tagasi siin lahe ääres ei olnud. Ei, see ehitati meil valmis 58. aastal juunikuu sees. Kuidas tänavu siis aastal, kui esimesel aastal tööd tehtud tänavu me oleme püüdnud plaani täita igas kvartalis, teise kvartali plaanime täitsime 110 koma kolmeprotsendiliselt. Viimased kuud me oleme püüdnud täita 101 protsenti, kuidas tulevik tuleb Melsi tori lähele vil suur konservitööstus, mis päevas aga panna on keskmiselt 30000 doosi. Ja samuti tuleb siia suur külmoone, 1500 tonniline siis tünnide aurutusruum. Ja tuleb ka meile veel konservitooside tööstus, mis tahetakse juba käiku lasta tuleval aastal. Parajasti aga avatakse ka üks suur suitsutusahi. Ja siit siis võetakse välja värskelt suitsutatud räimed. Kõik veel auravad, suitsuruum täis, aga see suur tore korsten tõmbab kõik korraga ära. Muidugi. Kõige rohkem maitse Meil endalgi soojad suitsukala. Rasvast tilguvad praegu ja, ja maitsen tõepoolest ei ole viga, väga hea. Kingissepaelektrijaam on selles linnas kõige ilusam ehitus ja direktor erist tamm, meie sellele väitele vist ei taha vastu vaielda. Fassaad on eriti ilmekas ja me oleme püüdnud teda nyyd täiendada ka kuue klubi juurde ehitamisega välisilme ja haljas alajate tegemisega meie kollektiivi poolt veelgi tõusis samuti ka sisemisel küljel oleme püüdnud tõsta nii-öelda tootmisskulptuuri kui ka oma territooriumi ilmet. Käesoleval aastal suure töö tegime ära, asfalteerisime hiljuti alles oma hoovi ära siis tegime haljasalad keskele ja kõige suuremaks nii-öelda huviobjektiks Kingissepa linna noortel, eriti meie ujumisbassein, ta ei ole küll veel täiesti valmis. Meil on plaan ehitada basseini juure duširuumid, vanniruumid, riietusruumid ja teise korruse peale töötlejatele söökla, puhvet ja nii edasi. Aga üldiselt juba mitu kuud. Bassein on pidevalt noorte poolt kasutamist leidnud. Väga palju noori, ma tean meie elektrijaamu tööd, teete lapsi. Päris noori on juba, kes alles ei oskanud ujuda, nii koolis mittekäijad juba oskavad täielikult ujuda, nii et me oleme täiesti ühel arvamusel, et ujula üks ujula on võib-olla tõesti kasulikum kui mitu haiglaid ehitada, nii nagu ungarlased harva ja seda olemegi kuulnud sealt. Meie elektrijaama ehitas Kingissepa linnarahvas algul meie elujõujaama võimsus oli muidugi võrreldes praegusega väga väikene, nimelt 150 kilovatti. Tol momendil sellest jätkus nii linna kui ka isegi linnaümbrusele kuna kodanlikuaegne maksimaalvõimsus oli ainult 100 kilovatti. Meie jõuema võimsus praegusel momendil on 2100 kilovatti ja käesoleva aasta sügiseks oleme sunnitud juurde panema monteerima ühe kaheksakilovatise diiselagregaadi, seal juba kuni 3000 kilovatti, nii et kuni 30 korda rohkem, kui seda oli kodanlikul ajal. Missuguseks kujuneb Saaremaa Elikvideerimised tulevik. Praeguses Mil käivad ulatuslikud tööd eesmärgiga 1965.-ks aastaks elektrifitseerimine läbi viia kogu Saaremaa. Käesoleval perioodil trusti elektrimontaaž ehitab 35 killuvaldilist kõrgepingeliini Valjalas Orissaare, millisest esimese osa mäe möödunud aastal juba käiklasin Kingissepa Valjala. See liin käesoleval sügisel laseme käiku ta tuleva kuu oktoobrikuu lõpuks. Hakkab andma Kingissepaelektrijaama basid saadud elektrienergiaid juba Orissaare ja Orissaare ümbruse kolhoosidele, samuti juba saavad energiaid Valjala ja tuleb juurde terve rida kolhoose käesoleval aastal, eriti Valjala ümbrusest, nagu näiteks Leisi alevi, isegi elektrijaam sotsialistlikus võistluses trusti Eesti kommunaalenergiasüsteemis. On olnud aastaid esimeste ridades ja ka praegust trusti, Eesti kommunaalenergia rändpunalipp on meie kollektiivi käes. Kui tuli välja teade, et on moodustatud kommunistliku töö brigaadid siis ka meie otsustasime omale eesotsas brigadiir, seltsimees Krausega ja komsomoliorganisatsiooni sekretär sepaga omale teha. Kommunistliku töö brigaadi koosseis, hakata taotlema kommunistliku töö brigaadi nimetust. Praeguses meie. Ma tahan, neljaliikmeline seltsimehed töötavad väga hästi peaks ütlema samuti nad on oma isiklikus elus nii-öelda kultuursed, korralikud piinlikud. Nimetust meil veel saavutatud ei ole, brigaadi liikmed on siiski arvamusel, et me sellega saavutame. Praegu on moodustatud iga ettevõtte asutuse, partei, algorganisatsiooni juurde partei kontrulli komisjonid. Missugune komisjon moodustati teie partei algorganisatsiooni juurde? Meie patensiooni juurde moodustati uue tehnika juurutamise ja tööstuse tootmise automatiseerimise osas. Kuna lähtusime just sellest, et elektrijaam kui niisugune peab oma elektrienergia tootmist põhjalikult muidugi automatiseerima, mis osas teil tuleks siis tööd praegu edasi viia. Elektriliinide osas on praegu väga palju tööd veel ära teha. Eriti kaugjuhtimise vallas liinide välja lülimise sisselülitamise osas. Linnatänavatest pisut kõrval asub väike majake mis on uppunud rohelusse ja kuni katuseräästani põimunud väed kasvudesse. Maja esiküljel on Saaremaa dolomiidi sisse raiutud sõnad. Selles majas veetis oma lapsepõlve ja nooruse aastad Eesti Töötava Rahvajuht Viktor Kingissepp. Aastatest 1888 kuni 1906. Nüüd kannab Viktor Kingissepa nime. Linn ja ka temanimelisel tänaval asub see väike majake. Siin asub nüüd Kingissepa majamuuseum. Meid võtab siin vastu muuseumi teaduslik töötaja. Eha Oolup. Siin on näidatud ära toodud eksponaadid Kingissepa lapsepõlve ja tema gümnaasiumis õppimise perioodi kohta. Siin on eksponaadid sündima käsikirjad, väljavõtted ruumi keskel on agrovi. Kell asub Viktor Kingissepa kipsfiguur. See kujutab Kingissepa kõne momendil 1900 seitsmeteistkümnenda aasta suvel. Nii vahelduvad eksponaadid, kirjutused, fotod, mis avavad muuseumikülastajale tervenisti, Viktor Kingissepa, suure töövõitluse meie tänapäeva ja homse eest. Suur hõbelind tõstab meid jälle saare kohale. Ööd ei ole enam nii valged nagu juunis. Salved on täis vilja ning meri on tume ja rahutu. Ent kahetseda pole siin midagi. Ka sügis on Saaremaal ilus. Ilus nagu saarlaste tänapäevgi.