Mikrofoniga Võru rajoonis. Kas teie järgneva saate, lugupeetud kuulaja olete seisnud suure munamäe torni tipus. Kui olete, siis mäletate kindlasti, missugune tunne teid siin valdas. Pilk libises üle looduse, millest igale tükikesele võiks raami ümber panna. Ja see oleks otsekohe suurepärane loodusmaal meeliköitev kunstiteos. Ja kui teile meenus Karl August Hermanni laul munamäel siis paremini kui kusagil mujal mõistsite te just siin seda laulu ning tema loojat Tänapäeva võrulased, kes seda laulu peaaegu nagu oma kodurajooni hümni laulavad mõtlevad sõnade, siin on ilus elada juures isegi palju-palju rohkem kui võib-olla matkaja turist momendil munamäe ümbruse loodusest võlutuna. Püüdkem siis järgnevalt mõista, millele peale loodusilu tänapäeva võrulased nende laulusõnade juures veel mõtlevad ja mispärast mõtlevad. Kahtlemata peavad võrulased oma kodukoha kuplite, metsa, tukkade, järvede ja jõgede kõrval ilusaks seda, et Võru kultuurimaja sajaliikmeline naiskoor kannel kuulub isetegevuslike kooride paremiku hulka vabariigis ning tegutseb juba kolmandat aastakümmet et kultuurimaja 40 liikmeline puhkpilliorkester tegutseb juba seitsmendat aastakümmet ning kannab praegu vabariigi parima nimetust. Kahtlemata on samuti ilus seegi, et Võru rohkem kui sajaliikmeline meeskoor laulab juba üle 30 aasta segakoor üle 10 aasta. Et rajoonikeskuses tegutseb vabariigis hästi tuntud estraadiorkester ning draama kollektiiv, kes taotleb praegu isetegevusliku teatri nimetust. Ja see, et Vastseliina keskkooli poistekoor ja Varstu keskkooli segakoor on oma liinis parimad vabariigis. Eks ole seegi ilus. Ent nimetades parimaid kollektiive, mille loetelule ei tuleks veel lõpuküsimus, rajooni täitevkomitee kultuuriosakonna juhatajalt aktselermelilt, kuidas läheb rajooni isetegevust, lastel ettevalmistus eelolevaks üldlaulupeoks? Ettevalmistus üldlaulupeoks läheb normaalselt. Ligi 3000 isetegevuslaste rajooni kultuuriasutustes ja koolides õpivad praegu aktiivselt üldlaulupeol ettekandmisele tulevat repertuaari teavet. Võru rajoon on praegu nii territooriumilt kui ka elanike arvult suurim maarajoon vabariigis. Siin on 55000 elanikku. Üle 7000 lisame siia juurde peaaegu 8000 sportlast kelle esindajad sageli on vapralt kaitsnud kodurajooni ja ka vabariigi spordiau. Ja lõpuks veel 100 võrulast kinoamatööri, kes on koondunud 10-sse isetegevusliku kinostuudiosse valmistanud pisut rohkem kui aasta jooksul poolsada mitmesuguses pikkuses žanris filmi ning on meil massilise ginaamaturismivililejate initsiaatorid. Eks loetlesime siinseid kollektiive ja nende arvulist suurust, tegevusalaseid saavutusi. Aga nüüd saagem lähemalt tuttavaks. Võru rajooni kultuurimaja solist Vello Linnamägi. Nii on õhtuti puhkepäeviti. Töö ajal aga näeme teda pikkades säärsaabastes kõndimas soodel ja rabadel seal, kus mürisevad ekskavaatorid, kõigutavad oma nooli. Buldooserid, traktorid, siluvad, künnavad vetruv pinda. Vello Linnamägi on Võrurajoonidevahelise maaparandus valitsuse peainsener. Seekord kohtame seltsimees linnamäge Antsla lähistel Esso turbarabast parajasti tõusva koidu. Kolhoosi traktor peab välja käsitsi lõigatud alusturvast mis ülesandega seekord väljas seltsis Linnamägi. Praegu teostasime ess turbarabaülevaatust. Nimetatud turbaraba võetakse 1960. aastal uurimisele edaspidistel aastatel. Ka nimetatud turbarabas hakati tootma turvast mehhaniseeritud. Kuidas aga kulgevad maaparandustööd Võru rajoonis? Maaparandustööde maht suureneb 1960. aastal eelmise aastaga võrreldes ligikaudu ühe neljandiku võrra. Kusjuures Heklatsiooni antakse 1300 hektarit uut pinda. Praegu maaparandusmasinate maaparandusobjektidel ei tööta kogu rõhkkond praegu asetatud väetis turbe lubiväetiste välja vedamisele ja nimetatud tööl töötavadki remonditehnika jääma kuus ekskavaatorit iga juures. Ühtlasi on siis autokolonnid, millised siis väetis, turvast ja klubi mürglit ning järvekriiti põldudele veavad, mitte ekskavaatorit. Möödunud aastal samal ajal töötas Lubimelik le väetisturba väljaveol kaks ekskavaatorit. Ning tõepoolest rohkem kui kunagi varem kulgeb tänavu lume lagendikel rappa suunduvaid otse üle väljade aetud teid mida mööda sõidavad autod ja traktorid, vedades väetisi, põldudele. Ja kui kuulata neid rajooni lumiste põldude kohal kõmisevaid töö hääli, meenub Kreutzwaldi pronkskuju Tamula pargis ja tema maja memoriaalmuuseum Võru linnas, kus lauluisa kirjutas meie eepose Kalevipoeg. Kastamite sellestki tööst siin põldudel ei kirjutanud. Nii. Pani obu Aadrae tee rakendas ruunad Arkas oodassaakkamaie aru, windab üüramai. Üldis maa taki Erkki Valle, Erki val orelil väljad auh rüütidelle vägeva adra valulla, mis sait tuules tasud, tellud vihmavees ta veereteldud sulalumest, Selideljud, rahe, teristad riigitut, Adrasa harmide, Ella peedeeveeli voogavaie toitu, rohkes tõusemaie põlvest põlve paisutavaks suurelikes sugu Teeelle. Võru mööblivabriku eesrindlik mööbel, sepaks lasi, on vabariigis tuntud deklamator. Töö ajal kohtame teda montaažitsehhis röövliga käes. Kuidas tööl läheb, seltsimees asi, kas sama hoogsalt kui isetegevus laval? Peaaegu ta vahet suurt midagi ei ole praegu muidugi on kõige tähtsamaks ülesandeks, et ennetähtaegselt täita seitsme aasta plaan kui palju isiklikke töönormide täitmine, umbes 130 protsenti ja mis asi see teil siin praegu höövli tera all on? See siit tuleb üks ilus voodi mis võib-olla saab rõõmuks mõnele noorele abielupaarile sellist rõõmu siin vabrikus tervelt kohe suurte virnade kaupa. Aga nüüd vabriku peainsenerile, mehhart rebasele. Selline küsimus. Mis mööblit siis valmistati siin kogu aeg. Põhimõtteliselt valmistame just magamistoa mööblit. Ja need on kaks paari duuri on ettevalmistamisel uus moodne ja väiksegabariidilise magamistoa Karentuur. Neid hakkame välja andma alates juba käesoleva aasta teisest kvartalist, kuigi teame, et teevabriku tooted on väga nõutud kiiresti ostetakse ära. Aga vabrik ise ei ole teil sugugi eriti nii selline, mille üle võiks uhkust tunda. Vabrik ei ole jah, ei näita välja oma kuju just selle päästeta vanadest hoonetest koosneb ja nüüd seitsmeaastaku plaanis on ette nähtud vabriku rekonstrueerimine ja rekonstrueerimine. Tahetesse lõpeta 63. aastal, praegune toodangu väljalase on 5,2 miljonit rubla. Ja alates 64.-st aastast oleks juba 15 miljonit rubla. Praegu on teil siin üsna palju veel käsitsi tööd. Uues rekonstrueeritud vabrikus on ette nähtud mehhaniseeritud töötamine nii-öelda tehnika viimaste saavutuste järgi. Töötajate arv tõuseb umbes 10 protsenti ja toodang kolmekordseks. Toodang tõuseb peaaegu kolmekordseks. Nii on lugu võru ühe tööstusettevõttega aga kuidas üldse areneb siinne tööstus seitseaastakul selle küsimusega pöörduma rajooni täitevkomitee plaanikomisjoni esimehe Heino vääna poole? Võru rajoonis paikneva tööstuse kogutoodang tõuseb seitsmeaastakul kahekordseks ja ületab 1965. aastal kogutoodangu rahalises väljenduses 200 miljoni rubla piiri. Rajoonis ehitatakse rida uusi tööstusi, Neist suuremaks kujuneb kindlasti Võru gaasianalüsaatorite tehas. Selle tehase toodangut saadetakse võrust nii meie kodumaatööstustesse ja laboratooriumites kui ka väljaspool Nõukogude maa piire. Rajoonis laiendatakse ja rekonstrueeritakse peaaegu kõik tööstusettevõtted, mistõttu tunduvalt kasvab mehhaniseerituse tase ja ka tööviljakus tõuseb. Laieneb ka välja laastava toodangu nomenklatuur, seda eriti mõõteaparaatide, mööbli- ja ehitusmaterjalide osas. Aga päris ehitustööde osas ka ehitustegevuses tõuseb meil töötempo, näiteks ehitatakse käesoleval aastal rajoonis üle 150 korteritöölistele antakse ekspluatatsiooni 65 kuni 70 individuaalelamut. Seitsmeaastaku plaani kohaselt ehitustempo tõuseb aga iga aastaga ja iseloomulik on siinjuures see, et ehitatakse kõikjale nii kolhoosidesse kui ka sovhoosi keskustesse ja ka Võru ja Antsla linna. Seitsme aasta kuu lõpuks hakkavad välja kujunema meil uued kolhooside ja sovhooside juba heakorrastatud keskused ja Võru linna piire oleme sunnitud laiendama umbes viie ruutkilomeetrilise maala juurdeliitmisega praegusele linna territooriumile. Seega tekib teine poole Coreli oja juba lähemas tulevikus umbes sama suur linn kui Võru praegu niisugune ehitustempo meie rajoonis käesoleval seitsmeaastakul. Seitsmeaastaku plaani täitmise käigus kasvavad ka meil töölised ja ehitajate read. Paljud nendest, nagu seltsimees isase poolt juhitava ehitajate brigaad, ehitusdetaile tootev brigaad seltsimees Vellaku juhtimisel ja palju teisi on teinud suurepäraseid algatusi ning võistlevad tööviljakuse tõstmise ja toodangu suurendamise eest rakendavad seega IGA PÄEV täiendavaid reserve. Seitsmeaastaku ennetähtaegseks täitmiseks. Plaanikomisjoni esimehe juurest rajooni täitevkomitee esimehe Feliks Pärtel poja juurde. Meie elame üle suurt aega. Rajooni põllumajanduse ala töötajad on võtnud endale pingelised sotsialistlikud kohustused. Müüa riigile 6000 tonni liha 20000 tonni piima on otse imestama panev. See varem, kui me kuulsime veel üksikute kolhoosnikute suust vanas kin olevat virisemist ja tihtipeale tuli käega lasta katsuda kõiki uut siis täna. Meie võime kinnitada, et meie inimesed on otse tundmatuseni muutunud, seda vanas kinni olevat põllumeest meie rajoonis enam ei ole. Täna. Rajooni täitevkomitee plaani osakonnast toodi meile andmed, mis kõnelevad sellest, et meil on konstrueeritud 3500 vasikat ja üle 6000 põrsa. Partei keskkomitee detsembri pleenumi säde on Võru rajoonis muutunud suureks entusiasmi tulemereks, mille kuma on Võru rajooni kohal. Kas sündisse, iseendast rida algatusi, kus lihtsad inimesed, lüpsja-karjatalitajad võtavad maha jäänud gruppe hooldada. Kommunistlikud noored kohustavad üles kasvatama maasikaid, lähevad talitajad. Eks see sündinud iseenesest. Selleks mobiliseerisid inimesi, partei keskkomiteel püstitatud ülesannet uute mõtete uute tootmise meetodite juurutamiseks ja vaadake kõikjale sovhoosidesse ja kolhoosides kummega külla ei läheks. Kuhu kuusk hakkame töötajatega ei kohtuks. Kõikjal ehitatakse uut, suured sigade surud. Kanalates lõhutakse välja vaheseinu seatakse sisse sügavat aluspalu. Vasikate suure grupiline kasvatamine toimub kõikjal-kõikjal ratsionaliseeritakse tööd, et tööinimese vaeva kergendada. Et loomakasvatuse saaduste tootmine läheks odavamini. Et kõikjal oleks arvestatud. Meie olemasolevaid reserve palja sooviga ei täideta. Sotsialistlike kohustusi tuleb tegutseda ja kiiresti tegutseda. Sellepärast ongi meie inimesed lahti veennud kõigest vanast ja toetavad kõige uue sisseviimist põllumajandusliku tootmise 6000 tonni liha müümine riigile. See on tänavu peamine võitlusülesanne. Selle täitmise nimel teevad meie inimesed palju hästi läbimõeldud tööd. Kaks korda rohkem põldudele veetud väetus turvast, Lubi mürglit, kaks korda rohkem toodetud alusturvast kui möödunud aastal peab tänavu kindlustama vajaliku sööda liha ja piimatootmise suurendamiseks ja samal ajal on see tõsine algus selles põhilises töös, mida rajooni rahvas praegu valmistab ette 1961. aastal veelgi suuremate kohustuste võtmiseks ja täitmiseks. Meie inimesed on tugevasti veendunud, et kui me suudame täita oma võitlusülesanded tänavu tuleval aastal ja edaspidi siis meie kodurajoon päris kindlasti jõuab Eeesseindlike rajoonide hulka. Kuidas siis avaldub võrulaste valmisolek kõik selleks teha, et kodurajoon, nii nagu ta on eesrindlik kultuurielus muusika, laulu ja sõnakunsti viljelemisel ka majanduselus, põllumajanduslikus tootmises, võimalikult kiiremini, tõuseks esiritta vabariigis. Et kõrvuti parimatega sammude kommunismiehitajate esirinnas vaevalt lõppesid kolhoosidest sovhoosidest üldkoosolekud, millele iga majandi kollektiiv arutas, kui palju ollakse suutelised Omalt poolt tegema selleks et rajoon täidaks võetud lihamüügikohustused. Vaevalt oli alustatud kontroseerimis lepingute sõlmimisega, mille alusel kolhoosnikud sovhoosi töötajad müüvad oma individuaalmaajapidamistest sündinud vasikaid ja põrsaid kollektiiv ja riiklikele majandile täiendavate lihakoguste tootmiseks kui rajoonid lapsedki otsustasid täiskasvanute vastutusrikkale tööle kaasa aidata. Kurenurme seitsmeklassilise kooli õpilased tegid üleskutse kõigile rajooni koolinoortele kasvatada tänavu iga õpilase kohta neli küülikut. Otsekohe järgnesid üleskutsele Võru linna kolmanda seitsmeklassilise kooli õpilased, kes lubasid anda käesoleval aastal riigile poolteist tonni küüliku ja linnuliha. Misso keskkooli õpilased lubasid kasvatada 700 küülikut ja praegu on kurenurmelaste üleskutsele järgnenud peaaegu kõik koolid. Rajoonis. Külastame õhtutundidel ühte suuru külanõukogus asuvat Lepistu seitsmeklassilise kooli. Töötoas meisterdavad paar poissi ja tüdrukut parajasti küülikupuur. Mitmes purse on juba üks, on juba valmis, täna lõpetame ka kahedana ära teie siis ka ühinesite üleskutsega, et kasvatada küülikuid. Aga kui palju iga õpilase kohta iga õpilase kohta on meil plaanis siis küülikut asjatada, kui on võimalik, siis kasvatame veel raskel viis küülikut, mis asest kogu kooli peale kokku teeb. See 0,2 peale 500 kirikut aga kasutame kuus 700. Nii ja kuue 700 küüliku jaoks. Mitu kuuli on vaja, 50 poorib selles ajas kaubada Kasendima käändburd valmis. Mõni päev hiljem kiideti Eestimaa leninliku kommunistliku noorsooühingu rajoonikomitee bürool heaks juba teine üleskutse mille tegid Stalini-nimelise kolhoosi kommunistlikud noored Linda Jõgeva- ja Silvi Palgi. Linda Jõgeva oli aasta tagasi rahvamaja juhataja, siis aga hakkas tööle emise tallitajana. Kuna kodukolhoos kohustus tänavu liha tootmist kolmekordistama, otsustas navi külaraamatukogu juhataja Silvi palgi kolhoosi rahvale appi tulla ja kultuurialase põhitöö kõrval suureks kasvatada 50 põrsast. Sellisele toredale eeskujule kutsusidki nad järgnema ka rajooni teisi noori. Külastame üleskutse esitajaid. Leiame mõlemad kolhoosi suurest sigalast ühes ulu kõrvalt sõbralikus vestluses. Mida siin praegu arvutate, tulin siis omi põrsaid vaatama, keda ma hakkan hiljem kasvatama, kas plaan on nii, et sõbratari käest saategi need noored väiksed rõngas saavad siis, keda peekonit olete tegema ja saba hakkangi kasvatama, aga teil, Linda, Jõgeva-, mitu põrsast on plaanis tänavu anda siis kolhoosile oma emiste karjapõld 18 põrsast tennise kohta aastas ja jääb MI sõidundil kui paljud 27, umbes põrsaid, ümmarguselt 500. Nii, no see on juba nii-öelda 40 tonni, kui nad suureks kasvatatakse. Roosikohustuseks on anda liha riigile 125 tonni, sina annan põrsaid 40 tonni tootmisest, teised siin annavad ka ja mina arvan, et meie oma kolhoosi kohustused täissammas ja võib-olla me isegi rohkem kui plaanisson. Clinton Jõgeval Silvi põld üleskutsele on kõikjal juba järgnejaid. Viitina külanõukogu, oktoobri kolhoosis saime jutule 18 aastase lüpsja-karjatalitaja luulekulli ja kohaliku piimapunkti juhataja 19 aastase Helve pildiga tõlkinud tahaksimegi natukene kuulda, kuidas teie noored siin elavad, kuidas aitavad kaasa nendele suurtele ülesannetele, mida nüüd kolhoos iseendale on võtnud? Näiteks noored on võtnud suveks endale kohustusi, kasvatada seal juurvilja ja haljassööta, et lehmad annaksid rohkem. Piima selles karjalaudas, kus teie praegu lüpsja töötate? Kui palju seal on noori? Selles kirjavahetuses, kus töötan, mina, on neid noori kuus. Ja ainult kaks töötajat on vanemad. Ja meil on plaanis teha selles laudas komsomolibrigaad ja hakataksegi võistlema see see laud, kas töötavad vanemad, karjatalitajad, seelikus töötavad komsomolid 2000 neis liidritel on küll kohustus, aga loodan, et me saame siiski rohkem lehma kohta. Luule küll nüüd rääkis meile siin toredatest plaanidest, aga teie kui piimapunkti juhataja, kas nendest plaanidest juba midagi on märgata ka seal piima vastuvõtmise juures? Märgata juba sellega, et iga päev piima Noh, vastuvõtupunktist olid igatahes rohkem, aga nüüd suure lihatootmise kohustusega, kuidas te arvate saate oma jõududega hakkama või on abi vaja? Liha tootmisesse on jah niimoodi, et nüüd kasvatame ju palju rohkem vasikaid ja sigu, kuid talitajatest tulek vahest siiski puudu? Jep põllundusbrigaadidest enamus noori ja kommunistlikke noori tuleb nüüd ära farmi tööle. Hakkavad siis sea Välitajateks, vasikat õlitatud. Vasika talitajad, eks, ja lüpsikarja peale ja igale poole, kuhu näinud vaja. Ja palju neid noori siis teil seal põllundusbrigaadidest tulemuse andmeid. Meil tuleb farmi vähemalt kuus, seitse kommunistlikku noort. Aga kuidas piimapunkti juhatajaga mina kahtlustasin, et põrsaste jahist on ikka parem. Toime tulles otsustasin endale pärskest. Kui palju, umbes 30 pärssaring siin kohtumiga kirjaniku Anzzarryga? Oleme huvitatud, missuguse mulje on jätnud teile praegune Võru rajoon, eeskätt tema inimesed? Kui nii päris ausalt öelda, siis muljed veel nii palju, et nagu meil mulgid, ma ise olen Mulgimaalt päritud nagu nemad ütlevad, siis pea läheb lõhki. Ma tulin ju nii alles nädalapäevad tagasi siia Võru rajooni ja nüüd Oktoobri kolhoos on vist juba 10., kus ma nende päevade kestel olen viibinud? Murra joonist ma palju ei tea, aga inimesed, kellega ma kokku olen saanud, need on tõesti toredad. Aga võib-olla pisut lähemalt sellest toredast ja värske silmad. Kui just tahate täpsemalt teada, siis ütlen ja võib olla mitte niivõrd teele kui nendele, kes veel ei usu, et ühe aastaga on võimalik kahekordistada loomasaaduste tootmist. Siis ma ütleksin, et ma ei ole Võru rajoonis kohanud veel skeptikuid, kes kahtlesid, et rajoon suudaks täita oma kohustus ja võib-olla neid tõesti kuskil leidub, aga esialgu ma nendeni veel jõudnud ei ole. Aga peaasi, no ma olen käinud ka umbes kümnekonnas kolhoosis sovhooside, seal on käinud. Olen kuulnud nii üsna mitmesaja inimese arvamust, peaasi aga, et ma olen näinud väga palju selliseid inimesi, kes võiksid olla tõepoolest kirjeldus, teoste positiivsed kangelased. Kirjaniku viimased sõnad tulevad uuesti meelde, kui pöördume maanteelt kõrvale sirgelt läbi männisalu vana raudkivist lauda juurde kulgeva le teele. Siin läheduses elab Võhandu kolhoosi ja Võru rajooni parim lüpsja Linda Soidla, keda neil päevil autasustati Lenini ordeni Steniga. Kõigepealt õnnitleme Linda sõitla Lenini ordeni puhul ja surume tugevasti-tugevasti kätt. Aitäh. Möödunudaastane piimatoodang they grupi lehmadelt tõusis vist järsult ja 1400 kilo. Ühe aastaga lehma kohta. No see oli ikka kõva pingutamine. Mitte jagu, muide, ja mitu lehmadel grupis oli? 17, aga nüüd võtsin viise noort juurde, nüüd on 22. Ja saate hakkama. Aga nüüd, millised plaanid, kavatsused on teil selleks aastaks, kas ainult lehmade arv suurenes diapiimatoodang lehma kohta ja sama pika suurenema ka loodan lüpsa 4000 kilo tänavu aasta, aga siis kokkugrupilt, möödunud aastal lüpsin üle 60 tonni, aga nyyd loodan lüpsa kaheksa, 10 tonni. Millesse lehmade arvu juurdetulek siis on tingitud küsima seda karjabrigadir-ilt ja Linda Soidla teiselt poolelt tugevamalt poolelt. See on sellest tingitud, et tahame rohkem ikka piima toota kolhoosile ja on suuteline rohkem loomi talitama. Ja loomade Arvist kolhoosis suureneb, ikkagi suureneb tänavu aasta suuremad umbes 100 noor lehma võrra ja need tulevad iga kuskile paigutada ja anda parimate talitada kätte on mehhanisme palju abiks ja varem jootsime käsitsi, tõstsin ette, aga nyyd on mehhaniseeritud ja nüüd on paar tundi päevas ikka kergem. Lüpsimasin kaal lubati aasta lõpuks, kui masinlüps sisse saab sügiseks, siis kavatsen võtta 30 lehma enda hoole alla ja kas tahate siis saada kõigilt lehmadelt samasuguse aastal üksi nagu praeguselt väiksemalt grupilt said? Kindlasti saan. Kõigele sellele, mida eelpool kuulsime, mõtlevad võrulased peale oma kuplite ja metsatukad jõgede ja järvede ilu, kui nad tänapäeval laulavad. Siin on ilus elada. Ilus on loomisrõõm, töövõitudega täidetud päevad, tänase elu võimas edasiviiv kommunismile suunduv hoog. Ja kui me küsiksime ükskõik kellelt siin, miks on see niisiis vastaks igaüks, sellepärast et, ent laskem võrulastele endil üheskoos sellele vastata.