Ja ei taha viiselt rongi, mis öösel koju. Kas kahju sellest Ki poleks niikuinii? Meie viimasest kohtumisest Kennaadi Bodelskiga möödunud tervelt aasta. Tookord tutvustes helilooja oma kõige uuemat loomingut peamiselt filmimuusika näol. Tänane kohtumine temaga on aga eriline, eriline see perearst, et meie külalisena on Gennadi Podolski väga värske juubilar. Eile jõudis ta oma eluraja 50. verstapostini ja kaugelt üle poole, neist aastaist on ta käinud muusikaradu. Usun, et minu õnnitluste ja parimate soovidega temale esinevad ka kõik raadiokuulajad. Palju-palju õnne ja häid loomepäevi ka edaspidiseks. Suur Tõnu. Kuna teie muusikuna käidud tee on küllalt pikk, siis on sellest kindlasti üht-teist ka meenutada. Olete need päris esimesed sammud astusite klaveri taga. Jah, klaveri taga ja ei mõelnud sugugi, et minu arust helilooja saab tulevikus. Kas need esimesed harjutused vahel tüütavaks ei muutunud, isegi poisikesepõlves? Võib-olla sellepärast ei muutunud, et püüdsin sel momendil, kui vanemad olid kadunud läinud siis ma nende haridustasemel juba hakkasin midagi fantaseerima, midagi omapoolsed ja küll siis proovisin merd või mingisugust lennukimürinat seal klaveril siis kuidagi nii improviseerida ja siis võib-olla selle tõttu võib-olla ei muutunudki tüütavaks, see tegi asja huvitavamaks, tegi huvitavamaks. Need olid siis esimesed alateadlikud. Et kas te alustasite teed kerges muusikas kohe konservatooriumi päevil või oli see juba varem? Tõtt öeldes tulid korraga sellepärast, et konservatooriumi päevil me hakkasime juba musitseerima mängides tantsuks tol ajal, mil tegutses ju ansamblid, rütmikud, kus mängisid minuga koos siis Valter Ojakäär, Uno Naissoo, Arne Oit, Erich Kõlar ja Vallo Järvi. See oligi siis võib-olla kerge muusika kõige esimene samm, kõige esimene samm ja aga enne seda ma Rakvere teatris olles tähendab klaverimängijana, musitseerisime koos vanemate kolleegidega kes õpetasid minule nii üht kui teist ja võib-olla isegi ütlesite. Need on ikka selline pill, et kui sellele Too kirjutada, siis ta mängib üks toon alla ja seda ma siis tol ajal ei teadnud. Ja kui ma siis Tallinnasse juba siirdusin ja hakkasin siis Tallinnas musitseerima tegutsema. No ma võin mainida, et minu esimesed etteasted ringhäälingus olidki seotud võib-olla just klaveri mängijana, õigemini klaverisaatjana saatsin tol ajal tuntumaid lauljaid, nende seas võiks isegi meenutad Alexandra Carterit Marta Rungitit, kuusikud jortalisid veerandneelust Karl Otsa ja samuti ka Georg Otsa, nii et meie esimene tutvus algaski Eesti raadio stuudios. Aga nüüd väike meenutus arhiivist ansamblilt rütmikud, mis on lindistatud 30 aastat tagasi. Kui teil asusite edasi õppima Tallinna konservatooriumisse kas siis kohe klaveriklassi või hakkasite ka komponeerimist õppima? Siin juhtuski niisugune asi, et, et ma ei astunud mitte klaveriklassi, vaid kompositsiooni ja minu vanemad olid siis natukene pettunud, sest nemad lootsid, et minust saab klaverimänge. Kuid ma siiski harjutasin nii palju klaverit küll, et et eksamitel mängisin siiski natukene teistsugust kava kui minu kursusega kaaslased tähendab rohkem eri klaverikava ja kui ma tohin meenutada, siis professor Bruno lukk alates siis toonitas, et, et ma olen kaduma läinud pianist ja ikkagi oli minu suhtes võrdlemisi teravmeelne, kuid samal ajal ka avaldas pahameelt, et ma eri klaverit. No aga aega oli nii vähe, et ei saanud ikkagi siiski sellele nii palju tähelepanu pöörata. Mõlemile annal oli kogu teie loomingut vaadates ja seda kvantiteeti vaadates nähtub, et enam südamelähedane on olnud nagu vokaallooming mis selleks üldse tõuke andis ja millel alustasite. Võib-olla just see asjaolu, et olles meie niisuguse suure näitleja ja selle suure lauljas klaverisaatjaks nagu Georg Ots siis ei võinud passiivseks jääda üldiselt tema kunstile vaadates selles mõttes, et kui juba oletada, et laulu võib esitada selline suur kunstnik, siis see, nagu oli juba teatavaks stiimuliks konservatooriumi päevil kirjutasin esimest laulu, mis minu arvates oli enam-vähem korda läinud. See oli laul On kallis, mulle kodupaik. Aga kuidas sündis näiteks ansambel Laine? Sellele eelnes veel pikem. Aga siis istudes aga mõnikord vabariiklikel ülevaatustel žürii koosseisus, ma huviga jälgisin just meie rohkearvuliste ansamblit esinemiste ja nägin, et iga kool, iga rajoon omab oma ansamblite ja see oli väga tore, selles mõttes on nagu meie väikse, ütleme, rahva musitseerimine niisukeses mine juurses plaanis nagu neid ansambleid, sest tegelikult need laulsid mitmehäälselt küll kolmehäälselt neljahäälselt minatuurista, nagu moodustuski koori ja see musitseerimine mind väga haaras ja, ja ma kuidagi olin ise huvitatud sellest, et, et luua oma ansamblis, sest enne lainet ma töötasin pikemat aega ETK Velli ansambliga meloodia mille loojaks oli Estonia ooperiteatri solist Enno eesmaa. No lõppude lõpuks see andis nii palju ka siiski tõuke selleks, et tekiks tahtmine oma täiesti oma ansamblit luua ABC-st peale. Ja nii siis juhtus, et sellermoonie direktsiooniga kord läbirääkimistel tähendab, tekkis mõte, et et ei ole mõtet professionaalseks ansamblis nüüd võtta üle lihtsalt automaatselt mõnda tegutsevad ansambli vabariigis. Pealegi siis tähendab lõhuda ühte väljakujunenud kollektiivi. Ja siis ma tegin ettepaneku, et teeme niisuguse konkurssi, kus, kus siis vaatame, mis, mis kokku tuleb, eks ole, kas saab niisugust ansamblit moodustada või? Filharmoonia direktor oli võrdlemisi kuidas ütelda, skeptik, sest arvas, et ansambli kujunemiseks läheb vähemalt aasta kaks aega. Minagata lohutasin ja ütlesin, et noh, korraliku materjali olemasolu näol võib isegi kahe nädalaga toime tulla. Aga tema siis haaras nendest sõnadest kinni ja ütles, hea küll laidegi siis, et kahe nädala pärast esineda vähemalt ühe lauluga. No aga meie siis ületasime 100 protsenti nii-öelda selle kokkuleppe, me esinesime kahe lauluga, siis kontserdil. Kuid see nimetus tuli alles paari aasta hiljem, tähendab laine see oli juba siis, kui me kongresside palees esinedes pöördusime siis teiste vennasrahvaste poole küsimusega, kes samuti olid seal kontserdist osavõtjad. Milline senatile kolmest sõnast kõige rohkem meeldib, kas leelo Vikerkaar või laine. Ja kõik millegipärast just jäid kuidagi selle lainesõna juurde, tähendab, oma poolehoiuga sellepärast ütles, et see kõlab väga kaunilt. Sest teada veel, et see venekeelses tõlkes tähendab laine Laine või midagi, siis seda enam ütlesid jah, see tee vabariigile sobib väga hästi. Kas oli teisigi ansambleid, kellele konkreetselt mõeldis kirjutasite lainele te kirjutasite niikuinii palju laule. Agabil teisigi. Enne laine ansambli tekkimist, kui ma juba mainisin, et ma töötasin ansambliga meloodia ega väljum ansambel ja siis ma kirjutasingi nendele mõningaid laule, nende seas näiteks kaunis Otepää pärnulegend, talve serenaad ja mitmed teised. Ja samuti meil tegutses tol ajal Eesti raadios veel üks tore ansambel, üks trio, kus laulis Heli Lääts Heljo lepp ja hilja, Hollas vist oli. Ja see ansambel oli niivõrd meeldivat, ma isegi siiamaani mäletan nende kõla, niisugune eriline, lüüriline, võrdlemisi südamlik, niisugune soe kõlavärv ja siis sellele ansamblile ma kirjutasin ka laule, näiteks piibelehed Ain Kaalepi sõnadele ja samuti saabunud jällegi hallad. Ja mul on isegi hea meel märkida, et see laul, piibelehed kõlabki just minu juubelikontserdil Heli Läätse ettekandes Suures. Sotsialistidest kõige rohkem ehk helistasite siiski Georg Otsa, kuna Kenny lähedalt temaga olite seotud, ütleme saatjana. Ja temale te kirjutasite ka üsna palju. Kõigepealt muidugi kirjutasin üsna palju laule. Juba noores põlves oli selline aeg meil, kus estraadimuusikat nagu natuke vähe, siis pakuti ja tehti sel ajal siis nagu murdis sisse nii-öelda niisugune kevad nagu Uno lahelist tsükkel saigi nimetatud, kevad murrab sisse ja seal olidki sellised esimesed laulud vallatavate rütmidega foksidega ja sest tol ajal ma mäletan, meil mängiti tantsuks sihuke vana tantsumuusikat ja ja selles mõttes niisugused laulud nagu meremehe kiri. Aasta pärast olen juba 20 kahene ja mitmed teised saidki just tol ajal kirjutatud ja esimeseks ettekandjaks oligi Georg Ots, eriti mu meelest on see 30 kevadist minutit, see laul oli võrdlemisi rahva poolt nagu armastatud ja väga tihti kõlas soovikontsertidest. Ta on Veel ootonooma lotootor, pargi. Milline trammist maha inimene ütleks, hiljaks jääda, armastav tütarlaps, mis asjad pisut selline, noh siis ma ütlesin ka sees, et näha neid natukene kiiremini, saaks. Aeglaselt, kui ka loengud veni, veerandtunnike kahtlus vargsi põue poeb saidist korvi vennike. Aga süda on, mul, kihutab need mõtted pea küllap seisma jäänud kell tuul ninapidi ja küll jalutasin edasi, küll jalu. Absoluutselt rahulik til toodega Puiesteetoolist on, kui kahuris möödus 15 minutit, eristasime hambaid, kahte kinopiletit taskus, tasapisi. Seisab minu sõnamurdja tütarlaps nagu nõnda kelmikas naeratades silmis vabandab ja hellitab rõõmsalt säädistab. Ja kuna ots oli siis niisugune mobiilne laulja, kes oskas väga kiiresti lehest kohe kasvõi laulda, võib-olla temale just kõige rohkem langiski au olla paljude lauljate, laulude esiettekandjaks. Ja hiljem ma kirjutasin juba teadlikult otsele ja näiteks sellised laulud nagu kohtumine kevadega Heldur Karmo sõnadele ja mitmed teised ja viimane tsükkel, mis sai kirjutatud paar aastat tagasi, tähendab originaalluulele, tähendab Ušanini luulele see kannab pealkirja mõtisklused armastusest ja Moskvas sammassaalis raadiokomitee orkestri saatel jurisi landi juhatusel oligi selle tsükli esiettekanne. Kontserdil, kus Ots laulis seda nii-öelda ka peaaegu nii-öelda väga värskelt, isegi võiks öelda, et peaaegu lehest Ja praadima. Atmos rediregu. Vaadeldes teistpidi, teie loomingut võib jälle teha teise järelduse. Te olete lauljale olnud väga paljudele teemadele ja väga erineva karakteriga. Millest olete lähtunud just laulude loomisel. Laul minu arvates tänapäeval on selline süntees, kus peegeldub kõige rohkem inimeste elu tajumine või siis nii-öelda tema suhtumine tegelikkusse. Selles mõttes inimesed on tänapäeval ka kuidagi mitmekesisemad kui varem näiteks tänu sellele, et raadio televisioon ümbritseb meid, laulud jõuad palju kiiremini rahva ette ja heliloojatelt tõepoolest tuleb mõnikord isegi pingutada, et elule järgi jõuda. Ja laulud on muutunud nagu teataval määral laeleheks. Noh, ajaleht, iga kord. Me loeme uusi sündmusi, kas kuuleme raadiost uudiseid või loeme lehest, mis on uuemat meie elus. Ja näiteks minu arvates ei ole mitte juhuslik see asjaolu, et pommiehitusel tekkisid uued laulud, sinna sõitsid heliloojad, kes koos luuletajatega viibisid nendel löögi ehitustel, kus noored on alati esireas ja oleks täiesti võimatu just seda vaadelda kogu seda pilti ja seda keevat entusiasmi ja mitte kirjutada laulu sellest kuidagi tahes-tahtmatult kuuled juba neid erksaid rütme ja ja kas siis lennukis, tagasiteel või rongis kuskile rataste mürinat saatel juba juba tekibki sul mingisugune niisugune mälestus ehk suveniir sellest kohast, kus kus parajasti käisid, et elu ise dikteerib ette kohe neid pealkirju juba siis näed juhuslikult mõnes ajakirjas luuletust või ostad jälle raamatukauplusest uut luulekogumikku autoritelt ja mõnikord on ka nii olnud lauljad pöörduvad palvega, et vot kirjutanud näiteks sellel või sellel teemal mõnikord on ka nii olnud, et konkreetsele etendusele tellitakse üks laul või televisiooni lavastuse jaoks näiteks veelgi eestitelevisioon tellis minult mitmeid laule selleks puhuks, kui, kui laines näiteks vändati film neli blondi neli brünetti ja seal isegi üks instrumentaalpala sai ka kirjutatud ja seesama laul, mis kannab pealkirja kaasaegne muusika. Seal, kus laine laulab seal vist laine laulab koos niisukese segaansambliga, kus Eri Klas ja arvavad ja Kalju Terasmaa ja siis mitmed teised Els Himma isegi. No vot, see on ka niisugune näide sellest, et mõnikord tuleb just konkreetseteks päevadeks kirjutada midagi. Et uues korter meile anti neid sõbrad hauda kaadetavad, nüüd ta. Kuid ta ei tea, et otse meie pea sai toa. Pianist Sauli Peetri kaalu vist. Kui ka see, eks ja ta. Poest õhtul koju ma tõin selle eluka ja võlateel. Üks vahva tuppa otsis, pianistid õeluse oma pakkus, on tal, aga see oli kättemaks. Kui meil pea kantu jääks. Lask pakub krahh eks näe, kes lõpuks võitjaks jääb. Viimasel ajal olete kirjutanud rohkesti filmimuusikat kuid milline oli kõige esimene tellimusfilmimuusikale? Kõige esimene tellimus ongi selline, mõtlevad niisuguse vallatleva pealkirjaga ja kannabki pealkirja vallatud kurvid. Ja no ma pean ütlema, et see oli võrdlemisi korda läinud, et film siiski Eesti Kinostuudio ajaloos ja mul on hea meel, et, et see laul, mis kõlas filmis Georg Otsa esituses laine laine järel randa kandub. Mõtisklus see kõlab samuti minu juubelikontsert kontsertsaalis, kuid seekord juba Tõnis Mäe esituses. Tõnis Mägi vist ütles, et tahaksin laulda sellepärast et kui ma veel hästi väike olen ja noor siis need sõnad jäid mulle kuidagi nii meelde ja ja need siis uus põlvkond nüüd esineb, nii et selle lauluga Kuidas te suhtute näolude mitmesugustesse, töötlustesse, uutesse variantidesse? Mina suhtun väga positiivselt, sest iga aeg toob endaga kaasa uusi elemente. Täitsa spetsiifilisest seisukohast võttes näiteks uusi rütmelisi momenti, mida varem ei esinenud ja näiteks kui minugi laulu näiteks nüüd tänapäeval teistmoodi tõlgitakse, siis arvates see seisneb just selles, et talle pannakse lihtsalt kaasaegne riietus peale ja see riietus käib nagu mood ikkagi, meil dikteerib ette koos aega ja sellega ringlus käib vahetpidamata, nii et minu arvates kõik oleneb sellest, kui maitsekalt või kui oskuslikult on üks või teine seade tehtud. Näitena võiks tuua siin kohe kahte teie loomingust instrumentaalse kujul laulu, meremehe kiri meie estraadiorkestriga ja uut varianti laulust kodukingu kuusik ansambli kollaaž esituses. Millele teie arvates peaks helilooja tähelepanu pöörama, et tänapäeva kerges muusikas ajaga kaasas käia? Esiteks. Ta peab olema täiesti kursis üldse muusika antud etapi iseärasustega, näiteks praegu on väga levinud vokaal-instrumentaalansamblite musitseeris esimene ja see on minu arvates väga positiivne, sest olles mitmel pool muusikaliste kohtumistel ja autoriõhtutel ma tihti vastan küsimusele, kas see on positiivne või negatiivne nähtus, et nii palju vokaal-instrumentaal ansamblid on meil tekkinud täiesti positiivne nähtus, sest tänu jällegi tehnikkolija tänu sellele, et on tekkinud elektroonne kitarrid ja, ja üldse elekter on abistanud nüüd muusikuid seekord selles suhtes, et noortel tekkis tänu sellele võib-olla huvi narride vastu, siis minu arvates see on väga tore, sest mida rohkem rahvas on haaratud musitseerimisele, seda suuremat tagajärjed on. Ja siin on üks positiivne moment juures veel see Nende seas tekivad ka uued heliloojad, kes ise komponeerivad, sest alati, kui me kuuleme mõnda uut instrumentaalansambli, eks ole, siis sealsamas ju esitatakse ka nende loomingut, nii et see on väga positiivne ja heliloojad, professionaalsed heliloojad, kes kirjutavad kerget muusikat peavadki alati olema nii-öelda sellega kursis, milline on see kaasaegne nivoo. On siis suund ja eks ta omalt poolt igaüks muidugi annab ka omalt poolt midagi selle juurde. Et meil oli juba kunagi pikemalt juttu teie kõige uuemast filmimuusikast Mosfilmi ja Defa ühistutest naerata ja kaaslane siis ehk sellel enam pikemalt ei pea tuks küllaga kuuleksime sellist ühte laulu Vello Orumetsa esituses, mis on jõudnud meie fanaatik. Nüüd küllalt mu kodumaaks, nimeta nõmm. Nii hellalt mu kodumaa nimeta nõmme. Kaskede. Pihlapuukuur ja ka sillerdav ka. Mis kordi lapseeas moor on see, mida kodu ma nimetan, ma. Org on see midagi udu, maatuse nimed. Needki matut, oi siis, kes on piirimaal vees ja kes mu sõpradest ja ta rändlindude epa on see, mida ma nimetan ma. Ja Ta vajas rändlindude EPA. On see, mida ma nimetan, ma. See on see, mida nimeks panna. Kui Iirimaad On see, mida ka tuumanii Me Mida ootan teilt oodata kõige lähemas tulevikus? Kõigepealt ma ootan suure igatsusega riikliku akadeemilise meeskoori lähematest plaanidest laulu, millel on eriline niisugune koht minu kooriloomingus. See laul on ilma tekstita seal nõndanimetatud vokaliis meeskoorile, mis on pühendatud Georg Otsa helgele mälestusele. Ja punkt kaks on selline müüsikul miniatüüris akadeemilise teatri Estonia, kes kavatseb suvel ringreisidele minna ja toredat lõbusat tükki ja see on siis praegu tähendab juba täiesti nii-öelda sellisel staadiumil, et maikuus võivad juba proovidega alustada. See on tõlgitud Priit Aimla poolt väga, minu arvates väga vaimukalt, väga huvitavalt. Originaalpealkiri on sellel röövimine keskööl ja tõlgitud on Jugoslaavia keelest. Ja viimaseks suuremaks tööks ma võin lugeda nüüd kokkulepped kultuuriministeeriumiga, kus ma alustan nüüd tööd praegu oratooriumi kallal mis on pühendatud nõukogude võimu eest võidelnud langenute mälestuseks ja see muusika siis saab olema fooniks ja saatemuusikaks. Sellel memoriaalansamblil, mis praegu tähendab, on Marjamäel. Kas meie tänasele vestlusele on teil veel midagi juurde lisada? Mul oleks väga meeldiv, kui saaks lõpetada optimistlikult rühikalt ja ma mõtlen, et selleks kõige paremini sobib marskino filmist suur atraktsioon mis jõudis välja juba nii kaugele, ta kõlab mitte enam filmimuusika saateks, vaid kõlab spordiloto loosimisel siis, kui igal nädalal kesktelevisioonis loositakse, siis sportlased. Suur tänu teile ja palju jõudu edaspidisteks ettevõtmisteks moderal tütsanud.