Tere eetris on portaal tehnoloogia Kommentaare esitab Kristjan Port. Mõteldes, mida üldistavalt alanud aasta kohta ennustada, siis Need mõtted läksid raamatute teemale. Käivam sajandi märkidest loetakse raamatutele, lüüakse hingekelli, on märgatud, et raamatuid loetakse vähem. Jambaramatute paberina formaat on asendumas näpujälgedega kaetud ekraanidega. Viimasem tõttu keegi ei näegi enam raamatuid ja nende kunstipäraseid gaasi, mis vanasti treerisid korralike kodude ja peatänavatel avanevate poodide riiulitel. Magab on ka arvata, et igal nähtusel küll tuleb kord lõpp ja kuna raamatuid on väga kaua, nii heaks kui halvaks kasutatud pole põhjust ajastu lõppemise peale üllatuda. Ruther peas on aga skaneerinud 1997.-st aastast antiikseid tekste teadmises, et kui tema südameid, see ei ava enam keegi nende unustatud raamatute kaasi. Toona oligi Online lugemiseks saada vähe raamatu teksti. Vahepeal on aga käivitunud samasuunalised, Google'i raamatute projekt ja interneti arhiiv ning mees tunnistabki nüüd hakkab väsima. Elule on küll pikkust juurde tulnud, kuid päevad. Lühenenud mõtlengi kipub rohkem rändama. Viimati rändasid mõtted tulevikku paigutavale ulmeloole, milles ühes, kes sai jutustuse kunstihuvidega kangelane teate raamatukogust. Sõnumi sisuks oli informatsioon, et raamatukogu alustab varamut tühjendamisega sest keegi pole enam aastaid Nendest sisust huvitunud. Rosinaga. BIOS kukkus loost tänapäeva tagasi ja küsis, kas tema enda töö tulemusel häbimatute ja kõikjalt kättesaadavate elektro selliseks muudetud tekstide tõttu võiks meie maailma raamatukogud hakata nõndanimetatud Oplynis olevaid raamatuid likvideerima. Õigemini küsis ta, millal hakatakse seda tegema. Ajaloost on ju teada, et trükipressi saabudes jäeti alles vaid sellele hetkele olulisemaks peetud Sabis puus papüüruse nahas ja muus taolises loodud käsikirjalised tekstid. Ülejäänuga kopeeritud. Raamatutesse ja originaalid muutusid tolmuks või põlesid. Rooser teab, et praktikas tühjendatakse raamatukogude hoidlaid pidevalt ja viimasel ajal lähevad purustajas terved raamatukogud koos hoonetega. Tema küsimus ongi veelgi suurem. Originaalide totaalne kadumine. Täna muudetakse paberist raamatut elektrooniliseks. Füüsiliselt jäädakse alles osa, mida hetkel osatakse hinnata. Kui keegi raamatukogu piisavalt aga ei kasuta pole vaja hoidlate kadumiseks kellelegi lugematust. Selleks piisab hetke majandusliku seisu analüüsist. Pealegi, kui keegi hirmub oma lemmikraamatute kadumise pärast, siis mis on parim, mida ta saab teha tormata seda skännima, et vähemalt sisu säiliks, langetades sama hooga paberkandja hoidmise kulutõhusust. Olukord on segane, täpsemalt täis üllatusi, sest viimastel andmetel on e-raamatuid. Populaarsus langemas ja müük stagneerunud kusagil 25 protsendi tasemel kogu raamatute ärimahust. Samal ajal on USA-s. Paberile trükitud raamatute käibe viimased kolm aastat jätkuvalt tõusnud. Kui 2013. aastal müüdi umbes pool miljardit raamatut, sisene möödunud jõulusessiooni, no oli seal müüdud juba enam kui 571 miljonit raamatut katsega 14 protsenti. Keegi ei tea täpseid põhjuseid, ilmselt on neid mitu osa inimesi reageerivat pikemaajalisele raamatute kadumise trendile kui uue popi sünnile. Sest kui kodudes enam raamatuid ei ole, muutub paberit, tellis atraktiivseks sisustuselemendiks seal ka kingituseks. Võib ka arvata, et mõne värskelt ilmunud märgilised teosed Puhul tahetakse omada esmatrüki, kellelegi haarab kamp sentimentaalsus ja lisaks on pannud tähele, et lastele ostetakse üheksal juhul 10-st paberraamatuid. Mitte nende seisuga elektroonilisi faile kusjuures lastele on hakatud ostma rohkem raamatuid. Võib-olla reaktsioonina nende arvutilembuses. Kogematusele öeldes siis, et oleme teinud endast kõik, mida suutsime. Ostsime isegi raamatuid. Ühte paberist raamatute populaarsuse trendi osanud aga mitte keegi ette näha. See on suure edu saavutanud käelise tegevusega praegusest täiskasvanutele mõeldud värvimisraamatud. Aga see pole vist see, mida raamatul mõeldakse. Kas raamatutele lüüakse hinge kinni? Võib-olla muutub meie arusaama, mis on raamat. Muutustel kõrgenenud tempoga arvestades. Peaksime olema. Aasta lõpus targemat.